Kiiremini kui brauser!
270 suhted: Aacheni kongress (1818), Aadel, Abhaasia, Abhaasia ajalugu, Absolutism, Alaline nõukogu, Albedyll, Aleksander, Aleksander I, Aleksander I (täpsustus), Aleksander I maa, Aleksander Nevski mälestuskirik Potsdamis, Aleksandr Balašov, Aleksandr Golitsõn (1773−1844), Aleksandr Mihhailovski-Danilevski, Aleksandra Fjodorovna (1798–1860), Aleksandri ausammas, Aleksandri tänav, Aleksanterinkatu, Aleksei Araktšejev, Aleksei Štšastnõi, Aleksei Jermolov (1777−1861), Alexander von Benckendorff, Alexanderplatz, Andreas von Langell, Antoine de Jomini, Aserbaidžaan, August von Kotzebue, August Weizenberg, Austerlitzi lahing, Õisu mõis, Õpperingkond, Babrujsk, Babrujski kindlus, Badeni kuurvürstkond, Badeni markkrahvkond, Baltisakslased, Barbara Juliane von Krüdener, Bessaraabia, Białowieża laane rahvuspark, Biešankovičy, Biograafiad (Al), Biržai loss, Bomarsundi kindlus, Borodino lahing, Carl Friedrich Meyer, Carlo Rossi, Christian Julius Ludwig Steltzer, Constanze von Wetter-Rosenthal, Dekabristide ülestõus, ..., Eesti ajalugu, Eesti Aleksandrikooli liikumine, Eesti haridus, Eesti kultuur, Eesti Maakrediitselts, Eesti uusaeg, Eesti valitsejad, Eesti vanausulised, Eestimaa hertsog, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa talurahvaseadused, Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon, Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend, Euroopa kontsert, Fabian Gotthard von Steinheil, Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Ferdinand von Tiesenhausen, Filippo Paulucci, Fjodor Golubtsov, Friedrich von Buxhoeveden, Georg Anton von Schäffer, Georg Friedrich Parrot, Georg Friedrich Pöschmann, Georg Friedrich von Fölkersahm, Georgi rist, Gerhard von Kügelgen, Giacomo Quarenghi, Giorgi XII, Globe (laev, 1810), Gregor von Berg, Gruusia õigeusu kiriku juhtide loend, Gurjev (krahvisuguvõsa), Gustav Adolf von Rosenkampff, Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav IV Adolf, Haapsalu ajalugu, Hamina rahu, Helsingi, Helsingi Ülikool, Helsingi toomkirik, Henri Troyat, Hernhuutlus Eestis, Holstein-Gottorp, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia, Iggaüks, Ivan Dmitrijev, Jakob von Sievers, Johan Albrecht Ehrenström, Johann Heinrich Pestalozzi, Kadrioru loss, Kadrioru park, Kalaranna fort, Kammerhärra (fiskaalametnik), Karl (Tescheni hertsog), Karl Christoph von Lieven, Karl Ludwig Friedrich (Baden), Karl Nesselrode, Karl von Vincent, Kasimir von Meyendorff, Kaukaasia, Kõrgem õiguskool, Keiserlik Aleksandri lütseum, Keisri hull, Kirill Mihhailovski, Klassitsism, Kolmanda koalitsiooni sõda, Kongressi-Poola, Konstantin Batjuškov, Konstantin Pavlovitš, Kose-Uuemõisa sõda, Kruununhaka, Kuningaraamat, Kuradisild, Kuramaa hertsog, Kuuenda koalitsiooni sõda, Liivimaa kubermang, Linnakool (1428–1805), Lontova, Lossi 7, Ludwig von Cube, Macquarie saar, Mariupol, Marksism, Michael Andreas Barclay de Tolly, Mihhail Golitsõn, Mihhail Kutuzov, Mihhail Speranski, Moldova, Nadežda Durova, Narva ajalugu, Narva värav, Neljanda koalitsiooni sõda, Nikolai I, Nikolai Karamzin, Nikolai Repnin, Nikolai Rumjantsev, Novembriülestõus, Oldenburgi suurhertsogkond, Oleviste kirik, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Paul I, Paul von Tiesenhausen, Päästekomando, Pärnu raad, Püha Andreas Esmakutsutu orden, Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend, Püha Anna orden, Püha Liit, Põhjasõda Eesti alal, Peeter I majamuuseum, Pegau, Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg, Peterburi riiklik metsandusülikool, Piirikaitse Üksikkorpus, Pjotr Zavadovski, Platon Zubov, Podolsk, Poola ajalugu, Porvoo, Porvoo toomkirik, Rüütli tänav (Tartu), Repnin, Restauratsioon (Šveits), Riiginõukogu (Venemaa keisririik), Romanovid, Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument, Rootsi ajalugu, Rootsi-Norra sõda, Saare mõis (Maarja-Magdaleena), Sada päeva, Saksi-Weimar, Saksi-Weimar-Eisenach, Sündinud 23. detsembril, Sõjagalerii, Sergei Uvarov, Sergei Vjazmitinov, Siseväed, Skopetsid, Soome, Soome ajalugu, Soome kadetikorpus, Soome maapäev, Soome Suurvürstiriik, Soome topograafiakorpus, Surnud 1. detsembril, Taganrog, Tallinna Aleksandri Gümnaasium, Tallinna Kreiskool, Tallinna toomkirik, Tallinna–Haapsalu postimaantee, Tarto maa rahwa Näddali-Leht, Tartu, Tartu ajalugu, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu Ülikooli raamatukogu, Tartu õpperingkond, Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar, Tartu Kreiskool, Tartu Kubermangugümnaasium, Tartu Linna-tütarlastekool, Tartu toomkirik, Taujėnai mõis, Tilsiti rahu, Timotheus Eberhard von Bock, Topeltpatarei, Tumala mõis, Turu, Ukraina Kreekakatoliku Kirik, Valentin Haüy, Valga Jaani kirik, Valge torn, Vanapargi tänav, Vandenõuteooria, Võru kreiskooli hoone, Veel õnnetäht kord tõuseb hele, Vene-Rootsi sõda (1808–1809), Venemaa esimene Antarktika ekspeditsioon, Venemaa keiser, Venemaa Keisririigi Kindralstaap, Venemaa keisririigi senaatorite loend, Venemaa Keisririigi Siseministeerium, Venemaa Keisririik, Venemaa Rahvuskaart, Venemaa riigipeade loend, Vidzy, Viini kongress, Vilniuse Ülikool, Vingis, Vjazmitinov, Volgasakslaste ANSV, Volkonski, Zemitāni raudteejaam, 1. detsember, 12. märts, 12. september, 15. veebruar, 16. juuni, 1777, 1801, 1802, 1803, 1804, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1816, 1819, 1820, 1825, 1864. aasta palvekirjaaktsioon, 19. sajand, 19. sajand Eestis, 21. september, 23. detsember, 24. aprill, 24. september, 27. oktoober, 29. märts, 3. juuni, 4. juuni, 7. aprill, 8. september. Laienda indeks (220 rohkem) »
Aacheni kongress (1818)
Aacheni kongress oli rahvusvaheline diplomaatiline kongress, mis peeti 29. septembrist 21. novembrini 1818 Aacheni linnas.
Uus!!: Aleksander I ja Aacheni kongress (1818) · Näe rohkem »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Aleksander I ja Aadel · Näe rohkem »
Abhaasia
Abhaasia (abhaasi keeles Аҧсны (Aphsnõ), gruusia keeles აფხაზეთი (Aphhazethi), vene keeles Абхазия (Abhazija)) on vaidlusalune territoorium Taga-Kaukaasia lääneosas Musta mere (lõunas) ja Suur-Kaukasuse (põhjas) vahel.
Uus!!: Aleksander I ja Abhaasia · Näe rohkem »
Abhaasia ajalugu
Abhaasia ajalugu on ülevaade Abhaasia alade ajaloost.
Uus!!: Aleksander I ja Abhaasia ajalugu · Näe rohkem »
Absolutism
Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim.
Uus!!: Aleksander I ja Absolutism · Näe rohkem »
Alaline nõukogu
Alaline nõukogu (vene keeles Непременный совет) oli aastatel 1801−1810 Venemaa keisririigi kõrgeim nõuandev kogu.
Uus!!: Aleksander I ja Alaline nõukogu · Näe rohkem »
Albedyll
Albedyll (d'Albedyhll, Albedelle, Albedille; vene Альбедиль) on itaalia päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aleksander I ja Albedyll · Näe rohkem »
Aleksander
Aleksander on mehenimi.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksander · Näe rohkem »
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksander I · Näe rohkem »
Aleksander I (täpsustus)
Siin on loetletud Aleksander I/Aleksanderi (ka Alexander I/Alexanderi), Aleksandar I/Aleksandari ja Alexandru I/Alexandru nimelised valitsejad.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksander I (täpsustus) · Näe rohkem »
Aleksander I maa
Aleksander I maa Aleksander I maa on suurim saar Antarktikas.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksander I maa · Näe rohkem »
Aleksander Nevski mälestuskirik Potsdamis
Aleksander Nevski mälestuskirik on Potsdami põhjaosas Kapellenbergil asuv õigeusu kirik, mis püstitati aastail 1826–1829 Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm III korraldusel Venemaalt pärit sõduritele vene koloonias Alexandrowkas, kes laulsid neist moodustaatud kooris.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksander Nevski mälestuskirik Potsdamis · Näe rohkem »
Aleksandr Balašov
Aleksandr Balašov. George Dawe' maal Aleksandr Dmitrijevitš Balašov (saksapäraselt Alexander Balaschew, von Balaschef, vene Александр Дмитриевич Балашов) (19. juuli (vkj 12. juuli) 1770 Moskva – 8. mai 1837 Kroonlinn) oli Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (jalaväekindral), Eestimaa sõjakuberner 1800–1802.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksandr Balašov · Näe rohkem »
Aleksandr Golitsõn (1773−1844)
Vürst Aleksandr Golitsõn Vürst Aleksandr Nikolajevitš Golitsõn (8. detsember 1773 Jaroslavl – 22. november 1844 Gaspra, Krimm) oli Venemaa riigitegelane, aastatel 1813–1844 Venemaa Piibliseltsi president ning 1817–1824 Venemaa keisririigi usuasjade ja rahvahariduse minister.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksandr Golitsõn (1773−1844) · Näe rohkem »
Aleksandr Mihhailovski-Danilevski
Aleksandr Mihhailovski-Danilevski Aleksandr Ivanovitš Mihhailovski-Danilevski (vene keeles Александр Иванович Михайловский-Данилевский; 6. september (vkj 26. august) 1789 – 21. september (vkj 9. september) 1848 Peterburi) oli Venemaa Keisririigi riigitegelane (senaator), sõjaväelane (kindralleitnant) ja sõjaajaloolane.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksandr Mihhailovski-Danilevski · Näe rohkem »
Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)
Aleksandra Fjodorovna portree (1826). Ermitaaž Aleksandra Fjodorovna (vene keeles Александра Федоровна; 13. juuli (vkj. 1. juuli) 1798 Berliin – 1. november (vkj. 20. oktoober) 1860 Peterburi) oli Venemaa keisrinna.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksandra Fjodorovna (1798–1860) · Näe rohkem »
Aleksandri ausammas
Aleksandri ausammas Aleksandri ausammas (vene keeles Александровская колонна) asub Paleeväljaku keskpunktis Venemaa suuruselt teises linnas Peterburis.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksandri ausammas · Näe rohkem »
Aleksandri tänav
Aleksandri tänava algus 6. augustil 2011 Aleksandri tänav (varem Nõukogude tänav; saksa keeles Alexanderstraße, Schweinkoppelstrasse 'Seakopli tänav', Neue Straße 'Uus tänav') on tänav Tartus Kesklinna ja Karlova linnaosas.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksandri tänav · Näe rohkem »
Aleksanterinkatu
Aleksanterinkatu suvel Jõulutuledes Aleksanterinkatu Aleksanterinkatu (rootsi:Alexandersgatan) on tänav Helsingi kesklinnas.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksanterinkatu · Näe rohkem »
Aleksei Araktšejev
Krahv (a-st 1799) Aleksei Andrejevitš Araktšejev (23. september (ukj 4. oktoober) 1769 Garussovo küla, Võšnevolotski maakond, Novgorodi kubermang – 21. aprill 1834 Gruzino küla, Tihvini maakond, Novgorodi kubermang) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Venemaa keisrite Paul I ja Aleksander I favoriit, väljapaistev administraator ja organisaator.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksei Araktšejev · Näe rohkem »
Aleksei Štšastnõi
Aleksei Štšastnõi (1917–1918) Aleksei Štšastnõi (vene keeles Алексей Михайлович Щастный; 16. oktoober (vkj. 4. oktoober) Žõtomõr 1881 – 22. juuni 1918 Moskva) oli Venemaa sõjaväelane (1. järgu kapten).
Uus!!: Aleksander I ja Aleksei Štšastnõi · Näe rohkem »
Aleksei Jermolov (1777−1861)
Jermolovi portree. Autor Pjotr Zahharov-Tšetšeen, 1843. a. Aleksei Petrovitš Jermolov (vene: Алексей Петрович Ермолов, 4, juuni 1777 – 23. aprill 1861) oli Vene Impeeriumi kindral, kes juhatas Vene vägesid Kaukaasia sõjas.
Uus!!: Aleksander I ja Aleksei Jermolov (1777−1861) · Näe rohkem »
Alexander von Benckendorff
Krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff (vene keeles Александр Христофорович Бенкендорф; 23. juuni (vkj)/ 4. juuli 1781 Tallinn – 11. september (vkj)/ 23. september 1844 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.
Uus!!: Aleksander I ja Alexander von Benckendorff · Näe rohkem »
Alexanderplatz
Alexanderplatz 2012 Alexanderplatz on väljak ja liiklussõlm Berliini kesklinnas Mitte linnarajoonis, Berliini teletorni lähistel.
Uus!!: Aleksander I ja Alexanderplatz · Näe rohkem »
Andreas von Langell
Andreas von Langell (Андрей Андреевич фон Лангель; surnud 1808) oli Venemaa riigitegelane.
Uus!!: Aleksander I ja Andreas von Langell · Näe rohkem »
Antoine de Jomini
Antoine de Jomini Antoine Henri de Jomini (6. märts 1779 Payerne, Vaud' kanton, Šveits – 24. märts 1869 Pariis) oli Šveitsi päritolu kindral ja sõjateoreetik, kes oli Prantsuse esimese keisririigi (kuni 1813) ja alates 1813.
Uus!!: Aleksander I ja Antoine de Jomini · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Aleksander I ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
August von Kotzebue
August von Kotzebue August Friedrich Ferdinand von Kotzebue (vene keeles Август Карлович Коцебу) (3. mai (ukj) 1761 Weimar – 23. märts (ukj) 1819 Mannheim) oli saksa näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht.
Uus!!: Aleksander I ja August von Kotzebue · Näe rohkem »
August Weizenberg
August Ludwig Weizenberg (6. aprill 1837 Erastvere, Võrumaa – 22. november 1921 Tallinn) oli eesti rahvusliku skulptuuri looja.
Uus!!: Aleksander I ja August Weizenberg · Näe rohkem »
Austerlitzi lahing
Austerlitzi lahing peeti 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel.
Uus!!: Aleksander I ja Austerlitzi lahing · Näe rohkem »
Õisu mõis
Õisu mõisa peahoone Õisu mõis (saksa keeles Euseküll) oli rüütlimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Aleksander I ja Õisu mõis · Näe rohkem »
Õpperingkond
Õpperingkond (vananenud termin õppekond) (vene keeles учебный округ) oli aastatel 1803-1917 Venemaa keisririigi koolihalduspiirkond, mille keskuseks oli ülikool.
Uus!!: Aleksander I ja Õpperingkond · Näe rohkem »
Babrujsk
Babrujsk (ka Babruisk; valgevene Бабруйск) on oblastilise alluvusega linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Babrujski rajooni halduskeskus.
Uus!!: Aleksander I ja Babrujsk · Näe rohkem »
Babrujski kindlus
Babrujski kindlus; Minski väravad Babrujski kindlus (valgevene keeles Бабруйская крэпасць on endine kindlus Valgevene linna Babrujski territooriumil. Kindlus asub Biarezina jõe läänepoolsel kaldal.
Uus!!: Aleksander I ja Babrujski kindlus · Näe rohkem »
Badeni kuurvürstkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni kuurvürstkond oli Saksa-Rooma riiki kuuluva Badeni markkrahvkonna lühiajaline ja mitteametlik nimetus aastatel 1803 kuni 1806, kui Karl Friedrich oli kuurvürst.
Uus!!: Aleksander I ja Badeni kuurvürstkond · Näe rohkem »
Badeni markkrahvkond
Lipp Vapp Baden 19. sajandi alguses Badeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Baden) oli ajalooline territoorium Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Aleksander I ja Badeni markkrahvkond · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Aleksander I ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Barbara Juliane von Krüdener
Barbara von Krüdener poeg Pauliga (1786), autor Angelika Kauffmann Beate Barbara Juliane von Krüdener (neiupõlvenimega Vietinghoff-Scheel; 22. november 1764 Riia – 25. detsember 1824 Bilohirsk) oli Liivimaa aadlikust kirjanik ja pietist, Viitina mõisaproua.
Uus!!: Aleksander I ja Barbara Juliane von Krüdener · Näe rohkem »
Bessaraabia
Bessaraabia ja Bukoviina koos tänapäeva riigipiiridega Bessaraabia (rumeenia keeles Basarabia, ukraina keeles Бессарабія) on maa-ala Pruti ja Dnestri jõe vahel.
Uus!!: Aleksander I ja Bessaraabia · Näe rohkem »
Białowieża laane rahvuspark
Białowieża laane rahvuspark on rahvuspark Edela-Valgevenes.
Uus!!: Aleksander I ja Białowieża laane rahvuspark · Näe rohkem »
Biešankovičy
Biešankovičy (transkribeerituna Bešankovitšõ) on alev Valgevenes Viciebski oblastis, Biešankovičy rajooni halduskeskus.
Uus!!: Aleksander I ja Biešankovičy · Näe rohkem »
Biograafiad (Al)
Biograafiad (Al) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Al".
Uus!!: Aleksander I ja Biograafiad (Al) · Näe rohkem »
Biržai loss
Biržai loss Biržai loss (Biržų pilis) on loss Leedus Biržai rajoonis Biržai linnas.
Uus!!: Aleksander I ja Biržai loss · Näe rohkem »
Bomarsundi kindlus
Bomarsundi kindluse peafordi varemed Bomarsundi kindlus oli Venemaa kindlus Läänemere rannikul riigi tollasel läänepiiril Soome Suurvürstiriigis.
Uus!!: Aleksander I ja Bomarsundi kindlus · Näe rohkem »
Borodino lahing
Borodino lahing oli 7. septembril (vkj 26. augustil) 1812 Venemaal Borodino lähedal toimunud lahing Napoleoni sõdade käigus Venemaale tunginud Napoleon I juhitud Prantsuse esimese keisririigi sõjaväe ja Mihhail Goleništšev-Kutuzovi juhitud Venemaa keisririigi sõjaväe vahel.
Uus!!: Aleksander I ja Borodino lahing · Näe rohkem »
Carl Friedrich Meyer
Carl Friedrich Meyer (5. veebruar 1757 Göttingen – 27. november 1817 Tartu) oli saksa õigusteadlane, Tartu ülikooli professor ja rektor.
Uus!!: Aleksander I ja Carl Friedrich Meyer · Näe rohkem »
Carlo Rossi
Carlo Rossi Carlo Rossi (18. detsember 1775 – 18. aprill 1849) oli itaalia päritolu Venemaa arhitekt.
Uus!!: Aleksander I ja Carlo Rossi · Näe rohkem »
Christian Julius Ludwig Steltzer
Christian Julius Ludwig Steltzer (portreegravüür Rudolf Huberi joonistuse järgi) Christian Julius Ludwig Steltzer (17. veebruar 1758 Salzwedel, Saksamaa – 8. oktoober 1831 Berliin) oli saksa õigusteadlane, Moskva ülikooli professor 1812. aasta isamaasõja ajal ja 1816.
Uus!!: Aleksander I ja Christian Julius Ludwig Steltzer · Näe rohkem »
Constanze von Wetter-Rosenthal
Constanze Elisabeth Marguerite von Wetter-Rosenthal (18. aprill 1872 Härgla mõis – 14. september 1948 Othmarschen, Hamburg) oli baltisaksa skulptor.
Uus!!: Aleksander I ja Constanze von Wetter-Rosenthal · Näe rohkem »
Dekabristide ülestõus
Dekabristide ülestõus (vene keeles Восстание декабристов) toimus Senati väljakul Peterburis Venemaal 26. detsembril 1825.
Uus!!: Aleksander I ja Dekabristide ülestõus · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Aleksander I ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti Aleksandrikooli liikumine
Eesti Aleksandrikooli Peakomitee president Jakob Hurt 1866. aastal Eesti Aleksandrikooli liikumine (ka Aleksandrikooli liikumine) oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus, mille kursus vastaks ligilähedaselt kreiskoolile.
Uus!!: Aleksander I ja Eesti Aleksandrikooli liikumine · Näe rohkem »
Eesti haridus
Tallinna Tehnikakõrgkool Õuesõpe Eestis Eesti hariduse ajalugu sai alguse 13.–14. sajandil, kui rajati esimesed koolid kloostrite ja peakirikute juurde.
Uus!!: Aleksander I ja Eesti haridus · Näe rohkem »
Eesti kultuur
Altja võrgukuurid on näide Eesti traditsioonilisest arhitektuurist Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur.
Uus!!: Aleksander I ja Eesti kultuur · Näe rohkem »
Eesti Maakrediitselts
Eestimaa Aadli Krediitkassa (saksa keeles Estländische Adelige Güter-Kreditkasse, Estländische Adelige Credit-Kasse, Estlandischer Adeliger Güter-Credit-Verein, vene keeles Эстляндское дворянское кредитное общество) oli aastatel 1802–1940 Tallinnas tegutsenud finantsasutus.
Uus!!: Aleksander I ja Eesti Maakrediitselts · Näe rohkem »
Eesti uusaeg
Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem.
Uus!!: Aleksander I ja Eesti uusaeg · Näe rohkem »
Eesti valitsejad
See lehekülg koondab teabe Eesti riigi, samuti Eesti ala või selle osi võimu all hoidnud riikide või riigitaoliste moodustiste monarhidest ja riigipeadest, samuti Eesti alale määratud asevalitsejatest ning Eesti riigipea staatusele pretendeerinud või pretendeerivatest isikutest.
Uus!!: Aleksander I ja Eesti valitsejad · Näe rohkem »
Eesti vanausulised
Eesti vanausulised (nimetatud ka: Peipsi venelased, raskolnikud, sibulavenelased) on Eesti alal, peamiselt Peipsi-äärses piirkonnas elavad vanausulised.
Uus!!: Aleksander I ja Eesti vanausulised · Näe rohkem »
Eestimaa hertsog
Eestimaa hertsog oli Eestimaa hertsogkonda valitsenud riikide valitsejate tiitlistikku kuuluv titulaartiitel.
Uus!!: Aleksander I ja Eestimaa hertsog · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Aleksander I ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa talurahvaseadused
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis reguleerisid talurahva õigusi ja kohustusi.
Uus!!: Aleksander I ja Eestimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »
Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon
Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon (saksa Kommission zur Einführung der neuen Bauernverordnung in Estland, vene Комиссия для введения нового положения об эстляндскихкрестьянах) oli 1816-1832 Eestimaa kubermangus tegutsenud komisjon, mille eesmärk oli rakendada uut Eestimaa talurahvaseadust (vanem oli kehtestatud 1804) ja pidada järelevalvet selle rakendamise üle.
Uus!!: Aleksander I ja Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon · Näe rohkem »
Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend
Siin artiklis on loetletud Eestit külastanud riigipead ja valitsusjuhid.
Uus!!: Aleksander I ja Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend · Näe rohkem »
Euroopa kontsert
Viini kongressi poolt 1815. aastal määratud riigipiirid Euroopas Euroopa kontsert (ka "Rahvusvaheliste suhete Viini süsteem"), vahel ka Viini kongressi järgi kongressi süsteem, oli Euroopas kehtinud jõudude tasakaal, mis kestis Napoleoni sõdade lõpust 1815.
Uus!!: Aleksander I ja Euroopa kontsert · Näe rohkem »
Fabian Gotthard von Steinheil
Fabian Gotthard von Steinheil Krahv Fabian Gotthard von Steinheil (vene keeles Фаддей Федорович Штейнгель; 14. oktoober 1762 Haapsalu – 7. märts 1831 Meilahti, Helsingi) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.
Uus!!: Aleksander I ja Fabian Gotthard von Steinheil · Näe rohkem »
Fabian Gottlieb von Bellingshausen
Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (Venemaal tuntud kui Faddei Faddejevitš, vene keeles Фаддей Фаддеевич Беллинсгаузен) (20. september 1778 Saaremaa, Lahetaguse mõis – 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa päritolu meresõitja, Venemaa admiral.
Uus!!: Aleksander I ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen · Näe rohkem »
Ferdinand von Tiesenhausen
Krahvide Tiesenhausenite suguvõsavapp Ferdinand von Tiesenhausen Katharina, (Alexander Brullov, 1825 Krahv Berend Gregor Ferdinand von Tiesenhausen (vene: Фёдор (Фердинанд) Иванович Тизенгаузен; 21. mai (vkj) 1782 – 21. november/3. detsember 1805 Austerlitz (praegune Slavkov u Brna Tšehhis Brno lähedal)) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane, insenerivägede staabikapten, keiser Aleksander I tiibadjutant ja vürst Mihhail Kutuzovi väimees.
Uus!!: Aleksander I ja Ferdinand von Tiesenhausen · Näe rohkem »
Filippo Paulucci
kindraladjutandi mundris (1815. aastal kehtinud vormis). George Dawe' maal Filippo Paulucci (ka Philipp Paulucci, venepäraselt Филипп Осипович Паулуччи; 11. september 1779 Modena – 25. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1849 Nizza) oli itaalia päritolu sõjaväelane Sardiinias, Austrias ja Venemaal (kindraladjutant, jalaväekindral) ning riigitegelane Venemaal (kindralkuberner Läänemere kubermangudes) ja Sardiinias (riigiminister).
Uus!!: Aleksander I ja Filippo Paulucci · Näe rohkem »
Fjodor Golubtsov
Fjodor Aleksandrovitš Golubtsov (3. jaanuar 1759 (23. detsember 1758 vkj) – 13. märts (1. märts vkj) 1829 Volgovo, Peterhofi maakond, Peterburi kubermang) oli Venemaa riigitegelane.
Uus!!: Aleksander I ja Fjodor Golubtsov · Näe rohkem »
Friedrich von Buxhoeveden
Friedrich von Buxhoeveden Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoevedeni ja tema järeltulijate vapp Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (4. september 1750 Võlla mõis, Muhu kihelkond – vkj. 23. august 1811 Koluvere loss) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, krahv aastast 1797, jalaväekindral aastast 1803.
Uus!!: Aleksander I ja Friedrich von Buxhoeveden · Näe rohkem »
Georg Anton von Schäffer
Georg Anton von Schäffer Georg Anton von Schäffer (vene keeles Егор Николаевич Шеффер, portugali keeles Jorge Antônio Schaeffer; 27. jaanuar 1779 Münnerstadt – 1836 Jacarandá) oli baieri päritolu kirurg, kes astus Vene-Ameerika Kompanii teenistusse aastal 1813.
Uus!!: Aleksander I ja Georg Anton von Schäffer · Näe rohkem »
Georg Friedrich Parrot
Georg Friedrich Parrot George Frederic Parrot (ka Georg Friedrich Parrot, Georg Friedrich von Parrot, Georges-Frédéric Parrot; 5. juuli 1767 Mömpelgard (Montbéliard), Württembergi hertsogiriik – 20. juuli (vkj 8. juuli) 1852 Helsingi) oli šoti-prantsuse päritolu Eestis ja Venemaal tegutsenud füüsik, Tartu Ülikooli esimene taastamisjärgne rektor ja Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.
Uus!!: Aleksander I ja Georg Friedrich Parrot · Näe rohkem »
Georg Friedrich Pöschmann
Georg Friedrich Pöschmann (11. jaanuar 1768 Naumburg, Saksamaa – 17. märts 1812 Tartu) oli Eesti ajaloolane.
Uus!!: Aleksander I ja Georg Friedrich Pöschmann · Näe rohkem »
Georg Friedrich von Fölkersahm
George von Foelckersahm Suguvõsavapp Parun Georg Friedrich von Fölkersahm (vene keeles Егор Федорович Фелькерзам; 10. november 1766 Stelmužė mõis, Kuramaa – 18. november 1848 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.
Uus!!: Aleksander I ja Georg Friedrich von Fölkersahm · Näe rohkem »
Georgi rist
Georgi rist Georgi rist (vene keeles Георгиевский крест), ametliku nimetusega Sõjalise ordeni teenetemärk (Знак отличия Военного ордена) oli Püha Georgi ordeni juurde lisatud Venemaa Keisririigi autasu alamate auastmete (sõdurite ja allohvitseride) lahinguliste teenete ja vapruse eest aastatel 1807–1913.
Uus!!: Aleksander I ja Georgi rist · Näe rohkem »
Gerhard von Kügelgen
Gerhard von Kügelgen (1798) Franz Gerhard von Kügelgen (6. veebruar 1772 Bacharach – 27. märts 1820 Dresdeni lähedal) oli rahvusvahelise haardega saksa maalikunstnik, kes sai tuntuks oma meisterlike portreedega.
Uus!!: Aleksander I ja Gerhard von Kügelgen · Näe rohkem »
Giacomo Quarenghi
Giacomo Quarenghi (20. september 1744 Rota d’Imagna – 1. märts 1817 Peterburi) oli Itaalia päritolu arhitekt ja kunstnik, kes töötas suure osa oma karjäärist Venemaal, olles üks oma aja olulisemaid vene klassitsistlikke arhitekte.
Uus!!: Aleksander I ja Giacomo Quarenghi · Näe rohkem »
Giorgi XII
Giorgi XII Giorgi XII (10. november 1746 – 9. jaanuar 1801 (vkj 28. detsember 1800)) oli viimane gruusia monarh, kes valitses aastatel 1798–1800.
Uus!!: Aleksander I ja Giorgi XII · Näe rohkem »
Globe (laev, 1810)
Globe oli Suurbritannia kaubalaev, mis oli käigus 19. sajandi esimesel veerandil.
Uus!!: Aleksander I ja Globe (laev, 1810) · Näe rohkem »
Gregor von Berg
Gregor von Berg (Venemaal tuntud kui Григорий Максимович Берг ja Григорий Маврикиевич Берг; 16. august 1765 Luunja mõis, Liivimaa kubermang – 26. märts 1838 Tallinn, Eestimaa kubermang) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral).
Uus!!: Aleksander I ja Gregor von Berg · Näe rohkem »
Gruusia õigeusu kiriku juhtide loend
Siin on loetletud Gruusia õigeusu kiriku eestseisjaid (piiskoppe, patriarhe ja eksarhe) alates kristluse vastuvõtmisest riigiusuna 4. sajandil.
Uus!!: Aleksander I ja Gruusia õigeusu kiriku juhtide loend · Näe rohkem »
Gurjev (krahvisuguvõsa)
Gurjev (vene keeles Гурьев) oli Venemaa aadlisuguvõsa, mis kustus meesliinis 1885.
Uus!!: Aleksander I ja Gurjev (krahvisuguvõsa) · Näe rohkem »
Gustav Adolf von Rosenkampff
Vabahärra Gustav Adolf von Rosenkampff (vene Густав Андреевич Розенкампф; vkj 26. detsember 1763 / 6. jaanuar 1764 Kaarepere, Palamuse kihelkond – vkj 16. / 28. aprill 1832 Peterburi) oli baltisakslasest Venemaa riigitegelane, jurist ja literaat.
Uus!!: Aleksander I ja Gustav Adolf von Rosenkampff · Näe rohkem »
Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.
Uus!!: Aleksander I ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Näe rohkem »
Gustav IV Adolf
Gustav IV Adolf (1. november 1778 – 7. veebruar 1837) oli Rootsi kuningas 1792–1809.
Uus!!: Aleksander I ja Gustav IV Adolf · Näe rohkem »
Haapsalu ajalugu
Ülevaade Haapsalu linna ajaloost.
Uus!!: Aleksander I ja Haapsalu ajalugu · Näe rohkem »
Hamina rahu
Lepingu viimane allkirjadega lehekülg Hamina rahu ehk Fredrikshamni rahu (soome keeles Haminan rauha, rootsi keeles Freden i Fredrikshamn) oli Rootsi ja Venemaa Keisririigi vahel 17. septembril 1809 sõlmitud rahuleping.
Uus!!: Aleksander I ja Hamina rahu · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Aleksander I ja Helsingi · Näe rohkem »
Helsingi Ülikool
Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool.
Uus!!: Aleksander I ja Helsingi Ülikool · Näe rohkem »
Helsingi toomkirik
Helsingi toomkirik öösel Helsingi toomkirik (soome keeles Helsingin tuomiokirkko ja rootsi keeles Helsingfors domkyrka), algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik, on Helsingi piiskopkonna toomkirik ja Helsingi toomkoguduse kodukirik.
Uus!!: Aleksander I ja Helsingi toomkirik · Näe rohkem »
Henri Troyat
Henri Troyat Henri Troyat (pseudonüüm; 1. november 1911 Moskva – 2. märts 2007 Pariis) oli armeenia päritolu prantsuse kirjanik, Prantsuse Akadeemia liige (1959), paljude ajalooliste romaanide ja biograafiate autor.
Uus!!: Aleksander I ja Henri Troyat · Näe rohkem »
Hernhuutlus Eestis
Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729.
Uus!!: Aleksander I ja Hernhuutlus Eestis · Näe rohkem »
Holstein-Gottorp
Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.
Uus!!: Aleksander I ja Holstein-Gottorp · Näe rohkem »
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia
Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia valitses Venemaad 1761–1917.
Uus!!: Aleksander I ja Holstein-Gottorp-Romanovite dünastia · Näe rohkem »
Iggaüks
Iggaüks oli 1802.
Uus!!: Aleksander I ja Iggaüks · Näe rohkem »
Ivan Dmitrijev
Ivan Dmitrijev Ivan Ivanovitš Dmitrijev (vene keeles Иван Иванович Дмитриев; 21. september (vkj 10. september) 1760 Bogorodskoje, Kaasani kubermang – 15. oktoober 1837 Moskva) oli vene sentimentalistlik luuletaja ja riigitegelane, 1810–1814 Venemaa keisririigi justiitsminister.
Uus!!: Aleksander I ja Ivan Dmitrijev · Näe rohkem »
Jakob von Sievers
Jakob Johann von Sievers Krahv Jakob Johann von Sievers (19. august (ukj 30. august) 1731 Rakvere – 11. juuli (ukj 23. juuli) 1808 Bauņi mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), riigitegelane ja reformaator.
Uus!!: Aleksander I ja Jakob von Sievers · Näe rohkem »
Johan Albrecht Ehrenström
Johan Albrecht Ehrenström (28. august 1762 – 15. aprill 1847) oli Soome arhitekt ja Helsingi ülesehituskomitee esimees, kes kutsus Carl Ludvig Engeli projekteerima pealinna olulisi hooneid ja kujundas ise linna detailplaneeringu.
Uus!!: Aleksander I ja Johan Albrecht Ehrenström · Näe rohkem »
Johann Heinrich Pestalozzi
Johann Heinrich Pestalozzi Johann Heinrich Pestalozzi (12. jaanuar 1746 Zürich – 17. veebruar 1827 Brugg, Aargau kanton, Šveits) oli Šveitsi pedagoog, filantroop, koolireformaator, filosoof ja poliitik.
Uus!!: Aleksander I ja Johann Heinrich Pestalozzi · Näe rohkem »
Kadrioru loss
Kadrioru lossi peafassaad 2022. aastal Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss.
Uus!!: Aleksander I ja Kadrioru loss · Näe rohkem »
Kadrioru park
Kadrioru park ja Fahle aed kaardil Kadrioru park on park Tallinnas Kadriorus.
Uus!!: Aleksander I ja Kadrioru park · Näe rohkem »
Kalaranna fort
Kalaranna fort. Makett kujutab hilisema vanglaaja vanglat koos lisaehitistega Patarei vangla Tallinna reidilt 1988. aastal Kalaranna fort on Tallinnas mere ääres asuv ehitisekompleks, mis algselt ehitati kindlusehitiseks (fort) ja mida hiljem kasutati vanglana.
Uus!!: Aleksander I ja Kalaranna fort · Näe rohkem »
Kammerhärra (fiskaalametnik)
Kammerhärra oli fiskaalametnik Venemaa keisririigis.
Uus!!: Aleksander I ja Kammerhärra (fiskaalametnik) · Näe rohkem »
Karl (Tescheni hertsog)
Karl Ludwig Johann Joseph Laurentius (5. september 1771– 30. aprill 1847) oli Tescheni hertsog, Austria generalissimus, feldmarssal, väejuhataja, sõjateoreetik, armee reformaator, Teutooni ordu kõrgmeister ja sõjaminister, kes osales Prantsuse revolutsioonisõdades ning Napoleoni sõdades.
Uus!!: Aleksander I ja Karl (Tescheni hertsog) · Näe rohkem »
Karl Christoph von Lieven
Karl Christoph von Lieven (vkj 1. veebruar 1767 Kiiev – 31. detsember 1844 Balgale) oli Balti kiriku- ja haridustegelane, sõjaväelane, Tartu Ülikooli kuraator 1817–1828, Venemaa keisririigi rahvahariduse minister 1828–1833, alates 1826 Riiginõukogu liige.
Uus!!: Aleksander I ja Karl Christoph von Lieven · Näe rohkem »
Karl Ludwig Friedrich (Baden)
Karl (Karl Ludwig Friedrich; 8. juuli 1786 – 8. detsember 1818) sai suurhertsogina Badeni suurhertsogiriigi valitsejaks 11.
Uus!!: Aleksander I ja Karl Ludwig Friedrich (Baden) · Näe rohkem »
Karl Nesselrode
Karl Nesselrode Krahv Karl Robert Nesselrode (14. detsember 1780 Lissabon – 11. märts/23. märts 1862 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane ja diplomaat, pikaajaline välisminister.
Uus!!: Aleksander I ja Karl Nesselrode · Näe rohkem »
Karl von Vincent
Karl von Vincent (11. august 1757 Firenze – 7. oktoober 1834) oli Austria väejuht ja diplomaat.
Uus!!: Aleksander I ja Karl von Vincent · Näe rohkem »
Kasimir von Meyendorff
Vabahärra Gerhard Konrad Kasimir von Meyendorff (vene Казимир Иванович (Егорович) Мейендорф; 25. oktoober 1749 Mazstraupe mõis, Straupe kihelkond – 10. veebruar 1813 Mazstraupe mõis) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral, 1799).
Uus!!: Aleksander I ja Kasimir von Meyendorff · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Aleksander I ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Kõrgem õiguskool
Kõrgem õiguskool (vene keeles Высшее училище правоведения) oli aastatel 1805−1816 tegutsenud Venemaa keisririigi juriidilist haridust andnud õppeasutus.
Uus!!: Aleksander I ja Kõrgem õiguskool · Näe rohkem »
Keiserlik Aleksandri lütseum
Tsarskoje Selo lütseumihoone XIX sajandi joonistusel Keiserlik Aleksandri lütseum (vene keeles Императорский Александровский лицей), aastani 1843 Keiserlik Tsarskoje Selo lütseum (Императорский Царскосельский лицей) oli aastatel 1811−1917 tegutsenud aadlikele mõeldud õppeasutus.
Uus!!: Aleksander I ja Keiserlik Aleksandri lütseum · Näe rohkem »
Keisri hull
"Keisri hull" on Jaan Krossi romaan, mis ilmus 1978.
Uus!!: Aleksander I ja Keisri hull · Näe rohkem »
Kirill Mihhailovski
Kirill Grigorjevitš Mihhailovski (18. märts (vkj) 1760−24. november (vkj) 1841 Peterburi) oli Venemaa keisririigi mereväelane (viitseadmiral) ja riigitegelane.
Uus!!: Aleksander I ja Kirill Mihhailovski · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Aleksander I ja Klassitsism · Näe rohkem »
Kolmanda koalitsiooni sõda
Kolmanda koalitsiooni sõda oli Euroopa konflikt aastatel 1803–1806.
Uus!!: Aleksander I ja Kolmanda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Kongressi-Poola
Kongressi-Poola, ametlikult Poola kuningriik, oli pärast Napoleoni sõdade lõppu võitjariikide Austria, Suurbritannia, taas Bourbonide valitsetava Prantsusmaa ja Venemaa keisririigi poolt Viini kongressil moodustatud riik.
Uus!!: Aleksander I ja Kongressi-Poola · Näe rohkem »
Konstantin Batjuškov
Konstantin Batjuškov''Orest Kiprenski portree (1815)'' Konstantin Nikolajevitš Batjuškov (vene keeles Константин Николаевич Батюшков; 29. mai (vana kalendri järgi 18. mai) 1787 Vologda – 19. juuli (vana kalendri järgi 7. juuli) 1855 Vologda) oli vene luuletaja, kelle luuletused on mõjutanud Aleksandr Puškini varast loomingut.
Uus!!: Aleksander I ja Konstantin Batjuškov · Näe rohkem »
Konstantin Pavlovitš
Suurvürst Konstantin Pavlovitš Suurvürst Konstantin Pavlovitš (vene keeles Константин Павлович; 8. mai (vkj 27. aprill) 1779 Tsarskoje Selo – 27. juuni (vkj 15. juuni) 1831 Viciebsk) oli vene tsesareevitš, Poola kuningriigi asevalitseja (1815–1830), kindraladjutant (1819), keiser Paul I teine poeg, keda loeti pärast Aleksandr Pavlovitši kroonimist (1801) Vene troonipärijaks.
Uus!!: Aleksander I ja Konstantin Pavlovitš · Näe rohkem »
Kose-Uuemõisa sõda
Kose-Uuemõisa sõda (ka: Kose-Uuemõisa ülestõus) oli 1805.
Uus!!: Aleksander I ja Kose-Uuemõisa sõda · Näe rohkem »
Kruununhaka
Kruununhaka koos mereosaga Kruununhaka (rootsi keeles Kronohagen; soome kõnekeeles ka Krunikka ja Kruna) on linnaosa Helsingis Vironniemi piirkonnas Helsingi kesklinna moodustava poolsaare kirdeosas.
Uus!!: Aleksander I ja Kruununhaka · Näe rohkem »
Kuningaraamat
"Kuningaraamat" on kirjastuse Kunst alates 1995.
Uus!!: Aleksander I ja Kuningaraamat · Näe rohkem »
Kuradisild
Kuradisild Kuradisild on tumedat tooni betoonsild Tartus Toomemäel, mis ehitati Romanovite dünastia 300 aasta juubeliks aastal 1913.
Uus!!: Aleksander I ja Kuradisild · Näe rohkem »
Kuramaa hertsog
Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Aleksander I ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »
Kuuenda koalitsiooni sõda
Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.
Uus!!: Aleksander I ja Kuuenda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Aleksander I ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Linnakool (1428–1805)
Linnakool oli Eesti- ja Liivimaa linnades ja mõnes alevis keskajal ja uusajal tegutsenud saksakeelne koolitüüp, mis oli mõeldud linnaelanike poegadele alghariduse andmiseks.
Uus!!: Aleksander I ja Linnakool (1428–1805) · Näe rohkem »
Lontova
Lontova on Kunda linna vanem linnaosa, niinimetatud Vana-Kunda, endine iseseisev asula, mis ühendati Kundaga 20.
Uus!!: Aleksander I ja Lontova · Näe rohkem »
Lossi 7
Kuressaare politseimaja (2008) Maja Kuressaares Lossi tänav 7 on elamuks ehitatud hoone Saare maakonnas Kuressaares Lossi tänaval.
Uus!!: Aleksander I ja Lossi 7 · Näe rohkem »
Ludwig von Cube
Johann Ludwig Ferdinand von Cube (vene Леонтий Иванович Кубе); 16. märts 1788 Tirza – 8. mai 1855 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane. Ta oli keiser Aleksander I ja Nikolai I aegne tõeline riiginõunik ja Liivimaa asekuberner 6. juunist 1821 kuni 14. juulini 1852.
Uus!!: Aleksander I ja Ludwig von Cube · Näe rohkem »
Macquarie saar
Macquarie saare uurimisjaam Macquarie saar (ka Macca) asub Vaikse ookeani edelaosas ligikaudu poolel teel Uus-Meremaa ja Antarktika vahel.
Uus!!: Aleksander I ja Macquarie saar · Näe rohkem »
Mariupol
Mariupol (varem ka Pavlovsk ja Ždanov) on linn Ukrainas Donetski oblastis.
Uus!!: Aleksander I ja Mariupol · Näe rohkem »
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Uus!!: Aleksander I ja Marksism · Näe rohkem »
Michael Andreas Barclay de Tolly
Vürst Barclay de Tolly vapp Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (vene keeles Михаил Богданович Барклай де Толли, Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly; 27. detsember (16. detsember vkj) 1761 Pamūšis, Kuramaa hertsogiriik – 27. mai (14. mai vkj) 1818 Stilizini mõis, Ida-Preisimaa) oli Vene väejuht (kindralfeldmarssal; 1814).
Uus!!: Aleksander I ja Michael Andreas Barclay de Tolly · Näe rohkem »
Mihhail Golitsõn
Mihhail Golitsõn Vürst Mihhail Nikolajevitš Golitsõn (vene кн. Михаил Николаевич Голицын; 1756 – 20. jaanuar 1827) oli Venemaa riigitegelane.
Uus!!: Aleksander I ja Mihhail Golitsõn · Näe rohkem »
Mihhail Kutuzov
Mihhail Kutuzov Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski (vene keeles Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский) (5. vkj 16. september 1745 Peterburi – 28. aprill 1813 Bunzlau (tänapäeval Bolesławiec, Poola)) oli Vene väejuht, kindralfeldmarssal ja krahv.
Uus!!: Aleksander I ja Mihhail Kutuzov · Näe rohkem »
Mihhail Speranski
Mihhail Mihhailovitš Speranski (1. jaanuar 1772 Tšerkutino küla, Vladimiri maakond, Vladimiri kubermang − 11. veebruar 1839 Peterburi) oli Venemaa riigimees ja reformaator.
Uus!!: Aleksander I ja Mihhail Speranski · Näe rohkem »
Moldova
Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Aleksander I ja Moldova · Näe rohkem »
Nadežda Durova
Nadežda Durova ohvitserivormis Nadežda Andrejevna Durova (vene keeles Надежда Андреевна Дурова; 30. september 1783 (vana kalendri järgi 17. september) Kiiev – 2. aprill (vana kalendri järgi 21. märts) 1866 Jelabuga) oli Venemaa sõjaväelane ja kirjanik, esimene naissoost ohvitser Venemaal.
Uus!!: Aleksander I ja Nadežda Durova · Näe rohkem »
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Uus!!: Aleksander I ja Narva ajalugu · Näe rohkem »
Narva värav
Narva värav Narva värav on 1814.
Uus!!: Aleksander I ja Narva värav · Näe rohkem »
Neljanda koalitsiooni sõda
Neljas koalitsioon Napoleoni Prantsuse keisririigi vastu alistati sõjas aastatel 1806–1807.
Uus!!: Aleksander I ja Neljanda koalitsiooni sõda · Näe rohkem »
Nikolai I
thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Uus!!: Aleksander I ja Nikolai I · Näe rohkem »
Nikolai Karamzin
Vassili Tropinin. Nikolai Karamzini portree. 1818 Nikolai Mihhailovitš Karamzin (vene keeles Николай Михайлович Карамзин) (12. detsember (vkj 1. detsember) 1766 Mihhailovka – 3. juuni (22. mai) 1826 Peterburi) oli vene ajaloolane ja kirjanik, Peterburi Teaduste Akadeemia auliige.
Uus!!: Aleksander I ja Nikolai Karamzin · Näe rohkem »
Nikolai Repnin
Nikolai Repnin Vürst Nikolai Vassiljevitš Repnin (vene keeles Николай Васильевич Репнин) (11. märts (ukj 22. märts) 1734 Moskva – 12. mai (ukj 24. mai) 1801 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane, Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner 1792–1798.
Uus!!: Aleksander I ja Nikolai Repnin · Näe rohkem »
Nikolai Rumjantsev
Krahv Nikolai Petrovitš Rumjantsev (vene keeles Николай Петрович Румянцев; 14. aprill (3. aprill vkj) 1754 Peterburi – 15. jaanuar (3. jaanuar vkj) 1826 Peterburi) oli Venemaa diplomaat, poliitik ja teadusearendaja, aastatel 1807–1814 Venemaa keisririigi välisminister ja 1810–1812 Riiginõukogu esimees.
Uus!!: Aleksander I ja Nikolai Rumjantsev · Näe rohkem »
Novembriülestõus
Novembriülestõus (Poola Powstanie listopadowe, leedu 1831 metų sukilimas, valgevene Паўстанне 1830—1831 гадоў) on Poola rahvuslik ülestõus, mis algas 29. novembri ööl vastu 30. novembrit 1830 ja lõppes 21. oktoobril 1831.
Uus!!: Aleksander I ja Novembriülestõus · Näe rohkem »
Oldenburgi suurhertsogkond
Oldenburgi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Oldenburg) (tuntud ka kui Holstein-Oldenburg) oli suurhertsogkond Saksa Liidus, Põhja-Saksa Liidus ja Saksa keisririigis, mis koosnes kolmest eraldiasuvast territooriumist: Oldenburg, Eutin ja Birkenfeld.
Uus!!: Aleksander I ja Oldenburgi suurhertsogkond · Näe rohkem »
Oleviste kirik
Kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf Maarja kabeli idaküljel Tallinna Oleviste kiriku torni muna ja rist. Torni tipus paikneva kullatud muna läbimõõt on 114 cm Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas aadressil Lai tänav 50.
Uus!!: Aleksander I ja Oleviste kirik · Näe rohkem »
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, 2008 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool on Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Olustvere mõisas asuv koolhttps://web.archive.org/web/20110720125418/http://www.olustvere.edu.ee/uploads/failid/AK.pdf (vaadatud 11.02.2013).
Uus!!: Aleksander I ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Aleksander I ja Paul I · Näe rohkem »
Paul von Tiesenhausen
Krahv Paul von TiesenhausenAutor: Pjotr Fjodorovitš Sokolov Krahv Paul von Tiesenhausen (vene keeles Павел Иванович Тизенгаузен; 27. august/7. september 1774 Tallinn – 30. november/12. detsember 1864 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.
Uus!!: Aleksander I ja Paul von Tiesenhausen · Näe rohkem »
Päästekomando
Päästekomando on üldnimetus, mis kirjeldab kuskil baseeruvat Päästeameti päästeüksust.
Uus!!: Aleksander I ja Päästekomando · Näe rohkem »
Pärnu raad
Pärnu raad oli Pärnu valitsus- ja kohtuinstitutsioon 14.
Uus!!: Aleksander I ja Pärnu raad · Näe rohkem »
Püha Andreas Esmakutsutu orden
Keiserlik Püha Apostli Andreas Esmakutsutu orden, lühendatult ka Püha Andreas Esmakutsutu orden ja Püha Andrease orden (vene keeles Императорский орден Святого Апостола Андрея Первозванного) oli 1698.
Uus!!: Aleksander I ja Püha Andreas Esmakutsutu orden · Näe rohkem »
Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend
Siin on loetletud Venemaa Keisririigi Püha Andrease ordeni kavalerid.
Uus!!: Aleksander I ja Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavaleride loend · Näe rohkem »
Püha Anna orden
Püha Anna orden (vene keeles Императорский орден Святой Анны, saksa keeles Orden der Heiligen Anna) oli Venemaa keisririigi orden.
Uus!!: Aleksander I ja Püha Anna orden · Näe rohkem »
Püha Liit
Püha Liit (saksa keeles Heilige Allianz, vene keeles Священный союз; tuntud ka nimega Suur Liit ehk Grand Alliance) oli monarhistlike Euroopa suurvõimude koalitsioon, kuhu kuulusid Venemaa, Austria ja Preisimaa.
Uus!!: Aleksander I ja Püha Liit · Näe rohkem »
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Uus!!: Aleksander I ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »
Peeter I majamuuseum
Peeter I majamuuseum on muuseum Tallinnas Kadrorus, Tallinna Linnamuuseumi filiaal.
Uus!!: Aleksander I ja Peeter I majamuuseum · Näe rohkem »
Pegau
Pegau on linn Saksamaal Saksimaa liidumaal Leipzigi kreisis.
Uus!!: Aleksander I ja Pegau · Näe rohkem »
Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg
Oldenburgi prints Peter Friedrich Georg, 1811. Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg (vene keeles Георгий Петрович (Петер ФридрихГеорг) Ольденбургский; 9. mai 1784 Oldenburg – 27. detsember 1812 Tver) oli Oldenburgi prints, Eestimaa kindralkuberner 1808–1809.
Uus!!: Aleksander I ja Peter Friedrich Georg von Holstein-Oldenburg · Näe rohkem »
Peterburi riiklik metsandusülikool
Peterburi riiklik metsandusülikool (ametlik nimi S. M. Kirovi Peterburi Metsandusülikool (Санкт-Петербу́ргский госуда́рственный лесотехни́ческий университе́т им. С. М. Ки́рова, СПбГЛТУ), vene keeles ka Лесотехническая академия (ЛТА, 'metsandusakadeemia') on kõrgem õppeasutus Venemaal Peterburis. Kool asutati Aleksander I ukaasiga 1803. aastal. 1929. aasta 26. novembrist kuni 2011. aasta 9. veebruarini oli õppeasutuse nimetuseks Metsandusakadeemia. 1827. aastal õppeasutuse juurde rajatud 65 ha suurune park on kultuuripärandina kaitse all.
Uus!!: Aleksander I ja Peterburi riiklik metsandusülikool · Näe rohkem »
Piirikaitse Üksikkorpus
Venemaa Keisririigi Rahandusministeeriumi Piirivalve Üksikkorpus (vene keeles Отдельный корпус пограничной стражи ja Отдельный пограничный корпус, lühend ОКПС) oli Venemaa Keisririigi riigipiiri valvamise ning salakaubaveo ja ebaseadusliku piiriületamise tõkestamisega tegelenud ametkond aastail 1893–1918.
Uus!!: Aleksander I ja Piirikaitse Üksikkorpus · Näe rohkem »
Pjotr Zavadovski
Pjotr Vassiljevitš Zavadovski (10. jaanuar (vkj) 1738 Krasnovitši küla, Starodubi maakond, Tšernigovi kubermang − 10. jaanuar (vkj) 1812 Peterburi) oli Venemaa sõjaväelane (kindralmajor) ja riigitegelane, 1793.
Uus!!: Aleksander I ja Pjotr Zavadovski · Näe rohkem »
Platon Zubov
Platon Zubov Platon Aleksandrovitš Zubov (Платон Александрович Зубов; 26. (15.) november 1767 – 19. (7.) aprill 1822 Joniškis) oli Venemaa riigitegelane, Katariina II soosik.
Uus!!: Aleksander I ja Platon Zubov · Näe rohkem »
Podolsk
Podolsk (vene Подольск) on linn Venemaal Moskva oblastis, Podolski rajooni keskus.
Uus!!: Aleksander I ja Podolsk · Näe rohkem »
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Uus!!: Aleksander I ja Poola ajalugu · Näe rohkem »
Porvoo
Porvoo (rootsi keeles Borgå) on linn Soomes Uusimaa maakonnas.
Uus!!: Aleksander I ja Porvoo · Näe rohkem »
Porvoo toomkirik
Porvoo toomkirik 2006. aasta jaanuaris Porvoo toomkirik (soome Porvoon tuomiokirkko, rootsi Borgå domkyrka) on Soome Evangeelse Luterliku Kiriku toomkirik Porvoos.
Uus!!: Aleksander I ja Porvoo toomkirik · Näe rohkem »
Rüütli tänav (Tartu)
Rüütli tänav Rüütli tänav on tänav Tartu kesklinnas.
Uus!!: Aleksander I ja Rüütli tänav (Tartu) · Näe rohkem »
Repnin
Repnin (vene keeles Репнин) oli Venemaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aleksander I ja Repnin · Näe rohkem »
Restauratsioon (Šveits)
Restauratsiooni ja Regeneratsiooni perioodid Šveitsi ajaloos kestsid aastast 1814 aastani 1847.
Uus!!: Aleksander I ja Restauratsioon (Šveits) · Näe rohkem »
Riiginõukogu (Venemaa keisririik)
Riiginõukogu (vene keeles Государственный совет) oli 1810.
Uus!!: Aleksander I ja Riiginõukogu (Venemaa keisririik) · Näe rohkem »
Romanovid
Romanovid olid Venemaa tsaaririigi ja Venemaa keisririigi dünastia, kes valitses Venemaad kuni 1917.
Uus!!: Aleksander I ja Romanovid · Näe rohkem »
Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument
Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument oli pooleli jäänud monument Venemaal Kostroma kremlis.
Uus!!: Aleksander I ja Romanovite 300-aastase valitsemise juubeli monument · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Aleksander I ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Rootsi-Norra sõda
Rootsi-Norra sõda, tuntud ka kui sõjakäik Norra vastu (rootsi keeles Fälttåget mot Norge) või kui 1814.
Uus!!: Aleksander I ja Rootsi-Norra sõda · Näe rohkem »
Saare mõis (Maarja-Magdaleena)
Saare mõisa peahoone aastal 1923 Saare mõis (saksa keeles Saarenhof) oli mõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas, Tartu kreisis.
Uus!!: Aleksander I ja Saare mõis (Maarja-Magdaleena) · Näe rohkem »
Sada päeva
Sada päeva (ka seitsmenda koalitsiooni sõda) on perioodi keiser Napoleon I maapaost Elbal Pariisi tagasitulekust 20.
Uus!!: Aleksander I ja Sada päeva · Näe rohkem »
Saksi-Weimar
Saksi-Weimar (saksa: Sachsen-Weimar) oli üks Saksimaa hertsogkondi Wettinite dünastia Ernestiinide harust tänapäeva Tüüringis.
Uus!!: Aleksander I ja Saksi-Weimar · Näe rohkem »
Saksi-Weimar-Eisenach
Saksi-Weimar-Eisenach (saksa: Sachsen-Weimar-Eisenach) loodi hertsogkonnana aastal 1809 Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi Ernestiinide hertsogkondade ühendamise teel.
Uus!!: Aleksander I ja Saksi-Weimar-Eisenach · Näe rohkem »
Sündinud 23. detsembril
Siin loetletakse 23. detsembril sündinud tuntud inimesi.
Uus!!: Aleksander I ja Sündinud 23. detsembril · Näe rohkem »
Sõjagalerii
Grigori Tšernetsov. "Perspektiivvaade 1812. aasta sõja galeriist Talvepalees". Õlimaal lõuendil. 1829 Galerii asukoht (punasega) Ermitaažis Sõjagalerii on galerii Venemaal Peterburis Ermitaažis.
Uus!!: Aleksander I ja Sõjagalerii · Näe rohkem »
Sergei Uvarov
Sergei Uvarov. Orest Kiprenski maal (1815) Allkiri Sergei Semjonovitš Uvarov Sergei Semjonovitš Uvarov (vene keeles Сергей Семёнович Уваров; 5. september (vana kalendri järgi 25. august) 1786 Moskva – 16. september (vana kalendri järgi 4. september) 1855 Moskva) oli Venemaa teadlane ja riigitegelane.
Uus!!: Aleksander I ja Sergei Uvarov · Näe rohkem »
Sergei Vjazmitinov
Sergei Kuzmitš Vjazmitinov, ka Sergei Kozmitš Vjazmitinov (7. (ukj 18. oktoober) 1744 Rõlski maakond, Sevski provints, Belgorodi kubermang – 15. (ukj 27. oktoober) 1819 Peterburi) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.
Uus!!: Aleksander I ja Sergei Vjazmitinov · Näe rohkem »
Siseväed
Siseväed on Venemaa territooriumil tegutsenud riiklike moodustiste (Venemaa Keisririik, NSV Liit) sõjaväestatud korraga siseriikliku julgeoleku tagamiseks moodustatud formeering.
Uus!!: Aleksander I ja Siseväed · Näe rohkem »
Skopetsid
Skopetsid (vene keeles скопцы skoptsõ, 'kohitsetud') olid 18.
Uus!!: Aleksander I ja Skopetsid · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Aleksander I ja Soome · Näe rohkem »
Soome ajalugu
Soome ajalugu on ülevaade tänapäeva Soome ajaloost.
Uus!!: Aleksander I ja Soome ajalugu · Näe rohkem »
Soome kadetikorpus
Soome kadetikorpus, ka Hamina kadetikool (vene keeles Финляндский кадетский корпус, soome keeles Haminan kadettikoulu, rootsi keeles Finska kadettkåren) oli aastatel 1819−1903 eksisteerinud Venemaa keisririigi sõjaline õppeasutus.
Uus!!: Aleksander I ja Soome kadetikorpus · Näe rohkem »
Soome maapäev
Troon, mida 1809. aasta Porvoo maapäeval kasutas keiser Aleksander I. 1919. aastast kuulub troon Soome Rahvusmuuseumi kogusse Aleksander I Porvoo maapäeva avamas Soome maapäev (soome keeles Suomen maapäivät, hiljem valtiopäivät; rootsi keeles Finlands Lantdagar) oli Soome Kindralkubermangu nõuandev kogu aastatel 1809–1906 ja ühtlasi Rootsi riigipäeva volituste ülevõtja.
Uus!!: Aleksander I ja Soome maapäev · Näe rohkem »
Soome Suurvürstiriik
Soome Suurvürstiriik oli aastail 1809–1917 Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.
Uus!!: Aleksander I ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »
Soome topograafiakorpus
Soome topograafiakorpus (vene keeles Финляндский топографический корпус) oli Venemaa keisririigi sõjaline õppeasutus Soome suurvürstiriigis aastatel 1812−1819.
Uus!!: Aleksander I ja Soome topograafiakorpus · Näe rohkem »
Surnud 1. detsembril
Siin loetletakse 1. detsembril surnud tuntud inimesi.
Uus!!: Aleksander I ja Surnud 1. detsembril · Näe rohkem »
Taganrog
Taganrog on linn Venemaal Rostovi oblastis.
Uus!!: Aleksander I ja Taganrog · Näe rohkem »
Tallinna Aleksandri Gümnaasium
Tallinna Aleksandri Gümnaasium oli aastatel 1872–1917 Tallinnas tegutsenud haridusasutus.
Uus!!: Aleksander I ja Tallinna Aleksandri Gümnaasium · Näe rohkem »
Tallinna Kreiskool
Tallinna Kreiskool (saksa keeles Revalsche deutsche Kreisschule) oli Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangulinnas Tallinnas 1805–1875 tegutsenud saksa õppekeelega kreiskool.
Uus!!: Aleksander I ja Tallinna Kreiskool · Näe rohkem »
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Uus!!: Aleksander I ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »
Tallinna–Haapsalu postimaantee
Tallinna–Haapsalu postimaantee oli postimaantee Tallinna ja Haapsalu vahel.
Uus!!: Aleksander I ja Tallinna–Haapsalu postimaantee · Näe rohkem »
Tarto maa rahwa Näddali-Leht
Tarto-ma rahwa Näddali-Leht, esikülg Tarto maa rahva Näddali-Leht (ka: Tarto-ma rahwa Näddali-Leht) oli alates 1. märtsist (vkj) 1806 ilmunud tartumurdeline ajaleht, mis lubas «neist asjust teedmist saata, mes maarahval hä om teeda, ja teije weel ei tia nink mes teije ello-körd woisse ausambas nink parrembas tetta».
Uus!!: Aleksander I ja Tarto maa rahwa Näddali-Leht · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Aleksander I ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu ajalugu
Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.
Uus!!: Aleksander I ja Tartu ajalugu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Uus!!: Aleksander I ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli raamatukogu
Raamatukogu fassaad Tartu Ülikooli raamatukogu 2017. aasta augustiõhtul. Juri Lotmani büst ülikooli raamatukogus (Lev Razumovski, 1981, kips) Tartu Ülikooli raamatukogu (ametlik lühend TÜR, mitte ametlikumalt ka utlib) on üldkasutatav universaalne teadusraamatukogu kõikides Tartu Ülikooli uurimisvaldkondades.
Uus!!: Aleksander I ja Tartu Ülikooli raamatukogu · Näe rohkem »
Tartu õpperingkond
Tartu õpperingkond, 1893.
Uus!!: Aleksander I ja Tartu õpperingkond · Näe rohkem »
Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar
Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar (saksa keeles Elementarlehrer-Seminar(ium) zu Dorpat) oli aastatel 1828–1889 Tartus tegutsenud saksa õppekeelega õppeasutus, kus valmistati ette algkooliõpetajaid.
Uus!!: Aleksander I ja Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar · Näe rohkem »
Tartu Kreiskool
Tartu Kreiskool (saksa keeles Dorpater Kreisschule) oli 1804.
Uus!!: Aleksander I ja Tartu Kreiskool · Näe rohkem »
Tartu Kubermangugümnaasium
Tartu Kubermangugümnaasium (saksa keeles Gouvernements-Gymnasium zu Dorpat) oli 1804.
Uus!!: Aleksander I ja Tartu Kubermangugümnaasium · Näe rohkem »
Tartu Linna-tütarlastekool
Tartu Linna-tütarlastekool (saksa keeles Stadttöcherschule zu Dorpat) oli aastatel 1804–1893 Tartus tegutsenud saksakeelne õppeasutus tütarlastele.
Uus!!: Aleksander I ja Tartu Linna-tütarlastekool · Näe rohkem »
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Uus!!: Aleksander I ja Tartu toomkirik · Näe rohkem »
Taujėnai mõis
Taujėnai mõisa peahoone Taujėnai mõis (leedu Taujėnų dvaras) on endine mõis Leedus Ukmergė rajoonis Taujėnai vallas Taujėnais.
Uus!!: Aleksander I ja Taujėnai mõis · Näe rohkem »
Tilsiti rahu
Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.
Uus!!: Aleksander I ja Tilsiti rahu · Näe rohkem »
Timotheus Eberhard von Bock
Timotheus Eberhard von Bock (24. november (13. november vkj.) 1787 Tartu – 23. aprill (11. aprill vkj.) 1836 Võisiku mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa dissident ja sõjaväelane.
Uus!!: Aleksander I ja Timotheus Eberhard von Bock · Näe rohkem »
Topeltpatarei
Topeltpatarei esikülg.Robert Treufeldt, Jarmo Udras. Arvutirekonstruktsioon, 2008 Topeltpatarei tagakülg.Robert Treufeldt, Jarmo Udras. Arvutirekonstruktsioon, 2008 Topeltpatarei (merekaardil Vare saar ehk Vana Patarei; vene keeles Двойная батарея) on Tallinna reidil asuv endine kindlusehitisekompleks (fort), mis kuulub Eesti meresaarte nimistusse.
Uus!!: Aleksander I ja Topeltpatarei · Näe rohkem »
Tumala mõis
Tumala mõis (saksa keeles Thomel) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).Tumala mõis asub tänapäevase haldusjaotuse järgi Saare maakonnas Saaremaa vallas (eelmise haldusjaotuse järgi Orissaare vallas).
Uus!!: Aleksander I ja Tumala mõis · Näe rohkem »
Turu
Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on ajalooline linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.
Uus!!: Aleksander I ja Turu · Näe rohkem »
Ukraina Kreekakatoliku Kirik
Ukraina Kreekakatoliku Kirik (ukraina keeles Українська греко-католицька церква, lühend УГКЦ) on Püha Tooliga täielikus kommunioonis olev bütsantsi riitusega idakatoliku kirik, Roomakatoliku kiriku osa.
Uus!!: Aleksander I ja Ukraina Kreekakatoliku Kirik · Näe rohkem »
Valentin Haüy
Haüy koos oma esimese õpilase François de Lezyuer´ga Valentin Haüy, tagaplaanil seisab tema vend René Just Haüy. Valentin Haüy (13. november 1745 Saint-Just-en-Chaussée – 19. märts 1822 Pariis) oli prantsuse filantroop ja pedagoog, tüflopedagoogika rajaja.
Uus!!: Aleksander I ja Valentin Haüy · Näe rohkem »
Valga Jaani kirik
Valga Jaani kirik on kirik Valga maakonnas Valga kesklinnas.
Uus!!: Aleksander I ja Valga Jaani kirik · Näe rohkem »
Valge torn
Valge torni varemed Valge torn on Tallinna lähedale 1821–1823 Vene võimude poolt Väike-Paljassaarele rajatud Tallinna kindluse suhtes ettenihutatud kindlustis (fort ja selle põhiosa – suurtükitorn), mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadamasse läänepoolse sissesõidu kaitsmine.
Uus!!: Aleksander I ja Valge torn · Näe rohkem »
Vanapargi tänav
Vanapargi tänav augusti 2020 Vanapargi tänav on tänav Pärnus Kesklinna ja Eeslinna linnaosas.
Uus!!: Aleksander I ja Vanapargi tänav · Näe rohkem »
Vandenõuteooria
Vandenõuteooria on narratiiv sündmuste selgitamiseks salajase kokkuleppe või vandenõu abil.
Uus!!: Aleksander I ja Vandenõuteooria · Näe rohkem »
Võru kreiskooli hoone
Võru kreiskooli hoone enne renoveerimist 2013. aastal Võru Gümnaasiumi hoone pärast renoveerimist 2015. aastal Võru Gümnaasium (2018) Võru kreiskooli hoone on Võrus aadressil Seminari tn 1 asuv hoone; ühtlasi Võru linna vanim hoone.
Uus!!: Aleksander I ja Võru kreiskooli hoone · Näe rohkem »
Veel õnnetäht kord tõuseb hele
"Veel õnnetäht kord tõuseb hele" on 1975.
Uus!!: Aleksander I ja Veel õnnetäht kord tõuseb hele · Näe rohkem »
Vene-Rootsi sõda (1808–1809)
Vene-Rootsi sõda (1808–1809), tuntud ka kui Soome sõda, oli Venemaa keisririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda seni Rootsi kuningriigi valduses olnud Soome territooriumi pärast.
Uus!!: Aleksander I ja Vene-Rootsi sõda (1808–1809) · Näe rohkem »
Venemaa esimene Antarktika ekspeditsioon
Venemaa esimene Antarktika ekspeditsioon (vene keeles Первая русская антарктическая экспедиция) toimus aastatel 1819–1821.
Uus!!: Aleksander I ja Venemaa esimene Antarktika ekspeditsioon · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Aleksander I ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Venemaa Keisririigi Kindralstaap
Venemaa Keisririigi Kindralstaap oli Venemaa Keisririigi Sõjaministeeriumile allunud sõjavägede keskne juhtimisorgan, mille ülesandeks oli Venemaa relvajõudude sõjaline ettevalmistamine, varustamine ja teabehanke korraldamine aastatel 1815–1917.
Uus!!: Aleksander I ja Venemaa Keisririigi Kindralstaap · Näe rohkem »
Venemaa keisririigi senaatorite loend
Venemaa keisririigi Valitseva Senati liikmete loend 1711−1917.
Uus!!: Aleksander I ja Venemaa keisririigi senaatorite loend · Näe rohkem »
Venemaa Keisririigi Siseministeerium
Venemaa Keisririigi Siseministeerium oli 1802.
Uus!!: Aleksander I ja Venemaa Keisririigi Siseministeerium · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Aleksander I ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venemaa Rahvuskaart
Venemaa Rahvuskaart ehk Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi Vägede Föderaalteenistus, lühendatult Rosgvardija (vene keeles Федеральная служба войск национальной гвардии Российской Федерации, lühendatult Росгвардия) on Venemaa poolsõjaväeline sisejulgeolekuga tegelev politseiorganisatsioon.
Uus!!: Aleksander I ja Venemaa Rahvuskaart · Näe rohkem »
Venemaa riigipeade loend
Venemaa riigipeade loend loetleb Venemaa valitsejad kronoloogilises järjekorras alates Vana-Venest kuni tänapäevani.
Uus!!: Aleksander I ja Venemaa riigipeade loend · Näe rohkem »
Vidzy
Vidzy (valgevene-eesti transkriptsioonis Vidzõ) on alev Valgevenes Viciebski oblastis Brasłaŭ rajoonis, Vidzy külanõukogu halduskeskus.
Uus!!: Aleksander I ja Vidzy · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Aleksander I ja Viini kongress · Näe rohkem »
Vilniuse Ülikool
Vilniuse Ülikool (leedu keeles Vilniaus universitetas, ladina keeles Universitas Vilnensis) on alates 1579.
Uus!!: Aleksander I ja Vilniuse Ülikool · Näe rohkem »
Vingis
Vingis XIX sajandil Vingis (poola keeles Zakret) on Vilniuse linnaosa, mis asub linna edelaosas Vilkpėdė valla territooriumil.
Uus!!: Aleksander I ja Vingis · Näe rohkem »
Vjazmitinov
Vjazmitinov, varem Wiszowaty oli Poola päritolu Venemaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aleksander I ja Vjazmitinov · Näe rohkem »
Volgasakslaste ANSV
Volgasakslaste ANSV oli haldusüksus Vene NFSV-s aastatel 1924–1941.
Uus!!: Aleksander I ja Volgasakslaste ANSV · Näe rohkem »
Volkonski
Volkonski suguvõsa vürstivapp Volkonski (vene keeles Волконский, saksa keeles Wolkonski) on Venemaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Aleksander I ja Volkonski · Näe rohkem »
Zemitāni raudteejaam
Zemitāni raudteejaam Zemitāni raudteejaam on raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil ja Riia–Skulte raudteeliinil Riia linna Purvciemsi asumis.
Uus!!: Aleksander I ja Zemitāni raudteejaam · Näe rohkem »
1. detsember
1.
Uus!!: Aleksander I ja 1. detsember · Näe rohkem »
12. märts
12.
Uus!!: Aleksander I ja 12. märts · Näe rohkem »
12. september
12.
Uus!!: Aleksander I ja 12. september · Näe rohkem »
15. veebruar
15.
Uus!!: Aleksander I ja 15. veebruar · Näe rohkem »
16. juuni
16.
Uus!!: Aleksander I ja 16. juuni · Näe rohkem »
1777
1777.
Uus!!: Aleksander I ja 1777 · Näe rohkem »
1801
1801.
Uus!!: Aleksander I ja 1801 · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Aleksander I ja 1802 · Näe rohkem »
1803
1803.
Uus!!: Aleksander I ja 1803 · Näe rohkem »
1804
1804.
Uus!!: Aleksander I ja 1804 · Näe rohkem »
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Uus!!: Aleksander I ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »
1816
1816.
Uus!!: Aleksander I ja 1816 · Näe rohkem »
1819
1819.
Uus!!: Aleksander I ja 1819 · Näe rohkem »
1820
1820.
Uus!!: Aleksander I ja 1820 · Näe rohkem »
1825
1825.
Uus!!: Aleksander I ja 1825 · Näe rohkem »
1864. aasta palvekirjaaktsioon
1864.
Uus!!: Aleksander I ja 1864. aasta palvekirjaaktsioon · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Aleksander I ja 19. sajand · Näe rohkem »
19. sajand Eestis
19.
Uus!!: Aleksander I ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »
21. september
21.
Uus!!: Aleksander I ja 21. september · Näe rohkem »
23. detsember
23.
Uus!!: Aleksander I ja 23. detsember · Näe rohkem »
24. aprill
24.
Uus!!: Aleksander I ja 24. aprill · Näe rohkem »
24. september
24.
Uus!!: Aleksander I ja 24. september · Näe rohkem »
27. oktoober
27.
Uus!!: Aleksander I ja 27. oktoober · Näe rohkem »
29. märts
29.
Uus!!: Aleksander I ja 29. märts · Näe rohkem »
3. juuni
3.
Uus!!: Aleksander I ja 3. juuni · Näe rohkem »
4. juuni
4.
Uus!!: Aleksander I ja 4. juuni · Näe rohkem »
7. aprill
7.
Uus!!: Aleksander I ja 7. aprill · Näe rohkem »
8. september
8.
Uus!!: Aleksander I ja 8. september · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Aleksander Pavlovitš, Aleksandr Pavlovitš.
