Kiiremini kui brauser!
46 suhted: Armagnacid, Artois' krahvkond, Barcelona krahv, Burgundia dünastia, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Burgundia valitsejate loend, Charles IV, Cité, Dünastiate loend, Edward III, Hugues Capet, Inglismaa kuningriik, Jaroslav Tark, Jean I (Prantsusmaa), Karl IV, Karolingid, Keskaegne Prantsusmaa, Lääne-Frangi riik, Louis IX, Louis VII, Navarra kuningriik, Navarra valitsejate loend, Neustria, Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Palermo, Philippe II, Philippe III, Plantagenetide suurriik, Prantsusmaa Esimene Vabariik, Prantsusmaa kuningriik, Prantsusmaa marssal, Prantsusmaa monarhide loend, Prantsusmaa riigipeade loend, Prantsusmaa territoriaalne areng, Prantsusmaa varauusaeg, Robert I (Lääne-Frangi kuningas), Saali tavaõigus, Saja-aastane sõda, Sitsiilia vespri sõda, Sitsiilia vesprid, Surnud 24. oktoobril, Toulouse'i krahvkond, Valois'd, 12. sajand, 1848. aasta revolutsioonid.
Armagnacid
Armagnaci krahvi vapp Armagnacid oli Prantsusmaa aadlisuguvõsa, mis sai alguse 961.
Uus!!: Kapetingid ja Armagnacid · Näe rohkem »
Artois' krahvkond
Artois' krahvkond (prantsuse Comté d'Artois, hollandi graafschap Artesië) oli ajalooline Prantsusmaa kuningriigi provints, mida aastatel 1384–1477/82 valdasid Burgundia hertsogid ja mis aastatel 1493–1659 oli Saksa-Rooma riigi osastisriik.
Uus!!: Kapetingid ja Artois' krahvkond · Näe rohkem »
Barcelona krahv
Barcelona krahv (katalaani Comte de Barcelona, hispaania Conde de Barcelona) oli Kataloonia valitseja enamiku Kataloonia ajaloost 9.–18.
Uus!!: Kapetingid ja Barcelona krahv · Näe rohkem »
Burgundia dünastia
Burgundia dünastia oli Kapetingide dünastia kõrvalharu, mis põlvnes Prantsusmaa kuninga Robert II nooremast pojast, Burgundia hertsog Robert I-st.
Uus!!: Kapetingid ja Burgundia dünastia · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Kapetingid ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Uus!!: Kapetingid ja Burgundia krahvkond · Näe rohkem »
Burgundia valitsejate loend
Burgundia valitsejate loend loetleb Burgundia valitsejaid (kuningaid, hertsogeid ja krahve).
Uus!!: Kapetingid ja Burgundia valitsejate loend · Näe rohkem »
Charles IV
Charles IV (u. 1294 – 1. veebruar 1328) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1322–1328 ja Navarra kuningas Charles I 1322–1328.
Uus!!: Kapetingid ja Charles IV · Näe rohkem »
Cité
Île de la Cité Saar 1609. aasta kaardil Cité saar (prantsuse keeles Île de la Cité) on Pariisi vanim osa, laevakujuline saar Seine'i jões.
Uus!!: Kapetingid ja Cité · Näe rohkem »
Dünastiate loend
Siin on loetletud dünastiaid.
Uus!!: Kapetingid ja Dünastiate loend · Näe rohkem »
Edward III
Edward III (13. november 1312 Windsori loss, Berkshire – 21. juuni 1377 Surrey) oli Inglismaa kuningas ning Iirimaa isand 1327–1377.
Uus!!: Kapetingid ja Edward III · Näe rohkem »
Hugues Capet
Hugues Capet hilisemal maalil Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningriigi kuningas 987.
Uus!!: Kapetingid ja Hugues Capet · Näe rohkem »
Inglismaa kuningriik
Inglismaa kuningriik oli riik Euroopas Suurbritannia saare lõunaosas aastail 927–1649 ja 1660–1707.
Uus!!: Kapetingid ja Inglismaa kuningriik · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Kapetingid ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Jean I (Prantsusmaa)
Jean I Jean I (15. november 1316, Pariis – 19/20. november 1316, Pariis) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas kogu oma lühikese elu ajal.
Uus!!: Kapetingid ja Jean I (Prantsusmaa) · Näe rohkem »
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Uus!!: Kapetingid ja Karl IV · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Kapetingid ja Karolingid · Näe rohkem »
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Uus!!: Kapetingid ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Kapetingid ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Louis IX
Louis IX Püha (25. aprill 1214 või 1215 – 25. august 1270) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1226–1270.
Uus!!: Kapetingid ja Louis IX · Näe rohkem »
Louis VII
Louis VII Noorem (prantsuse keeles Louis VII le Jeune; 1120 – 18. september 1180 Pariis) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas 1137.
Uus!!: Kapetingid ja Louis VII · Näe rohkem »
Navarra kuningriik
Navarra kuningriik (hispaania Reino de Navarra, baski Nafarroako Erresuma, prantsuse Royaume de Navarre; algselt Pamplona kuningriik) oli kuningriik Euroopas 824–1620.
Uus!!: Kapetingid ja Navarra kuningriik · Näe rohkem »
Navarra valitsejate loend
Navarra valitsejate loend loetleb Navarra kuningriigi (kuni 10. sajandini Pamplona kuningriik) valitsejaid.
Uus!!: Kapetingid ja Navarra valitsejate loend · Näe rohkem »
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Uus!!: Kapetingid ja Neustria · Näe rohkem »
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Uus!!: Kapetingid ja Otto IV (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Palermo
Palermo (sitsiilia keeles Palermu) on 630 828 elanikuga linn, mis on oma rahvaarvult Itaalias viies, see asub Sitsiilia maakonnas ja on città metropolitana di Palermo halduskeskus.
Uus!!: Kapetingid ja Palermo · Näe rohkem »
Philippe II
Philippe II. Louis-Félix Amieli maal Philippe II ehk Philippe Auguste (21. august 1165 – 14. juuli 1223) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 1180–1223.
Uus!!: Kapetingid ja Philippe II · Näe rohkem »
Philippe III
Kroonimine Philippe III Julge (30. aprill 1245 – 5. oktoober 1285) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas 1270–1285.
Uus!!: Kapetingid ja Philippe III · Näe rohkem »
Plantagenetide suurriik
Plantagenetide suurriik aastal 1172. Täidetud kollane tähistab Inglise kuningate valdusi. Täppidega kollane näitab, kuhu ulatus nende mõjuvõim Plantagenetide suurriik (inglise keeles Angevin Empire, prantsuse keeles L'Empire Plantagenêt) oli aastatel 1154–1214 eksisteerinud poliitiline kooslus, mis koosnes Inglise kuningate valdustest.
Uus!!: Kapetingid ja Plantagenetide suurriik · Näe rohkem »
Prantsusmaa Esimene Vabariik
Lipp Prantsuse esimene vabariik (u. 1800) Louis Capitaine'i Prantsusmaa kaart (1800) Prantsuse esimene vabariik (prantsuse Première République française) asutati 22.
Uus!!: Kapetingid ja Prantsusmaa Esimene Vabariik · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Kapetingid ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Prantsusmaa marssal
Prantsusmaa marssalikepp Prantsusmaa marssal (prantsuse Maréchal de France) on kõrgeim sõjaväeline auaste Prantsusmaal (varem sõjaväeline aunimetus), mida antakse kindralitele silmapaistvate saavutuste eest.
Uus!!: Kapetingid ja Prantsusmaa marssal · Näe rohkem »
Prantsusmaa monarhide loend
Monarhia oli Prantsusmaal valitsev riigikord 843–1792, 1804–1848 ja 1852–1870.
Uus!!: Kapetingid ja Prantsusmaa monarhide loend · Näe rohkem »
Prantsusmaa riigipeade loend
Prantsusmaa riigipeade loend loetleb Prantsusmaa riigipead alates Lääne-Frangi riigi moodustamisest 843.
Uus!!: Kapetingid ja Prantsusmaa riigipeade loend · Näe rohkem »
Prantsusmaa territoriaalne areng
Dünaamiline kaart Prantsusmaa piiridest aastatel 985–1947 Prantsusmaa territoriaalne areng on siinses artiklis protsess, millega Prantsusmaa emamaa territoriaalne ulatus sai selliseks, nagu see on aastal 2012.
Uus!!: Kapetingid ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »
Prantsusmaa varauusaeg
Prantsusmaa kuningriik varauusajal, renessansi (umbes 1500–1550) ja revolutsiooni (1789–1804) vahel, oli absoluutne monarhia, mida valitsesid Kapetingid.
Uus!!: Kapetingid ja Prantsusmaa varauusaeg · Näe rohkem »
Robert I (Lääne-Frangi kuningas)
Robert I (15. august 866 – 15. juuni 923 Soissons) oli Lääne-Frangi kuningas aastatel 922–923.
Uus!!: Kapetingid ja Robert I (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Uus!!: Kapetingid ja Saali tavaõigus · Näe rohkem »
Saja-aastane sõda
Saja-aastane sõda (1337–1453) oli konflikt Prantsusmaa kuningriigi ja Inglismaa kuningriigi vahel.
Uus!!: Kapetingid ja Saja-aastane sõda · Näe rohkem »
Sitsiilia vespri sõda
(Sitsiilia) vespri sõda algas Sitsiilia vespri ülestõusuga Carlo I vastu aastal 1282 ja lõppes Caltabellotta rahuga aastal 1302.
Uus!!: Kapetingid ja Sitsiilia vespri sõda · Näe rohkem »
Sitsiilia vesprid
Sitsiilia vesper oli mäss Sitsiilia saarel, mis puhkes 1282.
Uus!!: Kapetingid ja Sitsiilia vesprid · Näe rohkem »
Surnud 24. oktoobril
Siin loetletakse 24. oktoobril surnud tuntud isikuid.
Uus!!: Kapetingid ja Surnud 24. oktoobril · Näe rohkem »
Toulouse'i krahvkond
Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.
Uus!!: Kapetingid ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »
Valois'd
Valois'd oli Prantsusmaa kuningadünastia, mis valitses aastatel 1328–1589; Kapetingide kõrvalharu.
Uus!!: Kapetingid ja Valois'd · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Kapetingid ja 12. sajand · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid
Germania", autor Philipp Veit 1848.
Uus!!: Kapetingid ja 1848. aasta revolutsioonid · Näe rohkem »
