Side

1186 suhted: "Battlestar Galactica" jagude loend, Aafrika, Aasta, Aasta kosmoses, Aastaaberratsioon, Aastaajad, Aastaparallaks, Abüssaalne tasandik, Aberratsioon (astronoomia), Absoluutne kiirus, Acrux, Adiabaatiline protsess, Aditya-L1, Aerokosmose insenerindus, Aeromagneetiline mõõdistus, Afeel, Aineringe, Airy-0, Aja mõõtmine, Ajalooline geoloogia, Ajavöönd, Ajavõrrand, Alar Toomre, Albeedo, Alexander Dalrymple, Algieba, Alinda-tüüpi asteroidid, Alioth, Almukantaraat, Alnilam, Alnitak, ALOS, Alpha Apodis, Alpha Camelopardalis, Alpha Centauri, Alpha Sculptoris, Alphecca, Alpheratz, Aluspind, Alvareze hüpotees, Alvinellidae, Ameerika Ühendriikide Mereväeobservatoorium, Antarktis, Antarktise jääkilp, Antiikaeg, Antiosake, Antipood, Antropotseen, Apogee, Apollo 10, ..., Apollo 11, Apollo 14, Apollo 4, Apollo 6, Apollo 7, Apollo 8, Apollo 9, Apollo programm, Apollo vandenõu, Apollo-tüüpi asteroidid, Apollonios Pergest, Appletoni kiht, Aprill 2009, Aprill 2010, Aqua (satelliit), Arabia Terra, Areenid, Argoon, Arhaikum, Aristoteles, Arktiline geograafiline vööde, Armageddon (film), Armstrongi piir, Artemis 1, Artemis 2, Artemise programm, Arvu standardkuju, Asgardia, Asi (õigusteadus), Asoikum, Astérix (tehiskaaslane), Astenosfäär, Asteroid, Astroloogia, Astronoomia, Astronoomia ajalugu, Astronoomia mõisteid, Astronoomiamärgid, Astronoomiline ühik, Atacama Suur Millimeetri/submillimeetri Observatoorium, Atlandi ookean, Atmosfäär, Atmosfäär (esteetika), Atmosfäärikiht, Atmosfäärirõhk, Austraalia manner, Austraalsus, Avangard (rakett), Širšovi Okeanoloogia Instituut, Üheksas planeet, Ühendus (täpsustus), Üherakuline organism, Üldine õhuringlus, Üldmaateadus, Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem, Ümbermaailmareis, Ürghirv, ÜRO embleem, Ööpäev, Ökoloogiline jalajälg, Äädikakärbes (perekond), Õhk, Õhurõhk, Õhuruum, Õhusaastus, Õigus rahule, Babylon 5, Baeri-Babinet' seadus, Balzani auhind, Barnardi täht, Bathursti saar, Battlestar Galactica (2004), Bellatrix, Bernard Brunhes, Beta Camelopardalis, Beta Centauri, Beta Comae Berenices, Bill Bryson, Biogeograafiline rajoneerimine, Biogeokeemia, Bioloogia, Biomass, Bios, Biosfäär, Biotsentrism, Bode seadus, Boeing X-20 Dyna-Soar, Boliid, Boreaalsus, Boriss Sokolov (geoloog), Born This Way (Lady Gaga album), Bretša, Briti impeerium, Brunhesi-Matsuyama pööre, C3-taimed, California udukogu, Calvini tsükkel, Carina-Sagittariuse haru, Carl Friedrich Tenner, Cassini-Huygens, Cecilia Payne-Gaposchkin, Challengeri sügavik, Chandra kosmoseteleskoop, Chaos, Charles Fourier, Chimborazo, Cho Oyu, Christoph Kolumbus, Clayton Anderson, Colorado lipp, Coma galaktikaparv, Coma superparv, Coriolisi efekt, Coulomb'i barjäär, Crafoordi auhind, Crew Dragon Demo-1, Crew Dragon Demo-2, Crew Dragon Endeavour, CryoSat, Cupola, Daik, Daniel Jackson, Dark Skies, DART, Dünaamiline geoloogia, DBm, De magnete, Deep Space Climate Observatory, DEM-kõrgusmudel, Dendrokronoloogia, Denebola, Detsember 2010, Dinosaurused, Dione (kuu), Discovery programm, Dream Chaser, Dysoni sfäär, E-etteütlus, Edmond Halley, Edwin Hubble, Eelkambrium, Eesti kliima, Eesti kliima aastani 2100, Eesti tudengisatelliidi programm, Eestlased kosmoses, Efemeriid, Eksistentsiaalne risk, Eksosfäär, Ekspeditsioon, Eksternalism, Ekvaator, Elektro-L 1, Elektromagnetiline impulss, Elisabet Sahtouris, Elon Muski Tesla Roadster, Elu, Elu teke, Elurikkus, Elurikkuse tulipunkt, Elusloodus, Eluta loodus, Energia (skulptuur), Enstatiitkondriidid, Envisat, Eoolilised protsessid, Epikureism, Eppur si muove, Eratosthenes, Ernest Rutherford, Ernst Öpik, Esimene kosmiline kiirus, ESTCube, ESTCube-1, Euraasia, Euroopa kaugseiresatelliit, Europa, Evald Mustel, Evapotranspiratsioon, Evolutsioon, Faktor 4, Felix Baumgartner, Feng shui, Fenokristall, Fenrir (kuu), Fernão de Magalhães, Fin de siècle, Fosfor, Fosforiringe, Fossiilkütus, Fotosüntees, Fotosüsteem II, Foucault' pendel, Franciscuse läkitused eetikast, Freeganism, Gaia hüpotees, Galaktika, Galaktikaparved ja galaktikagrupid, Gammasähvatus, Güroskoop, Gemini 1, Gemini 3, Gemini 4, Gemini 8, Gene Kranz, Geodeesia, GeoEye-1, Geofüüsika, Geofüüsika mõisteid, Geograafia, Geograafiline asend, Geograafiline vööde, Geograafilised koordinaadid, Geoid, Geoinfosüsteem, Geokronoloogia, Geokronoloogiline skaala, Geoloog, Geoloogia, Geoloogiline aeg, Geomorfoloogia, Geonoomia, Geostatsionaarne satelliit, Geotektoonika, Geotermaalenergia, Geotsentriline maailmasüsteem, Geotsentriline orbiit, German Titov, Gigantopithecus, Giotto di Bondone, Gliese 581 c, Globaalne soojenemine, Globaalsed ühisvarad, Globaalsus, Gloobus, Google, Google Earth, Gravitatsioon, Gravitatsioon (film), Gravitatsiooniline punanihe, Gregoriuse kalender, Greta Garbo, Guajaana kosmosekeskus, Guillaume Le Gentil, Gus Grissom, Hadaikum, Hajusparv, Halley komeet, Hapnik, Hapnikuringe, Harilik äädikakärbes, Harmonices mundi, Harold Urey, Harrison Schmitt, Hayabusa 2, Hämarik, Hüaadid, Hüdroenergia, Hüdroloogia, Hüpotsenter, Heelium, Heelium-3, Helene (kuu), Heliofüüsika, Heliosfäär, Heliotsentriline maailmasüsteem, Helixi udukogu, Henry Cavendish, Hertzsprungi-Russelli diagramm, Heterosfäär, Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees, Hiiukirn, Himaalaja, HiRISE, Hoovus, HR 6819, Hubble'i kosmoseteleskoop, Hubble'i süvavaade, Hyperloop, IC 4406, Ida, Idapoolkera, Igavese pakase vöö, Igikelts, Igor Tamm, Ilmaradar, Imeulme, Imikala, Impaktstruktuur, Indiaanlane (tähtkuju), Induktiivne loogika, Infrapunaastronoomia, Inge Lehmann, Inimese evolutsioon, InSight, Ionosfäär, Iris, Isaac Newton, Ishtari maa, Isopükn, Isostaasia, Jaanuar 2004, Jaanuar 2013, Jack O'Neill, James Webbi kosmoseteleskoop, Jan Oort, Janet Kavandi, Jaspis, Jääaeg, Jäävöönd, Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot, Jim Lovell, Jimmy Eat World, Johann Benedict Listing, Johannes Kepler, John Glenn, John Young, Jumalatõestus, Juri Gagarin, Juuli 2009, Juuni 2004, Juveniilne vesi, K2-18, K2-18b, Kaalud, Kaardiprojektsioon, Kaart, Kaheksatuhandeline, Kaksikplaneet, Kaksikud (tähtkuju), Kaltsium, Kambrium, Kanderakett, Karjäär (mäendus), Kassisilma udukogu, Kasvuhoonegaasid, Kataboolne plasmiid, Kathryn Sullivan, Kaugseire, Kayla Barron, Kärdla kraater, Külama, Külmvöö, Kõrb, Kõrgeim õhutemperatuur, Kõrgemad vähid, Keemiline ökoloogia, Kell, Kepler (kosmoseteleskoop), Kepleri seadused, Kepleri Supernoova, Kerbal Space Program, Kevadine pööripäev, Kiirgusvöönd, Kiirus, Kinnistäht, Kiviaeg, Kivimurd, Klassikalise sõnalavastuse valguskujundus, Kliimaklassifikatsioon, Kliimavööde, Kodu (film 2009), Koeru kirik, Kohalik Tühimik, Koit, Kolmikside, Kolmnurga galaktika, Kommunikatsioon allveelaevadega, Kompass, Konstantin Tsiolkovski, Koobas, Koonilised projektsioonid, Koor, Koperniku printsiip, Kosmiline kiirgus, Kosmiline kiirus, Kosmobioloogia, Kosmoloogiline printsiip, Kosmonautika, Kosmos, Kosmose koloniseerimine, Kosmoselend, Kosmoselennu mõju inimesele, Kosmosepõhine Infrapunasüsteem, Kosmoseprügi, Kosmosesüstik Atlantis, Kosmosesüstik Columbia, Kosmosesüstik Columbia katastroof, Kosmosesüstik Discovery, Kotka udukogu, Kourou, Kraater, Krabi udukogu, Krüptoon, Kronotüüp, Kuiperi vöö, Kuld, Kulutus, Kummaline raadiorõngas, Kuu, Kuu faasid, Kuu kraatrid, Kuu tagakülg, Kuuillusioon, Kuumeteoriit, Kuuvalgus, Kuuvarjutus, Kvaternaar, Laam, Laamtektoonika, Laava, Ladem, Ladestu, Laɡerstätte, Laika, Lame Maa, Lamonti-Doherty Maa Observatoorium, Landsat, Laululinnud, Läänepoolkera, Lähisekvatoriaalne kliima, Lähistroopika, Lämmastik, Lüüra beeta, Lõhelisus, Lõhevulkaan, Lõunapoolkera, Lõunapoolus, Lehtma, Lembit Öpik, Lendamine, Lennuk (purjekas), Leo galaktikaparv, Leonhard Kruze, Libratsioon, Ligipääsmatuse poolus, Lihtharmooniline võnkumine, Liigaasta, Liikumatu liigutaja, Linnutee, Linnutee keskosa, Litosfäär, LitSat-1, LituanicaSAT-1, Looded, Loodeteelektrijaam, Loodus, Loodusgeograafia, Loodusteadus, Loojang, Loomuseisund, Lootus (maal), Lophelia pertusa, Louis Agassiz, Luide, Luna 9, Lunar Atmosphere and Dust Environment Explorer, Lunar Laser Communication Demonstration, Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus, Maa (täpsustus), Maa Õun, Maa kuju, Maa magnetväli, Maa pöörlemine, Maa süsteemi teadus, Maa taluvuspiirid, Maa tüüpi planeedid, Maa tõus, Maa tuum, Maa vari, Maadeavastaja, Maailm, Maailma Looduse Fond, Maailma rahvaarv, Maailmakaart, Maailmameri, Maakoor, Maandur (kosmoseaparaat), Maapind, Maateadus, Maateaduste mõisteid (A), Maateaduste mõisteid (Õ), Maateaduste mõisteid (B), Maateaduste mõisteid (D), Maateaduste mõisteid (F), Maateaduste mõisteid (G), Maateaduste mõisteid (H), Maateaduste mõisteid (K), Maateaduste mõisteid (M), Maateaduste mõisteid (P), Maateaduste mõisteid (S), Maaväline elu, Maavärinaohtlikud piirkonnad, Madalaim õhutemperatuur, Magevesi, Magma, Magma (täpsustus), Magmakamber, Magnet, Magnetiline sulustamine, Magnetosfäär, Magnetväli, Mai 2004, Mai 2011, Mai 2013, Maismaa, Malvaste, Mana (jumal), Mandriline maakoor, Mandrite triiv, Manner (geoloogia), Maokandja, Mark Kelly, Markariani kett, Mars Astrobiology Explorer-Cacher, Mars Express, Mars Global Surveyor, Marsi atmosfäär, Marsi kliima, Marsi laavatunnelid, Marsi maasarnastamine, Marss, Marss ründab, Massibilanss, Matemaatiline pendel, Mäetipp, Mägi, Mänd (perekond), Märts 2004, Märts 2009, Märts 2016, Mükoriisa, McDonnell Douglas F-15 Eagle, Megameeter, Mehaaniline energia, Mehaanilise energia jäävuse seadus, Mehitatud missioon Marsile, Mercury programm, Mercury-Redstone 3, Merebioloogia, Merefüüsika, Merejää, Meremiil, Mereselgrootud, MERIS, Merivälja objekt, Merkuur, Mesoliitikum, MESSENGER, Messier 100, Messier 101, Messier 103, Messier 105, Messier 106, Messier 108, Messier 109, Messier 11, Messier 110, Messier 12, Messier 13, Messier 15, Messier 18, Messier 19, Messier 2, Messier 21, Messier 22, Messier 23, Messier 25, Messier 26, Messier 27, Messier 28, Messier 29, Messier 3, Messier 30, Messier 37, Messier 38, Messier 39, Messier 4, Messier 43, Messier 46, Messier 47, Messier 48, Messier 49, Messier 5, Messier 50, Messier 52, Messier 53, Messier 54, Messier 56, Messier 58, Messier 59, Messier 60, Messier 61, Messier 62, Messier 63, Messier 64, Messier 66, Messier 67, Messier 68, Messier 69, Messier 7, Messier 70, Messier 71, Messier 72, Messier 73, Messier 74, Messier 75, Messier 76, Messier 77, Messier 80, Messier 81, Messier 82, Messier 83, Messier 84, Messier 85, Messier 86, Messier 87, Messier 88, Messier 89, Messier 90, Messier 91, Messier 92, Messier 93, Messier 94, Messier 96, Messier 98, Messier 99, Metallurgia, Metasekvoia (perekond), Meteoor, Meteoorkeha, Meteoriit, Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid, Michelsoni-Morley eksperiment, Mikołaj Kopernik, Mikromegas, Mikroorganismid, Mikrovetikad, Milankovići tsüklid, Mimas (kuu), Mina, robot (film), Mir, Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?, Miss Grand International, Mnemoonika, Motonori Matsuyama, Mudavulkaan, Multi-Purpose Logistics Module, Murenemine, Musala, Must auk, Mysterium Cosmographicum, Nadežda (prussakas), Nafta, Nõlv, Nemo punkt, Nepal, Neptuun, Neutriinoastronoomia, Neutriinod, NGC 1501, NGC 1502, NGC 2371, NGC 2403, NGC 2451, NGC 265, NGC 290, NGC 3132, NGC 3242, NGC 3314, NGC 346, NGC 3628, NGC 4526, NGC 4874, NGC 488, NGC 520, NGC 5824, NGC 5866, NGC 5986, NGC 6001, NGC 604, NGC 6193, NGC 6397, NGC 6584, NGC 6712, NGC 7331, Nicolaus Cusanus, Nicole Aunapu Mann, Noa laev, NOAA satelliidid, Noosfäär, Norishige Kanai, Novaja Zemlja efekt, Novatseen, November 2011, NSV Liidu Üldise Masinaehituse Ministeerium, Nukliid, Ojos del Salado, Oktoober 2003, Oktoober 2008, Oliviin, Omega Centauri, On Denoting, Ookean, Ookeani keskahelik, Ookeanibassein, Ookeanide hapestumine, Ookeanide väetamine, Ookeanipõhja laienemine, Ookeanipõhja puurimisprogramm, Ookeanipoolkera, OpenStreetMap, Orbiidi kalle, Orbiit, Orbitaaljaam, Ordoviitsium, Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine, Orioni projekt, Orioni vöö, Orkaan, Ortodroom, Osaline sulamine, Osoonikiht, Palavvöö, Paleoökoloogia, Paleogeograafia, Parasvöö, Päike, Päikese loide, Päikeseenergia, Päikesekalender, Päikesekiirgus, Päikeseloojang, Päikesesüsteem, Päikesesüsteemi objektide loend, Päikesesüsteemi teke ja areng, Päikesetorm, Päikesevarjutus, Pöörijoon, Pöörlemine, Põhikliimavööde, Põhja-Jäämeri, Põhjanael, Põhjapoolkera, Põhjapoolus, Põhjataevas, Põlevkivi, Põllumajandusmaa, Pehr Wilhelm Wargentin, Pentti Linkola, Perigee, Periheel, Permakultuur, Perseiidid, Persephone, Perseuse haru, Petersi projektsioon, Petroloogia mõisteid, Philolaos, Pikk külgpilulane, Pikkuste suurusjärgud, Pilvisus, Pimss, Pinnavesi, Pioneer 10, Plahvatus, Planeedi definitsioon, Planeedi kaaslane, Planeet, Planeetide kaitse, Planetoloogia, Plasma, Plejaadid, Pluuto, Polaarjoon, Polaarsed stratosfääripilved, Polaartelg, Polaaruurimine, Polluks, Poolkera (geograafia), Poolus, Poseidonios, Prantsuse riiklik kosmoseuuringute keskus, Pretsessioon, Proba, Prochlorococcus, Prokarüoot, Proterosoikum, Protoplaneet, Prototron, Proxima Centauri, Psühhopomp, PSR B1913+16, Punane hiid, Purjetamine, Pushing Ice, Quaoar, Rahvastik, Rahvusvaheline geofüüsika aasta, Rahvusvaheline organisatsioon, Rakk, Raskusjõud, Raskuskiirendus, Raud, Raudkvartsiit, Rayleigh' hajumine, Rayleigh' lained, Rästiklased, Röntgenastronoomia, Rõhuandur, Referentsellipsoid, Regoliit, Relatiivsusteooria, Reljeef, Ressursid, Retrograadne liikumine, Richard Branson, Richard Carrington, Riigel, Riikkond, RNA maailma hüpotees, Robert Behnken, Robert FitzRoy, Ronon Dex, Roseti udukogu, Ruutkraad, S-laine, S/2004 S 17, Saaros, Sabatäht, Sagittarius A*, Saiph, Salaami, Salar de Uyuni, Samantha Carter, Samburud, Satelliidi alamsüsteemid, Satelliidifoto, Satelliidisähvatus, Satelliit-telefon, Satelliittelefon, Sügisene pööripäev, Sündmuste horisont, Sünoodiline kuu, Süsihappegaas, Süsinik-14, Süvakivim, Süvakosmose sidevõrk, Sõime täheparv, Schiaparelli, Schwarzschildi meetrika, Schwarzschildi raadius, Sean M. Carroll, Sedimentoloogia mõisteid, Seismilised lained, Seismoloogia, Seismomeeter, Sekund, September 2004, September 2010, Sergei Koroljov, Shenzhou 5, Sideeriline periood, Sidesatelliit, Sierra Nevada (USA), Sikhism, Sinikilt, Sinine marmorkuul, Sinivaal, Sinusoid, Skelett, SKF, Skylab, Skylon, SMACS J0723.3–7327, SN 1987A, Sojourner, Solaarkonstant, Soo, Soojuskiirgus, Soojusvöö, Soomuld, Soomuselised, Sotsiaalne konstruktivism, Space Shuttle'i programm, Space Shuttle'i välispaak, SpaceX Crew-1, Spiika, Spitzeri kosmoseteleskoop, Spot, Sputnik 1, Stanley Miller, Star Trek (film 2009), Star Trek 5: Viimane piir, Star Trek: Esimene kontakt, Star Trek: Film, Star Trek: Süvakosmos 9, Stardust, Starship HLS, STEREO, Stratigraafia mõisteid, Stringiteooria, Stringiteooria maastik, Stromatoliit, Struktuurigeoloogia mõisteid, Struve geodeetiline kaar, STS-1, STS-100, STS-101, STS-102, STS-103, STS-104, STS-106, STS-110, STS-112, STS-114, STS-116, STS-117, STS-118, STS-119, STS-121, STS-122, STS-124, STS-129, STS-130, STS-131, STS-132, STS-2, STS-26, STS-31, STS-41-C, STS-7, STS-80, STS-81, STS-82, STS-83, STS-84, STS-86, STS-87, STS-9, STS-92, STS-93, STS-94, STS-96, STS-98, Suhmi abüssaalne tasandik, Sumatra, Surnumeri, Surveyor 3, Surveyor 7, Surveyori programm, Suur Hadronite Põrguti, Suur magmaprovints, Suur Tõmbaja, Swifti-Tuttle'i komeet, T ja O kaart, Taastuv energiaressurss, Taastuv ressurss, Taevakaart, Taevakeha, Taevakehade loend, Taevapoolus, Taevas, Taevasfäär, Tahke Maa, Tallinna kõrgeimad ehitised, Tähesuurus, Tähevärav, Tähevärav: Kontiinum, Tähtedevaheline planeet, Tähtkuju, Täiskuu, Tüümus, Teemant, Tehiskaaslane, Tektiidid, Tektonosfäär, Telluur, Terravormimine, Territoriaalriik, Tetumi keel, Teyla Emmagan, Thales, Theia (planeet), Thrymr (kuu), Tiirlemine, Tiktaalik roseae, Time'i aasta inimene, Titan, Titan (arvuti), Tormide planeet, Transantarktika mäestik, Troopika, Troopiline aasta, Troopiline geograafiline vööde, Tropopaus, Tsüaan, Tsüklon, Tsentrifugaaljõud, Tsentripetaaljõud, Tsonaalsus, Tuhkvalgus, Tuleleegi udukogu, Tuul, Tuumasüntees, Tuumkütus, Tycho Brahe, Ufo, Ufode saladuse varjamine, Ujuvus, Uku Randmaa, Ultraaluseline kivim, Uniformism, Universum, Universumi paisumine, Universumi soojussurm, Uraan (planeet), Urantia raamat, Uusjäätumine, UY Scuti, V-2, Vaadeldav universum, Vahevöö, Vaikne ookean, Valge, Valge kääbus, Valgevene vapp, Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu, Valles Marineris, Van Alleni kiirgusvöönd, Vandenõuteooria, Vanguard TV3, Varauusaeg, Varibiosfäär, Väärisgaasid, Väike prints, Väljasuremine, Välk, Vee jaotumine maal, Vee magestamine, Veebruar 2009, Veebruar 2011, Veebruar 2013, Veenus, Veenuse atmosfäär, Veenuse koloniseerimine, Veeringe, Veetemperatuur, Vega (kanderakett), Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituut, Vesi, Vesinik, Vihmamets, Viimane ühine eellane, Viimane viisik, Viimased päevad Marsil, Vilima, Virmalised, Vladimir Iljušin, Vladimir Vernadski, Vostoki järv, Voyager 1, Voyageri programm, Vulkaan, Vulkaaniline kaar, Vulkaaniline materjal, VY Canis Majoris, WALL·E, Wally Funk, Walter Alvarez, Wan Hu, Wilhelm Eduard Weber, Wilsoni tsükkel, WISE, WMAP, Wolf 359, Wolfe Creeki meteoriidikraater, WorldView-1, WorldView-2, 0. aastad, 1. aastatuhat eKr, 11. jaanuar, 13, 136199 Eris, 14. ekspeditsioon, 15. juuli, 16. mai, 162173 Ryugu, 17. ekspeditsioon, 18. märts, 180° meridiaan, 19. detsember, 1962, 1965, 1966, 1972. aasta magnettormid, 1973, 1976, 1980. aasta suveolümpiamängud, 1988, 1996, 1996 JA1, 1997 XF11, 20 000 ljööd vee all, 20. sajand, 20. veebruar, 2002 NT7, 2003, 2003 QQ47, 2003 SQ222, 2004, 2004 FH, 2011, 2012 (film), 2020, 2023, 21. ekspeditsioon, 21. sajand, 23. juuli, 29. september, 3. ekspeditsioon, 33. ekspeditsioon, 4. jaanuar, 4. oktoober, 4. veebruar, 4179 Toutatis, 47 Tucanae, 5, 5. jaanuar, 535.–536. aasta kliimakatastroof, 59. Veneetsia biennaal, 6. ekspeditsioon, 65803 Didymos, 7. august, 7. ekspeditsioon, 7. november, 9. november. Laienda indeks (1136 rohkem) » « Kahaneb indeks

"Battlestar Galactica" jagude loend

"Battlestar Galactica" (eesti keeles "Lahingulaev Galactica"), tihti viidatud lühendiga "BSG" või lihtsalt "Battlestar" on militaarne ulmedraamasari ja osa "Battlestar Galactica" frantsiisist.

Uus!!: Maa ja "Battlestar Galactica" jagude loend · Näe rohkem »

Aafrika

Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.

Uus!!: Maa ja Aafrika · Näe rohkem »

Aasta

Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.

Uus!!: Maa ja Aasta · Näe rohkem »

Aasta kosmoses

Aasta kosmoses missiooni embleem Kelly ja Kornijenko Aasta kosmoses oli Rahvusvahelise Kosmosejaama pardal korraldatud teadusmissioon, mille raames uuriti pikaajalise kosmoselennu mõjusid inimesele.

Uus!!: Maa ja Aasta kosmoses · Näe rohkem »

Aastaaberratsioon

Aastaaberratsioon on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) aberratsioon, mis sõltub Maa tiirlemisest ümber Päikese.

Uus!!: Maa ja Aastaaberratsioon · Näe rohkem »

Aastaajad

Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.

Uus!!: Maa ja Aastaajad · Näe rohkem »

Aastaparallaks

Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg.

Uus!!: Maa ja Aastaparallaks · Näe rohkem »

Abüssaalne tasandik

Abüssaalne tasandik ehk abüssaalitasandik on tasane ala ookeani põhjas.

Uus!!: Maa ja Abüssaalne tasandik · Näe rohkem »

Aberratsioon (astronoomia)

Aberratsioon on vaatleja liikumisest (põhiliselt Maa liikumisest) ja valguse kiiruse lõplikkusest tulenev taevakeha (tavaliselt tähe) näiva asukoha muutus taevasfääril.

Uus!!: Maa ja Aberratsioon (astronoomia) · Näe rohkem »

Absoluutne kiirus

Absoluutseks kiirus on keha liikumise kiirus teatava eelistatud (paigalolevaks peetava) taustsüsteemi suhtes.

Uus!!: Maa ja Absoluutne kiirus · Näe rohkem »

Acrux

Acrux Acrux (ka α Crucis, Alpha Crucis) on tähesüsteem, mis asub Lõunaristi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Acrux · Näe rohkem »

Adiabaatiline protsess

Adiabaatiline protsess (kreeka adiabatos 'läbistamatu') on termodünaamiline protsess, mille jooksul süsteemil puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga.

Uus!!: Maa ja Adiabaatiline protsess · Näe rohkem »

Aditya-L1

Aditya-L1 Aditya-L1 (/ ɑːd̪it̪jə /) on India kosmoseuuringute organisatsiooni (inglise keeles Indian Space Research Organisation, ISRO) ja teiste India teadusasutuste koostöös välja arendatud kosmiline observatoorium, mille põhiline eesmärk on uurida Päikese atmosfääri.

Uus!!: Maa ja Aditya-L1 · Näe rohkem »

Aerokosmose insenerindus

Aerokosmose insenerindus ehk aerokosmose inseneriteadus on inseneriteaduste valdkond, mis tegeleb õhu- ja kosmosesõidukite teadusliku ja tehnoloogilise uurimistööga, projekteerimisega, arendamisega, ehitamisega ja katsetamisega.

Uus!!: Maa ja Aerokosmose insenerindus · Näe rohkem »

Aeromagneetiline mõõdistus

Magnetomeetriga varustatud lennuk aeromagneetilist mõõdistust teostamas Aeromagneetiline mõõdistus on geofüüsikaline uurimismeetod, milles kasutatakse õhusõiduki külge või järele kinnitatud magnetomeetrit.

Uus!!: Maa ja Aeromagneetiline mõõdistus · Näe rohkem »

Afeel

Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.

Uus!!: Maa ja Afeel · Näe rohkem »

Aineringe

Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.

Uus!!: Maa ja Aineringe · Näe rohkem »

Airy-0

Airy-0 on Marsi kraater, mille järgi määrati Marsi algmeridiaan.

Uus!!: Maa ja Airy-0 · Näe rohkem »

Aja mõõtmine

Aja mõõtmine on ajavahemike kestuste mõõtmine.

Uus!!: Maa ja Aja mõõtmine · Näe rohkem »

Ajalooline geoloogia

Ajalooline geoloogia on geoloogia osa, mis uurib Maa ja tema elustiku arengut läbi geoloogilise aja.

Uus!!: Maa ja Ajalooline geoloogia · Näe rohkem »

Ajavöönd

Ajavööndid (Ida-Ukraina territooriumil on ajavööndid vastavalt Venemaa seadustele) Ajavöönd on keskmiselt 15 pikkuskraadi laiune mõtteline maa-ala riba, mis ulatub Maa ühelt pooluselt teiseni ja kus kehtib üks ja sama kellaaeg – vööndiaeg.

Uus!!: Maa ja Ajavöönd · Näe rohkem »

Ajavõrrand

Ajavõrrandi ja selle komponentide aastane käik minutites. Ühe võnkega on orbiidi elliptilisusest tingitud muutused, kahe võnkega Maa pöörlemistelje kalduolemisest tingitud muutused. Ajavõrrand on tõelise päikeseaja ja keskmise päikeseaja erinevus.

Uus!!: Maa ja Ajavõrrand · Näe rohkem »

Alar Toomre

Alar Toomre (sündinud 5. veebruaril 1937 Rakveres) on eesti päritolu ameerika astrofüüsik ja rakendusmatemaatik.

Uus!!: Maa ja Alar Toomre · Näe rohkem »

Albeedo

300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.

Uus!!: Maa ja Albeedo · Näe rohkem »

Alexander Dalrymple

Alexander Dalrymple (24. juuli 1737 – 19. juuni 1808) oli šotlasest Briti geograaf.

Uus!!: Maa ja Alexander Dalrymple · Näe rohkem »

Algieba

Algieba Algieba (ka Gamma Leonis, γ Leonis, Gamma Leo, γ Leo) on kaksiktäht, mis asub Lõvi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Algieba · Näe rohkem »

Alinda-tüüpi asteroidid

Alinda-tüüpi asteroidid on asteroidide rühm, millel orbiidi pikem pooltelg on umbes 2,5 astronoomilist ühikut ning orbiidi ekstsentrilisus on umbes 0,4...0,65.

Uus!!: Maa ja Alinda-tüüpi asteroidid · Näe rohkem »

Alioth

Suure Vankri tähtkuju Alioth (ka Epsilon Ursae Majoris) on Suure Vankri tähtkuju heledaim täht.

Uus!!: Maa ja Alioth · Näe rohkem »

Almukantaraat

Almukantaraat ehk asimutaalring ehk almukantaar on horisondiga paralleelne, kujuteldav ringjoon taevakeha või Maa pinnal.

Uus!!: Maa ja Almukantaraat · Näe rohkem »

Alnilam

Alnilam on Orioni vöö keskmine täht Alnilam (ka ε Orionis, Epsilon Orionis ja 46 Orionis) on sinine ülihiid, mis asub Maast umbes 2000 valgusaasta kaugusel Orioni tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Alnilam · Näe rohkem »

Alnitak

Alnitak (all vasakul) ja Leegi udu Alnitak (ka ζ Orionis, Zeta Orionis, Zeta Ori, ζ Ori ja 50 Orionis) on kolmiktähesüsteem, mis asub Orioni tähtkujus Maast 1260 valgusaasta kaugusel.

Uus!!: Maa ja Alnitak · Näe rohkem »

ALOS

ALOS (Advanced Land Observation Satellite, ka Daichi) on Jaapani Maa-seire satelliit.

Uus!!: Maa ja ALOS · Näe rohkem »

Alpha Apodis

Paradiisilinnu tähtkuju Alpha Apodis (tuntud ka Alpha Aps, α Apodis, α Aps) on Paradiisilinnu tähtkuju heledaim täht.

Uus!!: Maa ja Alpha Apodis · Näe rohkem »

Alpha Camelopardalis

Alpha Camelopardalis (ka Alpha Cam, α Camelopardalis, α Cam) on O-klassi ülihiid, mis asub Kaelkirjaku tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Alpha Camelopardalis · Näe rohkem »

Alpha Centauri

Alpha Centauri AB on parempoolne hele täht. Proxima Centauri on pildil märgitud punase ringiga. Pildil parempoolne hele täht on Beta Centauri Alpha Centauri (ehk α Centauri) on Maale lähim tähesüsteem, asudes Maast 4,37 valgusaasta kaugusel.

Uus!!: Maa ja Alpha Centauri · Näe rohkem »

Alpha Sculptoris

Kujuri tähtkuju kaart Alpha Sculptoris (α Sculptoris) on Kujuri tähtkuju heledaim täht.

Uus!!: Maa ja Alpha Sculptoris · Näe rohkem »

Alphecca

Alphecca Alphecca ehk Gemma (tuntud ka Alpha Coronae Borealis, α Coronae Borealis) on Põhjakrooni tähtkuju heledaim täht.

Uus!!: Maa ja Alphecca · Näe rohkem »

Alpheratz

Alpheratz (ka Alpha Andromedae) on kaksiktäht ja Andromeeda tähtkuju heledaim täht.

Uus!!: Maa ja Alpheratz · Näe rohkem »

Aluspind

Aluspind on Maa pind – maapind ja veepind koos võetuna.

Uus!!: Maa ja Aluspind · Näe rohkem »

Alvareze hüpotees

Alvareze hüpotees väidab, et dinosauruste ja paljude teiste liikide massilise väljasuremise Kriidi ajastu lõpul põhjustas kokkupõrge suure meteoroidiga.

Uus!!: Maa ja Alvareze hüpotees · Näe rohkem »

Alvinellidae

Alvinellidae on hulkharjasusside sugukond seltsist Terebellida, kes elutseb Vaikses ookeanis hüdrotermaalsetel allikatel.

Uus!!: Maa ja Alvinellidae · Näe rohkem »

Ameerika Ühendriikide Mereväeobservatoorium

Ameerika Ühendriikide Mereväeobservatoorium (United States Naval Observatory, USNO) on Ameerika Ühendriikide mereväe teadusasutus.

Uus!!: Maa ja Ameerika Ühendriikide Mereväeobservatoorium · Näe rohkem »

Antarktis

Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.

Uus!!: Maa ja Antarktis · Näe rohkem »

Antarktise jääkilp

Suurema osa Antarktise reljeefist moodustab jääkilbi pind. Pildilt puuduvad šelfiliustikud Antarktise jääkilp on Antarktise mandrit kattev liustik.

Uus!!: Maa ja Antarktise jääkilp · Näe rohkem »

Antiikaeg

Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.

Uus!!: Maa ja Antiikaeg · Näe rohkem »

Antiosake

Osakesed ja antiosakesed. Vasakul ülalt alla: elektron, prooton, neutron. Antiosakesed paremal ülalt alla: positron, antiprooton, antineutron Antiosake on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga (osake on omakorda antiosakese jaoks vastasosake).

Uus!!: Maa ja Antiosake · Näe rohkem »

Antipood

Antipood on punkt, mis asetseb diametraalselt Maa vastasküljel.

Uus!!: Maa ja Antipood · Näe rohkem »

Antropotseen

Antropotseen on väljapakutud ajastik märkimaks perioodi, mil inimliik on Maa biosfääris domineerivaks teguriks.

Uus!!: Maa ja Antropotseen · Näe rohkem »

Apogee

Apogee on ümber Maa tiirleva keha (nt tehiskaaslase, Kuu) orbiidi punkt, mis asub Maa massikeskmest kõige kaugemal.

Uus!!: Maa ja Apogee · Näe rohkem »

Apollo 10

Apollo 10 oli Apollo programmi neljas mehitatud missioon, mis sooritas teise lennu Kuu orbiidile.

Uus!!: Maa ja Apollo 10 · Näe rohkem »

Apollo 11

Video Kuul käimisest Apollo 11 oli NASA Apollo programmi viies mehitatud missioon, mis sooritas kolmanda mehitatud lennu Kuu orbiidile ja esimese mehitatud maandumise Kuu pinnale.

Uus!!: Maa ja Apollo 11 · Näe rohkem »

Apollo 14

Apollo 14 oli Apollo programmi kaheksas mehitatud missioon, mis sooritas kolmanda maandumise Kuule.

Uus!!: Maa ja Apollo 14 · Näe rohkem »

Apollo 4

Apollo 4 oli NASA Apollo programmi missioon, mis sooritas programmi esimese mehitamata lennu kanderaketi Saturn V, juhtimismooduli ja kuumooduli mudeli testimiseks.

Uus!!: Maa ja Apollo 4 · Näe rohkem »

Apollo 6

Apollo 6 oli NASA Apollo programmi missioon, mis sooritas Apollo programmi kolmanda ja viimase mehitamata lennu.

Uus!!: Maa ja Apollo 6 · Näe rohkem »

Apollo 7

Apollo 7 oli NASA Apollo programmi neljas missioon, mis sooritas programmi esimese mehitatud lennu.

Uus!!: Maa ja Apollo 7 · Näe rohkem »

Apollo 8

Apollo 8 oli Apollo programmi teine mehitatud lend, mis toimus 21.–27. detsembril 1968.

Uus!!: Maa ja Apollo 8 · Näe rohkem »

Apollo 9

Apollo 9 oli Apollo programmi kolmas mehitatud missioon ja esimene missioon, millel lendas kaasa kuumoodul.

Uus!!: Maa ja Apollo 9 · Näe rohkem »

Apollo programm

Apollo programmi embleem Buzz Aldrin Kuu pinnal Apollo programm oli NASA kolmas kosmoselendude programm, mis toimus aastatel 1961–1972.

Uus!!: Maa ja Apollo programm · Näe rohkem »

Apollo vandenõu

Apollo vandenõu on vandenõuteooria, mille kohaselt ei ole USA mehitatud kosmoselaevad (Apollo 11 ja järgnevad) kunagi Kuu peale laskunud.

Uus!!: Maa ja Apollo vandenõu · Näe rohkem »

Apollo-tüüpi asteroidid

Apollo-tüüpi asteroidid on asteroidid, mille orbiidi pikem pooltelg ületab 1 astronoomilise ühiku ja mille periheel on alla 1,017 astronoomilise ühiku (Maa afeeli).

Uus!!: Maa ja Apollo-tüüpi asteroidid · Näe rohkem »

Apollonios Pergest

Apollonios Pergest (umbes 265 eKr Väike-Aasias Pamfüülias Perges – umbes 190 eKr) oli Vana-Kreeka matemaatik ja astronoom.

Uus!!: Maa ja Apollonios Pergest · Näe rohkem »

Appletoni kiht

300px Appletoni kiht ehk F-kiht on kiht ionosfääris 150–800 km kõrgusel maapinnast.

Uus!!: Maa ja Appletoni kiht · Näe rohkem »

Aprill 2009

Aprill 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Maa ja Aprill 2009 · Näe rohkem »

Aprill 2010

Aprill 2010, kroonika 2010.

Uus!!: Maa ja Aprill 2010 · Näe rohkem »

Aqua (satelliit)

Aqua (EOS PM-1) on NASA EOS programmi Maa kaugseiresatelliit.

Uus!!: Maa ja Aqua (satelliit) · Näe rohkem »

Arabia Terra

Kraatrid Arabia Terral Arabia Terra on mägine piirkond Marsil, mis paikneb peamiselt Arabia nelinurgas, kuid piirkonna väike osa ulatub ka Mare Acidaliumi nelinurka.

Uus!!: Maa ja Arabia Terra · Näe rohkem »

Areenid

Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma.

Uus!!: Maa ja Areenid · Näe rohkem »

Argoon

Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.

Uus!!: Maa ja Argoon · Näe rohkem »

Arhaikum

Arhaikum ehk Ürgeoon on geokronoloogilise skaala vanim eoon.

Uus!!: Maa ja Arhaikum · Näe rohkem »

Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Uus!!: Maa ja Aristoteles · Näe rohkem »

Arktiline geograafiline vööde

Arktiline geograafiline vööde on Maa kõige põhjapoolsem geograafiline vööde, mille lõunapiir külgneb kõige soojema kuu (juuli või augusti) +5 °C isotermiga.

Uus!!: Maa ja Arktiline geograafiline vööde · Näe rohkem »

Armageddon (film)

"Armageddon" on Ameerika Ühendriikide 1998.

Uus!!: Maa ja Armageddon (film) · Näe rohkem »

Armstrongi piir

skafandrita, kasutades ainult hapnikumaski, hakkaksid tema kopsudes sisalduv vesi ja ka tema sülg keema Armstrongi piir on kõrgus, kus atmosfäärirõhk on nii madal (0,0618 atmosfääri või 6,3 kPa (47 mmHg)), et vesi keeb inimkeha normaaltemperatuuril (37,0 °C).

Uus!!: Maa ja Armstrongi piir · Näe rohkem »

Artemis 1

Artemis 1, ametlikult Artemis I, oli 2022.

Uus!!: Maa ja Artemis 1 · Näe rohkem »

Artemis 2

Artemis 2 (ametlikult Artemis II) on NASA Artemise programmi teine missioon, mis on planeeritud toimuma novembris 2024.

Uus!!: Maa ja Artemis 2 · Näe rohkem »

Artemise programm

Artemise programmi embleem Kunstniku kujutis Artemise astronaudist Kuu pinnal Artemise programm on NASA mehitatud kosmoselendude programm, mille eesmärkideks on saavutada püsiv inimeste kohalolek Kuul ja selle orbiidil ning mehitatud missioon Marsile.

Uus!!: Maa ja Artemise programm · Näe rohkem »

Arvu standardkuju

Arvu standardkuju on arvu üleskirjutus korrutisena kujul kus 1 ≤ a.

Uus!!: Maa ja Arvu standardkuju · Näe rohkem »

Asgardia

Asgardia Kosmoseriik (inglise keeles Space Kingdom of Asgardia) on kosmosesse rajatav riik, mida selle loojad käsitlevad kui olemasolevatest riikidest sõltumatut.

Uus!!: Maa ja Asgardia · Näe rohkem »

Asi (õigusteadus)

Asjad on kõik esemed, mis füüsikalises mõttes ruumi täidavad.

Uus!!: Maa ja Asi (õigusteadus) · Näe rohkem »

Asoikum

Asoikum on osa geoloogilisest ajast, mille vältel moodustunud kivimid ei sisalda jälgi elust.

Uus!!: Maa ja Asoikum · Näe rohkem »

Astérix (tehiskaaslane)

Astérix ehk A-1 on Prantsusmaa esimene kosmoseaparaat, Maa tehiskaaslane.

Uus!!: Maa ja Astérix (tehiskaaslane) · Näe rohkem »

Astenosfäär

tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.

Uus!!: Maa ja Astenosfäär · Näe rohkem »

Asteroid

Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.

Uus!!: Maa ja Asteroid · Näe rohkem »

Astroloogia

Robert Fluddi "Horoskoopi koostav astroloog" 1617. aasta teosest "Utriusque Cosmi Historia" Astroloogia (vanakreeka sõnast ἀστρολογία (astrología); sõnast ἄστρον (ástron) (taeva)'täht' koos sõnaosaga -λογία (-logía)) on taevakehade asendil põhinev semiootiline maailmamõistmise ja ennustamise süsteem.

Uus!!: Maa ja Astroloogia · Näe rohkem »

Astronoomia

Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.

Uus!!: Maa ja Astronoomia · Näe rohkem »

Astronoomia ajalugu

Nebra lähedalt Saksamaalt leitud pronksketas päikese, kuu ja tähtede kujutistega, 1600 eKr Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo.

Uus!!: Maa ja Astronoomia ajalugu · Näe rohkem »

Astronoomia mõisteid

Siin on loetletud astronoomia mõisteid.

Uus!!: Maa ja Astronoomia mõisteid · Näe rohkem »

Astronoomiamärgid

Astronoomiamärgid on enamasti vana- ja keskajast pärinevad sümbolid, mis astronoomiakirjanduses, eriti kalendreis (kalendrimärk), tähistavad taevakeha, tema aspekti ja faasi ning kuulumist zodiaaki, taevasfääri erilisi punkte ja nädalapäevi.

Uus!!: Maa ja Astronoomiamärgid · Näe rohkem »

Astronoomiline ühik

Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.

Uus!!: Maa ja Astronoomiline ühik · Näe rohkem »

Atacama Suur Millimeetri/submillimeetri Observatoorium

ALMA raadioteleskoobid Atacama Suur Millimeetri/submillimeetri Observatoorium (Atacama Large Millimeter/submillimeter Array; ALMA) on Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) 66-st raadioteleskoobist koosnev astronoomiline interferomeeter, mis uurib elektromagnetilist kiirgust millimeetri ja submillimeetri lainepikkustel.

Uus!!: Maa ja Atacama Suur Millimeetri/submillimeetri Observatoorium · Näe rohkem »

Atlandi ookean

Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.

Uus!!: Maa ja Atlandi ookean · Näe rohkem »

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Maa ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Atmosfäär (esteetika)

Atmosfäär ehk õhustik ehk inimsuhete kliima on koos oleva inimhulga meeleolu piltlikult kirjeldav mõiste, nt äikeseline meeleolu, pilvine meeleolu, päikseline meeleolu jneBöhme, G. 2016.

Uus!!: Maa ja Atmosfäär (esteetika) · Näe rohkem »

Atmosfäärikiht

Atmosfäärikihid on Maa atmosfääri ligikaudu kontsentriliste sfääridega piiratud osad, mis erinevad omavahel õhu koostise poolest.

Uus!!: Maa ja Atmosfäärikiht · Näe rohkem »

Atmosfäärirõhk

Atmosfäärirõhuks nimetatakse planeedi atmosfääri rõhku.

Uus!!: Maa ja Atmosfäärirõhk · Näe rohkem »

Austraalia manner

Austraalia asend Austraalia reljeef (USGS-i andmed).''Suurendamiseks vajuta kaardile!'' Austraalia satelliidilt Austraalia manner on Uus-Meremaa mandri järel väikseim manner Maal.

Uus!!: Maa ja Austraalia manner · Näe rohkem »

Austraalsus

Austraalsus tähistab absoluutset positsiooni Maa lõunapoolkeral.

Uus!!: Maa ja Austraalsus · Näe rohkem »

Avangard (rakett)

Avangard (vene keeles Авангард; NATO koodnimetus SS-X-31) on Venemaal arendamisel olev raketivägede tuumalaengut (kuni 2 MT) kandev, juhitava lauglemistrajektooriga hüpersooniline (20–27 Mach) lendkeha, mis viiakse Maa-lähedasele madalale orbiidile (LEO H.

Uus!!: Maa ja Avangard (rakett) · Näe rohkem »

Širšovi Okeanoloogia Instituut

Širšovi-nimelise okeanoloogia instituudi logo Širšovi-nimelise okeanoloogia instituudi peahoone Moskvas Širšovi-nimeline Venemaa Teaduste Akadeemia Okeanoloogia Instituut, akronüüm IORAN (vene keeles Институт океанологии имени П. П. Ширшова Российской академии наук), on Venemaal Moskvas asuv Venemaa Teaduste Akadeemia üks instituute.

Uus!!: Maa ja Širšovi Okeanoloogia Instituut · Näe rohkem »

Üheksas planeet

Planeet üheksa (ka üheksas planeet) on oletuslik suur planeet päikesesüsteemi äärealadel.

Uus!!: Maa ja Üheksas planeet · Näe rohkem »

Ühendus (täpsustus)

"Ühendus" on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Maa ja Ühendus (täpsustus) · Näe rohkem »

Üherakuline organism

valgusmikroskoobi all. Raku sees on näha põietaolised vakuoolid. Raku pinnal on kiiret liikumist võimaldavad ripsmed Üherakuline organism on organism, kes koosneb ainult ühest rakust.

Uus!!: Maa ja Üherakuline organism · Näe rohkem »

Üldine õhuringlus

Üldise õhuringluse lihtsustatud mudel Üldise õhuringluse lihtsustatud skeem Maa üldine õhuringlus ehk globaalne õhu tsirkulatsioon atmosfääris on kogu Maa atmosfääri haarav õhuvoolude püsiv süsteemne ringlus.

Uus!!: Maa ja Üldine õhuringlus · Näe rohkem »

Üldmaateadus

Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus.

Uus!!: Maa ja Üldmaateadus · Näe rohkem »

Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem

GPS-satelliidid tiirlevad kuuel orbitaaltasandil, igal tasandil neli satelliiti Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem ehk globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem ehk GNSS (lühend ingliskeelsest väljendist global navigation satellite system) on üle maailma asukohamääramist ja navigatsiooni võimaldav sidesatelliitide süsteem.

Uus!!: Maa ja Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem · Näe rohkem »

Ümbermaailmareis

Ümbermaailmareis on reis, mille käigus tehakse Maale ring peale kas idast läände või läänest itta ja läbitakse antipoodid.

Uus!!: Maa ja Ümbermaailmareis · Näe rohkem »

Ürghirv

Ürghirv (Megaloceros giganteus) on väljasurnud hirvlaste sugukonda kuuluv põder.

Uus!!: Maa ja Ürghirv · Näe rohkem »

ÜRO embleem

ÜRO embleem ÜRO embleem on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni embleem.

Uus!!: Maa ja ÜRO embleem · Näe rohkem »

Ööpäev

Ööpäev on aja mõõtühik ja SI põhiühikuga sekund seotud mittedetsimaalne kordühik.

Uus!!: Maa ja Ööpäev · Näe rohkem »

Ökoloogiline jalajälg

Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootmisvõimega.

Uus!!: Maa ja Ökoloogiline jalajälg · Näe rohkem »

Äädikakärbes (perekond)

Äädikakärbes ehk puuviljakärbes (Drosophila) on kõdukärblaste sugukonda ning kahetiivaliste seltsi kuuluv perekond.

Uus!!: Maa ja Äädikakärbes (perekond) · Näe rohkem »

Õhk

Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.

Uus!!: Maa ja Õhk · Näe rohkem »

Õhurõhk

Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab Maa ühe pinnaühiku kohta kuni atmosfääri ülemise piirini ulatuva õhusamba kaal.

Uus!!: Maa ja Õhurõhk · Näe rohkem »

Õhuruum

Õhuruum (inglise keeles airspace) on õhuga täidetud ruum territoriaalselt jaotatud Maa pinna kohal, mille ülemine piir lõpeb Karmani joonel (kõrgus maapinnast 100 km), teisiti ka, õhuruum on nii öelda homosfääri see osa, kus õhu koostis on konstantne (kõrgus maapinnast ca 90 km).

Uus!!: Maa ja Õhuruum · Näe rohkem »

Õhusaastus

Sudu Pekingis Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda.

Uus!!: Maa ja Õhusaastus · Näe rohkem »

Õigus rahule

ÜRO Peaassamblee saal Õigus rahule on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni deklaratsioon, millega ÜRO liikmesriigid tunnustasid iga inimese ja rahva õigust elada rahus.

Uus!!: Maa ja Õigus rahule · Näe rohkem »

Babylon 5

"Babylon 5" on suurejooneline USA telesari, mille idee autor, produtsent ja enamiku jagude stsenarist on J. Michael Straczynski.

Uus!!: Maa ja Babylon 5 · Näe rohkem »

Baeri-Babinet' seadus

Baeri-Babinet' seadus ehk Baeri seadus on geograafiline seaduspära, mille kohaselt jõgedel mõjutab erosioon Maa pöörlemise tõttu põhjapoolkeral tugevamalt jõgede paremkallast ja lõunapoolkeral pahemkallast.

Uus!!: Maa ja Baeri-Babinet' seadus · Näe rohkem »

Balzani auhind

Balzani auhind on iga-aastane rahvusvaheline auhind teaduse ja kultuuri valdkonnas.

Uus!!: Maa ja Balzani auhind · Näe rohkem »

Barnardi täht

Barnardi täht (pildil on lõuna üleval) Barnardi täht on punane kääbus, mis asub Maokandja tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Barnardi täht · Näe rohkem »

Bathursti saar

Bathursti saar (inglise keeles Bathurst Island) on saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus Kaug-Arktikas.

Uus!!: Maa ja Bathursti saar · Näe rohkem »

Battlestar Galactica (2004)

"Battlestar Galactica" ("Lahingulaev Galactica"), ka "BSG" või lihtsalt "Battlestar", on militaarne ulmedraamasari ja osa "Battlestar Galactica" frantsiisist.

Uus!!: Maa ja Battlestar Galactica (2004) · Näe rohkem »

Bellatrix

Bellatrix (punase ringiga) Orioni tähtkujus Bellatrix (ka γ Orionis, Gamma Orionis, Gamma Ori, γ Ori) on heleduselt Orioni tähtkuju kolmas ja tähistaeva 27.

Uus!!: Maa ja Bellatrix · Näe rohkem »

Bernard Brunhes

Antoine Joseph Bernard Brunhes (3. juuli 1867 – 10. mai 1910) oli prantsuse geofüüsik.

Uus!!: Maa ja Bernard Brunhes · Näe rohkem »

Beta Camelopardalis

Kaelkirjaku tähtkuju Beta Camelopardalis on G-klassi ülihiid, mis asub Kaelkirjaku tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Beta Camelopardalis · Näe rohkem »

Beta Centauri

Beta Centauri (paremal) ja Alpha Centauri (vasakul) Beta Centauri (ka β Centauri; ametlikult Hadar) on kolmiktähesüsteem, mis asub Kentauri tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Beta Centauri · Näe rohkem »

Beta Comae Berenices

Beta Comae Berenices Beta Comae Berenices (ka β Comae Berenices) on Berenike Juuste tähtkujus asuv peajada täht.

Uus!!: Maa ja Beta Comae Berenices · Näe rohkem »

Bill Bryson

Bill Bryson (2013) Bill Bryson (2005) William McGuire Bryson, ka Bill Bryson, (sündinud 8. detsembril 1951 Des Moines'is Iowas) on ameerika literaat, reisikirjanik ja ajakirjanik, populaarsete raamatute autor, Londoni Kuningliku Seltsi auliige.

Uus!!: Maa ja Bill Bryson · Näe rohkem »

Biogeograafiline rajoneerimine

Biogeograafiline rajoneerimine ehk biogeograafiline rajoonimine on Maa territooriumi või akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel.

Uus!!: Maa ja Biogeograafiline rajoneerimine · Näe rohkem »

Biogeokeemia

Biogeokeemia on bioloogia ja geokeemia piiriteadus, mis käsitleb elusaine ja selle muundumissaaduste ning Maa mineraalosa vahelisi suhteid ja mõjutusi; mõned peavad seda ka geokeemia haruks.

Uus!!: Maa ja Biogeokeemia · Näe rohkem »

Bioloogia

Bioloogia uurib eluga seotut.

Uus!!: Maa ja Bioloogia · Näe rohkem »

Biomass

Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.

Uus!!: Maa ja Biomass · Näe rohkem »

Bios

Bios ehk eluriik on kõik Maal elavad elusorganismid kokku.

Uus!!: Maa ja Bios · Näe rohkem »

Biosfäär

Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.

Uus!!: Maa ja Biosfäär · Näe rohkem »

Biotsentrism

Biotsentrism (kreeka sõnadest βίος 'elu' ja κέντρον 'kese, keskpunkt') poliitilises ja ökoloogilises mõttes on eetiline seisukoht, mille kohaselt on kõigel elusal iseväärtus.

Uus!!: Maa ja Biotsentrism · Näe rohkem »

Bode seadus

Bode seadus ehk Titiuse-Bode seadus ehk Titius-Bode reegel oli hüpotees, mille kohaselt kõikide Päikesesüsteemi planeetide orbiitide suured poolteljed Päikesesüsteemis on seotud teatava lihtsa seaduspäraga.

Uus!!: Maa ja Bode seadus · Näe rohkem »

Boeing X-20 Dyna-Soar

Kunstniku nägemus X-20-st atmosfääri sisenemisel Boeing X-20 Dyna-Soar oli USA õhujõudude programm, mille eesmärgiks oli luua kosmoselennuk, mida saaks kasutada mitmesugustel sõjalistel operatsioonidel.

Uus!!: Maa ja Boeing X-20 Dyna-Soar · Näe rohkem »

Boliid

Boliid Boliid (vanakreeka sõnast bolis 'viskeoda') on taevas lendav tulekera ehk suure massiga meteoor.

Uus!!: Maa ja Boliid · Näe rohkem »

Boreaalsus

Maa põhjapoolkeral pursanud vulkaani Eyjafjallajökulli tuhapilv 19. aprillil 2010. See ulatus Euraasia mandrist Põhja-Ameerika mandrini, mille vahelisel tektoonilisel piiril asub Islandi saar. Boreaalsus tähistab absoluutset positsiooni Maa põhjapoolkeral.

Uus!!: Maa ja Boreaalsus · Näe rohkem »

Boriss Sokolov (geoloog)

Boriss Sokolov (vene keeles Борис Сергеевич Соколов; 9. aprill 1914 Võšni Volotšok, Tveri kubermang – 2. september 2013 Moskva) oli vene geoloog (stratigraaf ja paleontoloog), Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik.

Uus!!: Maa ja Boriss Sokolov (geoloog) · Näe rohkem »

Born This Way (Lady Gaga album)

"Born This Way" on Ameerika poplaulja Lady Gaga kolmas stuudioalbum, mille andis välja Interscope Records 23. mail 2011.

Uus!!: Maa ja Born This Way (Lady Gaga album) · Näe rohkem »

Bretša

epidoodist Ristna neemel (Harjumaa) Bretša on ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim.

Uus!!: Maa ja Bretša · Näe rohkem »

Briti impeerium

Briti impeerium (inglise keeles British Empire) oli Suurbritannia (ja sellele eelnenud riikide) hallatud suurriik, mille koosseisu kuulusid dominioonid, kolooniad, protektoraadid, Rahvasteliidu mandaadid ja muud sõltuvad territooriumid.

Uus!!: Maa ja Briti impeerium · Näe rohkem »

Brunhesi-Matsuyama pööre

Brunhesi–Matuyama pööre on protsess, mille käigus Maa magnetvälja poolused viimati vahetusid.

Uus!!: Maa ja Brunhesi-Matsuyama pööre · Näe rohkem »

C3-taimed

C3-taimed on paraskliimavöötmes produktiivselt fotosünteesivad taimed, milles fotosünteesi ajal kõigepealt moodustub kolme süsinikaatomiga 3-fosfoglütseraat.

Uus!!: Maa ja C3-taimed · Näe rohkem »

California udukogu

California udukogu California udukogu (ka NGC 1499) on emissioonudu, mis asub Perseuse tähtkujus.

Uus!!: Maa ja California udukogu · Näe rohkem »

Calvini tsükkel

Calvini tsükkel ehk Calvini-Bensoni tsükkel ehk Calvini-Bensoni-Basshami tsükkel on kõrgemate taimede kloroplastides tsükliliselt toimuvate fotosünteesi pimedusstaadiumi ensümaatiliste reaktsioonide jada, mis toimub kloroplasti stroomas.

Uus!!: Maa ja Calvini tsükkel · Näe rohkem »

Carina-Sagittariuse haru

Linnutee struktuur Carina-Sagittariuse haru on Linnutee väike spiraalharu.

Uus!!: Maa ja Carina-Sagittariuse haru · Näe rohkem »

Carl Friedrich Tenner

Carl Friedrich Tenner (vene Карл Иванович Теннер; 2. august 1783 Auvere mõis, Virumaa – 28. detsember 1859 Varssavi) oli eestlasestTõnu Viik ja Jüri Randjärv.

Uus!!: Maa ja Carl Friedrich Tenner · Näe rohkem »

Cassini-Huygens

Cassini-Huygens oli kaheosaline mehitamata kosmosesond, mis startis 1997.

Uus!!: Maa ja Cassini-Huygens · Näe rohkem »

Cecilia Payne-Gaposchkin

Cecilia Payne-Gaposchkin töötamas Cecilia Payne-Gaposchkin (10. mai 1900 Wendover, Buckinghamshire, Suurbritannia – 7. detsember 1979 Cambridge (Massachusetts), USA) oli Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide astronoom ja astrofüüsik, kes oma 1925.

Uus!!: Maa ja Cecilia Payne-Gaposchkin · Näe rohkem »

Challengeri sügavik

Challengeri sügavik (inglise keeles Challenger Deep) on Maa merepõhja sügavaim teadaolev koht, mille sügavus jääb vahemikku 10 902–10 929 m. Challengeri sügavik asub Vaikse ookeani läänepoolses osas paiknevas Mariaani süvikus.

Uus!!: Maa ja Challengeri sügavik · Näe rohkem »

Chandra kosmoseteleskoop

Chandra kosmoseteleskoop (Chandra X-ray Observatory (CXO), varasema nimega Advanced X-ray Astrophysics Facility (AXAF)) on NASA kosmoseobservatoorium, mis uurib röntgenikiirgust ja on röntgenikiirtele 100 korda tundlikum kui varasemad kosmoseteleskoobid.

Uus!!: Maa ja Chandra kosmoseteleskoop · Näe rohkem »

Chaos

Chaos ehk Kaos on vanakreeka mütoloogias esimene jumal, kes lõi maailma.

Uus!!: Maa ja Chaos · Näe rohkem »

Charles Fourier

François Marie Charles Fourier François Marie Charles Fourier (7. aprill 1772 Besançon, Prantsusmaa – 10. oktoober 1837 Pariis) oli prantsuse utopistlik sotsialist ja ekstsentriline visionäär.

Uus!!: Maa ja Charles Fourier · Näe rohkem »

Chimborazo

Chimborazo on kustunud kihtvulkaan Ecuadori keskosas Chimborazo provintsis, Ecuadori kõrgeim mägi.

Uus!!: Maa ja Chimborazo · Näe rohkem »

Cho Oyu

Cho Oyu Cho Oyu (tiibeti jo bo dbu yag, hiina 卓奥友山 Zhuó'àoyǒu Shān) on mägi Aasias Himaalajas.

Uus!!: Maa ja Cho Oyu · Näe rohkem »

Christoph Kolumbus

Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo, ladina keeles Christophorus Columbus) (arvatavasti 1451 Genova vabariik – 20. mai 1506 Valladolid, Kastiilia kroon) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492.

Uus!!: Maa ja Christoph Kolumbus · Näe rohkem »

Clayton Anderson

Clayton Conrad Anderson (sündinud 23. veebruaril 1959) on Ameerika Ühendriikide füüsik ja endine NASA astronaut.

Uus!!: Maa ja Clayton Anderson · Näe rohkem »

Colorado lipp

Colorado lipp Colorado lipp on Colorado osariigi lipp.

Uus!!: Maa ja Colorado lipp · Näe rohkem »

Coma galaktikaparv

Komposiitfoto Coma galaktikaparvest Coma galaktikaparv (Abell 1656) on galaktikaparv, mis sisaldab üle tuhande galaktika.

Uus!!: Maa ja Coma galaktikaparv · Näe rohkem »

Coma superparv

Coma superparve kaart Coma superparv (SCl 117) on galaktikate superparv, mis koosneb Coma ja Lõvi galaktikaparvest.

Uus!!: Maa ja Coma superparv · Näe rohkem »

Coriolisi efekt

Coriolisi efekti mõju liikuvale kehale poolkerati Coriolisi efekt ehk Coriolisi jõud (kasutatakse ka ekslikke kujusid Coriolise efekt ja Coriolise jõud) on prantsuse matemaatiku ja füüsiku Gaspard-Gustave de Coriolisi järgi nime saanud efekt, mis avaldub nii, nagu liikuvaile kehadele pöörlevas taustsüsteemis mõjuks jõud.

Uus!!: Maa ja Coriolisi efekt · Näe rohkem »

Coulomb'i barjäär

Coulomb'i barjäär (ka energiabarjäär) on aatomituuma ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva prootoni või prootonite positiivsete elektrilaengute tõttu.

Uus!!: Maa ja Coulomb'i barjäär · Näe rohkem »

Crafoordi auhind

Crafoordi auhind on Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia ja Crafoordi fondi egiidi all välja antav iga-aastane rahvusvaheline teadusauhind.

Uus!!: Maa ja Crafoordi auhind · Näe rohkem »

Crew Dragon Demo-1

Crew Dragon Demo-1 (ametlikult SpaceX Demo-1 ja Crew Demo-1) oli SpaceX-i kosmoselaeva Dragon 2 esimene katselend.

Uus!!: Maa ja Crew Dragon Demo-1 · Näe rohkem »

Crew Dragon Demo-2

Crew Dragon Demo-2 (ametlikult SpaceX Demo-2) oli Crew Dragoni esimene mehitatud kosmoselend.

Uus!!: Maa ja Crew Dragon Demo-2 · Näe rohkem »

Crew Dragon Endeavour

Endeavour aprillis 2020 Crew Dragon Endeavour (seerianumbriga C206) on SpaceX-i ehitatud ja arendatud kosmoselaev, mida kasutatakse NASA mehitatud missioonidel.

Uus!!: Maa ja Crew Dragon Endeavour · Näe rohkem »

CryoSat

CryoSat on Euroopa Kosmoseagentuuri kaugseiresatelliit Maa pooluste lähedal asuva jää uurimiseks.

Uus!!: Maa ja CryoSat · Näe rohkem »

Cupola

Cupola Cupola sisemus Cupola on Rahvusvahelise kosmosejaama vaatlusmoodul.

Uus!!: Maa ja Cupola · Näe rohkem »

Daik

Basaltsed daikid Alaskal Kiviaeda meenutav daik Šotimaal Mulli saarel Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon.

Uus!!: Maa ja Daik · Näe rohkem »

Daniel Jackson

Daniel Jackson on tegelaskuju Kanada–USA ulmelises telesarjas "Tähevärav SG-1".

Uus!!: Maa ja Daniel Jackson · Näe rohkem »

Dark Skies

"Dark Skies" on aastatel 1996–1997 eetris olnud USA telesari, mis on saanud Emmy auhinna.

Uus!!: Maa ja Dark Skies · Näe rohkem »

DART

Katse animatsioon Double Asteroid Redirection Test (DART) on NASA missioon, millega katsetati, kas taevakeha oleks võimalik kursilt kõrvale lükata seda kosmoseaparaadiga rammides.

Uus!!: Maa ja DART · Näe rohkem »

Dünaamiline geoloogia

Dünaamiline geoloogia ehk füüsikaline geoloogia ehk füüsiline geoloogia on geoloogia osa, mis tegeleb Maa ehituse ning teda mõjutavate protsesside uurimisega.

Uus!!: Maa ja Dünaamiline geoloogia · Näe rohkem »

DBm

millivolti (see väärtus on pärit omaaegsest telefonitehnikast, kus selline pinge tekib 1 mW võimsuse korral 600-oomisel koormustakistusel: 0,7752/600 ≈ 0,001 W.

Uus!!: Maa ja DBm · Näe rohkem »

De magnete

"De magnete, magneticisque corporibus, et de magno magnete tellure" ("Magnetist, magnetilistest kehadest ja suurest magnetist Maast"), tuntud ka lihtsalt pealkirja alguse "De magnete" järgi, on inglise arsti ja teadlase William Gilberti 1600.

Uus!!: Maa ja De magnete · Näe rohkem »

Deep Space Climate Observatory

Avaruumi kliimaobservatoorium DSCOVR on NASA / NOAA kosmoseaparaat Maa vaatlemiseks ja kosmosekliima jälgimiseks.

Uus!!: Maa ja Deep Space Climate Observatory · Näe rohkem »

DEM-kõrgusmudel

Marsi kohta Digitaalne kõrgusmudel ehk DEM-kõrgusmudel (inglise keeles digital elevation model) on kõrgusandmetest koosnev Maa kujutis.

Uus!!: Maa ja DEM-kõrgusmudel · Näe rohkem »

Dendrokronoloogia

Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.

Uus!!: Maa ja Dendrokronoloogia · Näe rohkem »

Denebola

Denebola asukoht Lõvi tähtkujus Denebola (ka Beta Leonis ja β Leonis) on Lõvi tähtkuju heleduselt teine ja tähistaeva heleduselt 59.

Uus!!: Maa ja Denebola · Näe rohkem »

Detsember 2010

Detsember 2010, kroonika 2010.

Uus!!: Maa ja Detsember 2010 · Näe rohkem »

Dinosaurused

Dinosauruste sugulus lindudega on tänapäeva popkultuuris levinud motiiv, seda leidub ka Eesti tänavakunstis Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal triiase ajastust kuni kriidiajastu lõpuni.

Uus!!: Maa ja Dinosaurused · Näe rohkem »

Dione (kuu)

Dione (ka Saturn IV) on üks Saturni kaaslastest.

Uus!!: Maa ja Dione (kuu) · Näe rohkem »

Discovery programm

Discovery programmi kodulehe päis (2017) Discovery on üks NASA programme Päikesesüsteemi uurimiseks.

Uus!!: Maa ja Discovery programm · Näe rohkem »

Dream Chaser

Dream Chaser (inglise "Unistuse tagaajaja") on Sierra Nevada Corporation (SNC) Space Systemsi poolt välja töötatav korduvkasutatav mehitatud suborbitaalne ja orbitaalne kosmoselennuk.

Uus!!: Maa ja Dream Chaser · Näe rohkem »

Dysoni sfäär

Dysoni sfäär on inglise astronoomi Freeman Dysoni esitatud teoreetiline hiigelehitis.

Uus!!: Maa ja Dysoni sfäär · Näe rohkem »

E-etteütlus

E-etteütlus on alates 2008.

Uus!!: Maa ja E-etteütlus · Näe rohkem »

Edmond Halley

Sir Edmond Halley (8. november 1656 (29. oktoober vkj) Inglismaa, Haggerston – 14. jaanuar 1742 Greenwich) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik.

Uus!!: Maa ja Edmond Halley · Näe rohkem »

Edwin Hubble

Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield – 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Galaktika-välise astronoomia rajaja ja Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Maa ja Edwin Hubble · Näe rohkem »

Eelkambrium

Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.

Uus!!: Maa ja Eelkambrium · Näe rohkem »

Eesti kliima

satelliidipildil 10. jaanuarist 2003 on näha suures ulatuses jäätunud Soome lahte. Eesti kliima on üleminekuline parasvöötme kliima, mis on tugevalt mõjutatud Põhja-Atlandi hoovusest, Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist.

Uus!!: Maa ja Eesti kliima · Näe rohkem »

Eesti kliima aastani 2100

ekvivalendist Eesti kliima aastani 2100 on prognoos, mis iseloomustab globaalsest soojenemisest tingitud võimalikke kliimamuutusi Eestis ja Läänemere regioonis aastani 2100.

Uus!!: Maa ja Eesti kliima aastani 2100 · Näe rohkem »

Eesti tudengisatelliidi programm

orbiidil ESTCube-1 jäädvustus kevadisest Eestist 2014. aastal Eesti tudengisatelliidi programm on Tartu Ülikooli üliõpilaste ja õppejõudude poolt 2008.

Uus!!: Maa ja Eesti tudengisatelliidi programm · Näe rohkem »

Eestlased kosmoses

Eestlastest ei ole seni keegi kosmoses käinud, kuid vähemalt kaks eesti päritolu inimest on.

Uus!!: Maa ja Eestlased kosmoses · Näe rohkem »

Efemeriid

Efemeriidid on taevamehaanika seaduste põhjal arvutatud tabelid, mis sisaldavad taevakehade (peamiselt tähtede, komeetide, planeetide ja Päikesesüsteemi tehiskehade) asendeid mingite kindlate ajahetkede jada ulatuses.

Uus!!: Maa ja Efemeriid · Näe rohkem »

Eksistentsiaalne risk

Eksistentsiaalseteks riskideks nimetatakse tegureid, mis panevad ohtu inimkonna säilimise.

Uus!!: Maa ja Eksistentsiaalne risk · Näe rohkem »

Eksosfäär

Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht.

Uus!!: Maa ja Eksosfäär · Näe rohkem »

Ekspeditsioon

Ekspeditsioon on millegi avastamiseks, teaduslikuks uurimiseks või ka materjali kogumiseks mõeldud retk või reis, nii Maal kui ka kosmoses.

Uus!!: Maa ja Ekspeditsioon · Näe rohkem »

Eksternalism

Eksternalism on filosoofiliste seisukohtade kogum, mille järgi sõltub vaimne tegevus osaliselt vaimuvälisest maailmast ja mis vastandub seega internalismile.

Uus!!: Maa ja Eksternalism · Näe rohkem »

Ekvaator

Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.

Uus!!: Maa ja Ekvaator · Näe rohkem »

Elektro-L 1

Elektro-L (vene keeles Электро-Л) on geostatsionaarsel orbiidil vene ilmavaatluse tehiskaaslane.

Uus!!: Maa ja Elektro-L 1 · Näe rohkem »

Elektromagnetiline impulss

Elektromagnetiline impulss ehk elektromagnetimpulss (ingl ''electromagnetic pulse'', lühend EMP) kujutab endast plahvatuslikku elektromagnetilise energia voogu. Energeetiliselt kõrg-ergastatud süsteem saadab välja võimsa laiaribalise elektromagnetimpulsi, mille madalsageduslik osa kutsub elektromagnetinduksiooni teel esile tugevaid voolutõukeid ja liigpingeid elektrijuhtides ja võib seega kahjustada iga liiki elektrirajatisi ja -seadmeid ning eriti elektroonikaaparatuuri. Liigpinged võivad seejuures levida elektri- ja sideliini juhtmete kaudu kauge maa taha.

Uus!!: Maa ja Elektromagnetiline impulss · Näe rohkem »

Elisabet Sahtouris

Elisabet Sahtouris (sündinud 1936. aastal, teistel andmetel 1943. aastal) on kreeka päritolu ameerika bioloog, futuroloog, ärikonsultant ja professor.

Uus!!: Maa ja Elisabet Sahtouris · Näe rohkem »

Elon Muski Tesla Roadster

Elon Muski Tesla Roadster on ettevõtja Elon Muski isiklik sportauto Tesla Roadster, mida kasutati kanderaketi Falcon Heavy esmalennu ajal 6. veebruaril 2018 massisimulaatorina (kasulikku lasti matkiva esemena).

Uus!!: Maa ja Elon Muski Tesla Roadster · Näe rohkem »

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Uus!!: Maa ja Elu · Näe rohkem »

Elu teke

Elu tekke ehk biopoeesi all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest.

Uus!!: Maa ja Elu teke · Näe rohkem »

Elurikkus

Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.

Uus!!: Maa ja Elurikkus · Näe rohkem »

Elurikkuse tulipunkt

Maailma elurikkuse tulipunktid. Ingliskeelne legend avaneb pildile klõpsates Elurikkuse tulipunkt ehk bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt (inglise biodiversity hotspot) on Maakera piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus.

Uus!!: Maa ja Elurikkuse tulipunkt · Näe rohkem »

Elusloodus

Elusloodus on looduse elus osa.

Uus!!: Maa ja Elusloodus · Näe rohkem »

Eluta loodus

Eluta loodus on see osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus.

Uus!!: Maa ja Eluta loodus · Näe rohkem »

Energia (skulptuur)

Balti soojuselektrijaama juures paiknev skulptuur "Energia" "Energia" (nimetatud ka "Energeetika") on Balti soojuselektrijaama ees paiknev skulptuur, mille autor on Riho Kuld.

Uus!!: Maa ja Energia (skulptuur) · Näe rohkem »

Enstatiitkondriidid

Enstantiitkondriidi läbilõige Enstatiitkondriidid on haruldased meteoriidid, mis moodustavad umbes 2% kõikidest kondriitmeteoriitidest, mis Maa peale kukuvad.

Uus!!: Maa ja Enstatiitkondriidid · Näe rohkem »

Envisat

Envisat on Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) loodud Maa seire satelliit.

Uus!!: Maa ja Envisat · Näe rohkem »

Eoolilised protsessid

Eoolilised protsessid ehk eoolsed protsessid ehk tuule geoloogiline tegevus on Maa (ka teiste planeetide) pindmise kihi kujunemine tuule mõjul.

Uus!!: Maa ja Eoolilised protsessid · Näe rohkem »

Epikureism

Epikureism on filosoofiavool, mis põhineb antiikfilosoof Epikurose (4.–3. sajand eKr) õpetustel.

Uus!!: Maa ja Epikureism · Näe rohkem »

Eppur si muove

"Eppur si muove" või "E pur si muove" (' liigub siiski') on lause, mille Galileo Galilei olevat pomisenud pärast inkvisitsioonikohtu ees heliotsentrismist lahtiütlemist 1633.

Uus!!: Maa ja Eppur si muove · Näe rohkem »

Eratosthenes

Eratosthenes Aleksandrias õpetamas Eratosthenes Küreenest (umbes 276 eKr – umbes 194 eKr) oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom.

Uus!!: Maa ja Eratosthenes · Näe rohkem »

Ernest Rutherford

Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater, Uus-Meremaa – 19. oktoober 1937 Cambridge, Inglismaa) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.

Uus!!: Maa ja Ernest Rutherford · Näe rohkem »

Ernst Öpik

Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 Bangor, Põhja-Iirimaa) oli eesti astronoom, üks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid.

Uus!!: Maa ja Ernst Öpik · Näe rohkem »

Esimene kosmiline kiirus

Esimene kosmiline kiirus on vähim kiirus, mille peab omandama lendav keha, et jõuda jäädavalt ringikujulisele orbiidile ümber planeedi, mille pinnalt ta oma lennuteekonda alustas.

Uus!!: Maa ja Esimene kosmiline kiirus · Näe rohkem »

ESTCube

ESTCube on mitme Eesti tudengisatelliidi programmi raames valmiva kuupsatelliidi nimi.

Uus!!: Maa ja ESTCube · Näe rohkem »

ESTCube-1

ESTCube-1 on Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud ja 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Kourous Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega Maa orbiidile viidud tehiskaaslane, Eesti esimene satelliit.

Uus!!: Maa ja ESTCube-1 · Näe rohkem »

Euraasia

Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.

Uus!!: Maa ja Euraasia · Näe rohkem »

Euroopa kaugseiresatelliit

Euroopa kaugseiresatelliit (ingl k European Remote-Sensing Satellite) on Euroopa kosmoseagentuuri polaarorbiiti kasutavate kaugseire satelliitide programm.

Uus!!: Maa ja Euroopa kaugseiresatelliit · Näe rohkem »

Europa

Europa on üks planeedi Jupiter kaaslasi.

Uus!!: Maa ja Europa · Näe rohkem »

Evald Mustel

Evald Mustel (vene keeles Эвальд Рудольфович Мустель; 3. juuni 1911 Sevastopol – 10. aprill 1988 Moskva) oli eesti päritolu Venemaa astrofüüsik.

Uus!!: Maa ja Evald Mustel · Näe rohkem »

Evapotranspiratsioon

Evapotranspiratsioon ehk koguaurumine on vee molekulide keemiseta eraldumine vee, maa või jää pinnalt õhkkonda.

Uus!!: Maa ja Evapotranspiratsioon · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Maa ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Faktor 4

Faktor 4 (inglise factor 4) on ökotõhususe mõõtmise vahend, mis juhib tähelepanu Maa loodusvarade piiratusele.

Uus!!: Maa ja Faktor 4 · Näe rohkem »

Felix Baumgartner

pisi Felix Baumgartner (sündinud 20. aprillil 1969 Salzburgis) on Austria helikopteripiloot ja ekstreemsportlane.

Uus!!: Maa ja Felix Baumgartner · Näe rohkem »

Feng shui

Feng shui (hiina keeles 風水 fēngshuǐ 'tuul-vesi') on mitu tuhat aastat vana Hiina ruumikorralduse meetod, mille eesmärk on saavutada inimese harmoonia ümbritseva keskkonnaga.

Uus!!: Maa ja Feng shui · Näe rohkem »

Fenokristall

Fenokristall on tardkivimi koostises olev mineraalitera, mis on kivimi põhimassi moodustavatest teradest oluliselt suurem.

Uus!!: Maa ja Fenokristall · Näe rohkem »

Fenrir (kuu)

Fenrir ehk Saturn XLI (esialgne tähis S/2004 S 16) on Saturni kaaslane.

Uus!!: Maa ja Fenrir (kuu) · Näe rohkem »

Fernão de Magalhães

Fernão de Magalhães. Tundmatu kunstniku portree. 16. või 17. sajand Fernão de Magalhães (1480 Sabrosa, Portugal – 27. aprill 1521 Mactan, Filipiinid) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes Hispaania lipu all purjetades püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias.

Uus!!: Maa ja Fernão de Magalhães · Näe rohkem »

Fin de siècle

Karikatuur ajakirjas Le Pèlerin Fin de siècle on prantsuskeelne väljend, mis tähendab sajandi lõppu.

Uus!!: Maa ja Fin de siècle · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Maa ja Fosfor · Näe rohkem »

Fosforiringe

Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.

Uus!!: Maa ja Fosforiringe · Näe rohkem »

Fossiilkütus

Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.

Uus!!: Maa ja Fossiilkütus · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Maa ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Fotosüsteem II

Tsüanobakteri fotosüsteem II Fotosüsteem II (FSII) on esimene osa fotosünteesi mehhanismist.

Uus!!: Maa ja Fotosüsteem II · Näe rohkem »

Foucault' pendel

Foucault' pendel Pariisi Panthéonis Foucault' pendli pomm Pariisi Panthéonis Foucault’ pendel on pikk vabalt võnkuv pendel, mida kasutatakse Maa pöörlemise demonstreerimiseks.

Uus!!: Maa ja Foucault' pendel · Näe rohkem »

Franciscuse läkitused eetikast

Paavst Franciscus on oma ametiajal võtnud korduvalt sõna keskkonnakaitse teemal, rõhutades, et planeet Maa on inimkonna ühine kodu.

Uus!!: Maa ja Franciscuse läkitused eetikast · Näe rohkem »

Freeganism

Freegan päästetud toitu sortimas Prügisukeldumisel prügikastist leitud söögikõlblik toit Freeganism ehk freeganlus on elustiili filosoofia, mis keskendub esmaste vajaduste rahuldamiseks alternatiivsete meetodite omaksvõtmisele, vähendades seeläbi sõltuvust n-ö tavapärasest majandusest.

Uus!!: Maa ja Freeganism · Näe rohkem »

Gaia hüpotees

Planeet Maa Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism.

Uus!!: Maa ja Gaia hüpotees · Näe rohkem »

Galaktika

Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.

Uus!!: Maa ja Galaktika · Näe rohkem »

Galaktikaparved ja galaktikagrupid

Galaktikaparved ehk galaktikaklastrid ja galaktikagrupid ehk galaktikarühmad on suurimad gravitatsioonilise kuhjumise tulemusena tekkinud seotud süsteemid vaadeldavas Universumis.

Uus!!: Maa ja Galaktikaparved ja galaktikagrupid · Näe rohkem »

Gammasähvatus

Kunstniku kujutis heledast gammapurskest tähetekkeregioonis Gammasähvatus ehk gammapurse on äärmiselt suure energiaga plahvatus, mida on vaadeldud kaugetes galaktikates.

Uus!!: Maa ja Gammasähvatus · Näe rohkem »

Güroskoop

Güroskoobi demonstratsioon Güroskoop (Kreeka keeles: gyros- ring/pöörlemine + skopeo- vaatan/näha) on mehaaniline seade, mille abil saab impulsimomenti arvestades määrata või säilitada liikumise suunda, keerukama seadmega ka ruumilist asendit.

Uus!!: Maa ja Güroskoop · Näe rohkem »

Gemini 1

Gemini 1 oli NASA Gemini programmi mehitamata katselend ja kogu programmi esimene lend, mis startis 8. aprillil 1964 ja sisenes Maa atmosfääri 12. aprillil.

Uus!!: Maa ja Gemini 1 · Näe rohkem »

Gemini 3

Gemini 3 (ametlikult Gemini III) oli Gemini programmi esimene mehitatud lend.

Uus!!: Maa ja Gemini 3 · Näe rohkem »

Gemini 4

Gemini 4 (ametlikult Gemini IV) oli NASA Gemini programmi teine mehitatud lend, mis toimus 1965.

Uus!!: Maa ja Gemini 4 · Näe rohkem »

Gemini 8

Gemini 8 (ametlikult Gemini VIII) oli Gemini programmi kuues mehitatud lend.

Uus!!: Maa ja Gemini 8 · Näe rohkem »

Gene Kranz

Eugene Francis Kranz (sündinud 17. augustil 1933), tuntud kui Gene Kranz, on endine NASA pealennujuht ja tippjuht.

Uus!!: Maa ja Gene Kranz · Näe rohkem »

Geodeesia

Riiklik geodeetiline võrk (I ja II klass) Geodeesia on teadusharu, mille ülesanne on määrata täpne Maa suurus ja kuju kokkuleppelises koordinaatsüsteemis ning kindlustada maapinnal geodeetilised punktid koos koordinaatide, kõrguse ja raskuskiirenduse täpsete väärtustega.

Uus!!: Maa ja Geodeesia · Näe rohkem »

GeoEye-1

GeoEye on kõrglahutusega Maa kaugseire kommertssatelliit.

Uus!!: Maa ja GeoEye-1 · Näe rohkem »

Geofüüsika

Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.

Uus!!: Maa ja Geofüüsika · Näe rohkem »

Geofüüsika mõisteid

Siin on loetletud geofüüsikaga seotud mõisteid; meteoroloogia mõisteile on eraldi loend Meteoroloogia mõisteid.

Uus!!: Maa ja Geofüüsika mõisteid · Näe rohkem »

Geograafia

Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.

Uus!!: Maa ja Geograafia · Näe rohkem »

Geograafiline asend

Geograafiline asend on mingi koha asukoht maakeral tinglike joonte (ekvaatori ja algmeridiaani) suhtes.

Uus!!: Maa ja Geograafiline asend · Näe rohkem »

Geograafiline vööde

Geograafiline vööde ehk maastikuvööde on geograafilise sfääri suurim tsonaalne jaotusüksus.

Uus!!: Maa ja Geograafiline vööde · Näe rohkem »

Geograafilised koordinaadid

Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid.

Uus!!: Maa ja Geograafilised koordinaadid · Näe rohkem »

Geoid

Geoidi pind Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga.

Uus!!: Maa ja Geoid · Näe rohkem »

Geoinfosüsteem

Geoinfosüsteem (lühendatult GIS) ehk kohateabesüsteem on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja esituseks.

Uus!!: Maa ja Geoinfosüsteem · Näe rohkem »

Geokronoloogia

Geokronoloogia on teadusharu, mis tegeleb dateerimise ja Maa ajaloos aset leidnud sündmuste ajaliste suhete kindlaksmääramisega.

Uus!!: Maa ja Geokronoloogia · Näe rohkem »

Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.

Uus!!: Maa ja Geokronoloogiline skaala · Näe rohkem »

Geoloog

Carl Spitzwegi maal "Geoloog" Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab puurauku DH-GAP04 ja tema aparatuuri. Gröönimaa jääkilp Kangerlussuaqi lähedal Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.

Uus!!: Maa ja Geoloog · Näe rohkem »

Geoloogia

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.

Uus!!: Maa ja Geoloogia · Näe rohkem »

Geoloogiline aeg

Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni.

Uus!!: Maa ja Geoloogiline aeg · Näe rohkem »

Geomorfoloogia

Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.

Uus!!: Maa ja Geomorfoloogia · Näe rohkem »

Geonoomia

Geonoomia all võidakse mõista kas geoloogiat või siis dünaamilise geoloogia osa, mis tegeleb planeedile Maa mõjuvate füüsikaliste jõududega.

Uus!!: Maa ja Geonoomia · Näe rohkem »

Geostatsionaarne satelliit

Geostatsionaarne satelliit on Maa tehiskaaslane, mis jääb maapinna suhtes ühe ja sama punkti kohale.

Uus!!: Maa ja Geostatsionaarne satelliit · Näe rohkem »

Geotektoonika

Geotektoonika on geoloogiline teadusharu, mis uurib Maa välisosa suuremõõtmelist ehitust, arengut ja teket.

Uus!!: Maa ja Geotektoonika · Näe rohkem »

Geotermaalenergia

Palinpinoni geotermaalelektrijaam Sitio Nasulos Filipiinidel Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia on Maa siseenergia.

Uus!!: Maa ja Geotermaalenergia · Näe rohkem »

Geotsentriline maailmasüsteem

Ptolemaiose geotsentriline maailmasüsteem Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti.

Uus!!: Maa ja Geotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »

Geotsentriline orbiit

Erinevad geotsentrilised orbiidid Geotsentriline orbiit on orbiit, millel tiirlevad Maa ümber tiirlevad objektid.

Uus!!: Maa ja Geotsentriline orbiit · Näe rohkem »

German Titov

1995 German Stepanovitš Titov (vene keeles Герман Степанович Титов) (11. september 1935 Verhneje Žilino, Kossihha rajoon, Altai krai – 20. september 2000 Moskva) oli Nõukogude Liidu teine kosmonaut.

Uus!!: Maa ja German Titov · Näe rohkem »

Gigantopithecus

Suuruse võrdlus Gigantopithecus on väljasurnud hiidinimlaste perekond, kes olid teada olevalt suurimad Maal elanud esikloomalised.

Uus!!: Maa ja Gigantopithecus · Näe rohkem »

Giotto di Bondone

Giotto di Bondone kuju Firenzes Uffizi galeriis Giotto di Bondone (1267 Colle di Vespignano Firenze lähedal – 8. jaanuar 1337 Firenze), üldtuntud lihtsalt Giotto nime all, oli Itaalia maalikunstnik ja arhitekt.

Uus!!: Maa ja Giotto di Bondone · Näe rohkem »

Gliese 581 c

Gliese 581 c on Päikesesüsteemi-väline planeet, mis tiirleb ümber punase kääbuse nimega Gliese 581, milles oli varem juba avastatud hiidplaneet Gliese 581 b. Gliese 581 c avastamine tõi endaga kaasa Gliese 581 d oletatava avastamise.

Uus!!: Maa ja Gliese 581 c · Näe rohkem »

Globaalne soojenemine

Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.

Uus!!: Maa ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »

Globaalsed ühisvarad

Globaalne ühisomand ehk globaalsed ühisvarad (inglise global commons) on Maa ja selle atmosfääri eluliselt tähtsad osad (käsitletavad ühisvaradena), mis ei saa kuuluda mitte ühegi isiku ega riigi kontrolli alla ning mida kõik saavad vabalt kasutada.

Uus!!: Maa ja Globaalsed ühisvarad · Näe rohkem »

Globaalsus

pisi Globaalsus tähendab entiteeti, mis hõlmab kogu Maad, või seab viimase suuresti esikohale.

Uus!!: Maa ja Globaalsus · Näe rohkem »

Gloobus

Olivier van Deuren, "Noor astronoom" (u 1685) Gloobus on sfäär, mille pinnal on kujutatud mõne sfäärilise taevakeha, tavaliselt Maa kaart.

Uus!!: Maa ja Gloobus · Näe rohkem »

Google

Google Inc. Logo Google LLC on hargmaine tehnoloogiaettevõte, mille asutasid 1998 Stanfordi ülikooli doktorandid Larry Page ja Sergei Brin.

Uus!!: Maa ja Google · Näe rohkem »

Google Earth

Google Earth (algul nimega EarthViewer 3D) on ettevõtte Google mitmeplatvormiline programm planeedi Maa liitfotode vaatamiseks.

Uus!!: Maa ja Google Earth · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Maa ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Gravitatsioon (film)

"Gravitatsioon" on 2013.

Uus!!: Maa ja Gravitatsioon (film) · Näe rohkem »

Gravitatsiooniline punanihe

Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat) kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel.

Uus!!: Maa ja Gravitatsiooniline punanihe · Näe rohkem »

Gregoriuse kalender

paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Uus!!: Maa ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »

Greta Garbo

Greta Garbo (sünninimega Greta Lovisa Gustafsson; 18. september 1905 Stockholm – 15. aprill 1990 New York) oli rootsi näitleja, üks silmapaistvamaid ja salapärasemaid filmistaare MGM-i ja Hollywoodi ajaloos.

Uus!!: Maa ja Greta Garbo · Näe rohkem »

Guajaana kosmosekeskus

Guajaana kosmosekeskuse kaart Guajaana kosmosekeskus (prantsuse keeles Centre spatial guyanais, CSG), ka Guajaana kosmodroom, ka Euroopa kosmodroom (prantsuse keeles Port spatial de l'Europe, inglise keeles Europe's Spaceport) on kosmodroom, mis asub Prantsuse Guajaanas Kourou lähedal ning mida kasutavad ühiselt Euroopa kosmoseagentuur ESA, Prantsuse kosmoseuuringute keskus CNES (Centre national d'études spatiales) ja kommertsfirma Arianespace.

Uus!!: Maa ja Guajaana kosmosekeskus · Näe rohkem »

Guillaume Le Gentil

Guillaume Joseph Hyacinthe Jean-Baptiste Le Gentil de la Galaisière (12. september 1725 – 22. oktoober 1792) oli Prantsuse astronoom.

Uus!!: Maa ja Guillaume Le Gentil · Näe rohkem »

Gus Grissom

Virgil Ivan Grissom (tuntud kui Gus Grissom; 3. aprill 1926 Mitchell, Indiana – 27. jaanuar 1967 Cape Canaveral, Florida) oli USA astronaut.

Uus!!: Maa ja Gus Grissom · Näe rohkem »

Hadaikum

Hadaikum on mitteametlik kronostratigraafiline üksus, mis vastab ajavahemikule Maa tekkest kuni 3800 Ma.

Uus!!: Maa ja Hadaikum · Näe rohkem »

Hajusparv

Hajusparv NGC 265 Hajusparv on kuni mõnest tuhandest tähest koosnev kooslus, mis on moodustunud samas molekulipilves ja on enam-vähem sama vanad.

Uus!!: Maa ja Hajusparv · Näe rohkem »

Halley komeet

Halley komeet on tuntuim lühikese perioodiga komeet.

Uus!!: Maa ja Halley komeet · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Maa ja Hapnik · Näe rohkem »

Hapnikuringe

Hapnikuringe skeem Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel.

Uus!!: Maa ja Hapnikuringe · Näe rohkem »

Harilik äädikakärbes

Harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes (Drosophila melanogaster) on kahetiivaline putukas, keda kasutatakse tihti bioloogias katseloomana ja kes oli üks esimesi geneetiliselt uuritud loomi.

Uus!!: Maa ja Harilik äädikakärbes · Näe rohkem »

Harmonices mundi

thumb "Harmonices Mundi" ("Maailma harmoonia") on Johannes Kepleri raamat, milles ta püüab seletada planeetide liikumise proportsioone ja geomeetriat heliredelite ja muusikaliste intervallide abil.

Uus!!: Maa ja Harmonices mundi · Näe rohkem »

Harold Urey

Harold Urey Harold Urey laboris Harold Clayton Urey (29. aprill 1893 Walkerton, Indiana – 5. jaanuar 1981 La Jolla, California) oli Ameerika Ühendriikide füsikokeemik ja kosmokeemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1934).

Uus!!: Maa ja Harold Urey · Näe rohkem »

Harrison Schmitt

Harrison Hagan Schmitt (sündinud 3. juulil 1935 Santa Ritas) on Ameerika Ühendriikide geoloog ja endine astronaut.

Uus!!: Maa ja Harrison Schmitt · Näe rohkem »

Hayabusa 2

Hayabusa 2 (jaapani keeles はやぶさ2 'rabapistrik 2') on Jaapani kosmoseagentuuri JAXA kosmoseaparaat, mille eesmärk on uurida asteroidi 162173 Ryugu ja tuua sellelt Maale pinnaseproove.

Uus!!: Maa ja Hayabusa 2 · Näe rohkem »

Hämarik

Hämarikuga võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks. Intensiivsed värvused päikesetõusu ajal Laanemaa järve ääres Orkjärve looduskaitsealal Hämarik on vähese päikesevalgusega ööpäeva osa, millal päike on hommikul või õhtul allpool silmapiiri, ning ka atmosfääri valgusnähtused (aovalgus) sel ajal.

Uus!!: Maa ja Hämarik · Näe rohkem »

Hüaadid

Hüaadid Hüaadid on Maale lähim hajusparv ja enimuuritud täheparv.

Uus!!: Maa ja Hüaadid · Näe rohkem »

Hüdroenergia

Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.

Uus!!: Maa ja Hüdroenergia · Näe rohkem »

Hüdroloogia

Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.

Uus!!: Maa ja Hüdroloogia · Näe rohkem »

Hüpotsenter

Hüpotsenter on maavärina kolle ehk tekkekoht Maa sees.

Uus!!: Maa ja Hüpotsenter · Näe rohkem »

Heelium

lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Uus!!: Maa ja Heelium · Näe rohkem »

Heelium-3

Heelium-3 on kahe prootoni ja ühe neutroniga stabiilne heeliumi isotoop.

Uus!!: Maa ja Heelium-3 · Näe rohkem »

Helene (kuu)

Helene on üks Saturni kuudest.

Uus!!: Maa ja Helene (kuu) · Näe rohkem »

Heliofüüsika

Heliofüüsika on teadusharu, mis uurib Päikest ning selle mõju ülejäänud Päikesesüsteemile.

Uus!!: Maa ja Heliofüüsika · Näe rohkem »

Heliosfäär

Heliosfäär on vähemalt kaugeimate planeetideni ulatuv Päikese plasma leviala, Päikese magnetvälja ja päikesetuule mõjuala.

Uus!!: Maa ja Heliosfäär · Näe rohkem »

Heliotsentriline maailmasüsteem

Heliotsentriline maailmasüsteem Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese.

Uus!!: Maa ja Heliotsentriline maailmasüsteem · Näe rohkem »

Helixi udukogu

Helixi udukogu Helixi udukogu ehk NGC 7293 on planetaarudu Veevalaja tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Helixi udukogu · Näe rohkem »

Henry Cavendish

Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.

Uus!!: Maa ja Henry Cavendish · Näe rohkem »

Hertzsprungi-Russelli diagramm

punase ja valge kääbusega Gliese kataloogist Hertzsprungi-Russelli diagramm ehk lühendatult HR-diagramm on graafik, mis kujutab tähtede jaotust nende spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse järgi.

Uus!!: Maa ja Hertzsprungi-Russelli diagramm · Näe rohkem »

Heterosfäär

Heterosfäär on atmosfääri osa, mis paikneb homosfääri kohal, kõrgemal kui 95–100 km maapinnast.

Uus!!: Maa ja Heterosfäär · Näe rohkem »

Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees

Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkest, mille tulemusel võis tekkida Kuu Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees kirjeldab Kuu tekkimise ühte tõenäolist stsenaariumi.

Uus!!: Maa ja Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees · Näe rohkem »

Hiiukirn

Rovanieme hiiukirn Hiiukirn on kaljupinnasesse jääaegse liustikualuse või liustikupealse kose uuristatud lõõr.

Uus!!: Maa ja Hiiukirn · Näe rohkem »

Himaalaja

Himaalaja Video Himaalajast Indias Himaalaja on kurdmäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik Maal.

Uus!!: Maa ja Himaalaja · Näe rohkem »

HiRISE

HiRISE-i ettevalmistamine enne Mars Reconnaissance Orbiteri montaaži viimist High Resolution Imaging Science Experiment (HiRISE) on Mars Reconnaissance Orbiteri (MRO) pardal olev kaamera, mille resolutsioon on 0,3 meetrit piksli kohta.

Uus!!: Maa ja HiRISE · Näe rohkem »

Hoovus

Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.

Uus!!: Maa ja Hoovus · Näe rohkem »

HR 6819

QV Telescopii (keskel) Teleskoobi tähtkujus HR 6819 (ka HD 167128 ja QV Telescopii) on tähesüsteem, mis asub Teleskoobi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja HR 6819 · Näe rohkem »

Hubble'i kosmoseteleskoop

Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.

Uus!!: Maa ja Hubble'i kosmoseteleskoop · Näe rohkem »

Hubble'i süvavaade

Hubble'i süvavaade Hubble'i süvavaate asukoht Hubble'i süvavaade (Hubble Deep Field) on Hubble'i kosmoseteleskoobi foto Suure Vankri tähtkujus asuvast piirkonnast.

Uus!!: Maa ja Hubble'i süvavaade · Näe rohkem »

Hyperloop

''Hyperloop'''i kapsel Hyperloop on arendamisel olev reisijate ja lasti transpordivahend.

Uus!!: Maa ja Hyperloop · Näe rohkem »

IC 4406

IC 4406 IC 4406 on planetaarudu, mis asub Hundi tähtkuju läänepiiril.

Uus!!: Maa ja IC 4406 · Näe rohkem »

Ida

Idakaar kompassil Ida (E või O) on üks neljast põhi-ilmakaarest.

Uus!!: Maa ja Ida · Näe rohkem »

Idapoolkera

Idapoolkera Idapoolkera on nullmeridiaani ja 180° meridiaani tasapinnast ida pool asuv osa Maast.

Uus!!: Maa ja Idapoolkera · Näe rohkem »

Igavese pakase vöö

Igavese pakase vöö on Maa soojusvöö, mille piiriks on kõige soojema kuu samatemperatuurijooned 0 °C ekvaatori poolt.

Uus!!: Maa ja Igavese pakase vöö · Näe rohkem »

Igikelts

Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.

Uus!!: Maa ja Igikelts · Näe rohkem »

Igor Tamm

Igor Tamm Igor Tamm (vene keeles Игорь Евгеньевич Тамм Igor Jevgenjevitš Tamm; 8. juuli (vkj 26. juuni) 1895 Vladivostok – 12. aprill 1971 Moskva) oli Venemaa füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Maa ja Igor Tamm · Näe rohkem »

Ilmaradar

Ilmaradar on radaritüüp, mida kasutatakse sajuala piiritlemiseks, selle levimise arvutamiseks ja sademete tüübi (vihm, lumi, rahe jne) määramiseks.

Uus!!: Maa ja Ilmaradar · Näe rohkem »

Imeulme

Imeulme ehk võluvik (ka fantaasiakirjandus ingliskeelse fantasy eeskujul või muinasulme) on ulme alamžanr.

Uus!!: Maa ja Imeulme · Näe rohkem »

Imikala

Imikala (Echeneis naucrates) on soojades meredes elutsev ahvenaliste seltsi imikalalaste sugukonda kuuluv kala, pikkusega kuni 1 meeter.

Uus!!: Maa ja Imikala · Näe rohkem »

Impaktstruktuur

Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.

Uus!!: Maa ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »

Indiaanlane (tähtkuju)

Indiaanlane Indiaanlane (ladina Indus) on lõunataeva tähtkuju.

Uus!!: Maa ja Indiaanlane (tähtkuju) · Näe rohkem »

Induktiivne loogika

Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.

Uus!!: Maa ja Induktiivne loogika · Näe rohkem »

Infrapunaastronoomia

Hubble'i kosmoseteleskoobi foto Taranteludust infrapunakiirguse lainealas VISTA teleskoop Infrapunaastronoomia on astronoomia haru, mis tegeleb taevakehade infrapunakiirguses vaatluse ja uurimisega.

Uus!!: Maa ja Infrapunaastronoomia · Näe rohkem »

Inge Lehmann

Inge Lehmann (1932) Inge Lehmann (13. mai 1888 – 21. veebruar 1993) oli taani seismoloog.

Uus!!: Maa ja Inge Lehmann · Näe rohkem »

Inimese evolutsioon

Aafrikast väljatuleku hüpotees", mis samuti iseloomustab ''homo sapiens'''i levikut üle Maa Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia tegeleb ka inimlaste ehk hominiidide sugukonna teiste väljasurnud inimesesarnaste liikide uurimisega.

Uus!!: Maa ja Inimese evolutsioon · Näe rohkem »

InSight

InSight (Interior Exploration using Seismic Investigations, Geodesy and Heat Transport) oli NASA maandur (kosmoseaparaat), mille eesmärk oli uurida Marsi sisemust ja geoloogilist evolutsiooni.

Uus!!: Maa ja InSight · Näe rohkem »

Ionosfäär

Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.

Uus!!: Maa ja Ionosfäär · Näe rohkem »

Iris

5. sajandist eKr Iris (kreeka keeles Ίρις - 'vikerkaar') on vanakreeka mütoloogia järgi isikustatud vikerkaar ja jumalate sõnumitooja.

Uus!!: Maa ja Iris · Näe rohkem »

Isaac Newton

Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.

Uus!!: Maa ja Isaac Newton · Näe rohkem »

Ishtari maa

Ishtari maa on Veenuse põhjapoolkeral paiknev mägismaa.

Uus!!: Maa ja Ishtari maa · Näe rohkem »

Isopükn

Isopükn ehk samatihedusjoon on joon kaardil või graafikul, mis ühendab ühesuguse õhu tihedusega punkte.

Uus!!: Maa ja Isopükn · Näe rohkem »

Isostaasia

Isostaasia on litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal.

Uus!!: Maa ja Isostaasia · Näe rohkem »

Jaanuar 2004

Jaanuar 2004, sündmuste kroonika.

Uus!!: Maa ja Jaanuar 2004 · Näe rohkem »

Jaanuar 2013

Jaanuar 2013, kroonika 2013.

Uus!!: Maa ja Jaanuar 2013 · Näe rohkem »

Jack O'Neill

Jack O'Neill on väljamõeldud tegelaskuju Kanada-Ameerika sõjaväeulme põhistes SyFy televisioonisarjades "Tähevärav SG-1", "Tähevärav: Atlantis" ja "Tähevärav: Universum".

Uus!!: Maa ja Jack O'Neill · Näe rohkem »

James Webbi kosmoseteleskoop

James Webbi kosmoseteleskoop (inglise keeles James Webb Space Telescope ehk JWST) on kosmoseobservatoorium, mida nimetatakse ka Hubble'i kosmoseteleskoobi ja Spitzeri kosmoseteleskoobi järglaseks.

Uus!!: Maa ja James Webbi kosmoseteleskoop · Näe rohkem »

Jan Oort

Jan Hendrik Oort (28. aprill 1900 – 5. november 1992) oli Hollandi astronoom.

Uus!!: Maa ja Jan Oort · Näe rohkem »

Janet Kavandi

Janet Lynn Kavandi (sündinud 17. juulil 1959) on Ameerika Ühendriikide keemik ja endine NASA astronaut.

Uus!!: Maa ja Janet Kavandi · Näe rohkem »

Jaspis

Poleeritud jaspis, mille pikkus on 2,5 cm Jaspis Austraaliast pärineva bretšastunud jaspise ümarlihv. Eesti Loodusmuuseumi kogu Jaspis on läbipaistmatu peitkristalne kivim (poolvääriskivi), peenkristalse kvartsi ja kaltsedoni tsementeerunud segu, mis koosneb mineraalpigmentidest ja saviosakestest.

Uus!!: Maa ja Jaspis · Näe rohkem »

Jääaeg

Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.

Uus!!: Maa ja Jääaeg · Näe rohkem »

Jäävöönd

Jäävööde on värvitud helesinise ja valge värvusega Jäävöönd ehk jää- ja külmakõrbed on loodusvöönd, arktilise ja antarktilise geograafilise vöötme osa.

Uus!!: Maa ja Jäävöönd · Näe rohkem »

Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot

Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot (ka Friedrich Parrot, Friedrich Wilhelm von Parrot ja Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot; 25. oktoober 1791 Karlsruhe – 15. jaanuar 1841 Tartu) oli arstiteadlane ja bioloog, Tartu ülikooli professor ja rektor ning üks varasemaid alpiniste.

Uus!!: Maa ja Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot · Näe rohkem »

Jim Lovell

James (Jim) Arthur Lovell (sündinud 25. märtsil 1928 Clevelandis Ohio osariigis) on Ameerika Ühendriikide endine mereväelane ja astronaut.

Uus!!: Maa ja Jim Lovell · Näe rohkem »

Jimmy Eat World

Jimmy Eat World festivalil Rock im Park 2018. Jimmy Eat World on Ameerika rokkbänd, mis loodi 1993.

Uus!!: Maa ja Jimmy Eat World · Näe rohkem »

Johann Benedict Listing

Johann Benedict Listing Johann Benedict Listing (25. juuli 1808 Frankfurt – 24. detsember 1882 Göttingen) oli saksa matemaatik ja füüsik.

Uus!!: Maa ja Johann Benedict Listing · Näe rohkem »

Johannes Kepler

Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.

Uus!!: Maa ja Johannes Kepler · Näe rohkem »

John Glenn

John Herschel Glenn (18. juuli 1921 Cambridge, Ohio – 8. detsember 2016 Columbus, Ohio) oli Ameerika Ühendriikide astronaut ja poliitik.

Uus!!: Maa ja John Glenn · Näe rohkem »

John Young

John Watts Young (24. september 1930 San Francisco – 5. jaanuar 2018 Houston) oli Ameerika Ühendriikide astronaut, mereväelane, katselendur ja aeronautikainsener.

Uus!!: Maa ja John Young · Näe rohkem »

Jumalatõestus

Jumalatõestus on argument selle kasuks, et Jumal on olemas.

Uus!!: Maa ja Jumalatõestus · Näe rohkem »

Juri Gagarin

Gagarin tervitab ajakirjanikke Malmös 4. märtsil 1964 Juri Gagarin (vene keeles Юрий Алексеевич Гагарин, Juri Aleksejevitš Gagarin; 9. märts 1934 Lääne oblast, Gžatsk (praegu Gagarin) – 27. märts 1968 Vladimiri oblast, Kiržatši lähedal) oli vene rahvusest Nõukogude kosmonaut, kes 1961.

Uus!!: Maa ja Juri Gagarin · Näe rohkem »

Juuli 2009

Juuli 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Maa ja Juuli 2009 · Näe rohkem »

Juuni 2004

Juuni 2004, sündmuste kroonika.

Uus!!: Maa ja Juuni 2004 · Näe rohkem »

Juveniilne vesi

Juveniilne vesi ehk juveniilvesi on magmalise päritoluga vesi.

Uus!!: Maa ja Juveniilne vesi · Näe rohkem »

K2-18

K2-18, tuntud ka kui EPIC 201912552, on umbes 111 valgusaasta kaugusel Maast Lõvi tähtkujus asuv punane kääbustäht, mille eksoplaneedil K2-18b arvatakse olevat olemas võimalused elu olemasoluks.

Uus!!: Maa ja K2-18 · Näe rohkem »

K2-18b

K2-18b, tuntud ka kui EPIC 201912552 b, on umbes 124 valgusaasta (38 parsekit) kaugusel Maast Lõvi tähtkujus asuva punase kääbustähe K2-18 orbiidil olev eksoplaneet, millel arvatakse olevat võimalused elu olemasoluks.

Uus!!: Maa ja K2-18b · Näe rohkem »

Kaalud

Kaalude tähtkuju kaart. Punane katkendlik joon kujutab ekliptikat Kaalud (ladina keeles Libra, omastav Librae, lühend Lib) on ekliptikal asuv tähtkuju.

Uus!!: Maa ja Kaalud · Näe rohkem »

Kaardiprojektsioon

Kaardiprojektsioon ehk kartograafiline projektsioon on sfäärilise pinna tasapinnal kujutamise matemaatiline viis.

Uus!!: Maa ja Kaardiprojektsioon · Näe rohkem »

Kaart

Johannes Kepleri maailmakaart Tartu linnaplaan Louis Höflingeri 1860. aasta kaardil Karepa küla kaart Hiinani, selle keskpunkt on Mallorca. See on üks esimesi geograafilisi kaarte, millele on märgitud kompassiroos. Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.

Uus!!: Maa ja Kaart · Näe rohkem »

Kaheksatuhandeline

Dhaulagiri – esimene üle 8000 m mõõdistatud mäetipp (1818) Džomolungma – 1856. aastast ametlikult kõrgeim mäetipp maailmas Annapurna – esimene kaheksatuhandeline, mis mägironijatele alistus (esmatõus 1950) Kaheksatuhandeline mäetipp ehk kaheksatuhandeline (inglise keeles eight-thousander) on alpinismi kontekstis üle 8000 m kõrgune mäetipp.

Uus!!: Maa ja Kaheksatuhandeline · Näe rohkem »

Kaksikplaneet

Maa ja Kuu ning Pluuto ja Charoni suuruse võrdlus Kaksikplaneediks nimetatakse tavaliselt planeedist (või kahest võrreldava massiga kääbusplaneedist) koosnevat süsteemi, mis pöörleb mõlemast planeedist väljaspool asuva massikeskme ümber.

Uus!!: Maa ja Kaksikplaneet · Näe rohkem »

Kaksikud (tähtkuju)

right pisi Kaksikud (ladina keeles Gemini) on põhjataeva sodiaagi tähtkuju (sümbol), mis piirneb Sõnni, Vähi, Veomehe, Orioni, Väike Peni, Ilvese ja Ükssarviku tähtkujudega.

Uus!!: Maa ja Kaksikud (tähtkuju) · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Maa ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kambrium

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Uus!!: Maa ja Kambrium · Näe rohkem »

Kanderakett

Sojuz startimas Bajkongõri kosmodroomilt Kanderakett on rakett, mida kasutatakse lasti toimetamiseks Maa pealt maailmaruumi.

Uus!!: Maa ja Kanderakett · Näe rohkem »

Karjäär (mäendus)

Harku karjäär Karjääriks nimetatakse kohta maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale.

Uus!!: Maa ja Karjäär (mäendus) · Näe rohkem »

Kassisilma udukogu

Hubble'i ja Chandra kosmoseteleskoopide fotodest kombineeritud foto Kassisilma udukogust Kassisilma udukogu (ka NGC 6543) on planetaarudu, mis asub Lohe tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Kassisilma udukogu · Näe rohkem »

Kasvuhoonegaasid

Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.

Uus!!: Maa ja Kasvuhoonegaasid · Näe rohkem »

Kataboolne plasmiid

Kataboolne plasmiid on kromosoomiväline geneetiline element, mis võimaldab bakteril lagundada erinevaid ühendeid, kasutades neid süsiniku-, lämmastiku- või energiaallikatena.

Uus!!: Maa ja Kataboolne plasmiid · Näe rohkem »

Kathryn Sullivan

Kathryn Dwyer Sullivan (sündinud 3. oktoobril 1951) on Ameerika Ühendriikide geoloog ja endine NASA astronaut.

Uus!!: Maa ja Kathryn Sullivan · Näe rohkem »

Kaugseire

Satelliidipilt Eestist (2004) Kaugseire on eemal asuvate objektide kohta informatsiooni hankimine mittekontaktsete meetoditega.

Uus!!: Maa ja Kaugseire · Näe rohkem »

Kayla Barron

Kayla Jane Barron (sündinud 19. septembril 1987) on Ameerika Ühendriikide mereväelane, insener ja NASA astronaut.

Uus!!: Maa ja Kayla Barron · Näe rohkem »

Kärdla kraater

Kärdla kraater ehk Kärdla impaktstruktuur (ka Kärdla astrobleem) asub Loode-Eestis Hiiumaal.

Uus!!: Maa ja Kärdla kraater · Näe rohkem »

Külama

Külama priikoguduse palvela Külama on Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas asuv küla.

Uus!!: Maa ja Külama · Näe rohkem »

Külmvöö

Külmvööd varasema jaotuse järgi Külmvöö on Maa soojusvöö, mille piir on kõige soojema kuu samatemperatuurijooned +10 °C ekvaatori poolt ja 0 pooluse poolt.

Uus!!: Maa ja Külmvöö · Näe rohkem »

Kõrb

Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.

Uus!!: Maa ja Kõrb · Näe rohkem »

Kõrgeim õhutemperatuur

Kõrgeim õhutemperatuur (ka kuumarekord) on kõrgeim mingis piirkonnas (nt Eestis) registreeritud õhutemperatuur.

Uus!!: Maa ja Kõrgeim õhutemperatuur · Näe rohkem »

Kõrgemad vähid

Kõrgemad vähid ehk ülemvähid (Malacostraca) on suurim vähkide alamklass, kuhu kuuluvad näiteks kümnejalalised, ahasvähilised ja hiilgevähilised.

Uus!!: Maa ja Kõrgemad vähid · Näe rohkem »

Keemiline ökoloogia

Keemiline ökoloogia ehk kemoökoloogia on keemia ja ökoloogia piiriteadus, mis uurib organismide omavahelisi ja organismide ja keskkonna vahelisi keemilisi mõjutusi ja seoseid.

Uus!!: Maa ja Keemiline ökoloogia · Näe rohkem »

Kell

Kell Päikesekell Varssavis Veekell Kell on seade aja mõõtmiseks.

Uus!!: Maa ja Kell · Näe rohkem »

Kepler (kosmoseteleskoop)

Kepler oli NASA kosmoseobservatoorium, mille eesmärgiks oli avastada Maa tüüpi planeete.

Uus!!: Maa ja Kepler (kosmoseteleskoop) · Näe rohkem »

Kepleri seadused

Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.

Uus!!: Maa ja Kepleri seadused · Näe rohkem »

Kepleri Supernoova

SN 1604, tuntud ka kui Kepleri supernoova, Kepleri Noova või Kepleri täht, oli Ia tüüpi supernoova, mis asus Linnuteel Maokandja tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Kepleri Supernoova · Näe rohkem »

Kerbal Space Program

"Kerbal Space Program" (KSP) on kosmoselendude simulatsiooni mäng, mida arendab Mehhiko videomänguarendaja Squad.

Uus!!: Maa ja Kerbal Space Program · Näe rohkem »

Kevadine pööripäev

Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad – 12 tundi.

Uus!!: Maa ja Kevadine pööripäev · Näe rohkem »

Kiirgusvöönd

Kiirgusvöönd (ka radiatsioonivöö(nd)) on suure ioniseeritud osakeste (plasma) kontsentratsiooniga ala mingi taevakeha ümber.

Uus!!: Maa ja Kiirgusvöönd · Näe rohkem »

Kiirus

Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.

Uus!!: Maa ja Kiirus · Näe rohkem »

Kinnistäht

Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.

Uus!!: Maa ja Kinnistäht · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Uus!!: Maa ja Kiviaeg · Näe rohkem »

Kivimurd

Maa-alune kivimurd marmori kaevandamiseks Carraras Itaalias Kivimurruks nimetatakse kohta Maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive (valdavalt kas ehituskive või viimistlusmaterjali).

Uus!!: Maa ja Kivimurd · Näe rohkem »

Klassikalise sõnalavastuse valguskujundus

Klassikalise sõnalavastuse valguskujundus.

Uus!!: Maa ja Klassikalise sõnalavastuse valguskujundus · Näe rohkem »

Kliimaklassifikatsioon

Kliimaklassifikatsioon on klassifikatsioon, mille alusel eristatakse kliimatüüpe ning Maa pind jagatakse kliimavöötmeteks.

Uus!!: Maa ja Kliimaklassifikatsioon · Näe rohkem »

Kliimavööde

Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused.

Uus!!: Maa ja Kliimavööde · Näe rohkem »

Kodu (film 2009)

"Kodu" ("Home") on Yann Arthus-Bertrandi dokumentaalfilm elurikkusest Maal ja inimtegevuse mõjust ökoloogilisele tasakaalule.

Uus!!: Maa ja Kodu (film 2009) · Näe rohkem »

Koeru kirik

Koeru kirik Koeru kirikuaia kabel Koeru Maarja Magdaleena kirik on Koeru kihelkonna kirik asukohaga Koerus.

Uus!!: Maa ja Koeru kirik · Näe rohkem »

Kohalik Tühimik

Kohalik Tühimik (inglise keeles Local Void) on suuremahuline kosmiline tühimik Kohaliku Galaktikarühma lähedal.

Uus!!: Maa ja Kohalik Tühimik · Näe rohkem »

Koit

Koit Stonehenge'i kohal Koit Sydney kohal Koit ehk koidik on hommikupoolne hämarik, mis eelneb päikesetõusule.

Uus!!: Maa ja Koit · Näe rohkem »

Kolmikside

Kolmikside heks-3-üüni graafilises struktuurivalemis Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari, ehk kaks aatomit jagavad kuut elektroni.

Uus!!: Maa ja Kolmikside · Näe rohkem »

Kolmnurga galaktika

Messier 33 ehk M33 ehk Kolmnurga galaktika on Maast umbes 2,3 miljoni valgusaasta kaugusele jääv spiraalgalaktika, mis Maalt vaadates paikneb Kolmnurga tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Kolmnurga galaktika · Näe rohkem »

Kommunikatsioon allveelaevadega

Suhtlemine allveelaevadega erineb tunduvalt teiste sõjaväeüksuste vahelisest kommunikatsioonist.

Uus!!: Maa ja Kommunikatsioon allveelaevadega · Näe rohkem »

Kompass

18. sajandi asimuutiline kompass Hispaaniast Harilik nõelaga "kuiva" tüüpi kompass Kompass (keskld. compassus – 'ring', 'sirkel') on navigatsiooniline mõõteriist, mille abil saab määrata ilmakaari.

Uus!!: Maa ja Kompass · Näe rohkem »

Konstantin Tsiolkovski

Konstantin Tsiolkovski (vene Константин Эдуардович Циолковский; 17. september (5. september vkj) 1857 – 19. september 1935) oli vene kosmonautikateoreetik ja visionäär.

Uus!!: Maa ja Konstantin Tsiolkovski · Näe rohkem »

Koobas

Lechuguilla koobas, New Mexico. Acsibi koobas, Argentina. Piusa koopad, Eesti Koobas on maa-alune looduslik või inimtekkeline tühemik.

Uus!!: Maa ja Koobas · Näe rohkem »

Koonilised projektsioonid

Kooniline projektsioon on üks kaardiprojektsioonide põhiklassidest silindrilise ja tasandilise projektsiooni kõrval.

Uus!!: Maa ja Koonilised projektsioonid · Näe rohkem »

Koor

"Koor" on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Maa ja Koor · Näe rohkem »

Koperniku printsiip

Koperniku printsiip on filosoofiline printsiip, mille kohaselt inimesel ei ole Universumis erilist, väljavalitud kohta.

Uus!!: Maa ja Koperniku printsiip · Näe rohkem »

Kosmiline kiirgus

Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.

Uus!!: Maa ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »

Kosmiline kiirus

Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise.

Uus!!: Maa ja Kosmiline kiirus · Näe rohkem »

Kosmobioloogia

Kosmobioloogia on bioloogias kosmilise ruumi toimet Maa organismidele ning võimalikke maaväliseid eluvorme uuriv teadusharu.

Uus!!: Maa ja Kosmobioloogia · Näe rohkem »

Kosmoloogiline printsiip

Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele.

Uus!!: Maa ja Kosmoloogiline printsiip · Näe rohkem »

Kosmonautika

Buzz Aldrin Kuu pinnal, 20. juuli 1969 Kosmonautika ehk astronautika (ka kosmoseuurimine) on teadus- ja tehnikaharu, mis tegeleb kosmose hõlvamisega inimkonna huvides.

Uus!!: Maa ja Kosmonautika · Näe rohkem »

Kosmos

Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.

Uus!!: Maa ja Kosmos · Näe rohkem »

Kosmose koloniseerimine

Kunstniku kujutus kolooniast Kuul Kunstniku kujutus Bernali sfääri sisemusest Kosmose koloniseerimine on inimasustuse rajamine väljapoole Maad, eeskätt teistele taevakehadele.

Uus!!: Maa ja Kosmose koloniseerimine · Näe rohkem »

Kosmoselend

Saturn V 9. novembril 1967 Kennedy kosmosekeskuse stardiplatvormil enne Apollo 4 starti Vene rakett Proton-K kosmosesse tõusmas, koormaks Rahvusvahelise Kosmosejaama moodul Zvezda, 12. juuli 2000 Kosmoselend on reis maavälisesse kosmosesse või läbi selle.

Uus!!: Maa ja Kosmoselend · Näe rohkem »

Kosmoselennu mõju inimesele

Kosmosesüstik orbiidil Kosmoselennud toovad kaasa inimestele mitmeid mõjusid.

Uus!!: Maa ja Kosmoselennu mõju inimesele · Näe rohkem »

Kosmosepõhine Infrapunasüsteem

SBIRS arhitektuur: Geosünkroonsel, Molniya ja Maa-lähedasel orbiidil olevad komponendid Kosmosepõhine Infrapunasüsteem ehk Space-Based Infrared System (SBIRS) on USA õhujõudude hallatav militaarne kosmoseprogramm, mille eesmärk on suurendada Ameerika Ühendriikide võimekust ballistiliste rakettide avastamisel, tõrjumisel ja lahinguruumi iseloomustamisel.

Uus!!: Maa ja Kosmosepõhine Infrapunasüsteem · Näe rohkem »

Kosmoseprügi

Kosmoseprügi on töökõlbmatud esemed Maa orbiidil: raketiastmed, kasutuskõlbmatud või hävitatud satelliidid, kosmoselaevade prügi ja muud kosmoselaevadele ohtlikud tükid.

Uus!!: Maa ja Kosmoseprügi · Näe rohkem »

Kosmosesüstik Atlantis

Kosmosesüstik Atlantis Kosmosesüstik Atlantis (tähisega OV-104) oli viies ja ehitusjärjekorras eelviimane NASA kosmosesüstik.

Uus!!: Maa ja Kosmosesüstik Atlantis · Näe rohkem »

Kosmosesüstik Columbia

Columbia startimas missioonile STS-109. See oli viimane edukas missioon enne süstiku hävimist Kosmosesüstik Columbia (tähisega OV-102) oli üks NASA kosmosesüstikutest.

Uus!!: Maa ja Kosmosesüstik Columbia · Näe rohkem »

Kosmosesüstik Columbia katastroof

Kosmosesüstik Columbia katastroof toimus 1. veebruaril 2003, kui kosmosesüstik Columbia purunes Maa atmosfääri sisenemisel.

Uus!!: Maa ja Kosmosesüstik Columbia katastroof · Näe rohkem »

Kosmosesüstik Discovery

Kosmosesüstik Discovery (tähisega OV-103) on üks neljast säilinud NASA kosmosesüstikust.

Uus!!: Maa ja Kosmosesüstik Discovery · Näe rohkem »

Kotka udukogu

Kotka udukogu ehk M16 (Messier' kataloogis), ka NGC 6611, (inglise keeles Eagle Nebula) on noor hajusparv Mao tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Kotka udukogu · Näe rohkem »

Kourou

Kourou tänavapilt 2006. aasta aprillis Kourou on linn Prantsuse Guajaanas.

Uus!!: Maa ja Kourou · Näe rohkem »

Kraater

Saint Helensi kraater (1980) Kameruni mäe kraatrid Kraater ehk vulkaanikraater on vulkaanilise materjali, vahel ka muu materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm.

Uus!!: Maa ja Kraater · Näe rohkem »

Krabi udukogu

Krabi udukogu (ka Krabi udu, Messier 1, M1 ja NGC 1952), on supernoova jäänuk ja ühtlasi pulsarituuleudu Sõnni tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Krabi udukogu · Näe rohkem »

Krüptoon

Krüptoon (tähis Kr) on element järjekorranumbriga 36.

Uus!!: Maa ja Krüptoon · Näe rohkem »

Kronotüüp

Kronotüüp on tunnus, mis iseloomustab indiviidi ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust.

Uus!!: Maa ja Kronotüüp · Näe rohkem »

Kuiperi vöö

Päikesesüsteem, helerohelisega on tähistatud Kuiperi vöö objektid Kuiperi vöö ehk Edgeworthi-Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.

Uus!!: Maa ja Kuiperi vöö · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Maa ja Kuld · Näe rohkem »

Kulutus

Kulutus ehk kulumine ehk denudatsioon on protsesside kogum, mis väljendub Maa reljeefi tasandumises.

Uus!!: Maa ja Kulutus · Näe rohkem »

Kummaline raadiorõngas

Lääne-Austraalias asuvad ASKAP raadioteleskoobid, mille kogutud andmestikku uurides kummalised raadiorõngad avastati Kummaline raadiorõngas (inglise keeles odd radio circle, ORC) on süvakosmoses avastatud tuhm objekt, mis on registreeritav ainult raadiosagedusel.

Uus!!: Maa ja Kummaline raadiorõngas · Näe rohkem »

Kuu

Kuu on Maa looduslik kaaslane.

Uus!!: Maa ja Kuu · Näe rohkem »

Kuu faasid

Pilt:Mond_legende.jpg A – Maa, B – Kuu, C – Kuu tiirlemissuund, D – Kuu orbiit ümber Maa, E – Päikesekiired.

Uus!!: Maa ja Kuu faasid · Näe rohkem »

Kuu kraatrid

Webbi kraater, nagu seda oli näha Lunar Orbiter 1 pealt. Mitmed väiksemad kraatrid on nähtavad kraatri ümber ja sees. Moltke kraatrist külje pealt vaadatuna Kuu kraatrid on Maa loodusliku kaaslase Kuu peal asuvad impaktstruktuurid.

Uus!!: Maa ja Kuu kraatrid · Näe rohkem »

Kuu tagakülg

Apollo 16 missiooni käigus tehtud foto Kuu tagaküljest Kuu tagakülg on Kuu hemisfäär, mis on alati suunatud Maast eemale.

Uus!!: Maa ja Kuu tagakülg · Näe rohkem »

Kuuillusioon

Horisondi lähedal olev täiskuu Kuuillusioon on optiline illusioon, mille tõttu näib Kuu horisondi lähedal suuremana kui kõrgemal taevas.

Uus!!: Maa ja Kuuillusioon · Näe rohkem »

Kuumeteoriit

Kuumeteoriit on Kuult pärinev meteoriit.

Uus!!: Maa ja Kuumeteoriit · Näe rohkem »

Kuuvalgus

Kuuvalgus on valgus, mida Kuu peegeldab Maale.

Uus!!: Maa ja Kuuvalgus · Näe rohkem »

Kuuvarjutus

Kuuvarjutus 2008. aasta augustis Eestist vaadatuna Kuuvarjutuse skeem Kuuvarjutus on selline varjutus, kui Kuu satub Maa tekitatud varju.

Uus!!: Maa ja Kuuvarjutus · Näe rohkem »

Kvaternaar

Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.

Uus!!: Maa ja Kvaternaar · Näe rohkem »

Laam

Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.

Uus!!: Maa ja Laam · Näe rohkem »

Laamtektoonika

Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.

Uus!!: Maa ja Laamtektoonika · Näe rohkem »

Laava

Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.

Uus!!: Maa ja Laava · Näe rohkem »

Ladem

Ladem (inglise eonothem) on suurim kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladekondadeks.

Uus!!: Maa ja Ladem · Näe rohkem »

Ladestu

Ladestu (inglise keeles system) on ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks.

Uus!!: Maa ja Ladestu · Näe rohkem »

Laɡerstätte

''Archaeopteryx''-i kivistis Lagerstätte (ka Lagerstatte ja Lagerstaette) on paik, kus esineb erakordse säilivusega kivistisi, kus on fossiliseerunud lisaks organismide kõva kesta ka pehme kude, näiteks karvad, suled, lihased ja nahk.

Uus!!: Maa ja Laɡerstätte · Näe rohkem »

Laika

Laikale pühendatud Rumeenia postmark (1959) Laika (vene keeles: Лайка, koeratõug; 1954 – 3. november 1957) oli esimene elusolend Maalt, kes jõudis Maa orbiidile.

Uus!!: Maa ja Laika · Näe rohkem »

Lame Maa

tabernaaklil. 6. sajand Lame Maa on ettekujutus Maast või Maa mudel, mille järgi Maa pind on tasapinnaline.

Uus!!: Maa ja Lame Maa · Näe rohkem »

Lamonti-Doherty Maa Observatoorium

Lamonti-Doherty Maa Observatoorium (inglise keeles Lamont–Doherty Earth Observatory; lühend LDEO) on New Yorgi osariigis Palisadesis asuv Columbia ülikooli Columbia Climate Schooli uurimiskeskus.

Uus!!: Maa ja Lamonti-Doherty Maa Observatoorium · Näe rohkem »

Landsat

Landsat-1 Landsat on seeria tehiskaaslasi, mis on Maa seire satelliidid.

Uus!!: Maa ja Landsat · Näe rohkem »

Laululinnud

Halltiib-kuldnokk Laululinnud ehk laululised (Passeri või Oscines) on lindude alamselts, kes kuuluvad värvuliste (Passeriformes) seltsi.

Uus!!: Maa ja Laululinnud · Näe rohkem »

Läänepoolkera

Läänepoolkera Läänepoolkera on nullmeridiaani ja 180° meridiaani tasapinnast lääne pool asuv osa Maast.

Uus!!: Maa ja Läänepoolkera · Näe rohkem »

Lähisekvatoriaalne kliima

Lähisekvatoriaalse kliimaga piirkonnad Lähisekvatoriaalse kliima kliimadiagramm (Hanoi) Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega.

Uus!!: Maa ja Lähisekvatoriaalne kliima · Näe rohkem »

Lähistroopika

Lähis-troopika piirkonnad Lähistroopika on Maa piirkond troopika ja parasvöötme vahel, mis üldiselt vastab lähistroopilisele kliimavöötmele.

Uus!!: Maa ja Lähistroopika · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Maa ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lüüra beeta

pisi Lüüra beeta (β Lyr, β Lyrae) ehk Sheliak (araabiakeelsest nimest الشلياق (Ash-Shiliyāq)) on Lüüra tähtkuju heleduselt kolmas täht Veega ja Lüüra gamma järel.

Uus!!: Maa ja Lüüra beeta · Näe rohkem »

Lõhelisus

Lõhelisus ehk klivaaž on kivimite omadus, mis väljendub rööpselt kulgevate mitmesuunaliste (omavahel lõikuvate) lõhede olemasolus; lõhed jagavad kivimid plokkideks.

Uus!!: Maa ja Lõhelisus · Näe rohkem »

Lõhevulkaan

Lõhevulkaan on vulkaan, mille puhul laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu ning võib küllaldase laavakoguse korral katta suuri maa-alasid.

Uus!!: Maa ja Lõhevulkaan · Näe rohkem »

Lõunapoolkera

Lõunapoolkera Lõunapoolkera on ekvaatorist lõuna pool asuv osa Maast.

Uus!!: Maa ja Lõunapoolkera · Näe rohkem »

Lõunapoolus

Antarktika kaart lõunapoolusega Lõunapoolust tähistav vai Lõunapoolus ehk geograafiline lõunapoolus on lõunapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.

Uus!!: Maa ja Lõunapoolus · Näe rohkem »

Lehtma

Lehtma sadamahoone Lehtma sadam Lehtma on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla põhjaosas Tahkuna poolsaarel.

Uus!!: Maa ja Lehtma · Näe rohkem »

Lembit Öpik

Lembit Öpik (sündinud 2. märtsil 1965 Bangoris Põhja-Iirimaal) on Briti liberaaldemokraatlik poliitik.

Uus!!: Maa ja Lembit Öpik · Näe rohkem »

Lendamine

Enamik linde on lennuvõimelised. Pildil isane koolibri ''Eupherusa eximia'' Muskeljõuallikaga lennuk lennus Lendamine ehk lend on keha liikumine õhus, mõnes teises gaasilises keskkonnas või atmosfäärita ruumis; bioloogias kulgemise viis, mis toimub õhukeskkonnas.

Uus!!: Maa ja Lendamine · Näe rohkem »

Lennuk (purjekas)

Lennuk on Finngulf 44 klassi bermuuda luup-taglasega avamere kiiljaht, mis läbis 16. oktoobrist 1999 kuni 19. märtsini 2001 jahtkapten Mart Saarso juhtimisel Kaugpurjetamise Seltsi Thetis projekti "Eesti lipp ümber maailma" raames kõik Maa meridiaanid, liikudes mööda looduslikke veeteid.

Uus!!: Maa ja Lennuk (purjekas) · Näe rohkem »

Leo galaktikaparv

Leo galaktikaparv (Abell 1367) on galaktikaparv.

Uus!!: Maa ja Leo galaktikaparv · Näe rohkem »

Leonhard Kruze

Leonhard Kruze (14. mai 1899 Vana-Otepää – 20. veebruar 1966 Moskva) oli Eesti päritolu Nõukogude Liidu polaarlendur.

Uus!!: Maa ja Leonhard Kruze · Näe rohkem »

Libratsioon

Simulatsioon Kuu libratsioonist 2007. aasta oktoobri jooksul Libratsioon (ld sõnast librare 'tasakaalus hoidma, tasakaalustama') on Kuu perioodiline võnkumine, mille tõttu Maalt on vaadeldav 50% asemel kuni 59% Kuu pinnast.

Uus!!: Maa ja Libratsioon · Näe rohkem »

Ligipääsmatuse poolus

Vaikses ookeanis Euraasia kõige ligipääsmatum äärmuspunkt Ligipääsmatuse poolust ehk ligipääsmatuspoolust tähistavad geograafilised koordinaadid, kuhu jõudmine on vastavalt ligipääsvuse kriteeriumile igati raskendatud.

Uus!!: Maa ja Ligipääsmatuse poolus · Näe rohkem »

Lihtharmooniline võnkumine

Lihtne harmooniline võnkumine. Piki püsttelge on suunatud koordinaat ''x'' Siinusfunktsiooni (punane) ja koosinusfunktsiooni (sinine) graafikud: sin (''α'' + 90°).

Uus!!: Maa ja Lihtharmooniline võnkumine · Näe rohkem »

Liigaasta

Liigaasta ehk lisapäeva-aasta on tavalisest kalendriaastast ühe päeva võrra pikem kalendriaasta, mille funktsiooniks on kalendri sünkroonimine aastaaegadega.

Uus!!: Maa ja Liigaasta · Näe rohkem »

Liikumatu liigutaja

Liikumatu liigutaja (vanakreeka keeles: ὃ οὐ κινούμενον κινεῖ,, "see mis liikumatuna liigutab") teise sõnaga esmaliigutaja, on jõud, olemus, mis liigutab kogu universumit ise liikumata, samas olles kogu ülejäänud liikumise põhjus.

Uus!!: Maa ja Liikumatu liigutaja · Näe rohkem »

Linnutee

Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.

Uus!!: Maa ja Linnutee · Näe rohkem »

Linnutee keskosa

Linnutee keskosa ja meteoor Infrapunafoto Linnuteest. Keskosa asub fotol üleval vasakul Linnutee keskosa on Linnutee pöörlemise keskpunkt.

Uus!!: Maa ja Linnutee keskosa · Näe rohkem »

Litosfäär

Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.

Uus!!: Maa ja Litosfäär · Näe rohkem »

LitSat-1

LitSat-1 on üks esimesi Leedu tehiskaaslasi.

Uus!!: Maa ja LitSat-1 · Näe rohkem »

LituanicaSAT-1

LituanicaSAT-1 on üks kahest esimesest Leedu satelliidist.

Uus!!: Maa ja LituanicaSAT-1 · Näe rohkem »

Looded

Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.

Uus!!: Maa ja Looded · Näe rohkem »

Loodeteelektrijaam

Loodeteelektrijaama töö Loodeteelektrijaam ehk loodete-hüdroelektrijaam ehk tõusu-mõõnaelektrijaam on elektrijaam, mis muundab loodete energiat elektrienergiaks.

Uus!!: Maa ja Loodeteelektrijaam · Näe rohkem »

Loodus

Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.

Uus!!: Maa ja Loodus · Näe rohkem »

Loodusgeograafia

Maapind ja atmosfäär tõelistes värvides. NASA Goddard Space Flight Centeri pilt Loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia on inimgeograafia kõrval üks kahest peamisest geograafiaharust.

Uus!!: Maa ja Loodusgeograafia · Näe rohkem »

Loodusteadus

Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.

Uus!!: Maa ja Loodusteadus · Näe rohkem »

Loojang

Päikeseloojang Võrtsjärve kohal Päikeseloojang Marsil Loojang ehk loojumine on taevakeha kadumine horisondi taha teise taevakeha pinnalt vaadelduna.

Uus!!: Maa ja Loojang · Näe rohkem »

Loomuseisund

Loomuseisund ehk loomuliku kooselu mõiste kirjeldab inimkogumit, milles riiklikku institutsiooni pole veel leiutatud või see pole veel formeerunud ning igaühel on vabadus teha seda, mida ta tahab.

Uus!!: Maa ja Loomuseisund · Näe rohkem »

Lootus (maal)

„Lootus“ (inglise keeles „Hope“) on inglise kunstniku George Frederic Wattsi maal, millel on kujutatud maakeral istuvat seotud silmadega naist.

Uus!!: Maa ja Lootus (maal) · Näe rohkem »

Lophelia pertusa

Lophelia pertusa on kivikoralliliste seltsi kuuluv süvaveekorall.

Uus!!: Maa ja Lophelia pertusa · Näe rohkem »

Louis Agassiz

pisi Louis Agassize autogramm Jean Louis Rodolphe Agassiz (28. mai 1807 Môtier (praegu Haut-Vully vald), Šveits – 14. detsember 1873 Cambridge, Massachusetts, USA) oli paleontoloog, glatsioloog, geoloog ja Maa loodusloo uurimise väljapaistev uuendaja.

Uus!!: Maa ja Louis Agassiz · Näe rohkem »

Luide

Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.

Uus!!: Maa ja Luide · Näe rohkem »

Luna 9

Luna 9 mudel Pariisi kosmosemuuseumis Luna 9 (Луна-9) on esimene maavälisele taevakehale kontrollitult maandunud kosmoselaev.

Uus!!: Maa ja Luna 9 · Näe rohkem »

Lunar Atmosphere and Dust Environment Explorer

Lunar Atmosphere and Dust Environment Explorer (LADEE) oli NASA teadusmissioon, mis uuris Kuu eksosfääri ja seal leiduva tolmu koostist.

Uus!!: Maa ja Lunar Atmosphere and Dust Environment Explorer · Näe rohkem »

Lunar Laser Communication Demonstration

kosmoseaparaadi pardal Lunar Laser Communication Demonstration (LLCD) on kosmose ja Maa vahelist lasersidetehnoloogiat demonstreeriv süsteem Lunar Atmosphere and Dust Environment Explorer (LADEE) pardal.

Uus!!: Maa ja Lunar Laser Communication Demonstration · Näe rohkem »

Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus

Juhtimiskeskus Gemini programmi aegadel Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus (inglise keeles Lyndon B. Johnson Space Center) on NASA mehitatud kosmoselendude juhtimiskeskus ja astronautide koolituskeskus Houstonis.

Uus!!: Maa ja Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus · Näe rohkem »

Maa (täpsustus)

*Maa ehk maakera on päikesesüsteemi Päikesest kauguselt kolmas planeet.

Uus!!: Maa ja Maa (täpsustus) · Näe rohkem »

Maa Õun

Maa Õun Maa Õuna pinnalaotuse koopia Maa Õun (saksa keeles Erdapfel 'maa' + 'õun') on vanim säilinud Maad kujutav gloobus.

Uus!!: Maa ja Maa Õun · Näe rohkem »

Maa kuju

sihiga; raskusjõud ei ole alati suunatud Maa keskpunkti poole Maa kuju all mõeldakse tavaliselt Maa pinna tegeliku kuju lähendust, mis on matemaatiliselt võimalikult hästi formuleeritav.

Uus!!: Maa ja Maa kuju · Näe rohkem »

Maa magnetväli

Maa magnetväli on planeeti Maa ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.

Uus!!: Maa ja Maa magnetväli · Näe rohkem »

Maa pöörlemine

Animatsioon Maa pöörlemisest ümber oma telje. Lõunataevas Residencia "hotelli" kohal ESO Paranali observatooriumis Tšiilis.http://www.eso.org/public/images/potw1313a/ Stars Circle over the Residencia at Cerro Paranal, ES Maa pöörlemine on Maa kui tahke keha pöörlemine ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.

Uus!!: Maa ja Maa pöörlemine · Näe rohkem »

Maa süsteemi teadus

Maa süsteemi teadus on teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt, spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile.

Uus!!: Maa ja Maa süsteemi teadus · Näe rohkem »

Maa taluvuspiirid

Maa taluvuspiirid ehk planetaarsed piirid (inglise keeles planetary boundaries) on Johan Rockströmi ja ta kolleegide esitatud kontseptsioon (2009) inimarengu eeltingimuste määratlemiseks.

Uus!!: Maa ja Maa taluvuspiirid · Näe rohkem »

Maa tüüpi planeedid

Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.

Uus!!: Maa ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »

Maa tõus

"Maa tõus" "Maa tõus" on 1968.

Uus!!: Maa ja Maa tõus · Näe rohkem »

Maa tuum

Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.

Uus!!: Maa ja Maa tuum · Näe rohkem »

Maa vari

Maa vari ja Veenuse vöö Maa vari on optiline atmosfäärinähtus.

Uus!!: Maa ja Maa vari · Näe rohkem »

Maadeavastaja

Ahvenamaal sündinud maadeuurija Georg August Wallin (1811–1852), kes tegi vastavaid retki Lähis-Idasse Maadeavastaja on isik, kes tegeleb tavaliselt ekspeditsiooni käigus maakera vähetuntud piirkondades geograafiliste uuringutega.

Uus!!: Maa ja Maadeavastaja · Näe rohkem »

Maailm

Maailm võib tähendada.

Uus!!: Maa ja Maailm · Näe rohkem »

Maailma Looduse Fond

Maailma Looduse Fond (inglise The World Wide Fund for Nature (WWF), 1986. aastani kandis nime World Wildlife Fund, viimane nimi on ametlik veel USAs ja Kanadas) on rahvusvaheline riikidest sõltumatu maailma suurim looduskaitseorganisatsioon.

Uus!!: Maa ja Maailma Looduse Fond · Näe rohkem »

Maailma rahvaarv

Rahvaarvu kasvu prognoos Maailma rahvaarv näitab planeedil Maa elavate inimeste arvu.

Uus!!: Maa ja Maailma rahvaarv · Näe rohkem »

Maailmakaart

Orteliuse maailmakaart, 1570 Maailmakaart on Maa pinna kaart.

Uus!!: Maa ja Maailmakaart · Näe rohkem »

Maailmameri

Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.

Uus!!: Maa ja Maailmameri · Näe rohkem »

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Maa ja Maakoor · Näe rohkem »

Maandur (kosmoseaparaat)

Apollo 16 maandur Maandur on kosmoseaparaat, mis on mõeldud maandumiseks taevakehale.

Uus!!: Maa ja Maandur (kosmoseaparaat) · Näe rohkem »

Maapind

Maapind on Maa pind.

Uus!!: Maa ja Maapind · Näe rohkem »

Maateadus

Maateadused uurivad peamiselt planeeti Maa Maateadus ehk maateadused ehk geoteadus ehk geoteadused on Maad uurivate teadusharude kompleks.

Uus!!: Maa ja Maateadus · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (A)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega. A.

Uus!!: Maa ja Maateaduste mõisteid (A) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (Õ)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad Õ-tähega. õgurannik – õhik – kivist, tema mikroskoopiliseks uurimiseks valmistatud 0,03 mm paksune plaadike õhikuline meetod – õhk – Maa atmosfääri moodustav gaaside segu õhumass – õhuniiskus – õhuringlus – õhurõhk – õhusaaste – õhutemperatuur – õhutemperatuuri amplituud – õhutemperatuuri maksimum – õhutemperatuuri miinimum – õietolm – õietolmu diagramm – õietolmuanalüüs – õietolmuspekter – õisloomad – õõs – õõtsik – Õ.

Uus!!: Maa ja Maateaduste mõisteid (Õ) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (B)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad B-tähega. B.

Uus!!: Maa ja Maateaduste mõisteid (B) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (D)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad D-tähega. D.

Uus!!: Maa ja Maateaduste mõisteid (D) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (F)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad F-tähega. faatsies (geograafia) – faatsies (geoloogia) – faatsieste õpetus – fajaliit – fakoliit – faneriitne struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral on teda moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad Fanerosoikum – fauna (paleontoloogia) – feldšpatoidid – päevakividega sarnanevad kivimit moodustavad mineraalid felsoandesiit – fenakiit – Fennoskandia kilp – Põhja-Euroopas asuv ulatuslik ala, kus avanevad Arhaikumi ja Proterosoikumiaegsed kivimid fenofaas – fenokristall – fenoloogia – ferraliitmuld – Ferreli rakk – ferroliit – fii-skaala – fiksism – filtratsioon (geoloogia) – filtratsioonimoodul – firn – firniväli – fjord – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht fjordrannik – F-kiht – fleksuur – Flo lade – flogopiit – floora – fluidaalne tekstuur – fluoriit – fluviaalsus – fluviomõhn – flüšš – foidi sisaldav kivim – fonoliit – foraminifeerid – formatsioonide õpetus – forsteriit – fosfaadid (mineraloogia) – fosforiit – kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit fosforiringe – fossiil – mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend fossiliseerumine – fraktsioneeruv kristalliseerumine – fraktsioon (geoloogia) – frankliniit – frondi udu – front – Fujita-Pearsoni skaala – fulguriit – fumarool – vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas Furong (geoloogia) – fusuliinid – föön – fülliit – füüsikaline geoloogia – geoloogia osa, mis tegeleb Maa ehituse ja teda mõjutavate protsesside uurimisega füüsikaline murenemine – kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine F.

Uus!!: Maa ja Maateaduste mõisteid (F) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (G)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad G-tähega. gaas – gabro – aluselise koostisega süvakivim Gaia hüpotees – gaiot – galeniit – ganiit – Gauja lade – geiser – perioodilise pursketsükliga kuuma vee ja auru allikas, mis paikneb geotermiliselt aktiivses piirkonnas gemmoloogia – genees (geoloogia) – geobaariline aste – geoelement – geofüüsika – geognoosia – geograaf – geograafia – geograafiline asend – geograafiline vööde – geograafilised koordinaadid – geohüdroloogia – geoid – geokeemia – geokronoloogia – geokronoloogiline skaala – geokronoloogiline üksus – ajavahemik geoloogilises ajas geokronomeetria – geokronoloogia haru, mis tegeleb geoloogilise aja mõõtmisega absoluutsetes ajaühikutes geokrüoloogia – geokronomeetriline üksus – ajavahemik geoloogilises ajas, mis ei põhine stratigraafial geokrüoloogia – geolitoraal – geoloog – aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene geoloogia – Maa, eriti maakoore koostist, ehitust ja arengut käsitlev teadus geoloogiline aeg – ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni geoloogiline kaardistamine – geoloogiline kaart – geoloogiline kompass – geoloogiline korrelatsioon – geoloogiline läbilõige – geoloogiline materjal – geoloogiline meetod – geoloogiline profiil – geoloogiline struktuur – kivimkeha või kivimkehi lahutav pind, millel on kirjeldatav kuju ning ulatus geoloogilised ohud – geoloogi vasar – spetsiaalse ehituse ning disainiga vasar, mis on suurema osa geoloogide põhiline töövahend välitingimustes geomagnetism – geomeer – geomorfoloogia – geomorfoloogiline meetod – geood – georadar – geosfäär – geosünklinaal – geosüsteem – geotektoonika – teadusharu, mis uurib Maa välisosa suuremõõtmelist ehitust, arengut ja teket geotermaalenergia – geotermiline aste – geotermiline gradient – gibsiit – giga-aasta – glatsiaalsete – glatsiofluviaalne sete – glatsioisostaasia – glatsiokarst – glatsioloogia – glaukofaan – glaukofaankildafaatsies – glaukoniit – gleihorisont – gleimuld – gleistumine – gleistunud muld – globaalne soojenemine – globaalne õhuringlus – globaalprobleem – globaaltektoonika – globaalökoloogia – Glomar Challenger – glooria – gneisiline tekstuur – gneiss – gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim Goldschmidti reeglid – Golitsõni piirpind – Gondwana – manner, mis eksisteeris Mesosoikumis umbes 200 Ma goniomeeter – gradatsiooniline kihilisus – gradientjõud – grafiit – granaat (mineraal) – granaatkilt – graniidikiht – maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6 km/s graniidistumine – granitoidse kivimi moodustumine läbi moondeprotsesside graniit – ränidioksiidirikas süvakivim graniitgneiss – graniitpegmatiit – graniitporfüür – granitoid – põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim granodioriit – granuliidifaatsies – granuliit – granulomeetriline koostis – graptoliidid – grauvakk – gravimeeter – gravimeetria – gravimeetriline uurimine – gravitatsiooniline diferentseerumine – gravitatsioonivesi – greisen – griiva – grossulaar – grüneriit – guaano – Guadalup (geoloogia) – götiit – G.

Uus!!: Maa ja Maateaduste mõisteid (G) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (H)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad H-tähega. haabitus – Haanja staadium – hadaal – Hadaikum – mitteametlik kronostratigraafiline üksus, mis vastab ajavahemikule Maa tekkest kuni 3800 Ma Hadley rakk – hajumisoreool – hajutatud element – haldjajuuksed – härmatis, mis tekib hallitusseene Exidiopsis effusa osalusel haliit – Haljala lade – hall – hallmuld – halluasiit – halo – halogeniidid – hammaada – hantelsilikaadid – hapestumine – hapnik – hapnikuringe – happeline kivim – tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% ränidioksiidist happevihm – sademed, mille pH on madalam kui 5 hargsoon – hari (geoloogia) – harmattan – haudmik – hedenbergiit – heeliumi meetod – heilandiit – heksagonaalne süngoonia – süngoonia, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks kolmandat või kuuendat järku sümmeetriatelg, mis on risti tasandiga, mille moodustavad kolm võrdse pikkusega telge mille vahel on 120° nurk heletaiga – heliotroop – heljum – helkivad ööpilved – hematiit – hemimorfiid – hertsüünia kurrutus – hiidkraater – hiidmanner – geoloogilises minevikus eksisteerinud mitmest tänapäevasest mandrist koosnenud manner hiidrahe – hiidrahn – hiiukirn – Hilis-Devon – Hilis-Juura – hilisjääaeg – Hilis-Ordoviitsium – Hilis-Triias – Hirnanti lade – Holantarktis – Holarktis – Holotseen – Holsteini meri – Holsteini jäävaheaeg – hooglumi – hooglörts – hoogvihm – hoovus – horisont – horisont (geoloogia) – hornblendiit – humifitseerumine – humiidne kliima – humiinained – Hunnebergi lade – Huroni jäätumine – huumus – huumushorisont – enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont hõbe – hõbekloriid – häil – Häme daikiparv – Soome aluskorras paiknev aluselise koostisega daikiparv Härma kihistik – härmatis – hüdratiseerumine – hüdroakustika – hüdrogeokeemia – hüdrogeoloogia – hüdrograaf – hüdrograafia – hüdroisohüps – hüdrokeemia – hüdroksiidid (mineraloogia) – hüdrolakoliit – hüdroloogia – hüdroloogiline aasta – hüdroloogiline tsükkel – hüdromeetria – hüdrosfäär – hüdroterm – hüdrotermaalne moone – hüdrotermaalne soon – hüdrovilk – hügromeeter – hügroskoopsusvesi – hüpabüssaalne kivim – hüpergenees – hüpersteen – hüpidiomorfne mineraal – hüpotsenter – H.

Uus!!: Maa ja Maateaduste mõisteid (H) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (K)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad K-tähega. K.

Uus!!: Maa ja Maateaduste mõisteid (K) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (M)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad M-tähega. Maa (planeet) – Maa ekvaator – Maa gravitatsiooniväli – Maa kuju – Maa magnetism – Maa magnetpoolus – Maa magnetväli – Maa paisumise hüpotees – Maa poolused – Maa süsteemi teadus – teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile Maa tuum – Maa vahevöö – Maa vanus – maabriis – maagaas – orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan maagikest – maagikivim – maailmameri – maailmaruum – maak – mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas maakitsus – maakmineraal – maakoor – maalihe – maanina – maaparandus – maapind – maapinnaudu – maarjas – maarjaskilt – maapõu – maapõuevara – maar – maardla – maarijärv – maaroom – maastik – maastikuallprovints – maastikupaikkond – maastikuprovints – maastikurajoon – maastikusfäär – maastikuteadus – maastikuvaldkond – maastikuökoloogia – maastikuüksus – maasäär – maateadus – maavara – maavarade geoloogia – maavesi – maavoole – maaväline elu – maavärin – maavärina intensiivsus – maavärina intensiivsusaste – maavärina kese – maavärina kolle – maavärina magnituud – madal – madala astme moondekivim – madalik – madalrõhkkond – madalsoo turvas – madalsoo – madalvesi – maetud karst – magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰ magma – Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass magmakamber – litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga magmakeha – maakoores paiknev magmast koosnev geoloogiline struktuur magmakivim – magmaline faatsies – magmaline intrusioon – magmaline kompleks – magmaline tsükkel – magmatism – magneesium – magnesiit – magnetiit – magnetiline anomaalia – magnetiliste anomaaliate kaart – magnetiline deklinatsioon – magnetiline inklinatsioon – magnetilisus – magnetomeeter – magnetomeetria – magnetomeetriline otsing – magnetpoolus – magnetresonantskuvamine – magnettorm – maismaa – majandusgeoloogia – makroreljeef – malahhiit – mammut – mandelkivi – mandelkivitekstuur – mandrijalam – mandrijää – mandrijäätumine – mandrilava – mandriline maakoor – mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp mandriline kliima – mandriline paraskliima – mandriline riftivöönd – mandriliustik – mandrinõlv – mandririft – mandrisete – mandrite triiv – mandrite triivi hüpotees – mandri tuum – manganiit – manganoliidid – mangroov – manner – manner (geoloogia) – margariit – marginaaloos – markasiit – marmor – Marsi kliima – Marsi laavatunnelid – marš – maru (tuul) – massibilanss – massiivne tekstuur – mastodon – Mastogloiameri – mattumine – mattunud karst – mattunud org – Maunderi miinimum – meandreerumine – mega-aasta – megaantiklinoorium – megareljeef – megasünklinoorium – melanokraatne kivim – melanokraatne mineraal – Mercalli skaala – merebriis – merefüüsika – meregeoloogia – merejää – merekeemia – mereline kliima – mereline paraskliima – meremuda – meresete – merevaik – merevesi – mergel – peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim meri – meridiaan – meromiktiline veekogu – Mesoarhaikum – mesopaus – Mesoproterosoikum – mesoreljeef – mesosfäär – Mesosoikum – Metabasiit – moondekivim, mille lähtekivimiks on aluselise koostisega tardkivim metakivim – moondekivim, mis on äratuntavalt säilitanud lähtekivimiks olnud sette- või tardkivimi väljanägemise metalne läige – metamorfism – metasomatoos – protsess, mille käigus muutub moonduva kivimi keemiline koostis meteoor – meteoorkeha – meteoorne vesi – meteoriidikraater – meteoriidikraatri vall – meteoriit – meteoriitika – meteoroloogia – meteoroloogiainstrumendid – mets – metsatustamine – metsatustumine – miarooliline tekstuur – süvakivimi tekstuur, mille puhul vesiikulite seinad kattuvad sekundaarsete mineraalide mikrodruusidega migmatiit – tard- ja moondekivimi segakivim milleriit – mikrofossiil – mikrokliima – mikrokliin – mikropaleontoloogia – mikroreljeef – mikroteraline struktuur – Milankovići hüpotees – Milleri indeksid – mineraal – mineraalide klassifikatsioon – mineraalmaa – mineraalmuld – mineraalsoon – mineraalsuletis – mineraalvesi – mineraliseerumine – mineraloid – mineraloogia – Miotseen – miraaž – Mississippi ajastik – mistraal – mitmevärvilisus – mitmikintrusioon – mittemetalne maavara – mobilismihüpoteesid – moho – Mohorovičići eralduspind – Mohsi astmik – molass – moldorg – molübdeniit – monatsiit – mondhaldeiit – monogeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud vaid ühe korra monokliinne süngoonia – monoklinaal – monoklinaalne kallakus – monoklinaalne kivim – monoklinaalne sümmeetria – monoklinaalne süngoonia – monokristall – terviklik üksik ühtse kristallvõrega mineraalitera monoliit – monomineraalne kivim – ühest või peamiselt ühest mineraalist koosnev kivim moondeaste – moondefaatsies – moondekivim – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim moondekivimi struktuur – moondekompleks – moone (geoloogia) – kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis moreen – sorteerumata liustikusete moreenküngas – moreentasandik – mosasaurus – muda – veega segunenud, kleepuv, savikas-aleuriitne sete mudaline struktuur – mudavool – mudavulkaan – mugeariit – muguljas tekstuur – muld – mull – mulla klassifikatsioon – mullageograafia – mullahingamine – mullahorisont – mullalahus – mullaniiskus – mullastik – mullastruktuur – mullateadus – mullateke – mullatekketegur – mullatüüp – mullavesi – murd – murdlaine – murdlusvool – murdumisnäitaja – murdumisnäitaja dispersioon – murend – murendmaterjal – murenemine – protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmine osa mureneb murenemiskoorik – murdepind – murrang – lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes murrangliikumine – murrangrike – murrangu amplituud – murrangujoon – murrangukompleks – murranguline astang – murrangulõhe – murranguorg – murrangupind – murrangusüsteem – murrutus – murrutusjärsak – murrutuskulbas – murrutuslava – murrutusrand – murrutusrannik – murrutustasandik – murrutusterrass – muskoviit – mussoon – püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale mussoonkliima – mussoonparaskliima – mustmuld – must tossutaja – muutumine (geoloogia) – mõhn – mõhnastik – Mõniste kerge – mõõdukas tuul – mäeahelik – mäeeraldis – mäehari – mäekristall – mäekuru – mäemassiiv – mäendus – mäendusgeoloogia – mäestik – mäeteke – mäetipp – M.

Uus!!: Maa ja Maateaduste mõisteid (M) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (P)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad P-tähega. Paadla lade – paakjää – padilaava – padjalaadse morfoloogiaga, veealustes tingimustes tardunud laavavool padumere rannik – padur – paduvihm – paekallas – paekivi – paepealne muld – pagi – pagodiit – pagurand – paguvesi – pahoehoe – siledapinnaline laavavool paigas – paik – pakane – Pakerordi lade – palagoniit – Palearktis – Paleoarhaikum – paleobotaanika – Paleogeen – paleogeograafia – paleokliima – paleoklimatoloogia – paleolimnoloogia – paleomagnetism – paleontoloogia – teadusharu, mis uurib geoloogilise mineviku eluvorme paleontoloogiline meetod – Paleoproterosoikum – Paleosoikum – Fanerosoikumi vanim aegkond paleozooloogia – Paleotroopis – Paleotseen – paleotsönoos – paleoökoloogia – Palivere staadium – paljand – paljandumine – paljaskarst – palõgorskiit – palünoloogia – palünoloogiline analüüs – pampa – Pandivere staadium – Pangaea – pangas – pangasmäestik – pank (geoloogia) – pankrannik – Panthalassa – paraboolluide – paragoniit – paralleelkihilisus – parasiitkraater – parasvöö – parasvööde – parasvöötme kliima – parasvöötme õhumass – pareiasaurus – paroksüsm – kiire ja väga võimas looduslike jõudude avaldumine passaat – passaathoovused – peajalgsed – pealenihe – pealiskord – setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral pedoloogia – pedon – pedosfäär – peenar (soo) – peenes – peeneteraline struktuur – pegmatiit – pehme lumi – peitkristalne struktuur – kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad pektoliit – pelaagiline faatsies – pelaagisete – Pele juuksed – pikad basaltsed ja klaasjad kivimkiud Pele pisarad – väiksed tahkunud vulkaanilise klaasi piisad peliit – peneplaan – Pennsylvania ajastik – pentlandiit – peridotiit – ultraaluseline süvakivim perluuvium – Perm (geoloogia) – perovskiit – pertiidistumine – perv – petrofüüsika – petrogenees – petrograafia – kivimite mikro- ja makroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu petrograafiline provints – petrokeemia – petroloogia – teadusharu, mille uurimisobjektiks on kivimid petrotektoonilised kooslused – pidevate reaktsioonide rida – piemontiit – piesoisohüps – pigatasandik – Pihkva alamlade – piirdkõrgendik – pikilaine – pikioos – pikiprofiil – pikne – pillirooturvas – pilv – pilvemets – igihaljas troopiline mets, mis kasvab enamasti kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast pilvisus – pimss – vahtja tekstuuriga ränirikas purskekivim pingo – igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm pinnaerosioon – pinnahoovus – pinnakate – pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal pinnalained – pinnamoe profiiljoon – pinnamood – ehk reljeef on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum pinnas – pinnase lihe – pinnase nihe – pinnase varisemine – pinnase voolamine – pinnasevesi – pinnatuisk – pinnaveekogu – pinnavesi – pinnavorm – mistahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist pinnuline murre – Pirgu lade – pirunkirkko – plaaž – plaatina – keemiline element järjenumbriga 78 plaatjas agregaat – plaatjas kristall – plaatjas lõhelisus – plaatjas tekstuur – plagioklass – päevakivide gruppi kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid plagioklassi number – plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv p-lained – planeedi atmosfäär – planeetide geoloogia – planetaargeoloogia – planetesimaal – plasma – platoo – tasase pinnaga ja järskude nõlvadega pinnavorm platvorm (geoloogia) – ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist Pļaviņase lade – Pleistotseen – pleokroism – mõnede anisotroopsete mineraalide omadus muuta värvust, sõltuvalt kristallograafiliste telgede orientatsioonist pliimeetod – plintiit – Pliotseen – plokk-laava – laavaplokke sisaldav konarliku pinnaga laavavool plutoniit – sügaval maapõues kristalliseerunud tardkivim plutonism – plutoon – pluviaal – pneumatolüüt – pneumatolüütiline moone – polaaralad – polaarjoon – polaarpäev – polaarsed idatuuled – polaarsed stratosfääripilved – polaarvöönd – polaaröö – polarisatsioonimikroskoop – mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses polder – polesje – polügeneetiline vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud rohkem kui ühe korra polügonaalpinnas – polümorfism – keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul ponoor – poolestusaeg – aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus poolklaasjas struktuur – poolkõrb – poolmetalne läige – poolsaar – poolsüvakivim – madalal maapõues kristalliseerunud tardkivim pooluste liikumine – pooriruum – poorne tekstuur – poorsus – porfüriit – porfüroblast – porfüroblastiline struktuur – porfüür – porfüürilise struktuuriga tardkivim porfüüriline struktuur – tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid Porkuni lade – porsumine – kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine positiivne pinnavorm – pinnavorm, mis on ümbritsevast alast kõrgem potamoloogia – preboreaalne kliimastaadium – preeria – prekambrium – geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni Přidoli ajastik – primaarne struktuur – progressiivne moone – proksimaalsus – pronksiaja kliimaoptimum – Proterosoikum – prustiit – pruunsüsi – pseudokarst – igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine pseudokromaatsus – pseudolitoraal – pseudomorfoos – pseudovoor – voorega sarnaneva kujuga positiivne pinnavorm psilomelaan – psühromeeter – ptigmatiit – moondekivim, migmatiidi erim puaas – pudedus – puhandusorg – puhang – puisniit – puistangutasandik – pulsatsioonihüpotees – punamullad – punane lumi – punktigrupp – purdkivim – purdosakestest koosnev settekivim purdmineraal – purdosake – üksik tera murenenud kivimist purdsete – purdosakestest koosnev sete purdsetend – purdsetteist ja purdkivimeist koosnev kogum purskekivim – vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim purunemispiir – purustusmoone – purustussfäär – purustusstruktuur – purustustsoon – purustusvöönd – pusta – puudulukulised – puuraugu geoloogiline läbilõige – puurauk – puurimislaev – puurplatvorm – puursüdamik – puurtorn – puutemoone – põhi – peamine ilmakaar lõuna vastas põhi – jõesängi või veekogu kõige alumine osa põhikliimavööde – põhimass – põhimoreen – Põhja-Atlandi ostsillatsioon – Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas Põhja-Eesti paekallas – Eesti põhjarannikul paiknev Balti klindi osa põhjaerosioon – põhjapoolkera – ekvaatorist põhja pool asuv osa Maast põhjapoolus – põhjasetted – põhjauuristus – põhjaveekiht – põhjaveelahe – põhjaveepind – põhjaveetase – põhjavesi – põikintrusioon – intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, lõikab neid kihte põikmadal – põikne katkestuspind – põikoos – põiksoon – põiksus – üksteisel lasuvate, kuid selgelt erineval ajal moodustunud kivimkehade vaheline piirpind põimjaskihiline tekstuur – põlevkivi – kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim põuavine – põud – päevakivi – silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm Päikesesüsteem – Päikesest ja selle ümber tiirlevaist kehadest koosnev süsteem pälk – pärastjääaeg – pärisaruniit – pärlmutriläige – Pärnu lade – pääsusabakaksikud – püha Elmo tuli – pürargüriit – püriit – püroklast – üksik kivi, mis tekkelt on plahvatusliku vulkaanipurske läbi vulkaanist väljalennutatud tardkivimi fragment püroklastiline kivim – püroklastiline materjal – pürokseen – pürokseen-sarvkivi faatsies – pürokseniit – püroksenoidid – püroop – pürrotiin – püünis (geoloogia) – P.

Uus!!: Maa ja Maateaduste mõisteid (P) · Näe rohkem »

Maateaduste mõisteid (S)

Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad S-tähega. Saale jäätumine – saar – saarestik – saarkaar – saarkõrgustik – saarmägi – saarsilikaadid – sademed – sademete hulk – sadul (geoloogia) – Sahara jäätumine – Sakala staadium – sakalaviit – salajõgi – Salaspilsi lade – salm – salpeeter – sals – saltatsioon – samaariumi-neodüümi meetod – isotoopmeetod, mis põhineb samaariumi isotoobi 147Sm α-lagunemisel neodüümiumi isotoobiks 143Nd samakõrgusjoon – samarõhujoon – samasajujoon – samasügavusjoon – sammalloomad – samuum – San Andrease murrang – sanakiit – Sandby lade – sandur – sanidiin – sanidiniidifaatsies – santoriniit – santoriniit (andesiit) – sanukiit – sapropeel – sapropeliit – sarder – sarvkivi – saurus – savann – savi – valdavalt savimineraalidest koosnev sete savifaatsies – savikilt – muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim savikivim – savikivimid – savikõrb – saviliiv – savimineraalid – mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm savistumine – sedimentatsioon (geoloogia) – protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist sedimentogenees – sedimentoloogia – teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni segameteoriit – seismilised lained – lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda seismilised pinnalained – seismilisus – seismogramm – seismoloogia – teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks nii looduslikke kui ka tehislikke seismilisi laineid seismomeeter – instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid seismomeetria – seisuveekogu – sekretsioon (geoloogia) – sekundaarne sooldumine – sekundaarne struktuur – seleniit – selenograafia – selenoloogia – seli – seljak – seljandik – SEM – septembri keskmine õhutemperatuur – serak – seritsiitkilt – serpentiin (mineraal) – on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm sete – enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena setend – setete diagenees – setete pikiränne – setete ristiränne – setete ränne – setete transport – sette kuhjumine – settebassein – settekivim – settekompleks – setteline bretša – setteline tekstuur – settelünk – katkestus setete ladestumises või ajavahemik, mille jooksul settinud setted või neist moodustunud settekivimid pole säilinud settetransport – tuule, voolava vee vms loodusliku teguri poolt teostatud setteosakeste ümberpaigutamine settevool – settimine (geoloogia) – settimise kiirus – sfaagnumiturvas – sfaleriit – sfäärul – sialliitne murenemine – Sider – sideriit – Signori-Lippsi efekt – siidiläige – siirdemoone – siirdeveed – silekalju – silikaadid (mineraloogia) – mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit sill – plaatjas intrusioon, mis on paralleelne moondekivimite kildalisuse või settekivimite kihilisusega, millesse ta on tunginud sillimaniit – silm – silmis-gneiss – Silur – Siluri klint – singelsilikaadid – singelstruktuur – sinikildafaatsies – sinikilt – kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimusis basaltse lähtekivimi moondumisel sinisavi – siroko – Sise-Eesti kliimavaldkond – sisetuum – siseveed – siseveekogu – sise-äravooluala – sisseuhtehorisont – skapoliit – skarn – skolekodondid – skäär – skäärrannik – S-laine – smaragd – Smithi reegel – smitsoniit – Snetnaya Gora alamlade – sodaliit – soe front – solaarkonstant – solfataar – väävlirikkaid gaase eraldav fumarool solifluktsioon – solonets – somma – soo – ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana soogaas – soojarekord – soojusmoone – soojusvöö – soolajärv – soolak – soolakas vesi – soolakuppel – sooldumine – soolsus – vees lahustunud soolade hulk soomets – soomuld – soone hari – soostunud mets – soon (geoloogia) – soonbretša – soonintrusioon – soonkivim – sooraud – soostik – soostumine – soostunud ala – soot – soovesi – sopka – sorteeritus – sorteerituse tegur – speleoloogia – speleoteem – spinell – spinelli seadus – spodumeen – spreeding – stalagmiit – koopa laest tilkuva vee aurumisel koopa põrandale tekkinud kuhikukujuline tilkekivi stalaktiit – koopa laest allarippuv tilkekivi Stather – stauroliidi seadus – stauroliit – stegosaurus – Steno seadus – stepp – stibniit – stokk – stoll – stratigraafia – geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust stratigraafiline järjestus – stratigraafiline korrelatsioon – läbilõigete rööbistamine sarnaste üksuste vastavusse seadmise kaudu stratigraafiline liigestamine – sarnaste omadustega lõikude eristamine üksikus läbilõikes stratigraafiline läbilõige – stratigraafiline lünk - – stratopaus – stratosfäär – stratotüüp – stromatoliidid – stromatopoorid – struktuurigeoloogia – struktuurikorrus – subatlantiline kliimastaadium – subboreaalne kliimastaadium – subduktsioon – ookeanilise maakooreploki sukeldumine vahevöösse subfossiil – subkontinent – sudu – sufosioon – suhteline kõrgus – suhteline vanus – suhtelise vanuse määramine – suhteline õhuniiskus – suir – suitsukvarts – sulailm – sulak – suldeniit – suletis – suletis (purskekivimis) – suletiste printsiip – geoloogiline seaduspärasus, mille kohaselt saavad kivimi koostises esineda vaid vanema kivimi fragmendid sulfaadid (mineraloogia) – sulfiidsed mineraalid – sulglohk – sulgpilved – superpositsiooniprintsiip – suspensioon – suubumisjärv – suue – suunatud tekstuur – suur magmaprovints – suur põiksus – Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum – suurvesi – suusakujulised kiudpilved – svekofenni kurrutus – sõmerlumi – säilunud struktuur – sälkorg – sängifaatsies – sängilooge – sängimeander – sängorg – söebassein – bassein, mis sisaldab kaevandamisväärses koguses kivisütt söll – südamikpuurimine – süeniit – süeviit – sülvaniit – sülviin – sümmeetriaelement – sümmeetrialiik – sümmeetriaoperatsioon – sümmeetriatasand – sümmeetriatelg – sündmus (geoloogia) – sünekliis – suure ulatusega, nõgus platvormse aluskorra struktuur süngenees – süngeneetiline konkretsioon – süngoonia – sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass sünklinaal – sünklinaalimurrang – sünklinoorium – süsinikdioksiid – süsinikuringe – süvahoovus – süvaintrusioon – süvakivim – süvameresete – süvamoone – süvamurrang – süvasäng – süvavahevöö – süvavee savi – süvik – piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas S.

Uus!!: Maa ja Maateaduste mõisteid (S) · Näe rohkem »

Maaväline elu

Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu, mis ei pärine Maalt.

Uus!!: Maa ja Maaväline elu · Näe rohkem »

Maavärinaohtlikud piirkonnad

'''Maavärinad''' on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ja Vahemere mäestikuvööndis.

Uus!!: Maa ja Maavärinaohtlikud piirkonnad · Näe rohkem »

Madalaim õhutemperatuur

Madalaim õhutemperatuur on madalaim mingis piirkonnas (nt Eestis) registreeritud õhutemperatuur.

Uus!!: Maa ja Madalaim õhutemperatuur · Näe rohkem »

Magevesi

Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.

Uus!!: Maa ja Magevesi · Näe rohkem »

Magma

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

Uus!!: Maa ja Magma · Näe rohkem »

Magma (täpsustus)

Magma võib olla.

Uus!!: Maa ja Magma (täpsustus) · Näe rohkem »

Magmakamber

Vulkaani ehitus. Magmakamber on joonisel tähistatud numbriga 11 Magmakamber on litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga.

Uus!!: Maa ja Magmakamber · Näe rohkem »

Magnet

Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.

Uus!!: Maa ja Magnet · Näe rohkem »

Magnetiline sulustamine

Magnetiline sulustamine (inglise magnetic confinement (fusion)) on inertsiaalse sulustamise (inertial confinement (fusion)) kõrval üks kahest põhimeetodist, millega hoida laetud osakesi eemal ümbritsevast keskkonnast ning teha sellega võimalikuks nende energia suhteliselt pikaajaline säilitamine, kasvatamine ja/või suunamine.

Uus!!: Maa ja Magnetiline sulustamine · Näe rohkem »

Magnetosfäär

Maa magnetosfääri välja renderdatud magnetvälja joonedMagnetosfäär on astronoomilist eset ümbritsev kosmose piirkond, kus selle objekti magnetväli manipuleerib või mõjutab laetud osakesi.

Uus!!: Maa ja Magnetosfäär · Näe rohkem »

Magnetväli

Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).

Uus!!: Maa ja Magnetväli · Näe rohkem »

Mai 2004

Mai 2004, sündmuste kroonika.

Uus!!: Maa ja Mai 2004 · Näe rohkem »

Mai 2011

Mai 2011, kroonika 2011.

Uus!!: Maa ja Mai 2011 · Näe rohkem »

Mai 2013

Mai 2013, kroonika 2013.

Uus!!: Maa ja Mai 2013 · Näe rohkem »

Maismaa

Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.

Uus!!: Maa ja Maismaa · Näe rohkem »

Malvaste

Malvaste on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Tahkuna poolsaarel.

Uus!!: Maa ja Malvaste · Näe rohkem »

Mana (jumal)

Surnuteriigi haldjatena esinevad Mana ja Tooni, Kääbas ja Kalm.

Uus!!: Maa ja Mana (jumal) · Näe rohkem »

Mandriline maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.

Uus!!: Maa ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Mandrite triiv

Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes.

Uus!!: Maa ja Mandrite triiv · Näe rohkem »

Manner (geoloogia)

kaart. Mandreid geoloogilises tähenduses on kujutatud halli värviga. Mandriline maakoor asub mandrite (hall) ning mandrilavade all (sinakashall). Ookeanilist maakoort on kujutatud punaka, kollase, rohelise või sinaka värviga Valdavalt on levinud termini "manner" geograafiline tähendus.

Uus!!: Maa ja Manner (geoloogia) · Näe rohkem »

Maokandja

Maokandja Maokandja (ladina Ophiuchus, lühend Oph) on suur ekliptika tähtkuju, mis asub lõunataevas taevaekvaatori lähedal.

Uus!!: Maa ja Maokandja · Näe rohkem »

Mark Kelly

Mark Edward Kelly (sündinud 21. veebruaril 1964) on Ameerika Ühendriikide poliitik, insener ja endine NASA astronaut ja mereväe kapten, alates 30.

Uus!!: Maa ja Mark Kelly · Näe rohkem »

Markariani kett

Markariani kett on suhteliselt kompaktne ja arvukas galaktikate rühm Neitsi galaktikaparves Linnuteest umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel.

Uus!!: Maa ja Markariani kett · Näe rohkem »

Mars Astrobiology Explorer-Cacher

Mars Astrobiology Explorer-Cacher (MAX-C) oli NASA Marsi-kulguri projekt, mis tühistati 2011.

Uus!!: Maa ja Mars Astrobiology Explorer-Cacher · Näe rohkem »

Mars Express

Mars Express on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmosesond, mille eesmärgiks on uurida Marssi ja see on ESA esimene planeetidevaheline missioon.

Uus!!: Maa ja Mars Express · Näe rohkem »

Mars Global Surveyor

Mars Global Surveyor (MGS) oli NASA kosmosesond, mis uuris Marssi aastatel 1999 kuni 2006.

Uus!!: Maa ja Mars Global Surveyor · Näe rohkem »

Marsi atmosfäär

Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.

Uus!!: Maa ja Marsi atmosfäär · Näe rohkem »

Marsi kliima

Marss Marsi kliima on planeedi Marss keskmistatud ilmade režiim.

Uus!!: Maa ja Marsi kliima · Näe rohkem »

Marsi laavatunnelid

Laavatunnel Maal, Hawaii saarel Marsi laavatunnelid on pinnaalused koopad planeedil Marss, need on tekkinud, kui pinnaalune laavavool on väljastpoolt kivistunud ning selle kooriku sisse jäänud laava on ära voolanud.

Uus!!: Maa ja Marsi laavatunnelid · Näe rohkem »

Marsi maasarnastamine

Marsi maasarnastamise protsess kunstniku kujutuses Marsi maasarnastamine (terravormimine) on teoreetiline protsess, mille käigus inimesed muudavad planeedi Marss looduslikke tingimusi sarnasemaks planeedil Maa valitsevate tingimustega.

Uus!!: Maa ja Marsi maasarnastamine · Näe rohkem »

Marss

Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.

Uus!!: Maa ja Marss · Näe rohkem »

Marss ründab

"Marss ründab" ("Mars Attacks!") on 1996.

Uus!!: Maa ja Marss ründab · Näe rohkem »

Massibilanss

Aastane akumulatsiooni ja ablatsiooni tsükkel parasvöötmes ning polaaraladel koos massibilansi terminite definitsiooniga (Paterson, 1994) Massibilanss (inglise keeles mass balance) on massi muutus kas tervel või osal liustikul kindlaks määratud ajaperioodi jooksul.

Uus!!: Maa ja Massibilanss · Näe rohkem »

Matemaatiline pendel

Matemaatilise pendli sumbuvuseta väikese amplituudiga võnkumine on lihtharmooniline Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel.

Uus!!: Maa ja Matemaatiline pendel · Näe rohkem »

Mäetipp

Džomolungma Mäetipp on mäe suurima absoluutse kõrgusega punkt.

Uus!!: Maa ja Mäetipp · Näe rohkem »

Mägi

Matterhorn, 4478 m (Itaalia ja Šveits) Elbrus, 5642 m (Venemaa) Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.

Uus!!: Maa ja Mägi · Näe rohkem »

Mänd (perekond)

Eldari mänd Alois Kirnig. Männid kaljumaastikul Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast.

Uus!!: Maa ja Mänd (perekond) · Näe rohkem »

Märts 2004

Märts 2004, sündmuste kroonika.

Uus!!: Maa ja Märts 2004 · Näe rohkem »

Märts 2009

Märts 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Maa ja Märts 2009 · Näe rohkem »

Märts 2016

Märts 2016, kroonika 2016.

Uus!!: Maa ja Märts 2016 · Näe rohkem »

Mükoriisa

''Amanita muscaria'' hüüfide ja ''Pinus radiata'' juurte vahel moodustunud ektomükoriisa Mükoriisa (kreeka keeles μυκός mykós 'seen' ja ριζα riza 'juur') ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.

Uus!!: Maa ja Mükoriisa · Näe rohkem »

McDonnell Douglas F-15 Eagle

McDonnell Douglas (nüüd Boeing) F-15 Eagle on taktikaline hävituslennuk, mis on loodud ülekaalu saavutamiseks õhuruumis.

Uus!!: Maa ja McDonnell Douglas F-15 Eagle · Näe rohkem »

Megameeter

Megameeter (tähis Mm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljoni meetriga: Näiteks Maa ümbermõõt on 39,94 Mm, Maalt Kuuni on 384,4 Mm.

Uus!!: Maa ja Megameeter · Näe rohkem »

Mehaaniline energia

Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd.

Uus!!: Maa ja Mehaaniline energia · Näe rohkem »

Mehaanilise energia jäävuse seadus

Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus, mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.

Uus!!: Maa ja Mehaanilise energia jäävuse seadus · Näe rohkem »

Mehitatud missioon Marsile

Missioon Marsile on olnud juba teemaks alates 20.

Uus!!: Maa ja Mehitatud missioon Marsile · Näe rohkem »

Mercury programm

Mercury programmi embleem Mercury programm oli Ameerika Ühendriikide esimene mehitatud kosmoselendude programm aastatel 1959–1963.

Uus!!: Maa ja Mercury programm · Näe rohkem »

Mercury-Redstone 3

Mercury-Redstone 3, teise nimega Freedom 7, oli Ameerika Ühendriikide esimene mehitatud kosmoselend.

Uus!!: Maa ja Mercury-Redstone 3 · Näe rohkem »

Merebioloogia

Merebioloogia on teadusharu, mis uurib ookeanide, merede ja teiste soolaste veekogude elusorganisme (mereelustikku).

Uus!!: Maa ja Merebioloogia · Näe rohkem »

Merefüüsika

Geofüüsika jagunemine Merefüüsika ehk füüsikaline okeanograafia on okeanograafia haru, mis keskendub ookeanide ja merede füüsikalise seisundi ja dünaamika uurimisele.

Uus!!: Maa ja Merefüüsika · Näe rohkem »

Merejää

Merejää Sõru sadama juures detsembris 2022 Merejää on merevee külmumisel moodustuv jää.

Uus!!: Maa ja Merejää · Näe rohkem »

Meremiil

Meremiil ehk geograafiline miil on põhiühik kauguste mõõtmiseks merenduses ja lennunduses.

Uus!!: Maa ja Meremiil · Näe rohkem »

Mereselgrootud

Mereselgrootu on meres elav hulkrakne organism, kel puudub selgroog.

Uus!!: Maa ja Mereselgrootud · Näe rohkem »

MERIS

MERIS (inglise keeles The MEdium Resolution Imaging Spectrometer) on üks põhilisemaid Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA) kuuluvaid instrumente ENVISAT-satelliidi pardal.

Uus!!: Maa ja MERIS · Näe rohkem »

Merivälja objekt

Merivälja objekt (ka ja edaspidi objekt M) on meedias kasutatav nimetus 1969.

Uus!!: Maa ja Merivälja objekt · Näe rohkem »

Merkuur

Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.

Uus!!: Maa ja Merkuur · Näe rohkem »

Mesoliitikum

Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg on paleoliitikumi ja neoliitikumi vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood.

Uus!!: Maa ja Mesoliitikum · Näe rohkem »

MESSENGER

MESSENGER (MErcury Surface, Space ENvironment, GEochemistry and Ranging ('Merkuuri pind, kosmosekeskkond, geokeemia ja korrastamine') oli NASA kosmosesond, mis startis 3. augustil 2004 Delta II raketi pardal, et uurida orbiidilt planeedi Merkuur omadusi ja keskkonda. Eesmärgiks oli uurida Merkuuri pinna keemilist koostist, planeedi geoloogilist ajalugu, tema magnetvälja allikat, Merkuuri tuuma mõõtmeid ja olekut, Merkuuri pooluste lenduvat ainet ning planeedi eksosfääri ja magnetosfääri loomust orbiidilt. Missiooni kestuseks oli ette nähtud üks Maa aasta. See oli esimene Merkuuri külastus rohkem kui 30 aasta jooksul. Varem oli Merkuuri juures käinud ainult Mariner 10, mille töö lõppes märtsis 1975. MESSENGER-i skannimisvõime oli tunduvalt parem. Kaamerate lahutusvõime oli 18 m (Mariner 10-l 1,6 km). Samuti oli MESSENGER-il võimalik pildistada kogu planeeti (Mariner 10-l oli võimalik vaadelda ainult seda poolkera, mis oli tema möödalendude ajal valgustatud. MESSENGER-i nimi tähendab otsetõlkes ka sõnumitoojat. See on vihje jumalate sõnumitoojale Mercuriusele vanarooma mütoloogias. Sond sisenes Merkuuri orbiidile 18. märtsil 2011. 30. aprillil 2015 tabas MESSENGER Merkuuri pinda, millega lõppes sondi kaks korda pikenenud missioon.

Uus!!: Maa ja MESSENGER · Näe rohkem »

Messier 100

Messier 100 kese Messier 100 (ka M100 ja NGC 4321) on spiraalgalaktika, mis asub Berenike Juuste tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 100 · Näe rohkem »

Messier 101

Messier 101 (ka M101 ja NGC 5457) on spiraalgalaktika, mis asub Suure Vankri tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 101 · Näe rohkem »

Messier 103

Messier 103 (ka M103 ja NGC 581) on hajusparv, mis asub Kassiopeia tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 103 · Näe rohkem »

Messier 105

Messier 105 (ka M105 ja NGC 3379) on elliptiline galaktika, mis asub Lõvi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 105 · Näe rohkem »

Messier 106

Messier 106 (ka M106 ja NGC 4258) on spiraalgalaktika, mis asub Jahipenide tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 106 · Näe rohkem »

Messier 108

Messier 108 (ka M108 ja NGC 3556) on spiraalgalaktika, mis asub Suure Vankri tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 108 · Näe rohkem »

Messier 109

Messier 109 (ka M109 ja NGC 3992) on spiraalgalaktika, mis asub Suure Vankri tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 109 · Näe rohkem »

Messier 11

Messier 11 (ka NGC 6705) on hajusparv, mis asub Kilbi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 11 · Näe rohkem »

Messier 110

Messier 110 (ka M110 ja NGC 205) on elliptiline kääbusgalaktika, mis asub Andromeeda tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 110 · Näe rohkem »

Messier 12

Messier 12 (ka M12 ja NGC 6128) on kerasparv, mis asub Maokandja tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 12 · Näe rohkem »

Messier 13

Messier 13 ehk Herkulese kerasparv (ka M13 ja NGC 6205) on kerasparv Herkulese tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 13 · Näe rohkem »

Messier 15

Messier 15 (ka M15 ja NGC 7078) on kerasparv, mis asub Pegasuse tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 15 · Näe rohkem »

Messier 18

Messier 18 (ka M18 ja NGC 6613) on hajusparv, mis asub Amburi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 18 · Näe rohkem »

Messier 19

Messier 19 (ka M19 ja NGC 6273) on kerasparv, mis asub Maokandja tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 19 · Näe rohkem »

Messier 2

Messier 2 (ka NGC 7089) on kerasparv, mis asub Veevalaja tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 2 · Näe rohkem »

Messier 21

Messier 21 (ka M21 ja NGC 6531) on hajusparv, mis asub Amburi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 21 · Näe rohkem »

Messier 22

Messier 22 (ka M22 ja NGC 6656) on elliptiline kerasparv, mis asub Amburi tähtkujus, Linnutee keskosa lähedal.

Uus!!: Maa ja Messier 22 · Näe rohkem »

Messier 23

Messier 23 (ka M23 ja NGC 6494) on hajusparv, mis asub lõunataevas Amburi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 23 · Näe rohkem »

Messier 25

Messier 25 (ka M25 ja IC 4725) on hajusparv, mis asub Amburi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 25 · Näe rohkem »

Messier 26

Messier 26 (ka M26 ja NGC 6694) on hajusparv, mis asub Kilbi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 26 · Näe rohkem »

Messier 27

Messier 27 ehk Hantli udukogu (ka M27 ja NGC 6853) on udukogu Rebase tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 27 · Näe rohkem »

Messier 28

Messier 28 (ka M28 ja NGC 6626) on kerasparv, mis asub Amburi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 28 · Näe rohkem »

Messier 29

Messier 29 (ka M29 ja NGC 6913) on hajusparv, mis asub Luige tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 29 · Näe rohkem »

Messier 3

Messier 3 (ka M3 ja NGC 5272) on kerasparv, mis asub Jahipenide tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 3 · Näe rohkem »

Messier 30

Messier 30 (ka M30 ja NGC 7099) on kerasparv, mis asub Kaljukitse tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 30 · Näe rohkem »

Messier 37

Messier 37 (ka M37 ja NGC 2099) on hajusparv, mis asub Veomehe tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 37 · Näe rohkem »

Messier 38

Messier 38 (ka M38 ja NGC 1912) on hajusparv, mis asub Veomehe tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 38 · Näe rohkem »

Messier 39

Messier 39 (ka M39 ja NGC 7092) on hajusparv, mis asub Luige tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 39 · Näe rohkem »

Messier 4

Messier 4 (ka M4 ja NGC 6121) on kerasparv, mis asub Skorpioni tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 4 · Näe rohkem »

Messier 43

Messier 43 (ka M43 ja NGC 1982) on Orioni tähtkujus asuv udukogu, millel on H-II-piirkond.

Uus!!: Maa ja Messier 43 · Näe rohkem »

Messier 46

Messier 46 (ka M46 ja NGC 2437) on Ahtri tähtkujus asuv hajusparv.

Uus!!: Maa ja Messier 46 · Näe rohkem »

Messier 47

Messier 47 (ka M47 ja NGC 2422) on hajusparv, mis asub Ahtri tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 47 · Näe rohkem »

Messier 48

Messier 48 (ka M48 ja NGC 2548) on hajusparv, mis asub Hüdra tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 48 · Näe rohkem »

Messier 49

Messier 49 (ka M49 ja NGC 4472) on elliptiline galaktika, mis asub Neitsi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 49 · Näe rohkem »

Messier 5

Messier 5 (ka M5 ja NGC 5904) on kerasparv, mis asub Mao tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 5 · Näe rohkem »

Messier 50

Messier 50 (ka M50 ja NGC 2323) on hajusparv, mis asub Ükssarviku tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 50 · Näe rohkem »

Messier 52

Messier 52 (ka M52 ja NGC 7654) on hajusparv, mis asub Kassiopeia tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 52 · Näe rohkem »

Messier 53

Messier 53 (ka M53 ja NGC 5024) on kerasparv, mis asub Berenike Juuste tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 53 · Näe rohkem »

Messier 54

Messier 54 (ka M54 ja NGC 6715) on kerasparv, mis asub Amburi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 54 · Näe rohkem »

Messier 56

Messier 56 (ka M56 ja NGC 6779) on kerasparv, mis asub Lüüra tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 56 · Näe rohkem »

Messier 58

Messier 58 (ka M58 ja NGC 4579) on spiraalgalaktika, mis asub Neitsi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 58 · Näe rohkem »

Messier 59

Messier 59 (ka M59 ja NGC 4621) on elliptiline galaktika, mis asub Neitsi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 59 · Näe rohkem »

Messier 60

Messier 60 (ka M60 ja NGC 4649) on elliptiline galaktika, mis asub Neitsi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 60 · Näe rohkem »

Messier 61

Messier 61 (ka M61 ja NGC 4303) on spiraalgalaktika, mis asub Neitsi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 61 · Näe rohkem »

Messier 62

Messier 62 (ka M62 ja NGC 6266) on kerasparv, mis asub Maokandja tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 62 · Näe rohkem »

Messier 63

Messier 63 (ka M63 ja NGC 5055) on spiraalgalaktika, mis asub Jahipenide tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 63 · Näe rohkem »

Messier 64

Messier 64 ehk Musta silma galaktika (tuntud ka kui NGC 4826) on galaktika Berenike Juuste tähtkujus põhjataevas.

Uus!!: Maa ja Messier 64 · Näe rohkem »

Messier 66

Messier 66 (ka M66 ja NGC 3627) on spiraalgalaktika, mis asub Lõvi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 66 · Näe rohkem »

Messier 67

Messier 67 (ka M67 ja NGC 2682) on hajusparv, mis asub Vähi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 67 · Näe rohkem »

Messier 68

Messier 68 (ka M68 ja NGC 4590) on kerasparv, mis asub Hüdra tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 68 · Näe rohkem »

Messier 69

Messier 69 (ka M69 ja NGC 6637) on kerasparv, mis asub Amburi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 69 · Näe rohkem »

Messier 7

Messier 7 (ka M7 ja NGC 6475) on hajusparv, mis asub Skorpioni tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 7 · Näe rohkem »

Messier 70

Messier 70 (ka M70 ja NGC 6681) on kerasparv, mis asub Amburi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 70 · Näe rohkem »

Messier 71

Messier 71 (ka M71 ja NGC 6838) on kerasparv, mis asub Noole tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 71 · Näe rohkem »

Messier 72

Messier 72 (ka M72 ja NGC 6981) on kerasparv, mis asub Veevalaja tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 72 · Näe rohkem »

Messier 73

Messier 73 Messier 73 (ka M73 ja NGC 6994) on neljast tähest koosnev asterism, mis asub Veevalaja tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 73 · Näe rohkem »

Messier 74

Messier 74 (ka NGC 628 ja Fantoomgalaktika) on spiraalgalaktika, mis asub Kalade tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 74 · Näe rohkem »

Messier 75

Messier 75 (M75 ja NGC 6864) on kerasparv, mis asub Amburi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 75 · Näe rohkem »

Messier 76

Messier 76 (ka M76 ja NGC 650/651) on planetaarudu, mis asub Perseuse tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 76 · Näe rohkem »

Messier 77

Messier 77 (ka M77 ja NGC 1068) on spiraalgalaktika, mis asub Vaala tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 77 · Näe rohkem »

Messier 80

Messier 80 (ka M80 ja NGC 6093) on kerasparv, mis asub Skorpioni tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 80 · Näe rohkem »

Messier 81

Messier 81 (ka M81 ja NGC 3031) on spiraalgalaktika, mis asub Suure Vankri tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 81 · Näe rohkem »

Messier 82

Messier 82 (ka M82 ja NGC 3034) on tähepurske galaktika, mis asub Suure Vankri tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 82 · Näe rohkem »

Messier 83

Messier 83 (ka M83 ja NGC 5236) on spiraalgalaktika, mis asub Hüdra tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 83 · Näe rohkem »

Messier 84

Messier 84 (ka M84 ja NGC 4374) on elliptiline või läätsgalaktika, mis asub Neitsi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 84 · Näe rohkem »

Messier 85

Messier 85 (ka M85 ja NGC 4382) on elliptiline- või läätsgalaktika, mis asub Berenike Juuste tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 85 · Näe rohkem »

Messier 86

Messier 86 (ka M86 ja NGC 4406) on elliptiline või läätsgalaktika, mis asub Neitsi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 86 · Näe rohkem »

Messier 87

Messier 87 (ka M87, NGC 4486) on suur elliptiline galaktika, mis asub Neitsi tähtkujus Maast 52 miljoni valgusaasta kaugusel.

Uus!!: Maa ja Messier 87 · Näe rohkem »

Messier 88

Messier 88 (ka M88 ja NGC 4501) on spiraalgalaktika, mis asub Berenike Juuste tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 88 · Näe rohkem »

Messier 89

Messier 89 (ka M89 ja NGC 4552) on elliptiline galaktika, mis asub Neitsi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 89 · Näe rohkem »

Messier 90

Messier 90 (ka M90 ja NGC 4569) on spiraalgalaktika, mis asub Neitsi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 90 · Näe rohkem »

Messier 91

Messier 91 (ka M91 ja NGC 4548) on spiraalgalaktika, mis asub Berenike Juuste tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 91 · Näe rohkem »

Messier 92

Messier 92 (ka M92 ja NGC 6341) on kerasparv, mis asub Herkulese tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 92 · Näe rohkem »

Messier 93

Messier 93 (ka M93 ja NGC 2447) on hajusparv, mis asub Ahtri tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 93 · Näe rohkem »

Messier 94

Messier 94 (ka M94 ja NGC 4736) on spiraalgalaktika, mis asub Jahipenide tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 94 · Näe rohkem »

Messier 96

Messier 96 (ka M96 ja NGC 3368) on spiraalgalaktika, mis asub Lõvi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 96 · Näe rohkem »

Messier 98

Messier 98 (ka M98 ja NGC 4192) on spiraalgalaktika, mis asub Berenike Juuste tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 98 · Näe rohkem »

Messier 99

Messier 99 (ka M99 ja NGC 4254) on spiraalgalaktika, mis asub Berenike Juuste tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Messier 99 · Näe rohkem »

Metallurgia

Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.

Uus!!: Maa ja Metallurgia · Näe rohkem »

Metasekvoia (perekond)

Metasekvoia (Metasequoia) on okaspuulaadsete seltsi küpressiliste sugukonda kuuluv heitlehine okaspuu.

Uus!!: Maa ja Metasekvoia (perekond) · Näe rohkem »

Meteoor

Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.

Uus!!: Maa ja Meteoor · Näe rohkem »

Meteoorkeha

Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.

Uus!!: Maa ja Meteoorkeha · Näe rohkem »

Meteoriit

1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.

Uus!!: Maa ja Meteoriit · Näe rohkem »

Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid

Siin on loetletud meteoroloogia ja klimatoloogiaga seotud mõisteid; paleoklimatoloogia mõisted on artiklis Paleogeograafia mõisteid.

Uus!!: Maa ja Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid · Näe rohkem »

Michelsoni-Morley eksperiment

Michelsoni-Morley interferomeeter, mis on kinnitatud kiviplaadile ja hõljub elavhõbeda vannis Michelsoni-Morley eksperimendi sooritasid 1887.

Uus!!: Maa ja Michelsoni-Morley eksperiment · Näe rohkem »

Mikołaj Kopernik

Koperniku portree. Puulõige Nicolaus Reusneri raamatust "Icones" (1578), mille valmistas arvatavasti Tobias Stimmer Koperniku väidetava autoportree järgi. See portree on eeskujuks paljudele puulõigetele, vaselõigetele ja maalidele. Mikołaj Kopernik (postuumselt poolapärastatud nimi; õieti Niklas Koppernigk; ladinapärastatult Nicolaus Copernicus või Nicolaus Coppernicus; seksapäraselt Nikolaus Kopernikus; 19. veebruar 1473 Toruń, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik – 24. mai 1543 Frombork, Kuninglik Preisimaa, Poola kuningriik) poola astronoom, matemaatik, kartograaf arst ja Ermlandi piiskopkonna toomhärra, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija.

Uus!!: Maa ja Mikołaj Kopernik · Näe rohkem »

Mikromegas

“Mikromegas” on Voltaire’i 1752.

Uus!!: Maa ja Mikromegas · Näe rohkem »

Mikroorganismid

Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.

Uus!!: Maa ja Mikroorganismid · Näe rohkem »

Mikrovetikad

Mikrovetikad perekonnast ''Nannochloropsis'' Mikrovetikad ehk mikrofüüdid on mõne kuni mõnesaja mikromeetri pikkused, enamasti ainuraksed päris- ja eeltuumsed vetikad.

Uus!!: Maa ja Mikrovetikad · Näe rohkem »

Milankovići tsüklid

Milankovići tsüklid on Serbia ehitusinseneri ja matemaatiku Milutin Milankovići kirja pandud kolm tsüklilist tegurit, mis mõjutavad Maa kliimat ja jääaegade tekkimist.

Uus!!: Maa ja Milankovići tsüklid · Näe rohkem »

Mimas (kuu)

Mimas ehk Saturn I on üks Saturni kaaslastest.

Uus!!: Maa ja Mimas (kuu) · Näe rohkem »

Mina, robot (film)

"Mina, robot" on Alex Proyase lavastatud düstoopiline ameerika ulme- ja märulifilm.

Uus!!: Maa ja Mina, robot (film) · Näe rohkem »

Mir

Mir (vene keeles Мир 'maailm' või 'rahu') ehk Mir-1 oli moodulitest koosnev Nõukogude Liidu (hiljem Venemaa) orbitaaljaam, mis oli kasutusel aastatel 1986–2001.

Uus!!: Maa ja Mir · Näe rohkem »

Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?

"Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest" ("What is this thing called science?") on Alan Chalmersi filosoofiaraamat, mis on mõeldud sissejuhatuseks teadusfilosoofiasse üliõpilaste ja teadlaste jaoks, kuid esitab ka oma seisukoha.

Uus!!: Maa ja Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? · Näe rohkem »

Miss Grand International

Miss Grand International on iga-aastane iludusvõistlus.

Uus!!: Maa ja Miss Grand International · Näe rohkem »

Mnemoonika

Gregoriuse kalendri kuude pikkuse meeldejätmiseks on levinud sõrmenukkide mnemoonika, kus iga nukk tähistab 31-päevast kuud Mnemoonika (tuntud ka kui mälutehnika ja mälukunst, mnemotehniliste võtete kogum, mnemotehnika või mnemovõtete kogum) on reeglid või võtted teadmiste meelespidamise või meenutamise hõlbustamiseks.

Uus!!: Maa ja Mnemoonika · Näe rohkem »

Motonori Matsuyama

Motonori Matsuyama (jaapani keeles 松山 基範 Matsuyama Motonori; 25. oktoober 1884 – 27. jaanuar 1958) oli jaapani geofüüsik.

Uus!!: Maa ja Motonori Matsuyama · Näe rohkem »

Mudavulkaan

''Gryphon'''i tüüpi mudavulkaanid Aserbaidžaanis Gobustanis Mudavulkaan ehk sals on peeneteralisest setendist koosnev lame- või tüvikoonuseline kuhik, mille tipus avanevast lõõrist purskub suurenenud rõhust tulenevalt pidevalt või aeg-ajalt muda, gaasi ja naftasegust vett.

Uus!!: Maa ja Mudavulkaan · Näe rohkem »

Multi-Purpose Logistics Module

Discovery lastiruumis Vene kosmonaut Juri Gidzenko Leonardo sisemuses Multi-Purpose Logistics Module (MPLM) oli suur survestatud konteiner, mida kasutati Space Shuttle'i missioonidel varustuse transpordiks Rahvusvahelisse kosmosejaama.

Uus!!: Maa ja Multi-Purpose Logistics Module · Näe rohkem »

Murenemine

Snæfellsnesi poolsaar, Island Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.

Uus!!: Maa ja Murenemine · Näe rohkem »

Musala

Vaade Musalale Jastrebetsilt Vaade Musalalt Maritsa allikale Talvine marsruut Musalale Musala tipp Musala on mägi Rila mägedes, Bulgaaria kõrgeim tipp.

Uus!!: Maa ja Musala · Näe rohkem »

Must auk

Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).

Uus!!: Maa ja Must auk · Näe rohkem »

Mysterium Cosmographicum

thumb thumb "Mysterium Cosmographicum" ("Kosmograafiline müsteerium") on Johannes Kepleri astronoomiaalane teos.

Uus!!: Maa ja Mysterium Cosmographicum · Näe rohkem »

Nadežda (prussakas)

Nadežda (vene keeles Надежда, lootus) oli emane tarakan (inimesekaasleja putukas, Blatta orientalis), kes viibis ajavahemikus 14. – 26. september 2007 kosmoses ning kelle poolt Maal ilmale toodud 33 järeltulijat on teadaolevalt esimesed kaalutuse tingimustes edukalt sigitatud elusolendid.

Uus!!: Maa ja Nadežda (prussakas) · Näe rohkem »

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Maa ja Nafta · Näe rohkem »

Nõlv

Lõhavere linnamäe nõlv Nõlv on üle 20kraadi kallakuga maapind.

Uus!!: Maa ja Nõlv · Näe rohkem »

Nemo punkt

R'lyethi asupaik H. P. Lovecrafti ja August Delerthi kirjatöödes vastavalt punktile Nemo Nemo punkt (inglise ja prantsuse keeles Point Nemo, mis on tuletatud ladina sõnast nemo ehk eikeegi) on Maa veeliselt kaugeim ligipääsmatuspoolus, mille äärmuspunkt asub keset Lõuna-Vaikset ookeanit.

Uus!!: Maa ja Nemo punkt · Näe rohkem »

Nepal

Rippsild koormaloomadega Tatopani lähistel India ninasarvik Nepalis Nepal (varem ka Nepaal) on merepiirita riik Lõuna-Aasias.

Uus!!: Maa ja Nepal · Näe rohkem »

Neptuun

Neptuun on Päikesesüsteemi kaheksas ja Päikesest kõige kaugemal asuv planeet.

Uus!!: Maa ja Neptuun · Näe rohkem »

Neutriinoastronoomia

IceCube http://icecube.wisc.edu/ neutriinodetektori DOM moodul Neutriinoastronoomia on astronoomia haru, mis uurib maailmaruumi objekte neist lähtuvate neutriinode vahendusel.

Uus!!: Maa ja Neutriinoastronoomia · Näe rohkem »

Neutriinod

Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.

Uus!!: Maa ja Neutriinod · Näe rohkem »

NGC 1501

NGC 1501 NGC 1501 on planetaarudu, mis asub Kaelkirjaku tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 1501 · Näe rohkem »

NGC 1502

NGC 1502 on umbes 45 tähest koosnev hajusparv, mis asub Kaelkirjaku tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 1502 · Näe rohkem »

NGC 2371

NGC 2371 NGC 2371 on kahe tuumaga planetaarudu, mis asub Kaksikute tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 2371 · Näe rohkem »

NGC 2403

NGC 2403 (ka Caldwell 7) on spiraalgalaktika, mis asub Kaelkirjaku tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 2403 · Näe rohkem »

NGC 2451

NGC 2451 (Stellariumi kujutis) NGC 2451 on Ahtri tähtkujus asuv hajusparv mille tõenäoliselt avastas Giovanni Battista Hodierna enne 1654.

Uus!!: Maa ja NGC 2451 · Näe rohkem »

NGC 265

NGC 265 on hajusparv, mis asub Väikeses Magalhãesi Pilves, Tuukani tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 265 · Näe rohkem »

NGC 290

NGC290 NGC 290 on hajusparv, mis asub Väikeses Magalhãesi Pilves, Tuukani tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 290 · Näe rohkem »

NGC 3132

NGC 3132 (ka Caldwell 74 ja Lõunaringi udu) on hele ja laialdaselt uuritud planetaarudu, mis asub Purjede tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 3132 · Näe rohkem »

NGC 3242

NGC 3242 NGC 3242 (ka Jupiteri kummitus) on planetaarudu, mis asub Hüdra tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 3242 · Näe rohkem »

NGC 3314

NGC 3314 on kaks teineteisega kattuvat spiraalgalaktikat, mis asuvad Hüdra tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 3314 · Näe rohkem »

NGC 346

NGC 346 NGC 346 on hajusparv, mis asub Väikeses Magalhãesi Pilves, Tuukani tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 346 · Näe rohkem »

NGC 3628

NGC 3628 on spiraalgalaktika, mis asub Lõvi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 3628 · Näe rohkem »

NGC 4526

NGC 4526 ja SN 1994D NGC 4526 (ka NGC 4560) on läätsgalaktika, mis asub Neitsi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 4526 · Näe rohkem »

NGC 4874

NGC 4874 on keskel paremal NGC 4874 on elliptiline galaktika, mis asub Coma galaktikaparves, Berenike Juuste tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 4874 · Näe rohkem »

NGC 488

NGC 488 on spiraalgalaktika, mis asub Kalade tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 488 · Näe rohkem »

NGC 520

NGC 520 on kaks galaktikat Kalade tähtkujus, mis on teineteisega kokku põrkamas.

Uus!!: Maa ja NGC 520 · Näe rohkem »

NGC 5824

pisi NGC 5824 on Hundi tähtkujus asuv kerasparv, mis paikneb Kentauri tähtkuju läänepoolse piiri lähedal.

Uus!!: Maa ja NGC 5824 · Näe rohkem »

NGC 5866

NGC 5866 NGC 5866 on lääts- või spiraalgalaktika, mis asub Lohe tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 5866 · Näe rohkem »

NGC 5986

NGC 5986 NGC 5986 on kerasparv, mis asub Hundi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 5986 · Näe rohkem »

NGC 6001

NGC 6001 NGC 6001 on spiraalgalaktika, mis asub Põhjakrooni tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 6001 · Näe rohkem »

NGC 604

NGC 604 NGC 604 on H-II-piirkond, mis asub Kolmnurga galaktikas ja on Kohalik Galaktikarühma suurimaid H-II-piirkondi.

Uus!!: Maa ja NGC 604 · Näe rohkem »

NGC 6193

NGC 6193 ja udukogu NGC 6188 NGC 6193 on Altari tähtkujus asuv hajusparv, mis koosneb 27 tähest.

Uus!!: Maa ja NGC 6193 · Näe rohkem »

NGC 6397

Hubble'i kosmoseteleskoobi foto NGC 6397st NGC 6397 (ka Caldwell 86) on kerasparv, mis asub Altari tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 6397 · Näe rohkem »

NGC 6584

NGC 6584 on kerasparv, mis asub Teleskoobi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 6584 · Näe rohkem »

NGC 6712

NGC 6712 NGC 6712 on kerasparv, mis asub Kilbi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 6712 · Näe rohkem »

NGC 7331

NGC 7331 NGC 7331 on spiraalgalaktika, mis asub Pegasuse tähtkujus.

Uus!!: Maa ja NGC 7331 · Näe rohkem »

Nicolaus Cusanus

pisi Nicolaus Cusanus ehk Kuesi Nikolaus ehk Nikolaus Kuesist (1401 Kuesis Moseli ääres (praegu Bernkastel-Kues) – 11. august 1464 Todis (Umbria)) oli kirikutegelane, kardinal ja universaalõpetlane, keda paljud peavad 15. sajandi tähtsaimaks filosoofiks ja üheks tähtsamaks matemaatikuks.

Uus!!: Maa ja Nicolaus Cusanus · Näe rohkem »

Nicole Aunapu Mann

Nicole Victoria Aunapu Mann (sündinud 27. juunil 1977 Petalumas California osariigis) on Ameerika Ühendriikide katselendur ja NASA astronaut.

Uus!!: Maa ja Nicole Aunapu Mann · Näe rohkem »

Noa laev

Noa laev on vana testamendi esimeses Moosese raamatus kirjeldatud laev, mille ehitas patriarh Noa.

Uus!!: Maa ja Noa laev · Näe rohkem »

NOAA satelliidid

Esimene satelliidipilt Maast, TIROS-1, 1.04.1960 NOAA on Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni polaarorbiidil ilmasatelliitide seeria.

Uus!!: Maa ja NOAA satelliidid · Näe rohkem »

Noosfäär

Noosfäär ehk mõistusesfäär on Vladimir Vernadski järgi inimmõistuse poolt kujundatud ja keemiliselt ümberkorraldatud sfäär planeedi Maa ümber.

Uus!!: Maa ja Noosfäär · Näe rohkem »

Norishige Kanai

Norishige Kanai (jaapani keeles 金井 宣茂 Kanai Norishige; sündinud 5. detsembril 1976) on Jaapani arst, mereväelane ja JAXA astronaut.

Uus!!: Maa ja Norishige Kanai · Näe rohkem »

Novaja Zemlja efekt

Novaja Zemlja efekt: miraaži moonutatud kujutis Novaja Zemlja efekt on polaarmiraaž, mida põhjustab päikesevalguse suur murdumine atmosfääriliste termokliinide vahel.

Uus!!: Maa ja Novaja Zemlja efekt · Näe rohkem »

Novatseen

Novatseen on väljapakutud termin kirjeldamaks ajajärku planeedil Maa, mil tekib inimesest kõrgema intellektiga olend, kes jätkab mõistusliku elu arengukäiku.

Uus!!: Maa ja Novatseen · Näe rohkem »

November 2011

November 2011, kroonika 2011.

Uus!!: Maa ja November 2011 · Näe rohkem »

NSV Liidu Üldise Masinaehituse Ministeerium

NSV Liidu Üldise Masinaehituse Ministeerium (vene keeles Министерство общего машиностроения СССР) oli aastatel 1955–1957 ja 1965–1991 Nõukogude Liidus eksisteerinud riigivalitsemise organ; kuulus ministeeriumina NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu.

Uus!!: Maa ja NSV Liidu Üldise Masinaehituse Ministeerium · Näe rohkem »

Nukliid

Nukliid on aatomi tüüp, mida iseloomustab tema tuuma koostis.

Uus!!: Maa ja Nukliid · Näe rohkem »

Ojos del Salado

Vaade Ojos del Salado Tšiili tipule Argentina tipult. Ojos del Salado on kihtvulkaan Andide mäestikus Tšiili ja Argentina piiril.

Uus!!: Maa ja Ojos del Salado · Näe rohkem »

Oktoober 2003

Oktoober 2003, kroonika.

Uus!!: Maa ja Oktoober 2003 · Näe rohkem »

Oktoober 2008

Oktoober 2008, kroonika.

Uus!!: Maa ja Oktoober 2008 · Näe rohkem »

Oliviin

Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Uus!!: Maa ja Oliviin · Näe rohkem »

Omega Centauri

Omega Centauri Omega Centauri (ka NGC 5139) on kerasparv, mis asub Kentauri tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Omega Centauri · Näe rohkem »

On Denoting

"On Denoting" ('Denoteerimisest', eestikeelses tõlkes "Osutamisest") on Bertrand Russelli artikkel 1905.

Uus!!: Maa ja On Denoting · Näe rohkem »

Ookean

Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.

Uus!!: Maa ja Ookean · Näe rohkem »

Ookeani keskahelik

kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.

Uus!!: Maa ja Ookeani keskahelik · Näe rohkem »

Ookeanibassein

Ookeanibassein ehk ookeaninõgu on maailmamerega kaetud suur nõgu Maa pinnal, mille põhjaks on ookeaniline maakoor.

Uus!!: Maa ja Ookeanibassein · Näe rohkem »

Ookeanide hapestumine

CO2 kasvu tõttu 1700. ja 1990. aastate vahel, Globaalse Ookeaniandmete Analüüsi Projekt (GLODAP) ja Maailma ookeanide atlas Ookeanide hapestumine on käimasolev pH taseme vähenemine Maa ookeanides, mis on põhjustatud süsinikdioksiidi (CO2) sidumisest atmosfäärist.

Uus!!: Maa ja Ookeanide hapestumine · Näe rohkem »

Ookeanide väetamine

Ookeanide väetamine on teoreetiline geoinseneeria meetod, millega muuta planeedi Maa kliimat.

Uus!!: Maa ja Ookeanide väetamine · Näe rohkem »

Ookeanipõhja laienemine

Uut ookeanilist maakoort tekib ookeani keskahelikes pidevalt juurde. Punaka tooniga on tähistatud ookeanipõhja noorimat osa. Ookeanipõhja laienemine ehk spreeding on osa laamtektoonika teooriast.

Uus!!: Maa ja Ookeanipõhja laienemine · Näe rohkem »

Ookeanipõhja puurimisprogramm

Puurimislaev Joides Resolution Ookeanipõhja puurimisprogrammid on rahvusvahelised teadusprogrammid, mille eesmärgiks on ookeanide ja merede põhjast informatsiooni kogumine Maa geoloogilise ajaloo, geoloogiliste protsesside, kliima muutumise ning muu nendega seotu kohta.

Uus!!: Maa ja Ookeanipõhja puurimisprogramm · Näe rohkem »

Ookeanipoolkera

Ookeanipoolkera Ookeanipoolkera ehk veepoolkera on Maa poolkera, mille keskme koordinaadid on on Uus-Meremaa juures.

Uus!!: Maa ja Ookeanipoolkera · Näe rohkem »

OpenStreetMap

Tallinna Peterburi tee piirkonna kaart, 2010 Sama piirkonna kaart OpenStreetMapis 2008. aastal OpenStreetMap (lühend OSM) on avatud lähtekoodiga projekt, mille raames luuakse vabalt kasutatavaid geograafilisi andmeid, näiteks tänavakaarte.

Uus!!: Maa ja OpenStreetMap · Näe rohkem »

Orbiidi kalle

tiirleb ümber suurema taevakeha B. Väiksema taevakeha orbiit lõikab baastasandit sõlmede joonel, mis on joonisel kujutatud rohelise joonega. A – taevakeha B – keskne taevakeha C – baastasand D – orbiidi tasand''i'' – orbiidi kalle Taevakeha orbiidi kaldeks ehk inklinatsiooniks nimetatakse taevamehaanikas selle taevakeha orbiidi tasandi ja mõne teise tasandi (baastasandi) vahelist nurka.

Uus!!: Maa ja Orbiidi kalle · Näe rohkem »

Orbiit

Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.

Uus!!: Maa ja Orbiit · Näe rohkem »

Orbitaaljaam

Orbitaaljaam (ka kosmosejaam) on planeedi (seni ainult Maa) ümber tiirlev pikka aega töötav piloteeritav ning pidevalt või ajuti mehitatud ja põkkamist võimaldav kosmoseaparaat.

Uus!!: Maa ja Orbitaaljaam · Näe rohkem »

Ordoviitsium

Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Uus!!: Maa ja Ordoviitsium · Näe rohkem »

Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine

Väljasuremise intensiivsus Ordoviitsiumi-siluri (O-S) ehk ordoviitsiumi lõpu väljasuremine on Maa ajaloos suuruselt teine väljasuremine hävinud sugukondade osakaalu poolest.

Uus!!: Maa ja Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine · Näe rohkem »

Orioni projekt

Kunstniku nägemus Orioni projekti tulemusel valminud kosmoselaevast Orioni projekt (inglise keeles Project Orion) oli aastatel 1958–1963 valdavalt USA-s toimunud uuringute seeria eesmärgiga kasutada tuumarelvi kosmoselaevade jõuallikana (nn tuuma-impulssajam).

Uus!!: Maa ja Orioni projekt · Näe rohkem »

Orioni vöö

Orioni vöö. Vööst vasakul asub Leegi udu ning all vasakul Hobusepea udu Orioni vöö on Orioni tähtkujus asuv asterism, mis koosneb kolmest tähest, milleks on Alnitak, Alnilam ja Mintaka.

Uus!!: Maa ja Orioni vöö · Näe rohkem »

Orkaan

Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004 Orkaanide teekonnad aastail 1985–2005 Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ekvatoriaalsetel aladel tekkinud võimas ulatuslik tsüklon (madalrõhkkond), millega kaasnevad tugevad orkaanituuled.

Uus!!: Maa ja Orkaan · Näe rohkem »

Ortodroom

Ortodroom on matemaatikas geodeetiline joon kerapinnal.

Uus!!: Maa ja Ortodroom · Näe rohkem »

Osaline sulamine

Osaline sulamine ehk osaline ülessulamine on magmaline protsess, kus kivim hakkab sulama sulamisvahemiku alumises otsas, moodustades magma, mille keemiline koostis erineb lähtekivimi koostisest.

Uus!!: Maa ja Osaline sulamine · Näe rohkem »

Osoonikiht

Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.

Uus!!: Maa ja Osoonikiht · Näe rohkem »

Palavvöö

Palavvöö varasema jaotuse järgi Palavvöö on Maa soojusvöö, mille piiriks on kõige soojema kuu samatemperatuurijooned +20 °C.

Uus!!: Maa ja Palavvöö · Näe rohkem »

Paleoökoloogia

Kivistunud käsijalgsed ja sammalloomad Paleoökoloogia on paleontoloogia haru, mis uurib geoloogilise mineviku organismide eluviise ja tingimusi, organismide ja keskkonna vahelisi seoseid ja nende muutusi elu arengu käigus Maal.

Uus!!: Maa ja Paleoökoloogia · Näe rohkem »

Paleogeograafia

Paleogeograafia on loodusgeograafia haru, mis uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikke tingimusi.

Uus!!: Maa ja Paleogeograafia · Näe rohkem »

Parasvöö

Parasvööd on märgitud rohelisega Parasvööd vanas mõistes polaarjoonte ja pöörijoonte vahel Parasvöö on Maa soojusvöö, mille piirideks on kõige soojema kuu samatemperatuurijooned +20 °C ekvaatori poolt ja +10 °C pooluse poolt.

Uus!!: Maa ja Parasvöö · Näe rohkem »

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Uus!!: Maa ja Päike · Näe rohkem »

Päikese loide

X5,4 klassi loide, vaadeldud ''NASA SDO (Solar Dynamics Observatory)'' teleskoobi abiga (kujutis üles võetud 6. märts 2012) keel.

Uus!!: Maa ja Päikese loide · Näe rohkem »

Päikeseenergia

Päikeseenergia on päikesekiirguse energia.

Uus!!: Maa ja Päikeseenergia · Näe rohkem »

Päikesekalender

Päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks osaks või tsükliks.

Uus!!: Maa ja Päikesekalender · Näe rohkem »

Päikesekiirgus

pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.

Uus!!: Maa ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »

Päikeseloojang

Päikeseloojang Päikeseloojang Päikeseloojangu järgne ehakuma Päikeseloojang on Päikese igapäevane kadumine läänes horisondi taha Maa või täpsemalt öeldes selle planeedi, kus vaatleja viibib, pöörlemise tulemusena.

Uus!!: Maa ja Päikeseloojang · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Maa ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Päikesesüsteemi objektide loend

* Tsentraalne keha - Päike.

Uus!!: Maa ja Päikesesüsteemi objektide loend · Näe rohkem »

Päikesesüsteemi teke ja areng

protoplanetaarsest kettast Animatsioon tähe ja planeetide moodustumisest Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes.

Uus!!: Maa ja Päikesesüsteemi teke ja areng · Näe rohkem »

Päikesetorm

Päikesetorm on Päikese pinna häiritud olek, mis võib teatud juhtudel levida üle heliosfääri, mõjutades kogu Päikesesüsteemi, sealhulgas Maad ja selle magnetosfääri.

Uus!!: Maa ja Päikesetorm · Näe rohkem »

Päikesevarjutus

pisi Esimese eestlasest fotograafi Reinhold Sachkeri foto päikesevarjutusest. Tartu 4. aprillil 1912 (vkj) kell 14.44 Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.

Uus!!: Maa ja Päikesevarjutus · Näe rohkem »

Pöörijoon

Pöörijoon on kujutletav joon maakera pinnal, mille laiuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon).

Uus!!: Maa ja Pöörijoon · Näe rohkem »

Pöörlemine

Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.

Uus!!: Maa ja Pöörlemine · Näe rohkem »

Põhikliimavööde

Põhikliimavööde on kliimavööde, kus aasta ringi valitsevad samad õhumassid ja õhuringlus eriti ei muutu.

Uus!!: Maa ja Põhikliimavööde · Näe rohkem »

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.

Uus!!: Maa ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »

Põhjanael

Põhjanaela (ka ''Stella Polaris ja Polaris Borealis'') leidmine tähistaevas Tähtede näiv liikumine ümber Põhjanaela taeva põhjapooluse vahetus läheduses Põhjanael (harvem nimetatud ka Põhjatäheks) on Väikese Karu tähtkuju (Eesti tähistaevas Väikese Vankri) heledaim täht.

Uus!!: Maa ja Põhjanael · Näe rohkem »

Põhjapoolkera

Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.

Uus!!: Maa ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »

Põhjapoolus

Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.

Uus!!: Maa ja Põhjapoolus · Näe rohkem »

Põhjataevas

Maa taevasfääri sees. Põhjataevas asub taevaekvaatorist (keskmine joon) üleval Põhjataevas on taevasfääri põhjapoolkera ehk taevaekvaatorist põhja poole jääv ala.

Uus!!: Maa ja Põhjataevas · Näe rohkem »

Põlevkivi

Eesti põlevkivi ehk kukersiit Jordaania põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.

Uus!!: Maa ja Põlevkivi · Näe rohkem »

Põllumajandusmaa

Põllumajandusmaa (ka põllumajanduslik maa) on maa, kus kasvatatakse põllumajandussaadusi või kus on head põllumajanduslikud ja keskkonnatingimused millegi kasvatamiseksEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.

Uus!!: Maa ja Põllumajandusmaa · Näe rohkem »

Pehr Wilhelm Wargentin

Otto Henrik Wallgreni litograafia Carl Fredrich Branderi originaali järgi. ''Pehr Wargentin''. 1849 Mikael Andree. Pehr Wilhelm Wargentin. 1927 Pehr Wilhelm Wargentin (1879. aasta portree) Pehr Wilhelm Wargentin (22. september 1717 Sunne – 13. detsember 1783 Stockholm) oli rootsi astronoom ja statistik.

Uus!!: Maa ja Pehr Wilhelm Wargentin · Näe rohkem »

Pentti Linkola

Pentti Linkola (2011) Pentti Linkola (2006) Kaarlo Pentti Linkola (7. detsember 1932 Helsingi – 5. aprill 2020 Valkeakoski) oli radikaalsete vaadetega soome keskkonnafilosoof, rohelise elamisviisi ideoloog ja ühiskonnakriitik.

Uus!!: Maa ja Pentti Linkola · Näe rohkem »

Perigee

Perigee (kr peri 'ümber, lähedal' + gē 'Maa') on ümber Maa tiirleva keha orbiidi punkt, mis asub Maa massikeskmele kõige lähemal.

Uus!!: Maa ja Perigee · Näe rohkem »

Periheel

Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.

Uus!!: Maa ja Periheel · Näe rohkem »

Permakultuur

Permakultuur ehk jätkuloomine on inimasustuse ja põllumajanduse kavandamise viis, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid.

Uus!!: Maa ja Permakultuur · Näe rohkem »

Perseiidid

Lõuna-Eestis Luhasoos perseiide vaatlemas. Pildil on lisaks ühele perseiidile nähtav ka Linnutee ja Andromeeda galaktika ning horisondil valgusreostus Perseiid jäädvustatuna 2016. aasta augustis Karksi järve ääres Perseiidid on meteoorivool ehk tähesadu, mis tipneb igal aastal 12. augustil ning on jälgitav kuni kaks nädalat enne ja pärast seda (isegi juuli keskpaigast).

Uus!!: Maa ja Perseiidid · Näe rohkem »

Persephone

Persephone (Rooma mütoloogias vaste Proserpina; tuntud ka kui Kore - otsetõlkes "neiuke") on vanakreeka mütoloogias surnute, allmaailma- ja ka viljakusjumalanna, Zeusi ja Demeteri tütar.

Uus!!: Maa ja Persephone · Näe rohkem »

Perseuse haru

Linnutee struktuur Perseuse haru on Linnutee üks kahest peamisest harust.

Uus!!: Maa ja Perseuse haru · Näe rohkem »

Petersi projektsioon

Petersi projektsioon. Petersi projektsioon on õigepindne silindriline kaardiprojektsioon, mis kasutab kahte standardparalleeli.

Uus!!: Maa ja Petersi projektsioon · Näe rohkem »

Petroloogia mõisteid

Siin on loetletud nn kristalsete kivimite petroloogia ja vulkanoloogiaga seotud mõisteid; litoloogia mõisted on artiklis Sedimentoloogia mõisteid; kristallooptika mõisted on artiklis Kristallograafia mõisteid.

Uus!!: Maa ja Petroloogia mõisteid · Näe rohkem »

Philolaos

Philolaos ehk Philolaos Krotonist (vanakreeka Φιλόλαος, ladina Philolaus; u 480...475 eKr – u 405...385 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes arvatakse pütaagorlaste ja Sokratese-eelsete filosoofide hulka.

Uus!!: Maa ja Philolaos · Näe rohkem »

Pikk külgpilulane

Pikk külgpilulane (Lineus longissimus) on kärssuss perekonnast Lineus.

Uus!!: Maa ja Pikk külgpilulane · Näe rohkem »

Pikkuste suurusjärgud

Järgnev loetelu sisaldab suurusi vahemikus 1,6×10–35 kuni 1,3×1053 meetrit.

Uus!!: Maa ja Pikkuste suurusjärgud · Näe rohkem »

Pilvisus

Pilvisuse optiline paksus seisuga aprill 2001 Pilvisus on nähtaval taevaosal esinev pilvede hulk, mis määratletakse vaatluspunktis kindlatel kellaaegadel ning mis näitab, kui suurt osa taevast katavad pilved.

Uus!!: Maa ja Pilvisus · Näe rohkem »

Pimss

Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim.

Uus!!: Maa ja Pimss · Näe rohkem »

Pinnavesi

Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.

Uus!!: Maa ja Pinnavesi · Näe rohkem »

Pioneer 10

Pioneer 10 (tuntud ka kui Pioneer F) oli NASA kosmosesond, mis startis 1972.

Uus!!: Maa ja Pioneer 10 · Näe rohkem »

Plahvatus

Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.

Uus!!: Maa ja Plahvatus · Näe rohkem »

Planeedi definitsioon

Planeedi definitsiooni üle on mõnda aega ägedalt vaieldud.

Uus!!: Maa ja Planeedi definitsioon · Näe rohkem »

Planeedi kaaslane

Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.

Uus!!: Maa ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Uus!!: Maa ja Planeet · Näe rohkem »

Planeetide kaitse

Ettevalmistused Vikingi maanduri kuumutamiseks et see steriliseerida Planeetide kaitse on planeetidevahelistel missioonidel kasutatav põhimõte, mille kohaselt üritatakse vältida teiste taevakehade ja Maa saastamist teistelt taevakehadelt pärit organismidega.

Uus!!: Maa ja Planeetide kaitse · Näe rohkem »

Planetoloogia

Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.

Uus!!: Maa ja Planetoloogia · Näe rohkem »

Plasma

elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.

Uus!!: Maa ja Plasma · Näe rohkem »

Plejaadid

Plejaadid on Sõnni tähtkujus asuv hajusparv, mille Messier' kataloogi tähiseks on M45.

Uus!!: Maa ja Plejaadid · Näe rohkem »

Pluuto

Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: või) on kääbusplaneet Kuiperi vöös.

Uus!!: Maa ja Pluuto · Näe rohkem »

Polaarjoon

Polaarjoon Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev.

Uus!!: Maa ja Polaarjoon · Näe rohkem »

Polaarsed stratosfääripilved

Pärlmutterpilved NASA Radome, McMurdo uurimisjaama kohal Antarktikas 2009. aastal II tüüpi polaarstratosfääripilv Polaarstratosfääripilved ehk polaarsed stratosfääripilved ehk pärlmutterpilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15–25 km kõrgusel tekkivad pilved.

Uus!!: Maa ja Polaarsed stratosfääripilved · Näe rohkem »

Polaartelg

Polaartelg on teleskoobi parallaktilise ehk ekvatoriaalse monteeringu Maa pöörlemisteljega paralleelne maailmapoolusesse suunatud telg.

Uus!!: Maa ja Polaartelg · Näe rohkem »

Polaaruurimine

Briti Antarktika-uurija Ernest Shackletoni skulptuur Londonis Royal Geographical Society peakorteri ees, mis kujutab polaaruurija riietust vastavuses polaaralade karmidele ilmatingimustele 1910. aastatel Polaaruurimine on Maa polaaralade – Arktika piirkonna ja Antarktise – uurimisprotsess.

Uus!!: Maa ja Polaaruurimine · Näe rohkem »

Polluks

Polluxi asukoht Kaksikute tähtkujus Polluks (ka Pollux, Beta Geminorum, β Geminorum) on oranž hiidtäht, mis asub Kaksikute tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Polluks · Näe rohkem »

Poolkera (geograafia)

Poolkera ehk hemisfäär on pool maakerast või teise planeedi kerast.

Uus!!: Maa ja Poolkera (geograafia) · Näe rohkem »

Poolus

Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.

Uus!!: Maa ja Poolus · Näe rohkem »

Poseidonios

Posidonius Poseidonios Apameiast (ka Poseidonios Rhodoselt; kreeka keeles Ποσειδώνιος, Poseidonios; u. 135 eKr, Apameia, Süüria – u. 51 eKr, Rhodos või Rooma) oli vanakreeka filosoof stoikute koolkonnast ning üks oma aja suuremaid erudiite Stoic, ühtlasi poliitik, astronoom, geograaf, ajaloolane ja õpetaja, kes sündis Süürias Apameas ning tegutses Rhodose saarel.

Uus!!: Maa ja Poseidonios · Näe rohkem »

Prantsuse riiklik kosmoseuuringute keskus

Prantsuse riiklik kosmoseuuringute keskus (Centre national d'études spatiales; CNES) on Prantsusmaa riiklik kosmoseagentuur.

Uus!!: Maa ja Prantsuse riiklik kosmoseuuringute keskus · Näe rohkem »

Pretsessioon

Güroskoobi pretsessioon Pretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.

Uus!!: Maa ja Pretsessioon · Näe rohkem »

Proba

Proba on Euroopa Kosmoseagentuuri tehnoloogiademonstratsiooni missiooni The Project for On-Board Autonomy Maa seire väike tehiskaaslane.

Uus!!: Maa ja Proba · Näe rohkem »

Prochlorococcus

Prochlorococcus on tsüanobakterite perekond, mille esindajad on 0,5–0,7 µm pikkuse läbimõõduga organismid.

Uus!!: Maa ja Prochlorococcus · Näe rohkem »

Prokarüoot

pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.

Uus!!: Maa ja Prokarüoot · Näe rohkem »

Proterosoikum

Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon.

Uus!!: Maa ja Proterosoikum · Näe rohkem »

Protoplaneet

Protoplaneet 4 Vesta Protoplaneet on suur planeedialge.

Uus!!: Maa ja Protoplaneet · Näe rohkem »

Prototron

Prototron on 2012.

Uus!!: Maa ja Prototron · Näe rohkem »

Proxima Centauri

Proxima Centauri on punane kääbustäht, mis asub Kentauri tähtkujus, Maast ligikaudu 4,2 valgusaasta kaugusel.

Uus!!: Maa ja Proxima Centauri · Näe rohkem »

Psühhopomp

Psühhopomp (kreeka ψυχοπομπός, "hingede juht")--> on paljudes religioonides olend, vaim, ingel või jumalus, kes vastutab äsja lahkunud hingede maalt teispoolsusesse (toonelasse) saatmise eest.

Uus!!: Maa ja Psühhopomp · Näe rohkem »

PSR B1913+16

PSR B1913+16 (ka PSR 1913+16) on pulsar Kotka tähtkujus, mis on osa kaksiktähest.

Uus!!: Maa ja PSR B1913+16 · Näe rohkem »

Punane hiid

Punane hiid Aldebaran võrrelduna Päikesega Punane hiid on oma arengu lõppfaasi jõudnud täht, mis on oma esialgsest suurusest mitu korda suuremaks paisunud.

Uus!!: Maa ja Punane hiid · Näe rohkem »

Purjetamine

Barkantiin täispurjeis Purjetamine (ka seilamine) on liikumine vee- või maapinnal, seadistatava purje abil, kasutades selleks tuule energiat.

Uus!!: Maa ja Purjetamine · Näe rohkem »

Pushing Ice

"'Pushing Ice'" on walesi päritolu Briti kirjaniku Alastair Reynoldsi ulmeromaan (2005), mille tegevus kajastab kosmoselaeva Rockhopper meeskonna tegemisi, uurides Saturni kuu Januse oma orbiidilt lahkumise põhjust.

Uus!!: Maa ja Pushing Ice · Näe rohkem »

Quaoar

Quaoari orbiit 50000 Quaoar on Neptuuni-tagune, Kuiperi vöös liikuv taevakeha, arvatavasti kääbusplaneet.

Uus!!: Maa ja Quaoar · Näe rohkem »

Rahvastik

Rahvastik on demograafias inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon, maakera rahvastik) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik).

Uus!!: Maa ja Rahvastik · Näe rohkem »

Rahvusvaheline geofüüsika aasta

Geofüüsika aastale pühendatud Jaapani postmark Rahvusvaheline geofüüsika aasta (inglise keeles International Geophysical Year, lühend IGY) oli geofüüsikauuringutele pühendatud periood, mis kestis 1. juulist 1957 kuni 31. detsembrini 1958.

Uus!!: Maa ja Rahvusvaheline geofüüsika aasta · Näe rohkem »

Rahvusvaheline organisatsioon

Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelisel tasandil moodustatud riikide ühendused või riikide ühingute (ka üksikisikute) liidud, mis on asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks poliitika, majanduse, teaduse ja tehnika, sotsiaal-, kultuuri, spordi, religiooni jm valdkonnas ning mis on loodud vähemalt kolme riigi või tema institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ja millel on oma kindel pädevus.

Uus!!: Maa ja Rahvusvaheline organisatsioon · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Uus!!: Maa ja Rakk · Näe rohkem »

Raskusjõud

Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.

Uus!!: Maa ja Raskusjõud · Näe rohkem »

Raskuskiirendus

Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.

Uus!!: Maa ja Raskuskiirendus · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Maa ja Raud · Näe rohkem »

Raudkvartsiit

Tumedad kihid koosnevad rauda sisaldavast mineraalist, heledad kvartsiidist Üle kaheksa tonni kaaluv 2,1 miljardi aasta vanune raudkvartsiidi rahn Raudkvartsiit on vöödilise tekstuuriga moondekivim.

Uus!!: Maa ja Raudkvartsiit · Näe rohkem »

Rayleigh' hajumine

Rayleigh' hajumine on põhjuseks, miks taevas on päeval sinakas ja päikeseloojangud punakad Rayleigh' hajumine on paremini jälgitav pärast päikeseloojangut. See pilt on tehtud tund pärast päikeseloojangut 500 m kõrguselt, vaatega horisondi suunas, kuhu päike loojus Roheline laserkiir on nähtav öösel osaliselt just Rayleigh' hajumise tõttu õhus olevate osakeste ja molekulide pealt Rayleigh' hajumine on elektromagnetkiirguse, eelkõige valguse, elastne hajumine osakestelt, mille mõõtmed on palju väiksemad vastava kiirguse lainepikkusest.

Uus!!: Maa ja Rayleigh' hajumine · Näe rohkem »

Rayleigh' lained

Rayleigh' lained on teatud tüüpi akustilised pinnalained, mis levivad tahkiste pindadel.

Uus!!: Maa ja Rayleigh' lained · Näe rohkem »

Rästiklased

Rästiklased (Viperidae) on madude sugukond, kelle esindajaid leiab üle kogu Maa, välja arvatud Antarktika, Austraalia, Uus-Meremaa, Iirimaa, Madagaskar, Hawaii ja väiksemad saared ning põhjapolaarjoonest põhja poole jäävatel aladel.

Uus!!: Maa ja Rästiklased · Näe rohkem »

Röntgenastronoomia

Pluuto röntgenikiirguse lainealas Röntgenastronoomia on astronoomia haru, mis tegeleb röntgenallikate otsimise ja uurimisega.

Uus!!: Maa ja Röntgenastronoomia · Näe rohkem »

Rõhuandur

Digitaalne õhurõhuandur Kompaktne õhurõhuandur Rõhuandur on seade, mis muundab rõhu kui füüsikalise suuruse mingiks teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda.

Uus!!: Maa ja Rõhuandur · Näe rohkem »

Referentsellipsoid

Referentsellipsoid on geodeesias kasutusel olev matemaatilisel mudelil põhinev maa või ka teiste taevakehade kuju.

Uus!!: Maa ja Referentsellipsoid · Näe rohkem »

Regoliit

Marsi pind Regoliit on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja.

Uus!!: Maa ja Regoliit · Näe rohkem »

Relatiivsusteooria

Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.

Uus!!: Maa ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »

Reljeef

Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.

Uus!!: Maa ja Reljeef · Näe rohkem »

Ressursid

Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga "ressurss" kõikmõeldavaid vahendeid ja varusid, mida on võimalik kasutada.

Uus!!: Maa ja Ressursid · Näe rohkem »

Retrograadne liikumine

Retrograadne liikumine on keha orbitaalne liikumine vastassuunas sellele, mis on antud süsteemi kehade puhul normaalne.

Uus!!: Maa ja Retrograadne liikumine · Näe rohkem »

Richard Branson

Sir Richard Charles Nicholas Branson (sündinud 18. juulil 1950) on Suurbritannia ettevõtja.

Uus!!: Maa ja Richard Branson · Näe rohkem »

Richard Carrington

Richard Christopher Carrington (26. mai 1826 – 27. november 1875) oli inglise hobiastronoom, kelle 1859.

Uus!!: Maa ja Richard Carrington · Näe rohkem »

Riigel

Riigel on pildil heledaim täht Riigel (ka β Orionis, Beta Orionis, Beta Ori ja β Ori) on tähistaeva heleduselt seitsmes täht ja Orioni tähtkuju heledaim täht.

Uus!!: Maa ja Riigel · Näe rohkem »

Riikkond

Riikkond (varem on eesti keeles kasutatud ka terminit "riik") on Maa pinna kõige laiaulatuslikum biogeograafilise liigestatuse üksus, mille aluseks on taimede ja loomade ajalooline ja evolutsiooniline jaotumus (levik).

Uus!!: Maa ja Riikkond · Näe rohkem »

RNA maailma hüpotees

RNA maailma hüpotees on teooria, mille kohaselt oli praeguse, desoksüribonukleiinhappel (DNA), ribonukleiinhappel (RNA) ja valkudel põhineva elu eelkäijaks isereplitseeruvatel RNA molekulidel baseerunud elu.

Uus!!: Maa ja RNA maailma hüpotees · Näe rohkem »

Robert Behnken

Robert Louis Behnken (sündinud 28. juulil 1970) on Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja NASA astronaut.

Uus!!: Maa ja Robert Behnken · Näe rohkem »

Robert FitzRoy

Robert FitzRoy Robert FitzRoy (5. juuli 1805 Suffolk – 30. aprill 1865 Surrey) oli Briti meresõitja ja meteoroloog.

Uus!!: Maa ja Robert FitzRoy · Näe rohkem »

Ronon Dex

Ronon Dex (teda mängib Jason Momoa) on väljamõeldud tegelaskuju Kanada-USA ulmelises telesarjas "Tähevärav Atlantis".

Uus!!: Maa ja Ronon Dex · Näe rohkem »

Roseti udukogu

Roseti udukogu pildistatud veebruaris 2022 Tõrvas. Roseti udukogu ehk Rosette'i udukogu (ka Caldwell 49) on suur kerajas H-II-piirkond, mis asub Ükssarviku tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Roseti udukogu · Näe rohkem »

Ruutkraad

Ruutkraad (deg2) on SI-süsteemi mittekuuluv ruuminurga mõõtühik.

Uus!!: Maa ja Ruutkraad · Näe rohkem »

S-laine

S-laine (nimi tuleneb ingl.k. secondary) ehk seismiline nihkelaine on seismiline laine, mille levikul toimub aineosakeste siire risti laine levisuunale.

Uus!!: Maa ja S-laine · Näe rohkem »

S/2004 S 17

S/2004 S 17 on üks Saturni mitmest kaaslasest.

Uus!!: Maa ja S/2004 S 17 · Näe rohkem »

Saaros

Saaros on periood, mille järel satub noorkuu taas samanimelisse sõlme.

Uus!!: Maa ja Saaros · Näe rohkem »

Sabatäht

"Sabatäht" on teine muumiraamat.

Uus!!: Maa ja Sabatäht · Näe rohkem »

Sagittarius A*

2022. aasta maikuus avaldatud kujutis Sagittarius A* on ülimassiivne must auk, mis asub Linnutee keskosas Amburi ja Skorpioni tähtkuju piiril.

Uus!!: Maa ja Sagittarius A* · Näe rohkem »

Saiph

Orioni tähtkuju. Saiph asub Riigelist vasakul Saiph (ka Kappa Orionis, Kappa Ori, 53 Orionis ja 53 Ori) on Orioni tähtkuju heleduselt kuues täht.

Uus!!: Maa ja Saiph · Näe rohkem »

Salaami

thumb Salaami on algselt Itaaliast pärinev vorst, mille nimetus viitab vorsti valmistamisel kasutatud soolale.

Uus!!: Maa ja Salaami · Näe rohkem »

Salar de Uyuni

Vaade Salar de Uyunile kosmosest, ülal vasakul on näha ka Salar de Coipasa Kuiv soolaväli Salar de Uyuni (ka Salar de Tunupa) on soolak Boliivia edelaosas.

Uus!!: Maa ja Salar de Uyuni · Näe rohkem »

Samantha Carter

Samantha "Sam" Carter on väljamõeldud tegelaskuju Kanada-Ameerika SyFy telekanali sõjaväeulmepõhistes telesarjades "Tähevärav SG-1" ja "Tähevärav Atlantis".

Uus!!: Maa ja Samantha Carter · Näe rohkem »

Samburud

Samburu mehed tuld tegemas Samburu tantsijad 2016. aastal ''Moran'' Samburu maakonna asukoht Keenias Samburud on rahvas Aafrikas Keenia põhjaosas.

Uus!!: Maa ja Samburud · Näe rohkem »

Satelliidi alamsüsteemid

ESTCube-1 ehitust ja alamsüsteeme illustreeriv joonis Satelliidi alamsüsteem on osa satelliidist, mis täidab ühte kindlat ülesannet.

Uus!!: Maa ja Satelliidi alamsüsteemid · Näe rohkem »

Satelliidifoto

Esimesed pildid kosmoses tehti 24. oktoobril 1946 USA raketilt V-2 ESTCube-1 tehtud satelliidifotosid Satelliidifoto ehk satelliidipilt on foto Maast või mõnest teisest planeedist, mis on tehtud tehiskaaslaselt mingis elektromagnetilise kiirguse vahemikus.

Uus!!: Maa ja Satelliidifoto · Näe rohkem »

Satelliidisähvatus

Iridiumi võrgustikku kuuluva satelliidi põhjustatud sähvatus kuuvalgel ööl Võrumaal Satelliidisähvatus on nähtus, mida põhjustab mõne satelliidi läikivalt pinnalt, näiteks päikesepaneelilt või antennilt Maa pinnale peegelduv valgus.

Uus!!: Maa ja Satelliidisähvatus · Näe rohkem »

Satelliit-telefon

Satelliittelefon on telefon, mis kasutab satelliite selleks, et tagada levi ning helistamise võimalused igas kohas.

Uus!!: Maa ja Satelliit-telefon · Näe rohkem »

Satelliittelefon

Satelliittelefon (Inmarsat) Satelliittelefon, tuntud ka kui sat-telefon, on telefon, mis ühendub telefonimastide asemel satelliitidega.

Uus!!: Maa ja Satelliittelefon · Näe rohkem »

Sügisene pööripäev

Sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 22. või 23. septembril, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad - 12 tundi.

Uus!!: Maa ja Sügisene pööripäev · Näe rohkem »

Sündmuste horisont

Lähtuvalt Einsteini üldrelatiivsusteooriast, on sündmuste horisont kosmoses aegruumi koht, millest kaugemal/sügavamal toimuvad sündmused ei mõjuta sündmuse vaatlejat.

Uus!!: Maa ja Sündmuste horisont · Näe rohkem »

Sünoodiline kuu

Sünoodiline kuu ehk kuukuu (ladina lunatio) on ajavahemik ühest Kuu loomisest järgmiseni ehk Kuu üks sünoodiline periood.

Uus!!: Maa ja Sünoodiline kuu · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Maa ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinik-14

Süsinik-14 ehk radiosüsinik (14C) on süsiniku radioaktiivne isotoop, mille poolestusaeg on 5730 ± 40 aastat.

Uus!!: Maa ja Süsinik-14 · Näe rohkem »

Süvakivim

Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.

Uus!!: Maa ja Süvakivim · Näe rohkem »

Süvakosmose sidevõrk

Süvakosmose sidevõrk (DSN) on NASA sidevõrk, mida kasutatakse sidepidamiseks süvakosmoses paiknevate NASA ja teiste agentuuride kosmoseaparaatidega.

Uus!!: Maa ja Süvakosmose sidevõrk · Näe rohkem »

Sõime täheparv

Sõime täheparv (tuntud ka kui Preseepe, M44, NGC 2632 ja Cr 189) on hajusparv, mis asub Vähi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Sõime täheparv · Näe rohkem »

Schiaparelli

Schiaparelli oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) maandur, mis pidi ExoMarsi programmi raames katsetama Marsile maandumiseks vajalikke süsteeme.

Uus!!: Maa ja Schiaparelli · Näe rohkem »

Schwarzschildi meetrika

Schwarzschildi meetrika (ka Schwarzschildi lahend) on Einsteini väljavõrrandite täpne lahend üldrelatiivsusteoorias.

Uus!!: Maa ja Schwarzschildi meetrika · Näe rohkem »

Schwarzschildi raadius

Schwarzschildi raadius on parameeter Schwarzschildi lahendis Einsteini väljavõrranditele, mis annab musta augu sündmuste horisondi raadiuse.

Uus!!: Maa ja Schwarzschildi raadius · Näe rohkem »

Sean M. Carroll

Sean M. Carroll (2006) Sean Michael Carroll, ka Sean M. Carroll, (sündinud 5. oktoobril 1966 Philadelphias Pennsylvanias) on Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja teaduskirjanik.

Uus!!: Maa ja Sean M. Carroll · Näe rohkem »

Sedimentoloogia mõisteid

Siin on loetletud sedimentoloogia, litoloogia ja meteoriitikaga seotud mõisteid; ka kulutuse ja murenemisega seotu kuulub siia.

Uus!!: Maa ja Sedimentoloogia mõisteid · Näe rohkem »

Seismilised lained

Keha- ja pinnalained Seismiline laine on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel.

Uus!!: Maa ja Seismilised lained · Näe rohkem »

Seismoloogia

Seismoloogia on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid.

Uus!!: Maa ja Seismoloogia · Näe rohkem »

Seismomeeter

Ajutise seismojaama konstruktsioon. Põhja-Islandi kõrgustik. Güralp CMG-3ESP seismomeeter. Pilt: Heidi Soosalu Seismomeeter on seade, millega mõõdetakse seismilisi laineid.

Uus!!: Maa ja Seismomeeter · Näe rohkem »

Sekund

Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.

Uus!!: Maa ja Sekund · Näe rohkem »

September 2004

September 2004, kroonika.

Uus!!: Maa ja September 2004 · Näe rohkem »

September 2010

September 2010, kroonika 2010.

Uus!!: Maa ja September 2010 · Näe rohkem »

Sergei Koroljov

Sergei Pavlovitš Koroljov (vene keeles Сергей Павлович Королёв; ukraina keeles Сергій Павлович Корольов; 12. jaanuar 1907 (vana kalendri järgi 30. detsember 1906) Žõtomõr – 14. jaanuar 1966 Moskva) oli Nõukogude Liidu lennuki- ja raketikonstruktor.

Uus!!: Maa ja Sergei Koroljov · Näe rohkem »

Shenzhou 5

Shenzhou 5 maandumiskapsel Shenzhou 5 (神舟五号) oli esimene Hiina mehitatud kosmosemissioon kosmoselaevaga Shenzou.

Uus!!: Maa ja Shenzhou 5 · Näe rohkem »

Sideeriline periood

Sideeriline periood ehk sideeriline tiirlemisperiood on ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru tähistaeva kui taustsüsteemi suhtes.

Uus!!: Maa ja Sideeriline periood · Näe rohkem »

Sidesatelliit

USA geostatsionaarne sidesatelliit MILSTAR (Military Strategic and Tactical Relay) Sidesatelliit ehk sidetehiskaaslane on satelliitside otstarbeks kasutatav Maa tehiskaaslane.

Uus!!: Maa ja Sidesatelliit · Näe rohkem »

Sierra Nevada (USA)

Vaade Bear Creeki tipule Little Lakesi orust Mount Whitney Sierra Nevada (inglise keeles ka The Sierra, The Sierras; hispaania keeles 'lumine mäestik') on ida-Californias ja osalt Nevadas asuv mäestik.

Uus!!: Maa ja Sierra Nevada (USA) · Näe rohkem »

Sikhism

Maal kümnest gurust Sikhism on monoteistlik religioon, mis on üks uuemaid usundeid Indias.

Uus!!: Maa ja Sikhism · Näe rohkem »

Sinikilt

Sinikilt Türgist. Sinikilt on kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimustes basaltse lähtekivimi moondumisel.

Uus!!: Maa ja Sinikilt · Näe rohkem »

Sinine marmorkuul

Maa nähtuna Apollo 17 pardalt Sinine marmorkuul on kuulus Maast tehtud foto, mille pildistas 7. detsembril 1972 teekonnal Kuule 29 000 km kaugusel asunud kosmoselaeva Apollo 17 meeskond.

Uus!!: Maa ja Sinine marmorkuul · Näe rohkem »

Sinivaal

Sinivaal võrdluses delfiini ja inimesega Sinivaal (Balaenoptera musculus) on vaguvaallaste sugukonda vaguvaala (Balaenoptera) perekonda kuuluv mereimetaja, suurim kiusvaalaline ja suurim kunagi Maal elanud imetaja.

Uus!!: Maa ja Sinivaal · Näe rohkem »

Sinusoid

Siinus- ja koosinusfunktsioon - need on erinevates faasides sinusoidid ringliikumise võrdlus Sinusoid on siinusfunktsiooni graafik, laineline lõputu kõverjoon.

Uus!!: Maa ja Sinusoid · Näe rohkem »

Skelett

Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.

Uus!!: Maa ja Skelett · Näe rohkem »

SKF

thumb SKF (varem Svenska Kullagerfabriken, 'Rootsi kuullaagrivabrik') on Rootsi päritolu rahvusvaheline tööstuskoondis, mis tegutseb umbes 130 riigis (1998) ja on maailmas juhtival kohal laagrite tootmises.

Uus!!: Maa ja SKF · Näe rohkem »

Skylab

Skylab oli aastatel 1973–1979 Maa orbiidil tiirelnud Ameerika Ühendriikide esimene kosmosejaam.

Uus!!: Maa ja Skylab · Näe rohkem »

Skylon

Skylon on kosmoselennuk, mille disainis Suurbritannia ettevõte Reaction Engines Limited (REL).

Uus!!: Maa ja Skylon · Näe rohkem »

SMACS J0723.3–7327

SMACS J0723.3–7327, tihti ka lihtsalt SMACS 0723, on galaktikaparv Maast umbes 4 miljardi valgusaasta kaugusel Lendkala tähtkujus.

Uus!!: Maa ja SMACS J0723.3–7327 · Näe rohkem »

SN 1987A

SN 1987 on hele täht pildi keskosa lähedal, Taranteludu juures SN 1987A oli Suures Magalhãesi Pilves plahvatanud supernoova.

Uus!!: Maa ja SN 1987A · Näe rohkem »

Sojourner

Sojourner oli NASA Mars Pathfinderi kulgur, mis maandus 4. juulil 1997 koos baasjaamaga Marsil ja uuris Marssi kolm kuud.

Uus!!: Maa ja Sojourner · Näe rohkem »

Solaarkonstant

Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest.

Uus!!: Maa ja Solaarkonstant · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Maa ja Soo · Näe rohkem »

Soojuskiirgus

Wieni nihkeseaduse kohaselt. Kuigi joonisel on tegemist kõrgete temperatuuridega, kehtib see ka madalamate jaoks. Nähtav valgus on 380 nm ja 750 nm vahel Näide soojuskiirgusest. Kuum metall on piisavalt kõrge temperatuuriga, et olla nähtav inimese silmale Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.

Uus!!: Maa ja Soojuskiirgus · Näe rohkem »

Soojusvöö

pisi Soojusvöö ehk soojusvöönd on kõige soojema kuu keskmise õhutemperatuuri alusel eristatud piirkonnad Maal.

Uus!!: Maa ja Soojusvöö · Näe rohkem »

Soomuld

Soomulla profill Soomuld on muld, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm ja kuivendatult vähemalt 20 cm tüsedune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas.

Uus!!: Maa ja Soomuld · Näe rohkem »

Soomuselised

Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.

Uus!!: Maa ja Soomuselised · Näe rohkem »

Sotsiaalne konstruktivism

Sotsiaalne konstruktivism ehk sotsiaalkonstruktivism (inglise social constructivism) on humanitaarteadustes seisukoht, mille kohaselt loovad ja kujundavad sotsiaalse tegelikkuse ühiskonnaliikmed oma igapäevases läbikäimises, ehkki enamasti ei ole nad ise sellest rollist teadlikud.

Uus!!: Maa ja Sotsiaalne konstruktivism · Näe rohkem »

Space Shuttle'i programm

Space Shuttle'i programmi embleem Space Shuttle'i programm oli NASA neljas mehitatud kosmoselendude programm, mis toimus aastatel 1981–2011.

Uus!!: Maa ja Space Shuttle'i programm · Näe rohkem »

Space Shuttle'i välispaak

Space Shuttle'i välispaak pärast lahtihaakumist Space Shuttle'i välispaak (lühend ET) oli Space Shuttle'i missiooni komponent, mida kasutati kosmosesüstiku orbiidile viimiseks.

Uus!!: Maa ja Space Shuttle'i välispaak · Näe rohkem »

SpaceX Crew-1

SpaceX Crew-1 (ka USCV-1 ja Crew-1) oli SpaceX-i Crew Dragoni esimene plaanipärane mehitatud missioon.

Uus!!: Maa ja SpaceX Crew-1 · Näe rohkem »

Spiika

Spiika asukoht Neitsi tähtkujus Spiika (α Vir, α Virginis, Alpha Virginis) on Neitsi tähtkuju heledaim täht ja tähistaeva heleduselt 16.

Uus!!: Maa ja Spiika · Näe rohkem »

Spitzeri kosmoseteleskoop

Spitzeri kosmoseteleskoop, varasem Space Infrared Telescope Facility (SIRTF), oli NASA kosmoseobservatoorium, mis saadeti orbiidile 2003.

Uus!!: Maa ja Spitzeri kosmoseteleskoop · Näe rohkem »

Spot

Spot-seeria tehiskaaslased on Maa seire satelliidid.

Uus!!: Maa ja Spot · Näe rohkem »

Sputnik 1

Sputnik 1 (vene keeles Спутник-1) oli esimene Maa tehiskaaslane.

Uus!!: Maa ja Sputnik 1 · Näe rohkem »

Stanley Miller

Stanley Miller (1999) Stanley Miller Stanley Lloyd Miller (20. mai 1930 Oakland, California – 5. jaanuar 2007 National City, California) oli Ameerika Ühendriikide keemik.

Uus!!: Maa ja Stanley Miller · Näe rohkem »

Star Trek (film 2009)

"Star Trek" on 2009.

Uus!!: Maa ja Star Trek (film 2009) · Näe rohkem »

Star Trek 5: Viimane piir

"Star Trek 5: Viimane piir" on 1989.

Uus!!: Maa ja Star Trek 5: Viimane piir · Näe rohkem »

Star Trek: Esimene kontakt

"Star Trek: Esimene kontakt" on Ameerika Ühendriikide ulmefilm.

Uus!!: Maa ja Star Trek: Esimene kontakt · Näe rohkem »

Star Trek: Film

"Star Trek: Film" on täispikk Ameerika Ühendriikide ulmefilm, mis esilinastus 1979.

Uus!!: Maa ja Star Trek: Film · Näe rohkem »

Star Trek: Süvakosmos 9

"Star Trek: Süvakosmos 9" on aastatel 1993 – 1999 valminud Ameerika Ühendriikide ulmeline telesari.

Uus!!: Maa ja Star Trek: Süvakosmos 9 · Näe rohkem »

Stardust

säriajaga, NASA Stardust ('tähetolm') oli USA planeetidevaheline kosmoseaparaat, mis startis kosmosesse Canaverali neemelt 7. veebruaril 1999 kanderaketiga Delta II.

Uus!!: Maa ja Stardust · Näe rohkem »

Starship HLS

Starship HLS või Starship Human Landing System on kosmoselaeva Starshipi variant, mis on projekteeritud maandama astronaute Kuule ja tooma nad tagasi.

Uus!!: Maa ja Starship HLS · Näe rohkem »

STEREO

STEREO (Solar Terrestrial Relations Observatory) on NASA Päikese vaatlusmissioon, mis koosneb kahest kosmoseaparaadist.

Uus!!: Maa ja STEREO · Näe rohkem »

Stratigraafia mõisteid

Siin on loetletud stratigraafia, geokronoloogia ning dateerimisega seotud mõisteid.

Uus!!: Maa ja Stratigraafia mõisteid · Näe rohkem »

Stringiteooria

Stringiteooria on teoreetilise füüsika suund, mis uurib mitte punktosakeste, vaid ühemõõtmelise ulatuvusega objektide, nn stringide dünaamikat ja vastastikmõjusid.

Uus!!: Maa ja Stringiteooria · Näe rohkem »

Stringiteooria maastik

Stringiteooria maastik (inglise keeles String theory landscape), ka antroopne maastik, ka maastikuprobleem, on stringiteoorias eksponentsiaalselt suure arvu (10100–10500) mitteekvivalentsete valevaakumite olemasolu.

Uus!!: Maa ja Stringiteooria maastik · Näe rohkem »

Stromatoliit

Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit Saaremaal Kübassaare rannal Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite (ehk sinivetikate) või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel.

Uus!!: Maa ja Stromatoliit · Näe rohkem »

Struktuurigeoloogia mõisteid

Siin on loetletud struktuurigeoloogiaga seotud mõisteid; siia kuuluvad ka geotektoonika ja Maa siseehitusega seotud mõisted.

Uus!!: Maa ja Struktuurigeoloogia mõisteid · Näe rohkem »

Struve geodeetiline kaar

280px Struve geodeetiline kaar on Friedrich Georg Wilhelm Struve eestvõtmisel aastatel 1816–1855 Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks rajatud triangulatsiooniahel, mis ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mere äärde.

Uus!!: Maa ja Struve geodeetiline kaar · Näe rohkem »

STS-1

STS-1 (Space Transportation System-1) oli NASA Space Shuttle'i programmi esimene lend.

Uus!!: Maa ja STS-1 · Näe rohkem »

STS-100

STS-100 oli NASA Space Shuttle'i programmi 104.

Uus!!: Maa ja STS-100 · Näe rohkem »

STS-101

STS-101 oli NASA Space Shuttle'i programmi 98.

Uus!!: Maa ja STS-101 · Näe rohkem »

STS-102

STS-102 oli NASA Space Shuttle'i programmi 103.

Uus!!: Maa ja STS-102 · Näe rohkem »

STS-103

STS-103 oli NASA Space Shuttle'i programmi 96.

Uus!!: Maa ja STS-103 · Näe rohkem »

STS-104

STS-104 (ISSi ehituslend 7A) oli NASA Space Shuttle'i programmi 105.

Uus!!: Maa ja STS-104 · Näe rohkem »

STS-106

STS-106 oli NASA Space Shuttle'i programmi 99.

Uus!!: Maa ja STS-106 · Näe rohkem »

STS-110

STS-110 oli Space Shuttle'i programmi 109.

Uus!!: Maa ja STS-110 · Näe rohkem »

STS-112

Video STS-112 maandumisest STS-112 oli NASA Space Shuttle'i programmi 111.

Uus!!: Maa ja STS-112 · Näe rohkem »

STS-114

STS-114 oli esimene Space Shuttle'i programmi missioon pärast kosmosesüstik Columbia katastroofi.

Uus!!: Maa ja STS-114 · Näe rohkem »

STS-116

STS-116 oli Space Shuttle'i programmi 117.

Uus!!: Maa ja STS-116 · Näe rohkem »

STS-117

STS-117 oli NASA Space Shuttle'i programmi 118.

Uus!!: Maa ja STS-117 · Näe rohkem »

STS-118

STS-118 oli NASA Space Shuttle'i programmi 119.

Uus!!: Maa ja STS-118 · Näe rohkem »

STS-119

STS-119 (ISSi ehituslend 15A) oli Space Shuttle'i programmi 125.

Uus!!: Maa ja STS-119 · Näe rohkem »

STS-121

STS-121 oli NASA Space Shuttle'i programmi 115.

Uus!!: Maa ja STS-121 · Näe rohkem »

STS-122

STS-122 (ISSi ehituslend 1E) oli NASA Space Shuttle'i programmi 121.

Uus!!: Maa ja STS-122 · Näe rohkem »

STS-124

STS-124 oli 123.

Uus!!: Maa ja STS-124 · Näe rohkem »

STS-129

STS-129 oli NASA Space Shuttle'i programmi 129.

Uus!!: Maa ja STS-129 · Näe rohkem »

STS-130

STS-130 (ISSi ehituslend 20A) oli NASA Space Shuttle'i programmi 130.

Uus!!: Maa ja STS-130 · Näe rohkem »

STS-131

STS-131 (ISSi ehituslend 19A) oli NASA Space Shuttle'i programmi 131.

Uus!!: Maa ja STS-131 · Näe rohkem »

STS-132

STS-132 (ISSi ehituslend ULF4) oli NASA Space Shuttle'i programmi 132.

Uus!!: Maa ja STS-132 · Näe rohkem »

STS-2

STS-2 oli NASA Space Shuttle'i programmi teine lend.

Uus!!: Maa ja STS-2 · Näe rohkem »

STS-26

STS-26 oli NASA Space Shuttle'i programmi 26.

Uus!!: Maa ja STS-26 · Näe rohkem »

STS-31

STS-31 oli Space Shuttle'i programmi 35.

Uus!!: Maa ja STS-31 · Näe rohkem »

STS-41-C

STS-41-C oli NASA Space Shuttle'i programmi 11.

Uus!!: Maa ja STS-41-C · Näe rohkem »

STS-7

STS-7 oli NASA Space Shuttle'i programmi seitsmes missioon ja kosmosesüstik Challengeri teine missioon.

Uus!!: Maa ja STS-7 · Näe rohkem »

STS-80

STS-80 oli NASA Space Shuttle'i programmi missioon, mida teenindas kosmosesüstik Columbia.

Uus!!: Maa ja STS-80 · Näe rohkem »

STS-81

STS-81 oli NASA Space Shuttle'i programmi missioon, mida teenindas kosmosesüstik Atlantis.

Uus!!: Maa ja STS-81 · Näe rohkem »

STS-82

STS-82 oli Space Shuttle'i programmi 82.

Uus!!: Maa ja STS-82 · Näe rohkem »

STS-83

STS-83 oli NASA Space Shuttle'i programmi missioon.

Uus!!: Maa ja STS-83 · Näe rohkem »

STS-84

STS-84 oli NASA Space Shuttle'i programmi missioon.

Uus!!: Maa ja STS-84 · Näe rohkem »

STS-86

STS-86 oli NASA Space Shuttle'i programmi missioon.

Uus!!: Maa ja STS-86 · Näe rohkem »

STS-87

STS-87 oli NASA Space Shuttle'i programmi 88.

Uus!!: Maa ja STS-87 · Näe rohkem »

STS-9

STS-9 (tuntud ka kui STS-41-A ja Spacelab 1) oli NASA Space Shuttle'i programmi üheksas ja kosmosesüstik Columbia kuues missioon.

Uus!!: Maa ja STS-9 · Näe rohkem »

STS-92

STS-92 oli NASA Space Shuttle'i programmi 100.

Uus!!: Maa ja STS-92 · Näe rohkem »

STS-93

STS-93 oli NASA Space Shuttle'i programmi 95.

Uus!!: Maa ja STS-93 · Näe rohkem »

STS-94

STS-94 oli NASA Space Shuttle'i programmi missioon.

Uus!!: Maa ja STS-94 · Näe rohkem »

STS-96

STS-96 oli NASA Space Shuttle'i programmi 94.

Uus!!: Maa ja STS-96 · Näe rohkem »

STS-98

STS-98 (ISSi ehituslend 5A) oli NASA Space Shuttle'i programmi 102.

Uus!!: Maa ja STS-98 · Näe rohkem »

Suhmi abüssaalne tasandik

The Bell Systemi tehnilise ajakirja illustratsioon aastast 1922 (tasandik on all vasakul poolel) Suhmi abüssaalne tasandik (inglise keeles Suhm või Sohm Abyssal Plain, prantsuse keeles Plaine abyssale Sohm) on Põhja-Atlandi ookeani siledam ja tasasem süvaveepõhi, mis on moodustunud keskaheliku ja mandrijalami vahele, jäädes idakakku Põhja-Ameerika kirderannikust.

Uus!!: Maa ja Suhmi abüssaalne tasandik · Näe rohkem »

Sumatra

Sumatra on Malai saarestikku kuuluv saar Aasia kaguosas.

Uus!!: Maa ja Sumatra · Näe rohkem »

Surnumeri

Surnumeri (heebrea keeles ים המלח Yam HaMelaẖ 'soolameri', araabia keeles البحر الميت‎ al-Baḥr al-Mayyit 'soolameri') on soolajärv Lähis-Idas.

Uus!!: Maa ja Surnumeri · Näe rohkem »

Surveyor 3

Surveyor 3 Kuul. Pildi tegi missioonil Apollo 12 kuumooduli piloot Alan Bean Pete Conrad Surveyor 3 juures Surveyor 3 oli NASA Surveyori programmi kolmas automaatjaam, mis maandus Kuu Oceanus Procellarumi piirkonnas 1967.

Uus!!: Maa ja Surveyor 3 · Näe rohkem »

Surveyor 7

Surveyor 7 oli NASA Surveyori programmi seitsmes ja viimane automaatjaam, mis uuris Kuud.

Uus!!: Maa ja Surveyor 7 · Näe rohkem »

Surveyori programm

Surveyori kosmoseaparaat Surveyori programm oli NASA kosmoseprogramm, mis toimus juunist 1966 kuni jaanuarini 1968.

Uus!!: Maa ja Surveyori programm · Näe rohkem »

Suur Hadronite Põrguti

Suure Hadronite Põrguti skeemLHC – põhikiirendiSPS – superprootonisünkrotronPS – prootonisünkrotronAD – antiprootonite aeglustiCTF3 – kompaktse lineaarpõrguti katseseadeCNGS – Gran Sasso neutriinoprojekt Vaade tunnelile Õõsresonaatori testimine Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider, lühend LHC) on Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril Genfi lähedal.

Uus!!: Maa ja Suur Hadronite Põrguti · Näe rohkem »

Suur magmaprovints

Suured magmaprovintsid on ulatuslikud piirkonnad, kus levivad massiivsed aluseliste vulkaaniliste kivimite kihid.

Uus!!: Maa ja Suur magmaprovints · Näe rohkem »

Suur Tõmbaja

Suur Tõmbaja (inglise keeles Great Attractor) on gravitatsiooniline anomaalia, mis paikneb galaktikatevahelises ruumis Maast 75 megaparseki (245 miljoni valgusaasta) kaugusel Vinkli tähtkujus Laniakea superparve raskuskeskmes.

Uus!!: Maa ja Suur Tõmbaja · Näe rohkem »

Swifti-Tuttle'i komeet

Swifti-Tuttle'i komeedi tekitatud perseiid jäädvustatuna 2016. aasta augustis Karksi järve ääres Swifti-Tuttle'i komeet (ametlikult 109P/Swift–Tuttle) on perioodiline komeet, mis tekitab perseiidide meteoorivoolu.

Uus!!: Maa ja Swifti-Tuttle'i komeet · Näe rohkem »

T ja O kaart

T ja O kaart esimesest Sevilla Isidorus oma entsüklopeedias Etymologiae prinditud versioonist. Kaardil on tähistatud kontinentide nimed ja neid asustanud Noa poegade nimed T ja O kaart või T-O kaart on teatud tüüpi keskaegne maailmakaart (mappa mundi), mis levis Euroopas alates 8.

Uus!!: Maa ja T ja O kaart · Näe rohkem »

Taastuv energiaressurss

Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.

Uus!!: Maa ja Taastuv energiaressurss · Näe rohkem »

Taastuv ressurss

Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara on ökosüsteemi komponent, mis selle ökosüsteemi aineringeis tsükliliselt nii moodustub kui ära kasutamist leiab.

Uus!!: Maa ja Taastuv ressurss · Näe rohkem »

Taevakaart

Taevakaart ehk astronoomiline kaart on kaart, mis kujutab tähtede paiknemist taevas Maalt vaadates.

Uus!!: Maa ja Taevakaart · Näe rohkem »

Taevakeha

Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.

Uus!!: Maa ja Taevakeha · Näe rohkem »

Taevakehade loend

Siin on loetletud taevakehi. Sellesse loendisse ei kuulu tähtkujud ja inimese valmistatud kosmoseaparaadid.

Uus!!: Maa ja Taevakehade loend · Näe rohkem »

Taevapoolus

Taevapoolusel ei toimu näivat tähtede liikumist. Pilt on kokku pandud 149-st kümme sekundit väldanud ülesvõttest Taevapoolus ehk taevanaba on taevasfääri punkt, mis ei osale näivas ööpäevases liikumises.

Uus!!: Maa ja Taevapoolus · Näe rohkem »

Taevas

Taevas päikeseloojangul. Näha on pilved ja kuusirp Taevas on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused.

Uus!!: Maa ja Taevas · Näe rohkem »

Taevasfäär

Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata.

Uus!!: Maa ja Taevasfäär · Näe rohkem »

Tahke Maa

Tahke Maa on termin, millega eristatakse valdavalt tahkes olekus litosfääri ning selle alust Maad atmosfäärist ja hüdrosfäärist.

Uus!!: Maa ja Tahke Maa · Näe rohkem »

Tallinna kõrgeimad ehitised

Raekoda, taamal südalinna kõrghoonete kogu Eesti Rahvusraamatukogust avanenud vaade südalinna kõrghoonetele Tallinna kõrgehitised on vertikaalselt kõrgusse projekteeritud ja konstrueeritud Eesti Vabariigi pealinna urbanistliku ruumikeskkonna kinnisvaralised, enamjaolt paljukorruselised ning ehituskunstilised võrd- ja näidisvormid, või figuursemad hoonestuskogumid.

Uus!!: Maa ja Tallinna kõrgeimad ehitised · Näe rohkem »

Tähesuurus

Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.

Uus!!: Maa ja Tähesuurus · Näe rohkem »

Tähevärav

"Tähevärav" (ingl Stargate) on 1994.

Uus!!: Maa ja Tähevärav · Näe rohkem »

Tähevärav: Kontiinum

"Tähevärav: Kontiinum" on "Tähevärava" sarja kuuluv Kanada-USA ulmefilm, mis valmis 2008.

Uus!!: Maa ja Tähevärav: Kontiinum · Näe rohkem »

Tähtedevaheline planeet

Kunstniku kujutis Jupiteri suurusest tähtedevahelisest planeedist Tähtedevaheline planeet (ka ilma täheta planeet) on planeedi massiga objekt, mis ei tiirle ühegi tähe ümber, vaid on otseselt orbiidil ümber galaktika keskme.

Uus!!: Maa ja Tähtedevaheline planeet · Näe rohkem »

Tähtkuju

Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.

Uus!!: Maa ja Tähtkuju · Näe rohkem »

Täiskuu

Täiskuu on Kuu faas, kus kogu nähtav Kuu osa on valgustatud.

Uus!!: Maa ja Täiskuu · Näe rohkem »

Tüümus

Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Uus!!: Maa ja Tüümus · Näe rohkem »

Teemant

Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας adamasAntiigileksikon, 2. kd, lk 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.

Uus!!: Maa ja Teemant · Näe rohkem »

Tehiskaaslane

Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).

Uus!!: Maa ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »

Tektiidid

Õhulennu vältel paljudele tektiitidele iseloomuliku kuju omandanud australiit Tektiidid on impaktse tekkega musta või rohelist värvi klaasi tükid.

Uus!!: Maa ja Tektiidid · Näe rohkem »

Tektonosfäär

Tektonosfäär on Maa välimine kest, milles tekib ja avaldub tektooniline liikumine.

Uus!!: Maa ja Tektonosfäär · Näe rohkem »

Telluur

Ristlõige telluurikangist (''ingot)'' Telluur on keemiline element sümboliga Te ja järjekorranumbriga 52.

Uus!!: Maa ja Telluur · Näe rohkem »

Terravormimine

Marsi kujundamisest Maa-sarnaseks Terravormimine ehk maasarnastamine on võõrplaneedi või -kuu keskkonna kujundamine Maa-sarnaseks.

Uus!!: Maa ja Terravormimine · Näe rohkem »

Territoriaalriik

Territoriaalriigi mõistega märgitakse suveräänse valitseja või valitsuse hallatavat maa-ala, millel kehtestatakse ühtne õiguskord.

Uus!!: Maa ja Territoriaalriik · Näe rohkem »

Tetumi keel

Tetumi keel kuulub Austroneesia keelkonda Kesk-Ida Austroneesia rühma Kesk-Malai-Polüneesia keelte hulka.

Uus!!: Maa ja Tetumi keel · Näe rohkem »

Teyla Emmagan

Teyla Emmagan (teda mängib Rachel Luttrell) on väljamõeldud tegelaskuju Kanada-USA ulmetelesarjas "Tähevärav Atlantis".

Uus!!: Maa ja Teyla Emmagan · Näe rohkem »

Thales

Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ehk presokraatik ja üks seitsmest targast.

Uus!!: Maa ja Thales · Näe rohkem »

Theia (planeet)

Theia on hüpoteetiline iidne planeedi massiga taevakeha.

Uus!!: Maa ja Theia (planeet) · Näe rohkem »

Thrymr (kuu)

Thrymr (ka Saturn XXX) on Saturni looduslik kaaslane.

Uus!!: Maa ja Thrymr (kuu) · Näe rohkem »

Tiirlemine

raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.

Uus!!: Maa ja Tiirlemine · Näe rohkem »

Tiktaalik roseae

Nobu Tamura (http://spinops.blogspot.com) rekonstrueeritud ''Tiktaalik roseae'' isend Tiktaalik roseae on monospetsiifiline väljasurnud liik eelajalooliste luukalade perekonnast (kõndiv kala).

Uus!!: Maa ja Tiktaalik roseae · Näe rohkem »

Time'i aasta inimene

Aasta inimene (inglise keeles Time Person of the Year; kuni 1999 "Aasta mees" või "Aasta naine") on Ameerika Ühendriikide uudisteajakirja Time iga-aastane teemanumber, mis tõstab esile ja kajastab teatud inimest, gruppi, ideed või objekti, kes või mis on vastavat aastat ajakirja arvates kõige enam mõjutanud.

Uus!!: Maa ja Time'i aasta inimene · Näe rohkem »

Titan

Titan (ka Saturn VI) on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri kaaslase Ganymedese järel.

Uus!!: Maa ja Titan · Näe rohkem »

Titan (arvuti)

Titan on Oak Ridge'i riiklikus laboris asuv superarvuti, mis on ehitatud Ameerika superarvutite tootja Cray Inc. poolt.

Uus!!: Maa ja Titan (arvuti) · Näe rohkem »

Tormide planeet

"Tormide planeet" on 1961.

Uus!!: Maa ja Tormide planeet · Näe rohkem »

Transantarktika mäestik

Transantarktika mäestik Mäestik kaardil Transantarktika mäestik on settekivimitest koosnev mäestik Antarktisel.

Uus!!: Maa ja Transantarktika mäestik · Näe rohkem »

Troopika

Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.

Uus!!: Maa ja Troopika · Näe rohkem »

Troopiline aasta

Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.

Uus!!: Maa ja Troopiline aasta · Näe rohkem »

Troopiline geograafiline vööde

Troopiline geograafiline vööde on geograafiline vööde Maa põhja- ja lõunapoolkeras peamiselt vastavalt 20.

Uus!!: Maa ja Troopiline geograafiline vööde · Näe rohkem »

Tropopaus

Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril.

Uus!!: Maa ja Tropopaus · Näe rohkem »

Tsüaan

Tsüaani struktuurivalem Tsüaan ehk etaandinitriil (keemiline valem (CN)2) on keemiline aine, mille molekul koosneb kahest tsüanorühmast, mis on kovalentse üksiksideme abil ühendatud süsinikuaatomite kaudu.

Uus!!: Maa ja Tsüaan · Näe rohkem »

Tsüklon

Barentsi mere kohal 27. veebruaril 1987 Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'ring') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.

Uus!!: Maa ja Tsüklon · Näe rohkem »

Tsentrifugaaljõud

Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud on üks inertsijõududest, see tähendab, et tegu on vaid inertsist tuleneva nähtusega, mitte ringliikumise põhjusega.

Uus!!: Maa ja Tsentrifugaaljõud · Näe rohkem »

Tsentripetaaljõud

Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud on kõ­verjoonelisel trajektooril liikuvale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud trajektoori kõveruskeskmesse (ringliikumise korral ringjoone keskpunkti).

Uus!!: Maa ja Tsentripetaaljõud · Näe rohkem »

Tsonaalsus

Tsonaalsus ehk vööndilisus on loodusnähtuste seaduspärane paiknemine tsoonidena ehk vöötmetena, vöönditena või vöödena.

Uus!!: Maa ja Tsonaalsus · Näe rohkem »

Tuhkvalgus

Tuhkvalgus on planeedi kaaslase (näiteks Kuu) tähest (näiteks Päikesest) otseselt valgustamata pinna helendumine, mida põhjustab planeedilt (näiteks Maalt) peegeldunud valgus.

Uus!!: Maa ja Tuhkvalgus · Näe rohkem »

Tuleleegi udukogu

Leegi udu Tuleleegi udukogu (ka NGC 2024 ja Sh2-277) on Orioni tähtkujus asuv emissioonudu.

Uus!!: Maa ja Tuleleegi udukogu · Näe rohkem »

Tuul

Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.

Uus!!: Maa ja Tuul · Näe rohkem »

Tuumasüntees

Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.

Uus!!: Maa ja Tuumasüntees · Näe rohkem »

Tuumkütus

Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.

Uus!!: Maa ja Tuumkütus · Näe rohkem »

Tycho Brahe

Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.

Uus!!: Maa ja Tycho Brahe · Näe rohkem »

Ufo

Ufo, Jakobsdal, Linköping, Rootsi Pentagoni ufovideost Ufo (inglise keeles UFO – lühend ingliskeelsest nimetusest Unidentified Flying Object) on tundmatu lendav ese.

Uus!!: Maa ja Ufo · Näe rohkem »

Ufode saladuse varjamine

Ufode saladuse varjamine on vandenõu, mille olemasolu väidavad mitmed vandenõuteooriad.

Uus!!: Maa ja Ufode saladuse varjamine · Näe rohkem »

Ujuvus

Ujuvus on keha võime püsida vedeliku pinnal või tõusta pinnale.

Uus!!: Maa ja Ujuvus · Näe rohkem »

Uku Randmaa

Uku Randmaa (sündinud 6. veebruaril 1963) on soolopurjetaja, kes esimese eestlasena purjetas üksinda ümber maakera.

Uus!!: Maa ja Uku Randmaa · Näe rohkem »

Ultraaluseline kivim

Ultraaluseline kivim on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus on alla 45% (massiprotsent).

Uus!!: Maa ja Ultraaluseline kivim · Näe rohkem »

Uniformism

Uniformism (inglise uniformitarianism) on printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud.

Uus!!: Maa ja Uniformism · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Maa ja Universum · Näe rohkem »

Universumi paisumine

Nobeli füüsikaauhinna. Ruumi meetriline paisumine on universumis mingitel kaugustel asuvate punktide vahemaa suurenemine aja jooksul.

Uus!!: Maa ja Universumi paisumine · Näe rohkem »

Universumi soojussurm

Universumi soojussurm on olek, mille korral langeb temperatuur elutegevuse jaoks univerumis liiga madalaks ehk kõik on lõpuks külm ja surnud.

Uus!!: Maa ja Universumi soojussurm · Näe rohkem »

Uraan (planeet)

Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.

Uus!!: Maa ja Uraan (planeet) · Näe rohkem »

Urantia raamat

Urantia tunnusmärk, mis pärineb Melkisedekilt "Urantia raamat" (vahel ka "Viies epohhiline ilmutus") on vaimne, religioosne ja esoteeriline raamat, mis räägib Jumalast, Jeesusest, kosmoloogiast, religioonist, ajaloost ja saatusest ning mis on väidetavalt loodud kanaldamise teel aastatel 1924–1955 Ameerika Ühendriikides, Chicagos.

Uus!!: Maa ja Urantia raamat · Näe rohkem »

Uusjäätumine

Uusjäätumine (Neoglaciation, Neoglacial period) on viimased 4000 aastat Hilis-Holotseenis kestnud Maa kliima jahenemise periood, mida iseloomustavad mäeliustike suure kasvu ja taganemise perioodid.

Uus!!: Maa ja Uusjäätumine · Näe rohkem »

UY Scuti

UY Scuti aastal 2003(Digitized Sky Survey) UY Scuti (BD-12°5055) on Kilbi tähtkuju punane hüperhiid.

Uus!!: Maa ja UY Scuti · Näe rohkem »

V-2

V-2 rakett Rakett V-2 (saksa keeles Vergeltungswaffe 2, 'kättemaksurelv 2'), tehnilise nimega Aggregat-4 (A-4), oli maailma esimene toimiv ja juhitav vedelkütusmootoriga ballistiline rakett.

Uus!!: Maa ja V-2 · Näe rohkem »

Vaadeldav universum

Vaadeldav universum Vaadeldav universum (ka metagalaktika) on universumi osa, mida inimkonnal on võimalik tehniliste vahendite abil vaadelda.

Uus!!: Maa ja Vaadeldav universum · Näe rohkem »

Vahevöö

Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.

Uus!!: Maa ja Vahevöö · Näe rohkem »

Vaikne ookean

thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.

Uus!!: Maa ja Vaikne ookean · Näe rohkem »

Valge

Valge on akromaatiline värvus.

Uus!!: Maa ja Valge · Näe rohkem »

Valge kääbus

Võrdlus valge kääbuse IK Pegasi B (keskel) ja A klassi IK Pegasi A (vasakul) ning Päikese (paremal) vahel. See valge kääbus omab pinnatemperatuuri umbes 35 500 K Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks.

Uus!!: Maa ja Valge kääbus · Näe rohkem »

Valgevene vapp

Valgevene vapp on Valgevene Vabariigi ametlik riigivapp.

Uus!!: Maa ja Valgevene vapp · Näe rohkem »

Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu

Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (inglise keeles Intergovernmental Panel on Climate Change, lühend IPCC; eesti keeles ka ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel) on valitsustevaheline sõltumatute teadlaste nõukogu, kus uuritakse ja analüüsitakse inimtegevuse poolt kiirendatud kliimamuutuse võimalikke tagajärgi nii ökosüsteemidele kui ka inimkonnale.

Uus!!: Maa ja Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu · Näe rohkem »

Valles Marineris

Valles Marineris on Marsi ekvaatoril asuv kanjonite süsteem, mis on üle 4000 km pikk, maksimaalselt 200 km lai ja kuni 7 km sügavune.

Uus!!: Maa ja Valles Marineris · Näe rohkem »

Van Alleni kiirgusvöönd

Van Alleni vöönd: sisemine ja välimine vöö Van Alleni vööndite ruumiline kujutus. Punktiiriga märgitud magnetosfääri jõujooned Van Alleni (kiirgus)vöönd (vahel ka lihtsalt kiirgusvöönd) on suure laetud osakeste tihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber.

Uus!!: Maa ja Van Alleni kiirgusvöönd · Näe rohkem »

Vandenõuteooria

Vandenõuteooria on narratiiv sündmuste selgitamiseks salajase kokkuleppe või vandenõu abil.

Uus!!: Maa ja Vandenõuteooria · Näe rohkem »

Vanguard TV3

Kanderakett Vanguard plahvatamas Vanguard TV3 oli Ameerika Ühendriikide satelliit, mis pidi olema riigi esimene satelliit Maa orbiidil.

Uus!!: Maa ja Vanguard TV3 · Näe rohkem »

Varauusaeg

Ajaloos järgneb uusaja osa varauusaeg hiliskeskajale.

Uus!!: Maa ja Varauusaeg · Näe rohkem »

Varibiosfäär

Varibiosfäär on hüpoteetiline Maal leiduv biosfäär, kuhu kuuluvad mikroorganismid kes ei ole teadaolevate organismidega evolutsiooniliselt seotud ja/või kelle elutegevusel rajaneb biokeemilistel ja molekulaarsed protsessid mis on oluliselt erinevad seni tuntud elust.

Uus!!: Maa ja Varibiosfäär · Näe rohkem »

Väärisgaasid

Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.

Uus!!: Maa ja Väärisgaasid · Näe rohkem »

Väike prints

"Väike prints" (prantsuse keeles "Le Petit Prince") on prantsuse kirjaniku ja lennunduspioneeri Antoine de Saint-Exupéry 1943.

Uus!!: Maa ja Väike prints · Näe rohkem »

Väljasuremine

Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.

Uus!!: Maa ja Väljasuremine · Näe rohkem »

Välk

Pilvedevaheline välk Välgulöögist tekkinud plahvatuslik aurusurve tüve ja koore vahel on rebinud maha kase koore Välgulöök kuuseladvas Välk on võimas nähtav elektriline sädelahendus, mis esineb looduses äikesepilves, pilvede vahel, pilve ja maapinna vahel või ka pilvede ja pilvedest kõrgemal asuva õhukihi vahel.

Uus!!: Maa ja Välk · Näe rohkem »

Vee jaotumine maal

Suurem osa veest on koondunud maailmamerre, mis hõlmab katkematult kõiki maailma ookeane ja meresid ning katab Maa pinnast umbes 71%.

Uus!!: Maa ja Vee jaotumine maal · Näe rohkem »

Vee magestamine

Ševtšenko veemagestustehas Kaspia mere kaldal Pöördosmoosi põhimõttel töötav veemagestustehas Vee magestamine on vee soolsuse vähendamine.

Uus!!: Maa ja Vee magestamine · Näe rohkem »

Veebruar 2009

Veebruar 2009, kroonika 2009.

Uus!!: Maa ja Veebruar 2009 · Näe rohkem »

Veebruar 2011

Veebruar 2011, kroonika 2011.

Uus!!: Maa ja Veebruar 2011 · Näe rohkem »

Veebruar 2013

Veebruar 2013, kroonika 2013.

Uus!!: Maa ja Veebruar 2013 · Näe rohkem »

Veenus

Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.

Uus!!: Maa ja Veenus · Näe rohkem »

Veenuse atmosfäär

Pilvede struktuur Veenusel. Veenuse atmosfäär on Maa omast mitmeid kordi tihedam ja kõrgema temperatuuriga.

Uus!!: Maa ja Veenuse atmosfäär · Näe rohkem »

Veenuse koloniseerimine

Kunstniku kujutis hõljukbaasist Veenuse atmosfääris Veenuse koloniseerimine on teoreetiline protsess, mille käigus loob inimkond planeedile Veenus püsivad elupaigad.

Uus!!: Maa ja Veenuse koloniseerimine · Näe rohkem »

Veeringe

Veeringe skeem Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnase, veekogude ja atmosfääri vahel.

Uus!!: Maa ja Veeringe · Näe rohkem »

Veetemperatuur

Veetemperatuur on üks veekogu iseloomustavatest näitajatest, selle veekogu vee temperatuur.

Uus!!: Maa ja Veetemperatuur · Näe rohkem »

Vega (kanderakett)

Vega (akronüüm itaaliakeelsest nimetusest Vettore Europeo di Generazione Avanzata) on Arianespace'i kanderakett, mida arendavad Itaalia Kosmoseagentuur ja Euroopa Kosmoseagentuur.

Uus!!: Maa ja Vega (kanderakett) · Näe rohkem »

Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituut

Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituudi silt Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituut Moskvas Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituut, akronüüm IKI, (vene keeles Институт космическихисследований РАН) on Venemaa Teaduste Akadeemia teadusuurimisinstituut.

Uus!!: Maa ja Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituut · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Maa ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Maa ja Vesinik · Näe rohkem »

Vihmamets

Troopiliste vihmametsade levila Parasvöötme vihmametsade levila Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.

Uus!!: Maa ja Vihmamets · Näe rohkem »

Viimane ühine eellane

Viimane ühine eellane ehk LUCA (inglise keeles last universal common ancestor) või LUA (last universal ancestor) on arvatav organism, millest on arenenud kõik teised elu vormid planeedil Maa.

Uus!!: Maa ja Viimane ühine eellane · Näe rohkem »

Viimane viisik

Viimane viisik olid viis iidset cylon'it kolmeteistkümnendast hõimust sarjas "Battlestar Galactica".

Uus!!: Maa ja Viimane viisik · Näe rohkem »

Viimased päevad Marsil

"Viimased päevad Marsil" on 2013.

Uus!!: Maa ja Viimased päevad Marsil · Näe rohkem »

Vilima

Vilima on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõpu poolsaarel.

Uus!!: Maa ja Vilima · Näe rohkem »

Virmalised

Virmalised Kenai poolsaarel Alaskal Lõuna-Eestis on virmalised harv nähtus. Virmalised Väimelas 7. oktoobril 2015 Virmalised Enontekiös Soomes Virmalised ehk põhjavalgus ja ka lõunavalgus on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega.

Uus!!: Maa ja Virmalised · Näe rohkem »

Vladimir Iljušin

Vladimir Sergejevitš Iljušin (vene keeles Владимир Сергеевич Ильюшин; 31. märts 1927 Moskva – 1. märts 2010 Moskva) oli vene katselendur, lennuväe kindralmajor.

Uus!!: Maa ja Vladimir Iljušin · Näe rohkem »

Vladimir Vernadski

Vladimir Ivanovitš Vernadski (vene keeles Владимир Иванович Вернадский) (12. märts (vkj 28. veebruar) 1863 Peterburi – 6. jaanuar 1945 Moskva) oli ukraina mineraloog ja geokeemik.

Uus!!: Maa ja Vladimir Vernadski · Näe rohkem »

Vostoki järv

Vostoki järve asukoht (tähistatud punase ringiga) Antarktises Vostoki järv on Antarktisel asuv maa-alune järv, mis on suurim umbes 140 mandrijääalusest järvest.

Uus!!: Maa ja Vostoki järv · Näe rohkem »

Voyager 1

Voyager 1 on NASA kosmosesond, mis startis 5.

Uus!!: Maa ja Voyager 1 · Näe rohkem »

Voyageri programm

Voyageri programm on Ameerika Ühendriikide kosmoseprogramm, mille raames saadeti Päikesesüsteemi uurima kaks kosmosesondi, Voyager 1 ja Voyager 2.

Uus!!: Maa ja Voyageri programm · Näe rohkem »

Vulkaan

Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.

Uus!!: Maa ja Vulkaan · Näe rohkem »

Vulkaaniline kaar

Mariaani saared on tüüpiline vulkaaniline kaar Vulkaaniline kaar on subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik.

Uus!!: Maa ja Vulkaaniline kaar · Näe rohkem »

Vulkaaniline materjal

Laavaproovi võtmine Islandil Bárðarbunga vulkaanil Vulkaaniline materjal on aine, mille vulkaan oma tegevuse käigus Maa või mõne teise taevakeha pinnale väljutab.

Uus!!: Maa ja Vulkaaniline materjal · Näe rohkem »

VY Canis Majoris

VY Canis Majorise ja Päikese suuruste võrdlus VY Canis Majoris (VY CMa) on hapnikurikas täht Suure Peni tähtkujus, punane hiid.

Uus!!: Maa ja VY Canis Majoris · Näe rohkem »

WALL·E

"WALL·E" on arvutiga tehtud animafilm ettevõttelt Pixar.

Uus!!: Maa ja WALL·E · Näe rohkem »

Wally Funk

Mary Wallace "Wally" Funk (sündinud 1. veebruaril 1939 Las Vegases New Mexicos) on Ameerika Ühendriikide lendur, hea tahte saadik.

Uus!!: Maa ja Wally Funk · Näe rohkem »

Walter Alvarez

Walter Alvarez (sündinud 3. oktoobril 1940) on Ameerika Ühendriikide geoloog.

Uus!!: Maa ja Walter Alvarez · Näe rohkem »

Wan Hu

Wan Hu enne starti. Wan Hu (pinyin'is Wàn Hù; 萬戶; on kasutatud ka nimekujusid Wan-Hu, Wan Hoo, Wan-Hoo; 15.–16. sajand) oli Hiina ametnik, kes legendi järgi oli tähtede vaatleja ning esimene taikonaut.

Uus!!: Maa ja Wan Hu · Näe rohkem »

Wilhelm Eduard Weber

Wilhelm Eduard Weber (1804–1891) oli saksa füüsik.

Uus!!: Maa ja Wilhelm Eduard Weber · Näe rohkem »

Wilsoni tsükkel

Wilsoni tsükkel on ookeanibasseinide avanemis-sulgumistsükkel.

Uus!!: Maa ja Wilsoni tsükkel · Näe rohkem »

WISE

WISE (inglise keeles Wide-field Infrared Survey Explorer 'laia vaateväljaga infrapunase jälgimise teel avastaja') on NASA infrapunaspektris töötav lairibakosmoseteleskoop.

Uus!!: Maa ja WISE · Näe rohkem »

WMAP

kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ehk reliktkiirguse kaart WMAP (lühend nimetusest Wilkinson Microwave Anisotropy Probe; varem MAP) on aastal 2001 üles lennutatud NASA kosmoseaparaat kosmilise mikrolaine-taustkiirguse uurimiseks.

Uus!!: Maa ja WMAP · Näe rohkem »

Wolf 359

Lõvi tähtkuju kaart. Wolf 359 on all keskel Wolf 359 on punane kääbus, mis asub Lõvi tähtkujus.

Uus!!: Maa ja Wolf 359 · Näe rohkem »

Wolfe Creeki meteoriidikraater

thumb Wolfe Creeki meteoriidikraater on hästisäilinud meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis Suure Liivakõrbe põhjapiiril, umbes 150 km Halls Creeki linnast lõuna pool.

Uus!!: Maa ja Wolfe Creeki meteoriidikraater · Näe rohkem »

WorldView-1

WorldView-1 on kontserni DigitalGlobe suure ruumilise lahutusega Maa seire tehiskaaslane.

Uus!!: Maa ja WorldView-1 · Näe rohkem »

WorldView-2

WorldView-2 on esimene suure eraldusvõimega Maa seire satelliit, mis kuulub kontsernile DigitalGlobe.

Uus!!: Maa ja WorldView-2 · Näe rohkem »

0. aastad

0.

Uus!!: Maa ja 0. aastad · Näe rohkem »

1. aastatuhat eKr

1.

Uus!!: Maa ja 1. aastatuhat eKr · Näe rohkem »

11. jaanuar

11.

Uus!!: Maa ja 11. jaanuar · Näe rohkem »

13

13.

Uus!!: Maa ja 13 · Näe rohkem »

136199 Eris

136199 Eris (varasem tähistus 2003 UB313; sümbol) on Päikesesüsteemi kääbusplaneet, Pluutost pisut väiksem Neptuuni-tagune objekt.

Uus!!: Maa ja 136199 Eris · Näe rohkem »

14. ekspeditsioon

14.

Uus!!: Maa ja 14. ekspeditsioon · Näe rohkem »

15. juuli

15.

Uus!!: Maa ja 15. juuli · Näe rohkem »

16. mai

16.

Uus!!: Maa ja 16. mai · Näe rohkem »

162173 Ryugu

162173 Ryugu, ajutise nimega 1999 JU3, on Maa-lähedane Apollo-tüüpi asteroid.

Uus!!: Maa ja 162173 Ryugu · Näe rohkem »

17. ekspeditsioon

17.

Uus!!: Maa ja 17. ekspeditsioon · Näe rohkem »

18. märts

18.

Uus!!: Maa ja 18. märts · Näe rohkem »

180° meridiaan

Kuupäevaraja läheb peaaegu täpselt piki 180° meridiaani 180° meridiaan on meridiaan, mis paikneb teisel pool algmeridiaani ning on ühtlasi selle jätk.

Uus!!: Maa ja 180° meridiaan · Näe rohkem »

19. detsember

19.

Uus!!: Maa ja 19. detsember · Näe rohkem »

1962

1962.

Uus!!: Maa ja 1962 · Näe rohkem »

1965

1965.

Uus!!: Maa ja 1965 · Näe rohkem »

1966

1966.

Uus!!: Maa ja 1966 · Näe rohkem »

1972. aasta magnettormid

1972.

Uus!!: Maa ja 1972. aasta magnettormid · Näe rohkem »

1973

1973.

Uus!!: Maa ja 1973 · Näe rohkem »

1976

1976.

Uus!!: Maa ja 1976 · Näe rohkem »

1980. aasta suveolümpiamängud

1980.

Uus!!: Maa ja 1980. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »

1988

1988.

Uus!!: Maa ja 1988 · Näe rohkem »

1996

1996.

Uus!!: Maa ja 1996 · Näe rohkem »

1996 JA1

Meteoorkeha 1996 JA1 14. mail 1996 avastati 170 m (maksimaalselt kuni 500 m) diameetriga meteoorkeha "JA1" vaid neli päeva enne selle möödumist Maast 19. mail, seda ainult 450 000 km kauguselt ja 93 000 km/h kiirusega.

Uus!!: Maa ja 1996 JA1 · Näe rohkem »

1997 XF11

(35396) 1997 XF11 on Maa-lähedane asteroid, mille avastas 6. detsembril 1997 USA astronoom Jim Scotti Kitt Peaki observatooriumi 77 aastat vana 36-tollise teleskoobiga Arizona Ülikooli kosmosevaatluseprojekti raames.

Uus!!: Maa ja 1997 XF11 · Näe rohkem »

20 000 ljööd vee all

Originaalkaanepilt. Kunstnik Alphonse de Neuville "20 000 ljööd vee all" on Jules Verne'i teaduslik-ulmeline seiklusromaan, mis ilmus 1869.

Uus!!: Maa ja 20 000 ljööd vee all · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Maa ja 20. sajand · Näe rohkem »

20. veebruar

20.

Uus!!: Maa ja 20. veebruar · Näe rohkem »

2002 NT7

2002 NT7 on Maa-lähedane objekt, asteroid, mille avastas 25. juulil 2002 USA-s asuv teleskoop.

Uus!!: Maa ja 2002 NT7 · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Maa ja 2003 · Näe rohkem »

2003 QQ47

Asteroid 2003 QQ47 avastati 2003.

Uus!!: Maa ja 2003 QQ47 · Näe rohkem »

2003 SQ222

2003 SQ222 on meteoorkeha, mis 27. septembril 2003 möödus Maast 88 000 kilomeetri kauguselt.

Uus!!: Maa ja 2003 SQ222 · Näe rohkem »

2004

2004.

Uus!!: Maa ja 2004 · Näe rohkem »

2004 FH

2004 FH trajektoor maa-kuu vahel Asteroid 2004 FH on Maa-lähedane asteroid.

Uus!!: Maa ja 2004 FH · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Maa ja 2011 · Näe rohkem »

2012 (film)

"2012" on 2009.

Uus!!: Maa ja 2012 (film) · Näe rohkem »

2020

2020.

Uus!!: Maa ja 2020 · Näe rohkem »

2023

2023.

Uus!!: Maa ja 2023 · Näe rohkem »

21. ekspeditsioon

21.

Uus!!: Maa ja 21. ekspeditsioon · Näe rohkem »

21. sajand

New Yorgis Euroopa Liidu kaart koos 27 liikmesriigi ja võimalike tulevaste liitujatega 2021. aastal OECD liikmesriigid NATO logo Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil Eesti Vabariik 100 Sotsiaalne distantseerumine Prantsusmaal aastal 2020 21.

Uus!!: Maa ja 21. sajand · Näe rohkem »

23. juuli

23.

Uus!!: Maa ja 23. juuli · Näe rohkem »

29. september

29.

Uus!!: Maa ja 29. september · Näe rohkem »

3. ekspeditsioon

3.

Uus!!: Maa ja 3. ekspeditsioon · Näe rohkem »

33. ekspeditsioon

33.

Uus!!: Maa ja 33. ekspeditsioon · Näe rohkem »

4. jaanuar

4.

Uus!!: Maa ja 4. jaanuar · Näe rohkem »

4. oktoober

4.

Uus!!: Maa ja 4. oktoober · Näe rohkem »

4. veebruar

4.

Uus!!: Maa ja 4. veebruar · Näe rohkem »

4179 Toutatis

4179 Toutatis ehk Toutatis on Apollo-tüüpi ja Alinda-tüüpi Marsi orbiidiga lõikuv asteroid.

Uus!!: Maa ja 4179 Toutatis · Näe rohkem »

47 Tucanae

Hubble'i kosmoseteleskoobi foto 47 Tucanaest 47 Tucanae (ka NGC 104) on kerasparv, mis asub Tuukani tähtkujus.

Uus!!: Maa ja 47 Tucanae · Näe rohkem »

5

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Maa ja 5 · Näe rohkem »

5. jaanuar

5.

Uus!!: Maa ja 5. jaanuar · Näe rohkem »

535.–536. aasta kliimakatastroof

Kunstniku kujutis Krakatau vulkaani 1883. aasta purskest, mis oli üks kõige suurema hukkunute arvuga vulkaanipurskeid inimkonna ajaloos. Sama vulkaani purset kahtlustatakse ka 535.–536. aasta kliimakatastroofi põhjustamises 535.–536.

Uus!!: Maa ja 535.–536. aasta kliimakatastroof · Näe rohkem »

59. Veneetsia biennaal

59.

Uus!!: Maa ja 59. Veneetsia biennaal · Näe rohkem »

6. ekspeditsioon

6.

Uus!!: Maa ja 6. ekspeditsioon · Näe rohkem »

65803 Didymos

65803 Didymos on vähem kui kilomeetrise diameetriga asteroid.

Uus!!: Maa ja 65803 Didymos · Näe rohkem »

7. august

7.

Uus!!: Maa ja 7. august · Näe rohkem »

7. ekspeditsioon

7.

Uus!!: Maa ja 7. ekspeditsioon · Näe rohkem »

7. november

7.

Uus!!: Maa ja 7. november · Näe rohkem »

9. november

9.

Uus!!: Maa ja 9. november · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Helesinine planeet, Maa (planeet), Maa siseehitus, Maakera, Planeet Maa.