301 suhted: Aasta puu, Abiks loodusevaatlejale, Abruka looduskaitseala, Aerohooria, Ahjuluud, Ajaani kuusk, Alatskivi valla vapp, Alpi seedermänd, Alpisarv, Alutaguse metskond, Andorra, Arukask, Arumetsad, Astravase mõis, Augstroze mõis, Avaste soo, Šantari saared, Šveits, Šveitsi platoo, Žagarė mõis, Õlgkatus, Badeni suurhertsogiriik, Börzsöny, Białowieża laane rahvuspark, Breweri kuusk, Burbiškise mõis, Dendroklimatoloogia, Dendrokronoloogia, Ebatsuuga, Eesti esiajalugu, Eesti kiviaeg, Eesti loodus, Eesti metsad, Eesti pärismaised puud, Eesti ravimtaimede loend, Eesti samblikud, Eesti sood, Egle, Engelmanni kuusk, Euroopa nulg, Folkboot, Friedrich Berg, Gelgaudiškis, Gelgaudiškise mõis, Glehni kuusk, Gran Paradiso rahvuspark, Grani vald, Gutensteini Alpid, Haanja valla lipp, Haanja valla vapp, ..., Handi-Mansimaa, Hans Reedi, Harald Rebane, Hardangeri viiul, Harilik ebatsuuga, Harilik jugapuu, Harilik kopsusamblik, Harilik kukeseen, Harilik kuslapuu, Harilik mänd, Harilik männivaablane, Harilik võraürask, Harimalk, Harjumaa metskond, Harzi rahvuspark, Hübriidhaab, Herilaseviu, Hiireviu, Hiiumaa metskond, Hoverla, Ida-Virumaa metskond, Idakuusk, Igihaljus, Igimänd, Isojärvi rahvuspark, Ivar Etverk, Ivika Ostonen-Märtin, Jablonovõi ahelik, Jäär (märk), Järvselja, Järvselja kuused, Jõepark, Jõgeva mõis, Jõgevamaa metskond, Jõulupuu, Jelsk, Josif Pančić, Juhivits, Jussi loodusrada, Kaaspuuliik, Kabala valla vapp, Kaits, Kanada kuusk, Kanarbiku tänav (Kärdla), Kanepi, Karawankid, Karjala-Soome NSV lipp, Karula valla lipp, Karula valla vapp, Karvane ninasarvik, Kastikuloo kasvukohatüüp, Kasvava puu laasimine, Katusepilbas, Kaubi kuusk, Kaukaasia nulg, Käbilind, Käsnalainelane, Kehra mõis, Kehra ussikuusk, Keila-Mudaaugu loodusõpperada, Kesselaid, Kiidjärve, Kiidjärve kuklasterada, Kilingi kuusk, Kimmkatus, Kitsesoo nõiakuusk, Koeru valla vapp, Koigi valla vapp, Kollane, Konksmänd, Kontrabass, Koorküla, Koorküla Valgjärve järveasula, Kosk, Koyama kuusk, Krokodillikuusk, Kunstkuusk, Kurgja mesilakuusk, Kuuse-kooreürask, Kuuseriisikas, Kuusik, Kuusk (perekond), Kuusk (perekonnanimi), Kuuskede kuningas, Lasipuu (tööriist), Laudi, Laudkatus, Laulurästas, Läti, Lülipuit, Leesikaloo kasvukohatüüp, Lehise-pahktäi, Leht, Lendorav, Lihhenoindikatsioon, Liimik, Liitpuistu, Limatünnik, Lodumets, Loometsad, Lubikaloo kasvukohatüüp, Lumehekk, Luunja mõisa park, Männi-käbilind, Männilised, Mänsak, Mets, Metsatüüp, Metsatundra, Metsauuendus, Miiliahi, Mustpea-põõsalind, Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala, Nõmmemaa kivikülv, Nõmmemetsad, Niasviži loss, Niplispits, Nurme mõisa park, Okasmets, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Old Tjikko, Opsa mõis, Paberipuit, Pagramantise regionaalpark, Paikuse valla lipp, Paju, Pakktaru, Paljasseemnetaimed, Palkmaja, Palkmööbel, Palumetsad, Paluniit, Parkhofi mõis, Pavlovsk, Pähklimäe terviserada, Pältre lühterkuusk, Pärnu rannapark, Põõsas, Põder, Peahari, Perućica, Pika talu kuusk, Pikva mõisa park, Pillapalu Kivijärv, Pirgu mõisa park, Plaaster, Pokljuka, Poropoorik, Prantsusmaa, Primorje krai, Primorski rajoon, Protseduuriline genereerimine, Puistangumets, Puistu, Puistuelement, Puit, Puitkarkass, Puitsild, Punane kärbseseen, Punane mets, Punarind, Punde puntrakuusk, Puu, Puu vanus, Puurmani valla lipp, Pyhä-Häkki rahvuspark, Raba, Raudonė loss, Rebasmäe kuusk, Rekultiveerimine, Renavas, Renavase mõis, Roheline kärbseseen, Rohevint, Rootsi, Rumeelia mänd, Rumeenia, Ruuben Kaalep, Ruup, Saksi-Weimar-Eisenach, Saku mõis, Salumetsad, Savimaja, Sürjametsad, Schrencki kuusk, Segametsavöönd, Serbia kuusk, Setu kannel, Siberi kuusk, Siberi lehis, Siberi nulg, Silmutorbik, Sindel, Sipoonkorpi rahvuspark, Sitka kuusk, Sookask, Soome, Soorinna, Surju valla lipp, Suur-Pakri, Suveköök, Taimed, Taimede loend, Tarupuu, Tšello, Tšerski ahelik, Tädu kuusk, Tärpentin, Tüvi, Tõmmu külmaseen, Tihedus, Tikste ürgorg, Toidusalutaimede loend, Tolkuse raba, Torkav kuusk, Trahhee, Triviaalnimetus, Truu valvur, Tsuura kuusk, Tumeroheline, Tuulehaldjad, Tuuleheide, Tuultolmlemine, Tveri oblast, Uhmrinui, Ulukikahjustused, Umbusi asulakoht, Urvalind, Urvaste mõisa kalmistu, Vaigutamine, Valga maakond, Valgamaa metskond, Valgemädanik, Vars, Vändra metskond, Värvitaim, Vööt-käbilind, Võžnõtsja rahvuspark, Võra, Võru vapp, Võrumaa metskond, Veelinnurahvas, Viiul, Viljandimaa metskond, Vineer, Voloveci mäestik, Vulbi maastikukaitseala, Yakisugi, Yukoni mägismaa, Ziedoņdārzs. Laienda indeks (251 rohkem) »
Aasta puu
Pihlakas, aasta puu 2000 ja 2022 Aasta puu on igal aastal Eestis lähemaks tutvustamiseks valitud puu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Aasta puu · Näe rohkem »
Abiks loodusevaatlejale
"Abiks loodusevaatlejale" on Eesti Looduseuurijate Seltsi poolt alates 1951.
Uus!!: Harilik kuusk ja Abiks loodusevaatlejale · Näe rohkem »
Abruka looduskaitseala
Lippmaa pärn looduskaitsealal Veesilm Abruka looduskaitsealal Abruka looduskaitseala asub Liivi lahe Abruka, Kasselaiu ja Linnusitamaa saartel.
Uus!!: Harilik kuusk ja Abruka looduskaitseala · Näe rohkem »
Aerohooria
Võrkohakal on udelevised Aerohooria ehk anemohooria ehk tuullevi ehk õhklevi on taimede levimine tuulega.
Uus!!: Harilik kuusk ja Aerohooria · Näe rohkem »
Ahjuluud
Ahjuluud oli Eesti talurahva majapidamises väike luud, mis tehti varre külge takuse nööriga seotud kasevihast.
Uus!!: Harilik kuusk ja Ahjuluud · Näe rohkem »
Ajaani kuusk
Ajaani kuusk (Picea jezoensis) on igihaljas okaspuu kuuse perekonnast.
Uus!!: Harilik kuusk ja Ajaani kuusk · Näe rohkem »
Alatskivi valla vapp
Alatskivi valla vapp Alatskivi valla vapp on Tartu maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Alatskivi valla vapp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Alatskivi valla vapp · Näe rohkem »
Alpi seedermänd
Alpi seedermänd (Pinus cembra L.) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Alpi seedermänd · Näe rohkem »
Alpisarv
pisi pisi Alpisarv on puhkpill.
Uus!!: Harilik kuusk ja Alpisarv · Näe rohkem »
Alutaguse metskond
Alutaguse metsad Iisaku vaatetornist Alutaguse metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Alutaguse metskond · Näe rohkem »
Andorra
Andorra (Andorra Vürstiriik) on merepiirita riik Lääne-Euroopas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Pürenee mägedes.
Uus!!: Harilik kuusk ja Andorra · Näe rohkem »
Arukask
Arukask (Betula pendula) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Arukask · Näe rohkem »
Arumetsad
Männik Arumetsad on üks peamisi metsatüübiklasse.
Uus!!: Harilik kuusk ja Arumetsad · Näe rohkem »
Astravase mõis
Astravase mõisa peahoone Astravase mõis (leedu Astravo dvaras) on endine mõis Leedus Biržai rajoonis Biržais Astravase linnaosas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Astravase mõis · Näe rohkem »
Augstroze mõis
Augstroze mõis (saksa keeles Schloß Hochrosen, läti keeles Augstrozes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Augstroze mõis · Näe rohkem »
Avaste soo
Avaste soo põhjaosa. Avaste soo ääreala Avaste küla juures. Avaste soo (ka: Mihkli soo) kuulub ulatuslikku Lihula-Lavassaare soostikku ning selle pindala on 88 ruutkilomeetrit, millega on see üks Eesti suuremaid madalsoomassiive.
Uus!!: Harilik kuusk ja Avaste soo · Näe rohkem »
Šantari saared
Šantari saarte asend Kaug-Idas Šantari saared Šantari saared (vene Шантарские острова) on asustamata saarestik Ohhoota mere Uda lahe ja Tuguri lahe suudmes.
Uus!!: Harilik kuusk ja Šantari saared · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Šveits · Näe rohkem »
Šveitsi platoo
Satelliidipilt Šveitsi platoost Juura ja Alpide vahel Šveitsi platoo või Keskplatoo (saksa: Schweizer Mittelland; prantsuse: plateau suisse; itaalia: altopiano svizzero) on üks kolmest suurest Šveitsi maastikust, mis asub Juura mägede ja Šveitsi Alpide vahel.
Uus!!: Harilik kuusk ja Šveitsi platoo · Näe rohkem »
Žagarė mõis
Žagarė mõisa peahoone Žagarė mõis (leedu Žagarės dvaras) on endine mõis Leedus Joniškise rajoonis Žagarės, aadressil Malūno g. 1.
Uus!!: Harilik kuusk ja Žagarė mõis · Näe rohkem »
Õlgkatus
Õlgkatusega hoone Õlgkatus on õlgedest kattega katus.
Uus!!: Harilik kuusk ja Õlgkatus · Näe rohkem »
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Uus!!: Harilik kuusk ja Badeni suurhertsogiriik · Näe rohkem »
Börzsöny
Börzsöny (saksa Pilsengebirge, slovaki Novohradské vrchy, Novohradské hory või Brežany) on mäestik Kesk-Euroopas Ungaris, osa Karpaatidest, täpsemalt Põhja-Ungari keskmäestikust.
Uus!!: Harilik kuusk ja Börzsöny · Näe rohkem »
Białowieża laane rahvuspark
Białowieża laane rahvuspark on rahvuspark Edela-Valgevenes.
Uus!!: Harilik kuusk ja Białowieża laane rahvuspark · Näe rohkem »
Breweri kuusk
Breweri kuusk (Picea breweriana) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Breweri kuusk · Näe rohkem »
Burbiškise mõis
Burbiškise mõisa peahoone. Burbiškise mõis (Burbiškio dvaras) on endine mõis Leedus Radviliškise rajoonis Burbiškise külas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Burbiškise mõis · Näe rohkem »
Dendroklimatoloogia
Aastarõngad sarapuu tüve ristlõigul Dendroklimatoloogia on dendrokronoloogia allteadus, mis tegeleb puude aastarõngaste abil kindla territooriumi kliima uurimisega teatud ajaperioodi vältel.
Uus!!: Harilik kuusk ja Dendroklimatoloogia · Näe rohkem »
Dendrokronoloogia
Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.
Uus!!: Harilik kuusk ja Dendrokronoloogia · Näe rohkem »
Ebatsuuga
Ebatsuuga (Pseudotsuga) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Uus!!: Harilik kuusk ja Ebatsuuga · Näe rohkem »
Eesti esiajalugu
Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline periood Eesti ajaloos teadaoleva inimasustuse tekkimisest Eesti alal (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini, mil algas ajaloolise aja esimene periood, Eesti keskaeg.
Uus!!: Harilik kuusk ja Eesti esiajalugu · Näe rohkem »
Eesti kiviaeg
Eesti kiviaeg oli periood Eesti muinasajast, mida paigutatakse umbes vahemikku 9600 eKr – 1800 eKr.
Uus!!: Harilik kuusk ja Eesti kiviaeg · Näe rohkem »
Eesti loodus
Männikjärve raba Endla looduskaitsealal Päite pank Sillamäe lähedal Tahkuna poolsaare tipp Hiiumaal See artikkel räägib Eesti loodusest koos siinse kliima, maastiku ja veestikuga, siinsetest pinnavormidest ning elusloodusest ja ka selle kõige kaitseks tehtavatest pingutustest. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaal ning on madal ja tasane ala.
Uus!!: Harilik kuusk ja Eesti loodus · Näe rohkem »
Eesti metsad
Alutaguse metsad Mets talvel Eesti metsad on Eesti alal läbi aegade kasvanud metsad.
Uus!!: Harilik kuusk ja Eesti metsad · Näe rohkem »
Eesti pärismaised puud
Pärismaiste puude hulka loetakse Eestis alltoodud 51 liiki.
Uus!!: Harilik kuusk ja Eesti pärismaised puud · Näe rohkem »
Eesti ravimtaimede loend
Eesti ravimtaimede loend loetleb Eestis pärismaistena kasvavaid ravimtaimi.
Uus!!: Harilik kuusk ja Eesti ravimtaimede loend · Näe rohkem »
Eesti samblikud
Eesti samblike ja samblikel parasiidi või saprotroofina kasvavate seente nimekiri sisaldab kokku 1146 taksonit (seisuga november 2011), sh 1132 liiki ja 13 liigisisest ühikut; neist 926 liiki (+ 13 liigisisest ühikut) kuuluvad samblike hulka (on lihheniseerunud), 176 liiki (+ 1 liigisisene ühik) on lihhenikoolsed ning 30 liiki on saprotroofsed.
Uus!!: Harilik kuusk ja Eesti samblikud · Näe rohkem »
Eesti sood
Viru raba, august 2009 Eesti sood on Eesti vabariigi territooriumil paiknevad sood.
Uus!!: Harilik kuusk ja Eesti sood · Näe rohkem »
Egle
Egle võib tähendada järgmist.
Uus!!: Harilik kuusk ja Egle · Näe rohkem »
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Engelmanni kuusk · Näe rohkem »
Euroopa nulg
Euroopa nulg ehk valge nulg (Abies alba) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Euroopa nulg · Näe rohkem »
Folkboot
Folkboot (2007) Folkboot ehk Põhjamaade rahvapaat (rootsi keeles Nordisk Folkbåt, Folkbåt, inglise keeles Nordic Folkboat, saksa keeles Nordische Folkeboot soome Pohjoismainen kansanvene) on pikakiiluline luup-taglasega purjejaht.
Uus!!: Harilik kuusk ja Folkboot · Näe rohkem »
Friedrich Berg
Krahv Friedrich Georg Magnus Berg Friedrich Georg Magnus Berg (16. veebruar 1845 Tartu – 22. märts 1938 Sangaste) oli Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja, leidur, krahv (1856), Sangaste mõisnik, Sangaste lossi ehitaja, krahv.
Uus!!: Harilik kuusk ja Friedrich Berg · Näe rohkem »
Gelgaudiškis
Gelgaudiškise kirik Gelgaudiškis on linn Leedus Šakiai rajoonis.
Uus!!: Harilik kuusk ja Gelgaudiškis · Näe rohkem »
Gelgaudiškise mõis
Gelgaudiškise mõisa peahoone eestvaates Gelgaudiškise mõis (Gelgaudiškio dvaras) on endine mõis Leedus Šakiai rajoonis Gelgaudiškise vallas Gelgaudiškise linnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Gelgaudiškise mõis · Näe rohkem »
Glehni kuusk
Glehni kuusk (Picea glehnii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Glehni kuusk · Näe rohkem »
Gran Paradiso rahvuspark
Gran Paradiso rahvuspark asub Loode-Itaalias Valle d'Aosta ja Piemonte maakonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Gran Paradiso rahvuspark · Näe rohkem »
Grani vald
Grani vald on vald Norras Innlandeti maakonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Grani vald · Näe rohkem »
Gutensteini Alpid
Kleinzell Hinteralm Reisalpe põhjaküljel Männi- ja kuusemetsad Almeskogelil (1061 m); taustal Unterberg Gutensteini Alpid (saksa: Gutensteiner Alpen) on mäestik Kesk-Euroopas Ida-Alpides ja Põhja-Lubjakivialpide kirdepoolseim osa, mille kõrgus ulatub üle 1000 m.
Uus!!: Harilik kuusk ja Gutensteini Alpid · Näe rohkem »
Haanja valla lipp
Haanja valla lipp Haanja valla lipp on Võru maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Haanja valla lipp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Haanja valla lipp · Näe rohkem »
Haanja valla vapp
Haanja valla vapp Haanja valla vapp on Võru maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Haanja valla vapp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Haanja valla vapp · Näe rohkem »
Handi-Mansimaa
Handi-Mansimaa (täisnimega Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond) on Venemaa föderatsiooni subjekt, mis asub Uurali föderaalringkonnas ja on osa Tjumeni oblastist.
Uus!!: Harilik kuusk ja Handi-Mansimaa · Näe rohkem »
Hans Reedi
Hans Reedi (13. veebruar 1908 Kooraste vald – 26. detsember 1980) oli Põlvamaa pillimeister, kes valmistas kontrabasse.
Uus!!: Harilik kuusk ja Hans Reedi · Näe rohkem »
Harald Rebane
Harald Rebane (7. detsember 1919 Kaliküla, Lustivere vald, Viljandimaa – 4. märts 2011) oli eesti metsateadlane.
Uus!!: Harilik kuusk ja Harald Rebane · Näe rohkem »
Hardangeri viiul
Hardangeri viiul (nr hardingfele) on Norra viiul, tihti nimetatakse seda Norra rahvuspilliks.
Uus!!: Harilik kuusk ja Hardangeri viiul · Näe rohkem »
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Uus!!: Harilik kuusk ja Harilik ebatsuuga · Näe rohkem »
Harilik jugapuu
Harilik jugapuu (Taxus baccata) jugapuuliste sugukonda jugapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Harilik jugapuu · Näe rohkem »
Harilik kopsusamblik
Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on kopsusamblikuliste sugukonda kopsusambliku perekonda kuuluv samblikuliik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Harilik kopsusamblik · Näe rohkem »
Harilik kukeseen
Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Harilik kukeseen · Näe rohkem »
Harilik kuslapuu
Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) on kuslapuuliste sugukonda kuslapuu perekonda kuuluv heitlehine mitmeaastane põõsas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Harilik kuslapuu · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Harilik männivaablane
Harilik männivaablane (Diprion pini) on putuka liik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Harilik männivaablane · Näe rohkem »
Harilik võraürask
Harilik võraürask Harilik võraürask (Pityogenes chalcographus) on kärsaklaste sugukonda kuuluv putukaliik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Harilik võraürask · Näe rohkem »
Harimalk
Harimalk (ka vares(e)jalad) on õlg- ja rookatuse harja kinnitavad ristamisi asetatud puud ehk malgad.
Uus!!: Harilik kuusk ja Harimalk · Näe rohkem »
Harjumaa metskond
Harjumaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Harju maakonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Harjumaa metskond · Näe rohkem »
Harzi rahvuspark
Vaade Leistenklippelt Brockenile Vaade Brockeni tipust Harzi rahvuspark (saksa keeles Nationalpark Harz) on looduskaitseala Saksamaa Alam-Saksi ja Saksi-Anhalti liidumaadel.
Uus!!: Harilik kuusk ja Harzi rahvuspark · Näe rohkem »
Hübriidhaab
Hübriidhaab (Populus × wettsteinii Hämet-Ahti ehk Populus tremula × Populus tremuloides Michx.) on hariliku haava (Populus tremula L.) ja Põhja-Ameerikast pärit ameerika haava (Populus tremuloides Michx.) looduslikul ristumisel või ristamisel saadud puuvorm.
Uus!!: Harilik kuusk ja Hübriidhaab · Näe rohkem »
Herilaseviu
Herilaseviu (Pernis apivorus) on haugaslaste sugukonda herilaseviu perekonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Harilik kuusk ja Herilaseviu · Näe rohkem »
Hiireviu
Hiireviu (Buteo buteo) on haugaslaste sugukonda viu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Harilik kuusk ja Hiireviu · Näe rohkem »
Hiiumaa metskond
Hiiumaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Hiiu maakonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Hiiumaa metskond · Näe rohkem »
Hoverla
Hoverla (ukraina Говерла, ungari Hóvár) on mägi Ida-Karpaatides Ida-Beskiidides Tšornohora ahelikus.
Uus!!: Harilik kuusk ja Hoverla · Näe rohkem »
Ida-Virumaa metskond
Ida-Virumaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Ida-Virumaa metskond · Näe rohkem »
Idakuusk
Idakuusk (Picea orientalis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Idakuusk · Näe rohkem »
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Uus!!: Harilik kuusk ja Igihaljus · Näe rohkem »
Igimänd
Igimänd (Pinus longaeva) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Igimänd · Näe rohkem »
Isojärvi rahvuspark
Isojärvi rahvuspark (soome keeles Isojärven kansallispuisto) on Soome rahvuspark.
Uus!!: Harilik kuusk ja Isojärvi rahvuspark · Näe rohkem »
Ivar Etverk
Ivar Etverk (27. jaanuar 1932 – 29. märts 2016) oli eesti metsateadlane.
Uus!!: Harilik kuusk ja Ivar Etverk · Näe rohkem »
Ivika Ostonen-Märtin
Ivika Ostonen-Märtin (sündinud 25. veebruaril 1973 Jõgeval) on eesti botaanik, taimeökoloog ja -füsioloog.
Uus!!: Harilik kuusk ja Ivika Ostonen-Märtin · Näe rohkem »
Jablonovõi ahelik
Jablonovõi aheliku asend Jablonovõi ahelik (vene Яблоновый хребет, burjaadi Яаблан шэлэ) on mäeahelik Aasias Taga-Baikalimaa keskosas põhiliselt Taga-Baikali krai territooriumil, Baikali järvest 400...500 km kaugusel kagus.
Uus!!: Harilik kuusk ja Jablonovõi ahelik · Näe rohkem »
Jäär (märk)
Jäära sümbol on tuletatud jäära sarvedest, mis sümboliseerivad jäära enda maksmapanevat, esiletükkivat loomust ja sellega seotud oskust pea ees katsumustele vastu tormata Jäär (ladina keeles Aries) (♈) on esimene sodiaagimärk.
Uus!!: Harilik kuusk ja Jäär (märk) · Näe rohkem »
Järvselja
Järvselja on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Järvselja · Näe rohkem »
Järvselja kuused
Järvselja kuused on Kastre vallas Järvselja metskonna kvartalis 224 mitu üksteise lähedal kasvavat väga kõrget kuuske.
Uus!!: Harilik kuusk ja Järvselja kuused · Näe rohkem »
Jõepark
Keila Jõepargi Orjakivi Vasallilinnuse varemed Jõepargis Jõepark ehk Keila mõisa park on looduskaitsealune park Keila linnas Keila jõe kaldal (varem oli pargi ala Keila jõest ümbritsetud).
Uus!!: Harilik kuusk ja Jõepark · Näe rohkem »
Jõgeva mõis
Jõgeva mõisa härrastemaja Jõgeva mõis (saksa keeles Laisholm) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Jõgeva mõis · Näe rohkem »
Jõgevamaa metskond
Jõgevamaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Jõgeva maakonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Jõgevamaa metskond · Näe rohkem »
Jõulupuu
Jõulukuusk Jõulupuu (ka jõulukuusk) on puu, mida jõulude ajal ehetega kaunistatakse.
Uus!!: Harilik kuusk ja Jõulupuu · Näe rohkem »
Jelsk
Õigeusu kirik Jelsk (poola keeles Jelsk, leedu keeles Jelskas) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Jelski rajooni halduskeskus.
Uus!!: Harilik kuusk ja Jelsk · Näe rohkem »
Josif Pančić
Josif Pančić Josif Pančić (serbia keeles Јосиф Панчић; ka Josip Pančić; 17. aprill 1814 Crikvenica lähedal Horvaatias – 8. märts 1888 Belgradis) oli serbia botaanik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Josif Pančić · Näe rohkem »
Juhivits
Juhivits (murretes ka juher, juheväät, juhikas jne) on vankri esimese telje kummastki otsast aisa külge käiv traat, raud, vitsaväät või nöör, mis tagab vankri teel püsimise ja parema juhitavuseEesti keele seletav sõnaraamat vaadatud 27.03.2020.
Uus!!: Harilik kuusk ja Juhivits · Näe rohkem »
Jussi loodusrada
Jussi loodusrada on reljeefse maastikuga looduse õpperada Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal.
Uus!!: Harilik kuusk ja Jussi loodusrada · Näe rohkem »
Kaaspuuliik
Kaaspuuliik (secondary species) on enamuspuuliigiga samas puistu rindes olev mõni teine puuliik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kaaspuuliik · Näe rohkem »
Kabala valla vapp
Kabala valla vapp Kabala valla vapp oli Järva maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Kabala valla vapp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kabala valla vapp · Näe rohkem »
Kaits
Kaits ehk kadiska (ka käred) on lõkspüünis kalade püüdmiseks, mida kasutati juba kiviajalEesti etnograafia sõnaraamat 1995.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kaits · Näe rohkem »
Kanada kuusk
Kanada kuusk ehk valge kuusk (Picea glauca) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu, mis levib laialdasel alal Põhja-Ameerika põhjaosas Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kanada kuusk · Näe rohkem »
Kanarbiku tänav (Kärdla)
Kanarbiku tänav on tänav Kärdla lõunaosas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kanarbiku tänav (Kärdla) · Näe rohkem »
Kanepi
Kanepi on alevik Põlvamaa edelaosas, Kanepi valla keskus.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kanepi · Näe rohkem »
Karawankid
Vaade Ida-Karawankidele Hochstuhli/Stoli mäelt Karawankid või Karavankad või Karavankid (sloveeni: Karavanke; saksa: Karawanken) on Lõuna-Lubjakivialpide mäestik Sloveenia (lõunas) ja Austria (põhjas) vahelisel piiril.
Uus!!: Harilik kuusk ja Karawankid · Näe rohkem »
Karjala-Soome NSV lipp
Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi lipp oli Nõukogude Liidu liiduvabariigi Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ametlik lipp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Karjala-Soome NSV lipp · Näe rohkem »
Karula valla lipp
Karula valla lipp Karula valla lipp on Valga maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Karula valla lipp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Karula valla lipp · Näe rohkem »
Karula valla vapp
Karula valla vapp Karula valla vapp on Valga maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Karula valla vapp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Karula valla vapp · Näe rohkem »
Karvane ninasarvik
Kunstniku nägemus 1929. aastal Poolast leitud karvane ninasarvik Karvane ninasarvik (Coelodonta antiquitatis) on väljasurnud kabjaline ninasarviklaste sugukonnast.
Uus!!: Harilik kuusk ja Karvane ninasarvik · Näe rohkem »
Kastikuloo kasvukohatüüp
Kastikuloole iseloomulik kõrreline metskastik Kastikuloo kasvukohatüüp on levinud saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis nõrgalt lainjail paetasandikel ja -kõvikutel, mille mikroreljeef on tasane või lainjas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kastikuloo kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Kasvava puu laasimine
Kasvava puu laasimine oksasaega Kasvava puu laasimine võetakse selleks ette, et nii surnud kui elusaid oksi eemaldades parandada puidu kvaliteeti – suureneb puidu tihedus, väheneb keerdkasv, koondelisus ja oksakohtade arv.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kasvava puu laasimine · Näe rohkem »
Katusepilbas
Pilpad, pakk ja liimeister Pilpapink kahe tulbaga, üks on fikseeritud, teine teljel liikuv, nii et pingil istudes saab tulba alumise otsa jalatoe vastu surudes pilpalõmmi kinni hoida. Pilpaid saab kiskuda ka tavalise liimeistriga Kuusest pilpad ja lõmm. Ühe ruutmeetri katuse jaoks kulub ligi sada pilbast Katusepilbas ehk katuselaast on pakust (pilpalõmmist) lõigatud õhuke puidutükk, millest mitmes kihis ja ülekattega ladumisel moodustatakse katusekate.
Uus!!: Harilik kuusk ja Katusepilbas · Näe rohkem »
Kaubi kuusk
Kaubi kuusk oli kaitsealune kuusk Viljandi maakonnas Viljandi vallas Eesnurga külas Parika metskonna Kaubi kvartalis.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kaubi kuusk · Näe rohkem »
Kaukaasia nulg
Kaukaasia nulg (Abies nordmanniana) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kaukaasia nulg · Näe rohkem »
Käbilind
Isane vööt-käbilind Käbilind (Loxia) on linnuperekond vintlaste sugukonnast.
Uus!!: Harilik kuusk ja Käbilind · Näe rohkem »
Käsnalainelane
Käsnalainelane (Lymantria dispar) on liik liblikalisi Erebidae sugukonnast ja lainelaste (Lymantriidae) alamsugukonnast.
Uus!!: Harilik kuusk ja Käsnalainelane · Näe rohkem »
Kehra mõis
Kehra mõisa peahoone Kreutzwaldi tänaval KehrasFoto: Ave Maria Mõistlik, 4. september 2019 Kehra mõis (saksa keeles Kedder) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal. (vaadatud 25.10.2015) Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi kuulub mõis Harju maakonda Anija valda.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kehra mõis · Näe rohkem »
Kehra ussikuusk
Kehra ussikuusk (ka Ülejõe ussikuusk) on kaitsealune kuusk (täpsemalt ussikuusk) Harju maakonnas Anija vallas Ülejõe külas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kehra ussikuusk · Näe rohkem »
Keila-Mudaaugu loodusõpperada
Keila-Mudaaugu loodusõpperada on 7 km pikkune Keila Terviseradadelt alguse saav kultuurmaastikule rajatud loodusrada, kus on näha inimese jalajälge ja sekkumist.
Uus!!: Harilik kuusk ja Keila-Mudaaugu loodusõpperada · Näe rohkem »
Kesselaid
Kesselaid (ka Kessulaid, Kessu) on 1,75 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas ning kuulub Muhu valla koosseisu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kesselaid · Näe rohkem »
Kiidjärve
Kiidjärve on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kiidjärve · Näe rohkem »
Kiidjärve kuklasterada
Sale kuusk Koorvere-Kiidjärve tee ääres. Kiidjärve kuklasterada on Põlva maakonnas Kiidjärve–Koorvere tee läheduses asuv õpperada.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kiidjärve kuklasterada · Näe rohkem »
Kilingi kuusk
Kilingi kuusk on kaitsealune kuusk Pärnu maakonnas Saarde vallas Kikepera külas Kilingi metskonnas; jääb Soo-otsa looduskaitsealale.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kilingi kuusk · Näe rohkem »
Kimmkatus
Kimmkatus Kimmkatus on kimmidest tehtud katus, mis on maailmas kõige levinum puitkatuse tüüp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kimmkatus · Näe rohkem »
Kitsesoo nõiakuusk
Kitsesoo nõiakuusk on kaitsealune kuusk Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kassinurme külas Tani talu alal.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kitsesoo nõiakuusk · Näe rohkem »
Koeru valla vapp
Koeru valla vapp Koeru valla vapp on endine vapp, mida kasutas Järva maakonda kuulunud Koeru vald.
Uus!!: Harilik kuusk ja Koeru valla vapp · Näe rohkem »
Koigi valla vapp
Koigi valla vapp Koigi valla vapp on Järva maakonna endise Eesti haldusüksuse Koigi valla vapp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Koigi valla vapp · Näe rohkem »
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kollane · Näe rohkem »
Konksmänd
Konksmänd (Pinus uncinata) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Konksmänd · Näe rohkem »
Kontrabass
Kontrabass on keelpill, mis kuulub viiuli perekonda.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kontrabass · Näe rohkem »
Koorküla
Koorküla on küla Valgamaal Tõrva vallas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Koorküla · Näe rohkem »
Koorküla Valgjärve järveasula
Koorküla Valgjärve järveasula on kunagine asulakoht Koorküla Valgjärves.
Uus!!: Harilik kuusk ja Koorküla Valgjärve järveasula · Näe rohkem »
Kosk
Ronneby Brunnsparki kosk Rootsis Kosk on suure languga ja seetõttu kiire vooluga vooluveekogu lõik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kosk · Näe rohkem »
Koyama kuusk
Koyama kuusk (Picea koyamae) on igihaljas okaspuu kuuse perekonnast.
Uus!!: Harilik kuusk ja Koyama kuusk · Näe rohkem »
Krokodillikuusk
Tüvi Krokodillikuusk on hariliku kuuse haruldane vorm, mis leiti Eestist Kiidjärvelt.
Uus!!: Harilik kuusk ja Krokodillikuusk · Näe rohkem »
Kunstkuusk
Sulgedest valmistatud jõulukuusk Kunstkuusk on ehtsa kuuse kunstmaterjalist tehtud asendaja.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kunstkuusk · Näe rohkem »
Kurgja mesilakuusk
Kurgja mesilakuusk on kuusk Pärnu maakonnas Vändra vallas Kurgja külas C. R. Jakobsoni talumuuseumi õuel.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kurgja mesilakuusk · Näe rohkem »
Kuuse-kooreürask
Kuuse-kooreürask (Ips typographus) on kärsaklaste sugukonda kooreüraski perekonda kuuluv mardikas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kuuse-kooreürask · Näe rohkem »
Kuuseriisikas
Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kuuseriisikas · Näe rohkem »
Kuusik
Kuusik Poolas. Kuusik Põhja-Kõrvemaal Eestis. Kuusik on kuuse enamusega puistu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kuusik · Näe rohkem »
Kuusk (perekond)
Kuusk (Picea) on paljasseemnetaimede hõimkonda kuuluv perekond umbes 35 liigiga.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kuusk (perekond) · Näe rohkem »
Kuusk (perekonnanimi)
Kuusk on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kuusk (perekonnanimi) · Näe rohkem »
Kuuskede kuningas
Kuuskede kuningas on kaitsealune ja Eesti üks jämedamaid kuuski, mis kasvab Pärnu maakonnas Saarde vallas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Kuuskede kuningas · Näe rohkem »
Lasipuu (tööriist)
Lasipuu (ka: kaevepuu, pusipuu) on ühest otsast teritatud puu (tavaliselt kuusk), mida vanasti kasutati ahetud rukkirehe parte vahelt torkimiseks.
Uus!!: Harilik kuusk ja Lasipuu (tööriist) · Näe rohkem »
Laudi
Laudi (läänemurdes tari; Harjumaal lasted) on ree ristpuudele toetuv varbpõhi.
Uus!!: Harilik kuusk ja Laudi · Näe rohkem »
Laudkatus
Laudkatus on katus, kus kattematerjaliks on kasutatud lõhestatud (kisklaud), saetud või hööveldatud laudu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Laudkatus · Näe rohkem »
Laulurästas
Laulurästas (Turdus philomelos) on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Harilik kuusk ja Laulurästas · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Harilik kuusk ja Läti · Näe rohkem »
Lülipuit
maltspuidust selgelt eristatav Lülipuit on puu tüve sisemine ksüleemi osa, mis kasvavas puus ei sisalda enam elusrakke ega juhi enam mahla.
Uus!!: Harilik kuusk ja Lülipuit · Näe rohkem »
Leesikaloo kasvukohatüüp
Leesikaloo (LL) (Arctostaphylos-alvarsite type) on loometsade rühma kõige keerukam ja tuuleõrnem kasvukohatüüp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Leesikaloo kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Lehise-pahktäi
Lehise-pahktäi (Adelges laricis) on liik nokalisi.
Uus!!: Harilik kuusk ja Lehise-pahktäi · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Harilik kuusk ja Leht · Näe rohkem »
Lendorav
Lendorav ehk harilik lendorav (Pteromys volans L.) on näriliste seltsi, oravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja.
Uus!!: Harilik kuusk ja Lendorav · Näe rohkem »
Lihhenoindikatsioon
Lihhenoindikatsioon on keskkonnasaaste (eelkõige õhusaaste) hindamine epifüütsete samblike abil.
Uus!!: Harilik kuusk ja Lihhenoindikatsioon · Näe rohkem »
Liimik
Liimik (Gomphidius) on liimikuliste sugukonda kuuluv seente perekond.
Uus!!: Harilik kuusk ja Liimik · Näe rohkem »
Liitpuistu
Liitpuistu (multi-storeyed stand) on mitmerindeline puistu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Liitpuistu · Näe rohkem »
Limatünnik
Limatünnik (Sarcosoma globosum) on limatünnikuliste sugukonda Sarcosoma perekonda kuuluv looduskaitsealune seeneliik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Limatünnik · Näe rohkem »
Lodumets
Lodumets on liigniiskel alal (lodus või soos) olev mets, kus kasvavad kuused või segapuud (segamets).
Uus!!: Harilik kuusk ja Lodumets · Näe rohkem »
Loometsad
Loomets Norras Loometsad kasvavad õhukestel muldadel, mis asuvad vahetult paekivist aluspõhjal või sellel lasuval rähal.
Uus!!: Harilik kuusk ja Loometsad · Näe rohkem »
Lubikaloo kasvukohatüüp
Lubikaloole iseloomulik lubikas Lubikaloo kasvukohatüüp asub paetasandike tasastel või kergelt nõgusatel karbonaatsetel muldadel, kus niiskusrežiim ajutiselt vaheldub.
Uus!!: Harilik kuusk ja Lubikaloo kasvukohatüüp · Näe rohkem »
Lumehekk
Piibe maanteel 2022. aasta detsembris erosiooni Lumehekk (ka lumekaitsehekk, tuisuhekk) on passiivne lumetõrjevahend, mis takistab tuisu korral lume sadamist teatud kohta, näiteks teele.
Uus!!: Harilik kuusk ja Lumehekk · Näe rohkem »
Luunja mõisa park
Luunja mõisa park Luunja mõisa park on Luunja mõisa park, mis asub Luunja alevikus Luunja vallas Tartu maakonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Luunja mõisa park · Näe rohkem »
Männi-käbilind
Männi-käbilinnu muna Männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus) on linnuliik vintlaste sugukonnast käbilinnu perekonnast.
Uus!!: Harilik kuusk ja Männi-käbilind · Näe rohkem »
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Uus!!: Harilik kuusk ja Männilised · Näe rohkem »
Mänsak
Mänsak (Nucifraga caryocatactes) on vareslaste sugukonnast mänsaku perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Harilik kuusk ja Mänsak · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Harilik kuusk ja Mets · Näe rohkem »
Metsatüüp
Metsatüüp ehk metsaelupaigatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi.
Uus!!: Harilik kuusk ja Metsatüüp · Näe rohkem »
Metsatundra
Metsatundra on lähisarktiline bioom, mille ulatuses vahelduvad hõrendikud ja puhmas- või tüüpilise tundraga.
Uus!!: Harilik kuusk ja Metsatundra · Näe rohkem »
Metsauuendus
Kristian Pikner. Öine raiesmik. 2016 Metsauuendus on metsamajanduse osa, mille tulemusena tekib noor metsapõlvkond.
Uus!!: Harilik kuusk ja Metsauuendus · Näe rohkem »
Miiliahi
Miiliahi ehk miiliauk on puusöe saamiseks kasutatav valdavalt maasse kaevatud auk, milles puude põletamisel õhuhapniku ligipääsuta (nimetatakse miilimiseks) tekib puusüsi.
Uus!!: Harilik kuusk ja Miiliahi · Näe rohkem »
Mustpea-põõsalind
Emane mustpea-põõsalind Norras Mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla) on põõsalindlaste sugukonda põõsalinnu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Harilik kuusk ja Mustpea-põõsalind · Näe rohkem »
Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala
Mustamäe nõlv, Lamekas Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala asub Tallinnas Mustamäe ja Nõmme linnaosa piiril.
Uus!!: Harilik kuusk ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala · Näe rohkem »
Nõmmemaa kivikülv
Nõmmemaa kivikülv asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas Nõmmemaa külas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Nõmmemaa kivikülv · Näe rohkem »
Nõmmemetsad
Nõmmemännik Läänemaal Nõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Harilik kuusk ja Nõmmemetsad · Näe rohkem »
Niasviži loss
Niasviži loss (ka Njasviži loss või Nesviži loss; valgevene keeles Палацава-замкавы комплекс у Нясьвіжы) on endine Radziwillide loss Valgevenes Minski oblasti Niasviži rajoonis Niasviži linnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Niasviži loss · Näe rohkem »
Niplispits
pisi Niplispits ehk niplis on tekstiilitehnika, mille tulemus (pitsiline pind) saadakse pulkadele poolitud niitide keeramisel ja ristamisel.
Uus!!: Harilik kuusk ja Niplispits · Näe rohkem »
Nurme mõisa park
Nurme mõisa park on kaitsealune park Harjumaal Saue vallas Nurme külas Lehetu–Nurme tee ääres.
Uus!!: Harilik kuusk ja Nurme mõisa park · Näe rohkem »
Okasmets
Okasmets on okaspuuenamusega mets.
Uus!!: Harilik kuusk ja Okasmets · Näe rohkem »
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Uus!!: Harilik kuusk ja Okaspuulaadsed · Näe rohkem »
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »
Old Tjikko
Old Tjikko on Rootsis Dalarnas Fulufjälleti mäel kasvav kuusepuu (Picea abies), „maailma vanim puu“.
Uus!!: Harilik kuusk ja Old Tjikko · Näe rohkem »
Opsa mõis
Opsa mõisa peahoone Opsa mõis (Сядзіба Плятэраў у Опса) on mõis Valgevenes Viciebski oblastis Brasłaŭ rajoonis Opsa külanõukogus Opsa asulas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Opsa mõis · Näe rohkem »
Paberipuit
Paberipuiduks nimetatakse puitu, millest toodetakse paberimassi, mida kasutatakse eri paberitoodete tootmiseks.
Uus!!: Harilik kuusk ja Paberipuit · Näe rohkem »
Pagramantise regionaalpark
Akmena jõgi Plynoji soo Pagramantis regionaalpark (leedu keeles Pagramančio regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Šilalė ja Tauragė rajoonis.
Uus!!: Harilik kuusk ja Pagramantise regionaalpark · Näe rohkem »
Paikuse valla lipp
Paikuse valla lipp Paikuse valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Paikuse valla lipp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Paikuse valla lipp · Näe rohkem »
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Harilik kuusk ja Paju · Näe rohkem »
Pakktaru
Pakktaru Pakktaru, murdes ka pakkpuu, oli endisaegne õõnestatud puupakust taru.
Uus!!: Harilik kuusk ja Pakktaru · Näe rohkem »
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Uus!!: Harilik kuusk ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »
Palkmaja
Saksamaal tuntakse palkhoonet plokkehitise nime all. Talumaja Baieris Püstpalkmaja Pärnus, Vingi tänaval. 2021. aasta aprill Käsitsi palgi koorimise vahendid: pika varrega koorija ja liimeister Palkmaja on saematerjaliks töötlemata palgist valmistatud hoone.
Uus!!: Harilik kuusk ja Palkmaja · Näe rohkem »
Palkmööbel
Peenpalgist valmistatud voodi Palkmööbel on täispuidust valmistatud, sageli jämedakoeline mööbel.
Uus!!: Harilik kuusk ja Palkmööbel · Näe rohkem »
Palumetsad
Palumets on pohla ja mustika kasvukohatüüpides levinud metsatüüp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Palumetsad · Näe rohkem »
Paluniit
Paluniidud on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, neid on ka varem põlluna kasutatud aladel.
Uus!!: Harilik kuusk ja Paluniit · Näe rohkem »
Parkhofi mõis
Parkofi mõisa peahoone pisi pisi pisi Parkhofi mõis (ka Parkovi, Pargi, Bergholdi) oli maavaldus Hageri kihelkonnas Põikma küla alal.
Uus!!: Harilik kuusk ja Parkhofi mõis · Näe rohkem »
Pavlovsk
Pavlovsk on Venemaal Peterburi haldusalas Puškini rajoonis asuv linn.
Uus!!: Harilik kuusk ja Pavlovsk · Näe rohkem »
Pähklimäe terviserada
Pählimäe terviserada öösel Pähklimäe terviserada on terviserada Narva linnas Ida-Virumaal.
Uus!!: Harilik kuusk ja Pähklimäe terviserada · Näe rohkem »
Pältre lühterkuusk
Pältre lühterkuusk oli kaitsealune kuusk Võru maakonnas Rõuge vallas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Pältre lühterkuusk · Näe rohkem »
Pärnu rannapark
Pärnu rannapark on park Pärnus.
Uus!!: Harilik kuusk ja Pärnu rannapark · Näe rohkem »
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Põõsas · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Harilik kuusk ja Põder · Näe rohkem »
Peahari
Metallharjastega peahari Tänapäevane peahari Peahari ehk juuksehari on juuste sugemise hari.
Uus!!: Harilik kuusk ja Peahari · Näe rohkem »
Perućica
Skakavaci juga Perućicas Perućica (serbia Перућица) on üks viimaseid ürgmetsi Euroopas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Perućica · Näe rohkem »
Pika talu kuusk
Pika talu kuusk on kaitsealune kuusk Põlva maakonnas Kanepi vallas Ihamaru külas Kuuse talu juures (kaitse alla võtmise aktis Pika talu juures).
Uus!!: Harilik kuusk ja Pika talu kuusk · Näe rohkem »
Pikva mõisa park
Pikva mõisa park asub Anija vallas Pikva küla territooriumil.
Uus!!: Harilik kuusk ja Pikva mõisa park · Näe rohkem »
Pillapalu Kivijärv
Kivijärv (ka Pillapalu Kivijärv, Koitjärve Kivijärv) on järv Harjumaal Anija vallas Pillapalu külas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Pillapalu Kivijärv · Näe rohkem »
Pirgu mõisa park
Pirgu mõisa park Pirgu mõisa park talvel Pirgu mõisa park talvel Pirgu mõisa park asub Rapla vallas Pirgu külas Angerja–Pirgu–Juuru tee ääres Pirgu mõisa juures.
Uus!!: Harilik kuusk ja Pirgu mõisa park · Näe rohkem »
Plaaster
Plaaster on väiksemale haavale või marrastusele kleebitav kate, ka nahale kleepuv ravim.
Uus!!: Harilik kuusk ja Plaaster · Näe rohkem »
Pokljuka
Pokljuka Pokljuka on metsaga kaetud mägismaa Sloveenia loodeosas Bledi ja Bohinji vallas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Pokljuka · Näe rohkem »
Poropoorik
Poropoorik ehk lapi torik (Amylocystis lapponica) on sugukonda Fomitopsidaceae poropooriku perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Poropoorik · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Primorje krai
Primorje krai on Venemaa administratiivne piirkond Kaug-Ida föderaalringkonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Primorje krai · Näe rohkem »
Primorski rajoon
Primorski rajoon on munitsipaalrajoon Venemaal Ida-Euroopa lauskmaal Arhangelski oblasti mandriosa loodeosas ning saartel (sealhulgas Solovetsi saared, Franz Josephi maa ja Victoria saar).
Uus!!: Harilik kuusk ja Primorski rajoon · Näe rohkem »
Protseduuriline genereerimine
Protseduuriline genereerimine on andmetöötluse meetod, millega luuakse andmeid algoritmiliselt, mitte manuaalselt.
Uus!!: Harilik kuusk ja Protseduuriline genereerimine · Näe rohkem »
Puistangumets
Kohtla-Nõmme aherainemägi ja selle nõlval kasvav puistangumets Puistangumets on puistangul kasvav mets.
Uus!!: Harilik kuusk ja Puistangumets · Näe rohkem »
Puistu
Puistu on ühtlase struktuuriga metsaosa, mis naabermetsaosast erineb mõne takseertunnuse (näiteks vanuse, diameetri, kõrguse, koosseisu, boniteedi, kasvukohatüübi, rinnete arvu, tagavara, peapuuliigi järelkasvu, keskmise diameetri või kõrguse) poolest.
Uus!!: Harilik kuusk ja Puistu · Näe rohkem »
Puistuelement
Puistuelement (stand component)) on puistu ühes rindes olevate sama puuliigi puude kogum ehk sama liiki puud, mis on ühesuguse tekkeviisiga, samasuguse vanusega ja ühtemoodi arenenud. Näiteks esimeses rindes olevad männid või teises rindes olevad kuused on omaette puistuelemendid. Ühe puuliigi puud võivad jaguneda mitme elemendi vahel, kui neid leidub eri rinnetes. Puistuelementide kaupa kirjeldatakse kasvava metsa takseertunnuseid. Ühes ja samas metsakasvukohatüübis kasvavat ühevanuselist, ühesuguse päritoluga lihtpuistut saab kujutada ette ühe elemendina. Iga puuliigi iga põlvkond igas rindes moodustab ühe elemendi. Näiteks: puistu koosseisuga esimeses rindes 55Mä 35Ku 10Ks ja teises rindes 100Ku koosneb neljast puistu elemendist. Kategooria:Metsandus.
Uus!!: Harilik kuusk ja Puistuelement · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Harilik kuusk ja Puit · Näe rohkem »
Puitkarkass
Puitkarkass pisi Puitkarkass (saksa keele mõjuliselt ka vahvärk (saksa keeles Fachwerk)) on konstruktsiooni tüüp, mida kasutatakse hoonete ehituses ja mis põhineb saematerjali kasutamisel.
Uus!!: Harilik kuusk ja Puitkarkass · Näe rohkem »
Puitsild
Kintai sild Jaapanis. Puidust kaarsild (1673; foto 2009) Vana Battersea sild üle Thamesi. Puitsild (1772; James McNeill Whistleri maal) Union Bridge Kanadas. Puidust sõrestiksild (1828; John Burrowsi akvarell) Puitsild, ka puusild, on sild, mille sildeehitis on ehitatud puidust.
Uus!!: Harilik kuusk ja Puitsild · Näe rohkem »
Punane kärbseseen
Punane kärbseseen (''Amanita muscaria'') Punane kärbseseen (Amanita muscaria) on kärbseseeneliste sugukonda kärbseseene perekonda kuuluv seeneliik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Punane kärbseseen · Näe rohkem »
Punane mets
Tšornobõli ohutsoonis Ukrainas Mahajäetud küla Prõpjati lähedal Punane mets (ukraina keeles Рудий ліс, ka Іржавий ліс, Червоний ліс; vene keeles Рыжий лес, ka Ржавый лес, Красный лес) on 10 km² suurune metsaga kaetud maa-ala Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroofi tagajärjel tekkinud radioaktiivse reostusega ohutsoonis Prõpjati lähedal Ukrainas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Punane mets · Näe rohkem »
Punarind
Punarind (Erithacus rubecula) on rästaslaste sugukonda punarinna perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Harilik kuusk ja Punarind · Näe rohkem »
Punde puntrakuusk
Punde puntrakuusk (ka Väikuni viieharuline kuusk) on kaitsealune kuusk Võru maakonnas Antsla vallas Pihleni külas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Punde puntrakuusk · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Puu · Näe rohkem »
Puu vanus
Puu vanus defineeritakse kui aeg, mis on möödunud seemne idanemisest, võrse või pistoksa kasvamahakkamisest.
Uus!!: Harilik kuusk ja Puu vanus · Näe rohkem »
Puurmani valla lipp
Puurmani valla lipp Puurmani valla lipp on Jõgeva maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Puurmani valla lipp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Puurmani valla lipp · Näe rohkem »
Pyhä-Häkki rahvuspark
Pyhä-Häkki rahvuspark (Pyhä-Häkin kansallispuisto) on Soome rahvuspark, mis asub Kesk-Soomes.
Uus!!: Harilik kuusk ja Pyhä-Häkki rahvuspark · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Harilik kuusk ja Raba · Näe rohkem »
Raudonė loss
Raudonė loss Raudonė loss (Raudonės pilis) on loss Leedus Jurbarkase rajoonis Raudonė vallas Raudonė alevis.
Uus!!: Harilik kuusk ja Raudonė loss · Näe rohkem »
Rebasmäe kuusk
Rebasmäe kuusk (ka Rebasmäe kerakuusk, Rebasmäe koobaskuusk) on kaitsealune kuusk (leinavorm) Võru maakonnas Võru vallas Rebasmäe külas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Rebasmäe kuusk · Näe rohkem »
Rekultiveerimine
Korrastamine ehk rekultiveerimine (inglise restoration, recultivation) on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine.
Uus!!: Harilik kuusk ja Rekultiveerimine · Näe rohkem »
Renavas
Renavas on küla Leedus Mažeikiai rajoonis Seda vallas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Renavas · Näe rohkem »
Renavase mõis
Renavase mõisa peahoone Renavase mõis (Renavo dvaras) on endine mõis Leedus Mažeikiai rajoonis Seda vallas Renavase külas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Renavase mõis · Näe rohkem »
Roheline kärbseseen
Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) on kärbseseeneliste sugukonda kärbseseene perekonda kuuluv seen.
Uus!!: Harilik kuusk ja Roheline kärbseseen · Näe rohkem »
Rohevint
Rohevint (Chloris chloris) on linnuliik vintlaste sugukonnast rohevindi perekonnast.
Uus!!: Harilik kuusk ja Rohevint · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Harilik kuusk ja Rootsi · Näe rohkem »
Rumeelia mänd
Rumeelia mänd (Pinus peuce) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Rumeelia mänd · Näe rohkem »
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Uus!!: Harilik kuusk ja Rumeenia · Näe rohkem »
Ruuben Kaalep
Ruuben Kaalep (sünninimi Ruuben Saal; sündinud 21. septembril 1993 Tallinnas) on eesti poliitik ja luuletaja.
Uus!!: Harilik kuusk ja Ruuben Kaalep · Näe rohkem »
Ruup
Ruup Ruup ehk lootsik on puidust plankudest lamedapõhjaline, teravate täävide ja tüürita paat ranniku ääres ja madalas vees kasutamiseks.
Uus!!: Harilik kuusk ja Ruup · Näe rohkem »
Saksi-Weimar-Eisenach
Saksi-Weimar-Eisenach (saksa: Sachsen-Weimar-Eisenach) loodi hertsogkonnana aastal 1809 Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi Ernestiinide hertsogkondade ühendamise teel.
Uus!!: Harilik kuusk ja Saksi-Weimar-Eisenach · Näe rohkem »
Saku mõis
Saku mõisa peahoone Saku mõis (saksa keeles Sack; Sack in Kirchspiel Kegel, Harrien) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Saku mõis · Näe rohkem »
Salumetsad
Sügisene salumets Puhtulaiul. Salumets Kübassaare maastikukaitsealal. Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi.
Uus!!: Harilik kuusk ja Salumetsad · Näe rohkem »
Savimaja
Tüüpiline savimaja Ghanas Savimaja on savist valmistatud maja või hoone.
Uus!!: Harilik kuusk ja Savimaja · Näe rohkem »
Sürjametsad
Sürjametsad on õhukestel ja kuivadel lubjarikkail muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.
Uus!!: Harilik kuusk ja Sürjametsad · Näe rohkem »
Schrencki kuusk
Schrencki kuusk (Picea schrenkiana) on igihaljas okaspuu kuuse perekonnast.
Uus!!: Harilik kuusk ja Schrencki kuusk · Näe rohkem »
Segametsavöönd
Segametsavöönd ehk segametsade vöönd ehk hemiboreaalne vöönd ehk boreonemoraalne vöönd on Maa taimkattevöönd.
Uus!!: Harilik kuusk ja Segametsavöönd · Näe rohkem »
Serbia kuusk
Serbia kuusk (Picea omorika) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv puuliik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Serbia kuusk · Näe rohkem »
Setu kannel
Setu kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument.
Uus!!: Harilik kuusk ja Setu kannel · Näe rohkem »
Siberi kuusk
Siberi kuusk (Picea obovata) on männiliste sugukonda kuuluv puuliik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Siberi kuusk · Näe rohkem »
Siberi lehis
Siberi lehis (Larix sibirica) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Uus!!: Harilik kuusk ja Siberi lehis · Näe rohkem »
Siberi nulg
Siberi nulg (Abies sibirica) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Siberi nulg · Näe rohkem »
Silmutorbik
Silmutorbik (ka silmumõrd) oli kuusekoorest või männipeergudest koonusjas püünis silmude püüdmiseksEesti etnograafia sõnaraamat.
Uus!!: Harilik kuusk ja Silmutorbik · Näe rohkem »
Sindel
Sindli skeem Sindel on enamasti kiilja ristlõikega kattelauake, mille laiemas servas on soon.
Uus!!: Harilik kuusk ja Sindel · Näe rohkem »
Sipoonkorpi rahvuspark
Sipoonkorpi rahvuspark (soome keeles Sipoonkorven kansallispuisto) on rahvuspark Soomes.
Uus!!: Harilik kuusk ja Sipoonkorpi rahvuspark · Näe rohkem »
Sitka kuusk
Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Sitka kuusk · Näe rohkem »
Sookask
Sookask Niitvälja soos Tuuleluud sookasel Sookask (Betula pubescens) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Sookask · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Harilik kuusk ja Soome · Näe rohkem »
Soorinna
Soorinna on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Soorinna · Näe rohkem »
Surju valla lipp
Surju valla lipp Surju valla lipp on Pärnu maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Surju valla lipp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Surju valla lipp · Näe rohkem »
Suur-Pakri
Suur-Pakri ehk Stora Rågö on saar Soome lahe lääneosas Väike-Pakrist läänes.
Uus!!: Harilik kuusk ja Suur-Pakri · Näe rohkem »
Suveköök
Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseksEesti keele seletav sõnaraamat.
Uus!!: Harilik kuusk ja Suveköök · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Harilik kuusk ja Taimed · Näe rohkem »
Taimede loend
Siin on loetletud taimi; eraldi loend on samblike jaoks.
Uus!!: Harilik kuusk ja Taimede loend · Näe rohkem »
Tarupuu
Tarupuu oli metsas kasvav puu, millesse oli raiutud mesilasperele sobiv õõnsus.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tarupuu · Näe rohkem »
Tšello
Tšello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tšello · Näe rohkem »
Tšerski ahelik
Tšerski ahelik (vene хребет Черского) on mäeahelik Aasias Taga-Baikalimaal Taga-Baikali krais.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tšerski ahelik · Näe rohkem »
Tädu kuusk
Tädu kuusk (2008) Tädu kuusk oli kaitsealune kuusk Harjumaal Tammneeme lähedal.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tädu kuusk · Näe rohkem »
Tärpentin
Tärpentin ehk puhastatud tärpentiniõli on osade okaspuude vaigust valmistatav õline vedelik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tärpentin · Näe rohkem »
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tüvi · Näe rohkem »
Tõmmu külmaseen
Tõmmu külmaseen (Armillaria solidipes, varem Armillaria ostoyae) on šampinjonilaadsete seltsi kuuluv seeneliik.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tõmmu külmaseen · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tihedus · Näe rohkem »
Tikste ürgorg
Pokardi ürgorg koos selle põhjas voolava Pokardi ojaga. Pilt on tehtud ürituse "Teeme ära" ajal Tikste ürgorg ehk Tikste org on mandriliustikutekkeline ürgorg Tõrva linna lääneserval Tikste oja kesk- ja alamjooksul.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tikste ürgorg · Näe rohkem »
Toidusalutaimede loend
Eesti oludes, arvestades kliimat (sh talve kestust ja keskmist miinimumtemperatuuri, pakast), mullastikku, vegetatsiooniperioodi kestust jm, sobivad toidusalus kasvatamiseks järgnevad taimed.
Uus!!: Harilik kuusk ja Toidusalutaimede loend · Näe rohkem »
Tolkuse raba
Tolkuse raba Roosa hommikuudu Tolkuse rabas Kevadine Tolkuse raba Tolkuse raba on Häädemeeste ja Häädemeeste valla maa-alal asuv kõrgsoo.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tolkuse raba · Näe rohkem »
Torkav kuusk
Torkav kuusk ehk hõbekuusk ehk ilukuusk ehk sinikuusk (Picea pungens) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Harilik kuusk ja Torkav kuusk · Näe rohkem »
Trahhee
"Trahhee" võib tähendada bioloogias mitut asja.
Uus!!: Harilik kuusk ja Trahhee · Näe rohkem »
Triviaalnimetus
Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile.
Uus!!: Harilik kuusk ja Triviaalnimetus · Näe rohkem »
Truu valvur
"Truu valvur" on eesti maalikunstniku Johann Köleri (1826–1899) maal.
Uus!!: Harilik kuusk ja Truu valvur · Näe rohkem »
Tsuura kuusk
Tsuura kuusk on kuusk Valga maakonnas Otepää vallas Kääriku külas Tsuura talu alal.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tsuura kuusk · Näe rohkem »
Tumeroheline
Veebivärv tumeroheline (DarkGreen, X11) Tumeroheline on üks rohelistest värvitoonidest.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tumeroheline · Näe rohkem »
Tuulehaldjad
Tuulehaldjatel on mitu nime.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tuulehaldjad · Näe rohkem »
Tuuleheide
Tuuleheide Taevaskojas Tuules ümber kukkuv kuusk Tammneeme külas Tuuleheide on metsanduses looduslik mehaaniline nähtus, mille tagajärjel paiskub puu tuule mõjul juuremättaga ümber, paljandades juurestiku.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tuuleheide · Näe rohkem »
Tuultolmlemine
Tuultolmlemine ehk anemofiilia on tolmendamise vorm, mille käigus taimes olev õietolm levib tuule abil.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tuultolmlemine · Näe rohkem »
Tveri oblast
Tveri oblast on 1.
Uus!!: Harilik kuusk ja Tveri oblast · Näe rohkem »
Uhmrinui
Uhmer ja uhmrinui Uhmrinui on nui, millega tambitakse uhmris olevaid asju.
Uus!!: Harilik kuusk ja Uhmrinui · Näe rohkem »
Ulukikahjustused
Ulukikahjustused on metsloomade tekitatud vigastused metsamajandusliku tähtsusega puuliikidele.
Uus!!: Harilik kuusk ja Ulukikahjustused · Näe rohkem »
Umbusi asulakoht
Umbusi asulakoht on mesoliitiline asulakoht Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Umbusi külas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Umbusi asulakoht · Näe rohkem »
Urvalind
Urvalind (Acanthis flammea) on linnuliik vintlaste sugukonnast ohakalinnu perekonnast.
Uus!!: Harilik kuusk ja Urvalind · Näe rohkem »
Urvaste mõisa kalmistu
Urvaste mõisa kalmistu on kalmistu Urvaste kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Ruhingu külas Antsla vallas Võru maakonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Urvaste mõisa kalmistu · Näe rohkem »
Vaigutamine
Vaigutamine on kasvavatelt puudelt vaigu võtmine.
Uus!!: Harilik kuusk ja Vaigutamine · Näe rohkem »
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Harilik kuusk ja Valga maakond · Näe rohkem »
Valgamaa metskond
Valgamaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Valga maakonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Valgamaa metskond · Näe rohkem »
Valgemädanik
Valgemädanik on taimede seenhaigus, mida tekitab peamiselt valge mügarliudik (Sclerotinia sclerotiorum).
Uus!!: Harilik kuusk ja Valgemädanik · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Harilik kuusk ja Vars · Näe rohkem »
Vändra metskond
Vändra metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Pärnu maakonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Vändra metskond · Näe rohkem »
Värvitaim
Värvitaim on taim, mis sisaldab ainet, mida saab kasutada kiudude (tavaliselt tekstiili) värvimiseks.
Uus!!: Harilik kuusk ja Värvitaim · Näe rohkem »
Vööt-käbilind
Vööt-käbilinnu muna Vööt-käbilind (Loxia leucoptera) on linnuliik vintlaste sugukonnast käbilinnu perekonnast.
Uus!!: Harilik kuusk ja Vööt-käbilind · Näe rohkem »
Võžnõtsja rahvuspark
Võžnõtsja rahvuspark Karpaatides Võžnõtsja rahvuspark on rahvuspark Ukraina edelaosas Tšernivtsi oblastis Bukoviinas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Võžnõtsja rahvuspark · Näe rohkem »
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Uus!!: Harilik kuusk ja Võra · Näe rohkem »
Võru vapp
Võru vapp Võru vapp on Võru maakonnas asuva Eesti Võru linna vapp.
Uus!!: Harilik kuusk ja Võru vapp · Näe rohkem »
Võrumaa metskond
Võrumaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Võru maakonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Võrumaa metskond · Näe rohkem »
Veelinnurahvas
"Veelinnurahvas" on 1970.
Uus!!: Harilik kuusk ja Veelinnurahvas · Näe rohkem »
Viiul
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Uus!!: Harilik kuusk ja Viiul · Näe rohkem »
Viljandimaa metskond
Viljandimaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Viljandi maakonnas.
Uus!!: Harilik kuusk ja Viljandimaa metskond · Näe rohkem »
Vineer
Kuusepuidust vineer mänguasjad 1930. aastatest. Nikolai Willeri ettevõtte NiWi toodang Vineer on kihiline puitmaterjal, mida valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonide) kokkuliimimisel kihiti üks teise peale.
Uus!!: Harilik kuusk ja Vineer · Näe rohkem »
Voloveci mäestik
Voloveci mäestiku asukoht Slovakkias (tähistatud punasega) Kojšovská hoľa mägi Voloveci mäestik (slovaki Volovské vrchy) on mäestik Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Slovaki maagimäestikust.
Uus!!: Harilik kuusk ja Voloveci mäestik · Näe rohkem »
Vulbi maastikukaitseala
Vulbi oos Vulbi maastikukaitsealal Vulbi maastikukaitseala asub Järvamaal Järva vallas Vulbi oosil oosi ja sellel kasvavate taimharulduste kaitseks.
Uus!!: Harilik kuusk ja Vulbi maastikukaitseala · Näe rohkem »
Yakisugi
Yakisugi (jaapani keeles 焼杉; ka 焼杉板 shō sugi ban) on Jaapani traditsiooniline puidu pinna söestamise tehnika.
Uus!!: Harilik kuusk ja Yakisugi · Näe rohkem »
Yukoni mägismaa
Yukoni mägismaa on mägismaa Põhja-Ameerika loodeosas Kordiljeerides.
Uus!!: Harilik kuusk ja Yukoni mägismaa · Näe rohkem »
Ziedoņdārzs
Ziedoņdārzs on Andrejs Zeidaksi eestvedamisel rajatud park Lätis Riia linnas Avotu iela asumis.
Uus!!: Harilik kuusk ja Ziedoņdārzs · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kuusepuu, Kuusk, Nõglapuu, Picea abies.