Kiiremini kui brauser!
196 suhted: Aabel, Aacheni murre, Aadama mäng, Adeodatus I, Aglona, Aleksander II (paavst), Aleksander III (paavst), Aleksander IV (paavst), Aleksander VII, Anglikaani kirik, Anicetus, Antoine Busnois, Antonio Vivaldi, Armulaua sakrament, Ars nova, Augsburgi usutunnistus, Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika, Benedicamus Domino, Benedictus IX, Benedictus VIII, Benedictus XIV, Benedictus XV, Benedictus XVI, Benedictus XVI läkitused eetikast, Bonifatius I, Bonifatius II, Capilla abierta, Clemens VII, Clemens VIII, Clemens X, Clemens XI, Clemens XIII, Codex Calixtinus, Codex Egberti, Coelestinus I, Coelestinus IV, Communio, Conductus, Cornelius, Credo, Damasus I, David Bawden, Eesti, Ehituskuur, Ekskommunikatsioon, Elizabeth I, Ema Teresa, Felix I, Filioque, Flash Airlinesi lend FSH604, ..., Franciscus, Franciscuse oikumeeniline tegevus, Franz Schubert, G. E. M. Anscombe, Gelasius I, Gelasius II, Gloria, Gloria in excelsis Deo, Graduaal, Gregorius I, Gregorius IX, Gregorius X, Gregorius XIII, Gregorius XIV, Guillaume Dufay, Halleluuja (muusika), Heinrich III (Saare-Lääne piiskop), Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), Helme Issanda Ihu kabel, Henrik (Uppsala piiskop), Hispaania inkvisitsioon, Honorius II, Horvaatia kuningriik (keskaegne), Ingelmunster, Innocentius III, Innocentius IV, Innocentius VI, Innocentius X, Innocentius XII, Introitus, Jaani seek, Jaanuar 2006, Johannes I (paavst), Johannes Kepler, Johannes Paulus II, Johannes Paulus II suhted Eestiga, Johannes Paulus II välispoliitika, Johannes XIX, John Law, Julius II, Jumalateenistus, Juuli 2007, Kabel, Kantsel, Karantaania, Katoliku kirik, Keskaja kirjandus, Konklaav, Kooriümbriskäik, Koorimuusika, Kristlikud jõulud, Kyrie, Leo I (paavst), Leo X, Leo XIII, Liivimaa-Pihkva sõda, Liturgia, Lucius I, Ludwig van Beethoven, Madisepäeva lahing, Maffia, Mai 2006, Michael Haydn, Mikael Agricola, Missa (muusika), Missa solemnis, Monstrants, Montserrati Jumalaema, Muusika ajalugu, Muusikažanr, Muusikažanrite loend, Muusikaline haridus keskaegses Rootsis, Narva ajalugu, Narva Hermanni linnus, Nationals Park, Notre-Dame'i tulekahju, Ofertoorium, Opus Dei, Ordinaarium, Orel, Paavst, Pastoraalkirjad, Patutunnistus, Paulus III, Paulus V, Pazzi vandenõu, Pärnu Eliisabeti kogudus, Püha Aethelwoldi õnnistusteraamat, Püha öö, Püha Simoni ja Helena kirik, Pendle Hilli nõiaprotsessid, Peter Paul Rubens, Pietro Parolin, Pihkva vürstiriik, Pikardid, Pirita uus klooster, Pius III, Pius IX, Pius X, Pius XII, Pluviaal (riietus), Portugal, Proosula, Psalmoodia, Psalmus idioticus, Punane, Pungis, Pyramidenkogel, Ratio studiorum, Reekviem, Reekviem (muusika), Reformatsioon Liivimaal, Responsoorium, Riia ajalugu, Rrok Mirdita, Ruggiero Giovannelli, Samlesbury nõiad, September 2008, Sevilla Isidorus, Siena toomkirik, Silvester II, Simplicius, Sisaki lahing, Sixtus I, Sixtus II, Sixtus IV, Soter, Stephanus III, Stephanus IX, Symmachus, Telesphorus, Teplá klooster, Tirana Püha Pauluse katedraal, Tractus, Troop (muusika), Tropaarium, Tunnipalvus, Ulrich Zwingli, Urbanus IV, Urbanus V, Vaimsus, Varssavi, Väike doksoloogia, Vigilius, Vitalianus, 6. jaanuar. Laienda indeks (146 rohkem) »
Aabel
Kain Aabelit tapmas. Pilt 15. sajandi käsikirjast Jacques Joseph Tissot. Kain viib Aabeli surma Aabel oli Vanas Testamendis Aadama ja Eeva teine poeg, esimene inimene, kes suri, ja esimene mõrvaohver.
Uus!!: Missa ja Aabel · Näe rohkem »
Aacheni murre
Oche murre ehk Aacheni murre (Öcher Platt) on Aachenis (Oche murdes Oche) kõneldav saksa keele murre, mis kuulub ripuaari murderühma.
Uus!!: Missa ja Aacheni murre · Näe rohkem »
Aadama mäng
"Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) on prantsuse müsteerium (prantsuskeelne näidend liturgilise draama eeskujul, ladinakeelsete märkustega).
Uus!!: Missa ja Aadama mäng · Näe rohkem »
Adeodatus I
Adeodatus I (ka Deusdedit I) oli paavst 615–618.
Uus!!: Missa ja Adeodatus I · Näe rohkem »
Aglona
Aglona basiilika Aglona on küla (lielciems) Lätis Preiļi piirkonnas, Aglona valla halduskeskus.
Uus!!: Missa ja Aglona · Näe rohkem »
Aleksander II (paavst)
Aleksander II, ladinapäraselt Alexander II (Anselmo da Baggio), oli paavst 1061–1073.
Uus!!: Missa ja Aleksander II (paavst) · Näe rohkem »
Aleksander III (paavst)
Aleksander III, ladinapäraselt Alexander III (Orlando Bandinelli või Rolando Bandinelli; 1105 ? – 30. august 1181) oli paavst 1159–1181.
Uus!!: Missa ja Aleksander III (paavst) · Näe rohkem »
Aleksander IV (paavst)
Aleksander IV, ladinapäraselt Alexander IV (Rinaldo Conti di Segni või Rinaldo dei Conti di Segni või Rinaldo Conti, ka Rinaldo da Jenne, Raynaldus või Orlando; 1185 – 25. mai 1261) oli paavst 1254–1261.
Uus!!: Missa ja Aleksander IV (paavst) · Näe rohkem »
Aleksander VII
Aleksander VII, ladinapäraselt Alexander VII (Fabio Chigi, 13. veebruar 1599 – 22. mai 1667) oli paavst aastatel 1655–1667.
Uus!!: Missa ja Aleksander VII · Näe rohkem »
Anglikaani kirik
Anglikaani kirik on õpetuse laadilt protestantlik, hierarhiliselt struktuurilt ja jumalateenistuse korralt katoliiklik Suurbritannia riigikirik.
Uus!!: Missa ja Anglikaani kirik · Näe rohkem »
Anicetus
Anicetus (kreeka keeles Ἀνίκητος – 'Aniketos' 'vallutamatu') oli 11.
Uus!!: Missa ja Anicetus · Näe rohkem »
Antoine Busnois
Missa "O Crux Lignum" käsikiri Antoine Busnois (ka Busnoys; u 1430 – 6. november 1492) oli prantsuse vararenessansi helilooja ja luuletaja.
Uus!!: Missa ja Antoine Busnois · Näe rohkem »
Antonio Vivaldi
Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija.
Uus!!: Missa ja Antonio Vivaldi · Näe rohkem »
Armulaua sakrament
Püha õhtusöömaaeg" (1495–1498) Kose kiriku koduse armulaua komplekt 19. sajandist Armulaua sakrament ehk armulaud on kristlikes kirikutes (sealhulgas katoliku kirikus, õigeusu kirikus ja luterlikus kirikus) sakrament, mis põhineb Jeesuse sõnadel pühal õhtusöömaajal.
Uus!!: Missa ja Armulaua sakrament · Näe rohkem »
Ars nova
Ars nova (ladina keeles 'uus kunst') on muusikastiil, millega tänapäeval iseloomustatakse prantsuse 14.
Uus!!: Missa ja Ars nova · Näe rohkem »
Augsburgi usutunnistus
Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.
Uus!!: Missa ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »
Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika
Kiriku sisevaade Kiriku peaaltar Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika (leedu keeles Žemaičių Kalvarijos Švč. Mergelės Marijos Apsilankymo mažoji bazilika) on kirik Leedus Plungė rajoonis Žemaičių Kalvarijas, aadressil Vienuolyno g. 1.
Uus!!: Missa ja Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika · Näe rohkem »
Benedicamus Domino
''Benedicamus Domino'' koos vastusega ''officium''i lõpus troop Codex Las Huelgas'es aastast 1300, Johannes Roderici Benedicamus Domino (ladina keeles 'õnnistagem Issandat') on lause, mis kõlab roomakatoliku kirikus officium'i lõpul ja mida lauluna kasutati varasematel aegadel missa lõpetusena (dismissio) "Ite, missa est" asemel nendes missades, kus ei laulda Gloria't>https://www.encyclopedia.com/religion/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/benedicamus-domino (advendiajal, paastu jooksul ja kannatusnädalal ja enamikul votiivmissadel).
Uus!!: Missa ja Benedicamus Domino · Näe rohkem »
Benedictus IX
Benedictus IX (Teofilatto Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Teofilatto Conti di Segni, Theophylactus) oli paavst 1032–1044, märtsist maini 1045 ja 1047–1048.
Uus!!: Missa ja Benedictus IX · Näe rohkem »
Benedictus VIII
Benedictus VIII (Teofilatto Tuscolost, Giovanni Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Giovanni di Tuscolo, Theophylactus; 980 ? – 9. aprill 1024) oli paavst 1012–1024.
Uus!!: Missa ja Benedictus VIII · Näe rohkem »
Benedictus XIV
Benedictus XIV (Prospero Lorenzo Lambertini; 31. märts 1675 – 3. mai 1758) oli paavst aastatel 1740–1758.
Uus!!: Missa ja Benedictus XIV · Näe rohkem »
Benedictus XV
Benedictus XV (Giacomo Giambattista della Chiesa, 21. november 1854 – 22. jaanuar 1922) oli paavst 1914–1922.
Uus!!: Missa ja Benedictus XV · Näe rohkem »
Benedictus XVI
Benedictus XVI (sünninimi Joseph Alois Ratzinger; 16. aprill 1927 – 31. detsember 2022) oli Rooma paavst aastatel 2005–2013.
Uus!!: Missa ja Benedictus XVI · Näe rohkem »
Benedictus XVI läkitused eetikast
Benedictus XVI lastega Benedictus XVI on rõhutanud perekonna väärtustamist ja tauninud homoseksuaalsust ning teisi katoliku kiriku normidega vastuollu minevaid eetilisi põhimõtteid.
Uus!!: Missa ja Benedictus XVI läkitused eetikast · Näe rohkem »
Bonifatius I
Bonifatius I (ka Bonifacius I) oli paavst 418–422.
Uus!!: Missa ja Bonifatius I · Näe rohkem »
Bonifatius II
Bonifatius II (ka Bonifacius II) oli paavst 530–532.
Uus!!: Missa ja Bonifatius II · Näe rohkem »
Capilla abierta
Capilla abierta on vaid Mehhikole iseloomulik kristlik sakraalehitise tüüp, mis kujutab endast avatud ruumiga vabaõhukabelit.
Uus!!: Missa ja Capilla abierta · Näe rohkem »
Clemens VII
Clemens VII (Giulio de' Medici, 26. mai 1478 – 25. september 1534), oli paavst 1523–1534.
Uus!!: Missa ja Clemens VII · Näe rohkem »
Clemens VIII
Clemens VIII (kodanikunimega Ippolito Aldobrandini, 24. veebruar 1536 – 3. märts 1605) oli paavst aastatel 1592–1605.
Uus!!: Missa ja Clemens VIII · Näe rohkem »
Clemens X
Clemens X (Emilio Bonaventura Altieri, 13. juuli 1590 – 22. juuli 1676) oli paavst aastatel 1670–1676.
Uus!!: Missa ja Clemens X · Näe rohkem »
Clemens XI
Clemens XI (Giovanni Francesco Albani või Gianfrancesco Albani; 23. juuli 1649 – 19. märts 1721) oli paavst 1700–1721.
Uus!!: Missa ja Clemens XI · Näe rohkem »
Clemens XIII
Clemens XIII (Carlo della Torre Rezzonico; 7. märts 1693 – 2. veebruar 1769) oli paavst aastatel 1758–1769.
Uus!!: Missa ja Clemens XIII · Näe rohkem »
Codex Calixtinus
Codex Calixtinus. Fiktsionaalse Calixtus II kirjutatud sissejuhatuse algus ("Incipit...") Liber Sancti Jacobi, Salamanca, Biblioteca Universitaria 2631, viienda käsikirja lõpp. Püha Jaakobus mõõgaga, risti ja kammkarbiga lipuga ning kammkarpidega taustal "Codex Calixtinus" on 12.
Uus!!: Missa ja Codex Calixtinus · Näe rohkem »
Codex Egberti
Codex Egberti on illumineeritud evangelistaar, 10. sajandi ottode raamatumaali näide.
Uus!!: Missa ja Codex Egberti · Näe rohkem »
Coelestinus I
Coelestinus I (ka Celestinus I) oli paavst 422–432.
Uus!!: Missa ja Coelestinus I · Näe rohkem »
Coelestinus IV
Coelestinus IV, ka Celestinus IV (Goffredo Castiglioni, ka Goffredo Castiglione, Goffredo da Castiglione või Gaufridus) oli paavst oktoobrist novembrini 1241.
Uus!!: Missa ja Coelestinus IV · Näe rohkem »
Communio
Communio (ladina keelest antiphona ad communionem 'antifon armulaua juurde') ehk armulaualaul on laul, mis missaliturgial kõlab armulauasakramendi jagamisel ning kuulub missa propriumi.
Uus!!: Missa ja Communio · Näe rohkem »
Conductus
Wolfenbütteli käsikirjast 1099, 1200 paiku ''Conductus'' "Luget Rachel": A ja B on ''cauda'', Б on süllaabiline lõik Kolmehäälne ''conductus'' "Salvatoris hodie", Notre-Dame'i koolkond, 13. sajand Conductus (ladinakeelsest sõnast conducere 'saatma') on keskaja muusikas saatelaul, vaimuliku laulu tüüp, mis võis missal saata lugeja liikumist lugemispuldi juurde või muid tegevusi.
Uus!!: Missa ja Conductus · Näe rohkem »
Cornelius
Cornelius (ka Kornelius) oli paavst 251–253.
Uus!!: Missa ja Cornelius · Näe rohkem »
Credo
Credo ("usun") on ladinakeelse kristliku usutunnistuse esimene sõna (Credo in unum Deum...). Seepärast kasutatakse seda tihti ka usutunnistuse sünonüümina.
Uus!!: Missa ja Credo · Näe rohkem »
Damasus I
Damasus I oli paavst 366–384.
Uus!!: Missa ja Damasus I · Näe rohkem »
David Bawden
David Allen Bawden (22. september 1959 – 2. august 2022) oli Ameerika Ühendriikide kodanik, vastupaavst Miikael I (inglispäraselt Michael I) nime all 16. juulist 1990 kuni 2.
Uus!!: Missa ja David Bawden · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Missa ja Eesti · Näe rohkem »
Ehituskuur
Ehituskuur (saksa keeles Bauhütte) on ajalooline kirikuehitajate (kiviraidurite, kujurite, müürseppade, seinamaalijate ja klaasimaalijate) tsunftilaadne organisatsioon peamiselt saksakeelsetes maades, ka Prantsusmaal ja Ungaris.
Uus!!: Missa ja Ehituskuur · Näe rohkem »
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Uus!!: Missa ja Ekskommunikatsioon · Näe rohkem »
Elizabeth I
Elizabeth I (7. september 1533, Greenwich – 24. märts 1603, Richmond Londoni lähedal) oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17.
Uus!!: Missa ja Elizabeth I · Näe rohkem »
Ema Teresa
Püha ema Teresa (1986) Püha ema Teresa (sünninimega Anjezë Gonxhe Bojaxhiu; 26. august 1910 Üsküp, Kosovo vilajett, Osmanite riik (tänapäeval Skopje, Põhja-Makedoonia) – 5. september 1997 Calcutta (tänapäeval Kolkata), India) oli kosovoalbaania päritolu roomakatoliku nunn, kes rajas Indias Halastuse Misjonäride ordu.
Uus!!: Missa ja Ema Teresa · Näe rohkem »
Felix I
Felix I oli paavst 269–274.
Uus!!: Missa ja Felix I · Näe rohkem »
Filioque
Filioque (ladina keeles 'ja Pojast') on Nikaia usutunnistuse ladinakeelsele tekstile lisatud sõna.
Uus!!: Missa ja Filioque · Näe rohkem »
Flash Airlinesi lend FSH604
Flash Airlinesi reis FSH604 oli Egiptuse tšarterlennukompanii Flash Airlines tšarterlend.
Uus!!: Missa ja Flash Airlinesi lend FSH604 · Näe rohkem »
Franciscus
Franciscus visiidil Eestis (2018) Franciscus (ilmaliku nimega Jorge Mario Bergoglio; hispaania hääldus; sündinud 17. detsembril 1936 Buenos Aireses Argentinas) on praegune ehk 266. paavst ning Vatikani riigipea.
Uus!!: Missa ja Franciscus · Näe rohkem »
Franciscuse oikumeeniline tegevus
Paavst Franciscus püüab oma ametiajal arendada suhteid teiste konfessioonide ja religioonidega.
Uus!!: Missa ja Franciscuse oikumeeniline tegevus · Näe rohkem »
Franz Schubert
Wilhelm August Riederi maal 1875. aastast, tehtud ta enda 1825. aasta akvarelli järgi pisi Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Himmelpfortgrund (tänapäeval Viin) – 19. november 1828 Wieden (tänapäeval Viin)) oli Austria helilooja.
Uus!!: Missa ja Franz Schubert · Näe rohkem »
G. E. M. Anscombe
pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.
Uus!!: Missa ja G. E. M. Anscombe · Näe rohkem »
Gelasius I
Gelasius I oli paavst 492–496.
Uus!!: Missa ja Gelasius I · Näe rohkem »
Gelasius II
Gelasius II (Giovanni da Gaeta, ka Giovanni Coniuolo, Giovanni Caetani, Giovanni Gaetani, Giovanni Caetani Crescenzi; 1060 või september 1064 – 29. jaanuar 1119) oli paavst 1118–1119.
Uus!!: Missa ja Gelasius II · Näe rohkem »
Gloria
Gloria tähendab ladina keeles kuulsust.
Uus!!: Missa ja Gloria · Näe rohkem »
Gloria in excelsis Deo
''Gloria'' viiendal toonil lauluraamatus "Graduale Romanum" ''Gloria'' Itaalia 16. sajandi lauluraamatus ''Gloria'' algussõnad jõulusõime inglikujul Poolas 2014 "Allein Gott in der Höh'" Lutheri lauluraamatust, Breslau 1577, Nikolaus Deciuse 1522 kirjutatud ''Gloria'' adaptatsioon "Gloria in excelsis Deo" (ladina keeles 'Au olgu Jumalale kõrges'), ka "Gloria in excelsis" ja "Gloria" on kristlik hümn.
Uus!!: Missa ja Gloria in excelsis Deo · Näe rohkem »
Graduaal
Dominiiklaste lauluraamat, 1530. Introitusele järgneb psalm ''Vias tuas, Domine'', sellele graduaal ''Universi qui te'', psalm uuesti Graduaal ''Oculi omnium in te sperant'' roomakatoliku kiriku lauluraamatus "Graduale triplex" Graduaal, ladina graduale (gradus – ’aste’), "astmelaul", on psalmilaul pärast esimest piiblilugemist.
Uus!!: Missa ja Graduaal · Näe rohkem »
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Uus!!: Missa ja Gregorius I · Näe rohkem »
Gregorius IX
Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.
Uus!!: Missa ja Gregorius IX · Näe rohkem »
Gregorius X
Gregorius X (Tedaldo Visconti, ka Tebaldo Visconti või Teobaldo Visconti; 1210 – 10. jaanuar 1276) oli paavst 1271–1276.
Uus!!: Missa ja Gregorius X · Näe rohkem »
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Uus!!: Missa ja Gregorius XIII · Näe rohkem »
Gregorius XIV
Gregorius XIV (Niccolò Sfondrati; 11. veebruar 1535 – 16. oktoober 1591) oli paavst 5. detsembrist 1590 kuni surmani.
Uus!!: Missa ja Gregorius XIV · Näe rohkem »
Guillaume Dufay
Guillaume Dufay (ka Du Fay või Du Fayt; 5. august 1397 Brüsseli lähedal – 27. november 1474 Cambrai) oli vararenessansi flaami helilooja ja muusikateoreetik.
Uus!!: Missa ja Guillaume Dufay · Näe rohkem »
Halleluuja (muusika)
Halleluuja koos järgneva ''versus''ega, St Galleni muusikakäsikirjast Codex Sangallensis 359 Halleluuja ja sellele järgnev ''jubilus''. Graduale triplex ''Alleluia'' teises toonis, ''Vidimus Stellam'' kolmekuningapäevaks Halleluuja (heebria keeles הללו יה hallelu Jah 'kiitkem Jumalat', ladina keeles alleluia) on laul, mis saatis kristlikus liturgias algselt missa teist pühakirjalugemist.
Uus!!: Missa ja Halleluuja (muusika) · Näe rohkem »
Heinrich III (Saare-Lääne piiskop)
Heinrich III (umbes 1300–1381) oli Saare-Lääne piiskop 1374–1381.
Uus!!: Missa ja Heinrich III (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »
Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.
Uus!!: Missa ja Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Helme Issanda Ihu kabel
Kabeli varemed, detsember 2023. Helme Issanda Ihu kabel, ka Püha Ihu kabel või Püha Risti kabel, oli hiliskeskaegne kabel, mis hävis välgulöögist 1740.
Uus!!: Missa ja Helme Issanda Ihu kabel · Näe rohkem »
Henrik (Uppsala piiskop)
Piiskop Henrik ja Lalli, "Missale Aboense", 1488 Piiskop Henrik või Püha Henrik oli legendi järgi 12. sajandil elanud Uppsala piiskop, kelle soome talupoeg Lalli tappis Soomes Köyliö järve jääl 20.
Uus!!: Missa ja Henrik (Uppsala piiskop) · Näe rohkem »
Hispaania inkvisitsioon
Hispaania inkvisitsiooni vapp. Mõõk risti kõrval sümboliseerib ketserite karistamist, oliivioks teisel pool patukahetsejatele andestamist. Vappi ümbritseb ladinakeelne lause "''EXURGE DOMINE ET JUDICA CAUSAM TUAM. PSALM. 73''" ehk "Tõuse, Jumal, seleta oma riiuasi. Psalm. 73" Hispaania inkvisitsioon oli institutsioon, mis asutati 1478.
Uus!!: Missa ja Hispaania inkvisitsioon · Näe rohkem »
Honorius II
Honorius II (Lamberto Scannabecchi; ka Lambertus, Lamberto Scannabecchi da Fagagno, Lamberto da Fagnano di Monteveglio; 1060 – 13. veebruar 1130) oli paavst 1124–1130.
Uus!!: Missa ja Honorius II · Näe rohkem »
Horvaatia kuningriik (keskaegne)
Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest.
Uus!!: Missa ja Horvaatia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Ingelmunster
Sint-Amanduskerk Ingelmunster on hollandikeelne vald ja asula Belgias Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis Roeselare haldusringkonnas.
Uus!!: Missa ja Ingelmunster · Näe rohkem »
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Uus!!: Missa ja Innocentius III · Näe rohkem »
Innocentius IV
Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.
Uus!!: Missa ja Innocentius IV · Näe rohkem »
Innocentius VI
Innocentius VI (Étienne Aubert, 1282 – 12. september 1362) oli paavst 1352–1362.
Uus!!: Missa ja Innocentius VI · Näe rohkem »
Innocentius X
Innocentius X (Giovanni Battista Pamphili või Giambattista Pamphili, varasemas kirjapildis ka Pamphilj; 6. mai või 7. mai 1574 – 7. jaanuar 1655) oli paavst aastatel 1644–1655.
Uus!!: Missa ja Innocentius X · Näe rohkem »
Innocentius XII
Innocentius XII (Antonio Pignatelli või Antonio Pignatelli del Rastrello; 13. märts 1615 – 27. september 1700) oli paavst aastateö 1691–1700.
Uus!!: Missa ja Innocentius XII · Näe rohkem »
Introitus
Introituse antifon ''Omnes gentes, plaudite manibus''. ''Gloria patri'' lauldakse pärast meloodilist sissejuhatust ühel noodil, ''euouae'' on lühendatud ''et in sæcula sæculorum, amen'' Esimese advendi pühapäeva introitus ''Ad te levavi'', 13. sajand, Graduale cistersiense Introitus (ladina antiphona ad introitum 'antifon sisenemise juurde') on antifoniga psalmiversus, mida lauldakse roomakatoliku kirikus vaimulike sisenemisel kirikusse missa alguses ja mis kuulub missa muutuvasse osasse (proprium missae).
Uus!!: Missa ja Introitus · Näe rohkem »
Jaani seek
Jaani seek (ka Püha Johannese leprosoorium; ladina keeles domus fratrum leprosorum sancti Johannis, hospitalis sancti Johannis, alamsaksa keeles sankt Johannis sekenhus) oli Tallinna vanalinna ääres paiknenud hoolekandeasutus (seek), ühtlasi ka leprosooriumTiina Kala, 2004.
Uus!!: Missa ja Jaani seek · Näe rohkem »
Jaanuar 2006
Jaanuar 2006, kroonika.
Uus!!: Missa ja Jaanuar 2006 · Näe rohkem »
Johannes I (paavst)
Johannes I (ladinapäraselt Ioannes I) oli paavst 523–526.
Uus!!: Missa ja Johannes I (paavst) · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Missa ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Uus!!: Missa ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »
Johannes Paulus II suhted Eestiga
Johannes Paulus II Tallinnas 1993. aastal. Jaan Künnapi foto Johannes Paulus II oli esimene paavst, kes külastas Eestit.
Uus!!: Missa ja Johannes Paulus II suhted Eestiga · Näe rohkem »
Johannes Paulus II välispoliitika
Johannes Paulus II ajal sõlmisid Vatikan ja Püha Tool diplomaatilised suhted 10. jaanuaril 1984 Ameerika Ühendriikidega, 3. oktoobril 1991 Eestiga, 1. jaanuaril 1992 Venemaaga ja 15. juunil 1994 Iisraeliga.
Uus!!: Missa ja Johannes Paulus II välispoliitika · Näe rohkem »
Johannes XIX
Johannes XIX, ladinapäraselt Ioannes XIX (Romano Tuscolost, Romano di Tuscolo, Romanus) oli paavst 1024–1032.
Uus!!: Missa ja Johannes XIX · Näe rohkem »
John Law
John Law, autor Casimir Balthazar John Law (ristitud 21. aprillil 1671 Edinburgh – 21. märtsil 1729 Veneetsia) oli šoti majandustegelane, kes uskus, et raha on vaid vahend vahetustegevuseks ja ei ole väärtus iseeneses ning et riiklik jõukus sõltub kaubavahetusest.
Uus!!: Missa ja John Law · Näe rohkem »
Julius II
Julius II, ladinapäraselt Iulius II (Giuliano della Rovere või Giuliane della Rovere, 5. detsember 1443 – 21. veebruar 1513) oli paavst aastatel 1503–1513.
Uus!!: Missa ja Julius II · Näe rohkem »
Jumalateenistus
Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.
Uus!!: Missa ja Jumalateenistus · Näe rohkem »
Juuli 2007
Juuli 2007, kroonika.
Uus!!: Missa ja Juuli 2007 · Näe rohkem »
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Uus!!: Missa ja Kabel · Näe rohkem »
Kantsel
Rokokookantsel Gutenzelli kirikus Heinrich II poolt rajada lastud kantsel Aacheni toomkirikus (1014) Klassitsistlik Valga Jaani kiriku kantsel Kantsel ehk räästool on põrandast või maapinnast kõrgemal asetsev rinnatise taga asuv kõnetool, millelt vaimulik peab kogudusele jutlust.
Uus!!: Missa ja Kantsel · Näe rohkem »
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Uus!!: Missa ja Karantaania · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Missa ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Keskaja kirjandus
Keskaja kirjandus on lai valdkond, mis hõlmab sisuliselt kõiki kirjatöid, mis olid saadaval Euroopas ja selle naabermaades keskaja vältel (umbkaudu tuhande aasta jooksul Lääne-Rooma impeeriumi langusest umbes 500. aastal kuni renessansi alguseni Firenzes 15. sajandi lõpul).
Uus!!: Missa ja Keskaja kirjandus · Näe rohkem »
Konklaav
Vatikanis Sixtuse kabelis peeti esimene konklaav 1492. aastal, kui paavstiks valiti Aleksander VI. Alates 1878. aastast on seal peetud kõik konklaavid. Vaade Püha Peetri kiriku kuplilt Konklaav on kardinalide vormikohane koosolek, millel nad välismaailmast isoleerituna valivad paavsti.
Uus!!: Missa ja Konklaav · Näe rohkem »
Kooriümbriskäik
Kooriümbriskäik on kiriku põhiplaanil märgitud roosaga Kooriümbriskäik ehk deambulatoorium (ladina keelest ambulo; de-ambulo 'ringi käima', 'jalutama', 'rändama'; ambulatio; de-ambulatio 'jalutuskäik', 'ringkäik') on keskaegses arhitektuuris kiriku külglöövide pikendus, mis kulgeb nelitisest ida pool ümber kooriruumi ja koorilõpmiku.
Uus!!: Missa ja Kooriümbriskäik · Näe rohkem »
Koorimuusika
Koorimuusikavideo Venezuela muusikaharidusprogrammist El Sistema Koorimuusika on vokaalmuusika liik, mis on kirjutatud koorile või mida esitab koor.
Uus!!: Missa ja Koorimuusika · Näe rohkem »
Kristlikud jõulud
Kristlikud jõulud (inglise keeles Christmas) ametliku kirikliku nimetusega Kristuse sündimise püha, on kristlik kiriku püha, millega tähistatakse jõulupühade ajal kristliku jumala poja Kristuse sündi.
Uus!!: Missa ja Kristlikud jõulud · Näe rohkem »
Kyrie
''Kyrie'' XI, gregooriuse koraal missaraamatust "Liber usualis" Neumakirjas ''Kyrie'', Codex Sangallensis 381 11. sajandist Josquini Missa de Beata Virgine ''Kyrie'' Kyrie, translitereeritud vorm kreeka sõnast Κύριε (vokatiiv sõnast Κύριος, Kyrios 'isand'), missa alguses pärast introitust lauldav missa muutumatu osa (ordinarium missae) esimene laul, mis on, nagu näitab ta kreekakeelne tekst, üks missa vanimaid osi.
Uus!!: Missa ja Kyrie · Näe rohkem »
Leo I (paavst)
Leo I (ka Leo Suur) oli paavst 440–461.
Uus!!: Missa ja Leo I (paavst) · Näe rohkem »
Leo X
Leo X (Giovanni de' Medici; 11. detsember 1475 – 1. detsember 1521) oli paavst aastatel 1513–1521.
Uus!!: Missa ja Leo X · Näe rohkem »
Leo XIII
Leo XIII (Vincenzo Gioacchino Raffaele Luigi Pecci, 2. märts 1810 – 20. juuli 1903) oli aastatel 1878–1903 paavst.
Uus!!: Missa ja Leo XIII · Näe rohkem »
Liivimaa-Pihkva sõda
Liivimaa-Pihkva sõda oli aastatel 1341–1343 Liivi ordu, Eestimaa hertsogkonna ja Pihkva vürstriigi vägede vahel peetud sõjaretkedest koosnenud lahingutegevus Eesti- ja Pihkvamaal.
Uus!!: Missa ja Liivimaa-Pihkva sõda · Näe rohkem »
Liturgia
Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.
Uus!!: Missa ja Liturgia · Näe rohkem »
Lucius I
Lucius I oli paavst 253–254.
Uus!!: Missa ja Lucius I · Näe rohkem »
Ludwig van Beethoven
Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim.
Uus!!: Missa ja Ludwig van Beethoven · Näe rohkem »
Madisepäeva lahing
Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.
Uus!!: Missa ja Madisepäeva lahing · Näe rohkem »
Maffia
Maffia on sisemise astmestusega organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on varalise kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selle teostamiseks või soodustamiseks korrumpeerunud riigiametnikke.
Uus!!: Missa ja Maffia · Näe rohkem »
Mai 2006
Mai 2006, kroonika.
Uus!!: Missa ja Mai 2006 · Näe rohkem »
Michael Haydn
Johann Michael Haydn (14. september 1737 Rohrau – 10. august 1806 Salzburg) oli Austria helilooja, Viini klassiku Joseph Haydni noorem vend.
Uus!!: Missa ja Michael Haydn · Näe rohkem »
Mikael Agricola
Mikael Agricola (umbes 1510 Uusimaa, Torsby – 9. aprill 1557 Kyrönniemi) oli Soome vaimulik, soome kirjakeele rajaja, üks tähtsamaid reformatsiooni edendajaid Soomes.
Uus!!: Missa ja Mikael Agricola · Näe rohkem »
Missa (muusika)
Missa ehk missatsükkel on muusikažanr, mille aluseks on katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumi tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei.
Uus!!: Missa ja Missa (muusika) · Näe rohkem »
Missa solemnis
Missa solemnis tähendab ladina keeles "püha missat" ja seda on kasutatud missat esitavate muusikateoste nimetusena.
Uus!!: Missa ja Missa solemnis · Näe rohkem »
Monstrants
Monstrants (ladina sõnast monstrare 'näitama') ehk ostensoorium (ladina sõnast ostendere 'näitama', 'välja panema') on katoliku kirikutes kasutatav liturgiline nõu pühitsetud armulaualeiva (hostia) näitamiseks kirikulistele missa ajal ja kirikupühade protsessioonidel.
Uus!!: Missa ja Monstrants · Näe rohkem »
Montserrati Jumalaema
La Moreneta oma nišis kiriku idaseinal La Moreneta otsevaates. Näha on ümmargune ava klaasvitriinis, millest läbi ulatub neitsi Maarja sfääri hoidev käsi Vesper Montserrati kloostrikirikus, 2016 Pärimusega seotud koopa ümber ehitatud Santa Cova kabel Pühendkingid Montserrati Jumalaemale Santa Cova kabelis Montserrati Jumalaema (katalaani keeles Mare de Déu de Montserrat) nime kannab Kataloonias Montserrati mäel asuvas benediktlaste kloostris austatud neitsi Maarja pühakuju.
Uus!!: Missa ja Montserrati Jumalaema · Näe rohkem »
Muusika ajalugu
Muusika ajalugu (inglise keeles history of music) on muusika seos inimkonna ajalooga.
Uus!!: Missa ja Muusika ajalugu · Näe rohkem »
Muusikažanr
Muusikažanr ehk muusikaline žanr on muusikas heliteose või esituse kokkuleppeline kategooria.
Uus!!: Missa ja Muusikažanr · Näe rohkem »
Muusikažanrite loend
Siin on loetletud muusikažanre. Muusikažanrite alfabeetiline loend.
Uus!!: Missa ja Muusikažanrite loend · Näe rohkem »
Muusikaline haridus keskaegses Rootsis
Muusikaline haridus keskaegses Rootsis keskendus vaimulikule muusikale ja muusikateooriale.
Uus!!: Missa ja Muusikaline haridus keskaegses Rootsis · Näe rohkem »
Narva ajalugu
Narva ajalugu on Narva linna ja Narva piirkonna arengu ja ajalooliste sündmuste ülevaade.
Uus!!: Missa ja Narva ajalugu · Näe rohkem »
Narva Hermanni linnus
Narva Hermanni linnus Jaanilinna linnuse poolt vaadatuna sillaga Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal Narvas, Narva jõe kaldal, aadressil Peterburi maantee 2.
Uus!!: Missa ja Narva Hermanni linnus · Näe rohkem »
Nationals Park
2008. aasta põhihooaja esimene mäng 30. märtsil Nationals Parkil Nationals Park on pesapallistaadion USA-s Washingtonis.
Uus!!: Missa ja Nationals Park · Näe rohkem »
Notre-Dame'i tulekahju
Notre-Dame'i tulekahju oli 2019.
Uus!!: Missa ja Notre-Dame'i tulekahju · Näe rohkem »
Ofertoorium
Ofertoorium (ladina keelest antiphona ad offertorium 'antifon ohvriteenistuse juurde') on laul, mis missaliturgias saadab leiva ja veini ettevalmistamist altaril.
Uus!!: Missa ja Ofertoorium · Näe rohkem »
Opus Dei
Opus Dei, täpsemalt Püha Risti ja Opus Dei prelatuur (ladina keeles Opus Dei tähendab 'Jumala töö') on katoliku kiriku organisatsioon, mille tegevuse aluseks on katoliiklik õpetus, et iga inimene saab oma igapäevase elu ja tööga taotleda ja teostada pühadust, ning töö-, perekonna- ja vaimuliku elu lõimimist.
Uus!!: Missa ja Opus Dei · Näe rohkem »
Ordinaarium
Ordinaarium (ladina keeles ordinarium missae) on läänekristluse traditsioonis, eriti roomakatoliku kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa, mis igal päeval kordub.
Uus!!: Missa ja Ordinaarium · Näe rohkem »
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Uus!!: Missa ja Orel · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Missa ja Paavst · Näe rohkem »
Pastoraalkirjad
Pastoraalkirjad on kolm Uue Testamendi raamatut: Pauluse esimene kiri Timoteosele (1Tm), Pauluse teine kiri Timoteosele (2Tm) ja Pauluse kiri Tiitusele (Tt).
Uus!!: Missa ja Pastoraalkirjad · Näe rohkem »
Patutunnistus
Patutunnistus ehk Confiteor (ladina keeles 'tunnistan') ehk Mea culpa (ladina keeles 'minu süü') on kristluses pattude avalik ülestunnistamine.
Uus!!: Missa ja Patutunnistus · Näe rohkem »
Paulus III
Paulus III (Alessandro Farnese, 29. veebruar 1468 – 10. november 1549), oli paavst aastatel 1534–1549.
Uus!!: Missa ja Paulus III · Näe rohkem »
Paulus V
Paulus V (Camillo Borghese, 17. september 1552 – 28. jaanuar 1621) oli paavst aastatel 1605–1621.
Uus!!: Missa ja Paulus V · Näe rohkem »
Pazzi vandenõu
Aastast 1479 pärinev Leonardo da Vinci joonistus, mis kujutab poodud Pazzi vandenõulast Bernardo di Bandino Baroncellit Pazzi vandenõu oli Pazzi perekonna liikmete ja teiste salaplaan Medici perekonna liikmete renessansiaegse Firenze valitsejate kohalt kõrvaldamiseks.
Uus!!: Missa ja Pazzi vandenõu · Näe rohkem »
Pärnu Eliisabeti kogudus
EELK Pärnu Eliisabeti kogudus on luterlik kogudus Pärnus.
Uus!!: Missa ja Pärnu Eliisabeti kogudus · Näe rohkem »
Püha Aethelwoldi õnnistusteraamat
Püha Æthelwoldi õnnistusteraamat on 10. sajandist pärinev illumineeritud õnnistusteraamat, mida peetakse anglosakside Winchesteri koolkonna illuminatsiooni säravaimaks näiteks.
Uus!!: Missa ja Püha Aethelwoldi õnnistusteraamat · Näe rohkem »
Püha öö
"Püha öö" (saksakeelne originaalpealkiri "Stille Nacht, heilige Nacht", inglise keeles "Silent Night") on maailma tuntumaid jõululaule, mille esmaettekanne toimus 25. detsembril 1818 Austrias Oberndorfis.
Uus!!: Missa ja Püha öö · Näe rohkem »
Püha Simoni ja Helena kirik
Püha Simoni ja Helena kirik (valgevene keeles Касцёл святыхСымона і Алены, poola keeles Kościół św. Szymona i św. Heleny w Mińsku), tuntud ka nimega Punane kirik (valgevene keeles Чырвоны касцёл), on roomakatoliku kirik, mis asub Minski vabaduse väljakul Valgevenes.
Uus!!: Missa ja Püha Simoni ja Helena kirik · Näe rohkem »
Pendle Hilli nõiaprotsessid
Kaks süüalust nõida, Anne Whittle (Chattox) ja tema tütar Anne Redferne. Illustreerinud John Gilbert 1854. aasta William Harrison Ainsworthi raamatus "Lancashire'i nõiad". Pendle Hilli nõidade kohtuprotsessid aastast 1612 on ühed kuulsaimad ja kõige paremini dokumenteeritud nõiaprotsessid Inglismaa ajaloos 17.
Uus!!: Missa ja Pendle Hilli nõiaprotsessid · Näe rohkem »
Peter Paul Rubens
Peter Paul Rubens (Pieter Pauwel Rubens; 28. juuni 1577 Siegen, Vestfaal – 30. mai 1640 Antwerpen) oli flaami maalikunstnik.
Uus!!: Missa ja Peter Paul Rubens · Näe rohkem »
Pietro Parolin
Pietro Parolin (sündinud 17. jaanuaril 1955 Schiavonis Itaalias) on roomakatoliku vaimulik.
Uus!!: Missa ja Pietro Parolin · Näe rohkem »
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Missa ja Pihkva vürstiriik · Näe rohkem »
Pikardid
Pikardid (Pikarti) olid adamiitlik usulahk Flandrias ja hiljem usupõgenikena Böömimaal.
Uus!!: Missa ja Pikardid · Näe rohkem »
Pirita uus klooster
Pirita kloostri uus hoonestus vana kloostri põhjaküljel, veebruar 2009. Pirita klooster (ametlikult Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital) on katoliku kiriku nunnaklooster Tallinnas Pirital, aadressil Merivälja tee 18.
Uus!!: Missa ja Pirita uus klooster · Näe rohkem »
Pius III
Pius III (Francesco Todeschini-Piccolomini; 29. mai 1439 – 18. oktoober 1503) oli paavst 1503.
Uus!!: Missa ja Pius III · Näe rohkem »
Pius IX
Pius IX (Giovanni Maria Giambattista Pietro Pellegrino Isidoro Mastai Ferretti, 13. mai 1792 – 7. veebruar 1878) oli paavst aastatel 1846–1878.
Uus!!: Missa ja Pius IX · Näe rohkem »
Pius X
Pius X (Giuseppe Melchiorre Sarto, 2. juuni 1835 – 20. august 1914) oli paavst aastatel 1903–1914.
Uus!!: Missa ja Pius X · Näe rohkem »
Pius XII
Pius XII istumas sedia gestatorial (1939) konkordaadi sõlmimisel Serbiaga Pius XII (Eugenio Maria Giuseppe Giovanni Pacelli, 2. märts 1876 – 9. oktoober 1958) oli aastatel 1939–1958 paavst.
Uus!!: Missa ja Pius XII · Näe rohkem »
Pluviaal (riietus)
Pluviaal (ladina keeles pluviale sõnast pluvia – 'vihm') ehk koorimantel (ka kappa või vesprimantel) on poolringikujuline, iseloomuliku kujunduse ja kaunistustega ning soovitatavalt kirikuaasta liturgilises värvis avar keep.
Uus!!: Missa ja Pluviaal (riietus) · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Missa ja Portugal · Näe rohkem »
Proosula
Proosula (ladina keeles prosula, deminutiiv sõnast prosa 'tekst') on keskaja muusikas kasutatud troobitüüp, mille puhul uut muusikalist materjali ei lisandu, lisatakse vaid tekst.
Uus!!: Missa ja Proosula · Näe rohkem »
Psalmoodia
Psalmoodia ehk psalmilaul on muusikas psalmide laulmise ja mängimise muusikastiil.
Uus!!: Missa ja Psalmoodia · Näe rohkem »
Psalmus idioticus
Psalmus idioticus 'eraisiku psalm', mitmuses psalmi idiotici, oli nimetus, mida kasutati kristlike kirikuhümnide kohta, mis olid 2.
Uus!!: Missa ja Psalmus idioticus · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: Missa ja Punane · Näe rohkem »
Pungis
Pungis ehk nodus (ladina keeles nodus 'sõlm') on karika jala keskel olev paisutusega osa.
Uus!!: Missa ja Pungis · Näe rohkem »
Pyramidenkogel
Pyramidenkogel on mägi Austria Kärnteni liidumaal.
Uus!!: Missa ja Pyramidenkogel · Näe rohkem »
Ratio studiorum
Ratio studiorum ehk Ratio atque Institutio Studiorum Societatis Jesu ("Jesuiitide ordu õpetamise metoodika ja süsteem") ehk jesuiitide haridussüsteem anti välja 1599.
Uus!!: Missa ja Ratio studiorum · Näe rohkem »
Reekviem
Reekviem (ladina k requiem) on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks.
Uus!!: Missa ja Reekviem · Näe rohkem »
Reekviem (muusika)
Reekviem on liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil.
Uus!!: Missa ja Reekviem (muusika) · Näe rohkem »
Reformatsioon Liivimaal
Reformatsioon Liivimaal oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel.
Uus!!: Missa ja Reformatsioon Liivimaal · Näe rohkem »
Responsoorium
Suure reede matutiini esimene nokturn, roopesponsoorium ''Vinea mea'' Kompletooriumi responsoorium ''In manus tuas domine''. Hispaania käsikiri 16.–17. sajandist Responsoorium (ladinakeelsest sõnast responsum 'vastus') on katoliku või anglikaani kirikus jumalateenistusel lauldav laul, kus vahelduvad solisti- ja kooripartiid Encyclopædia Britannica.
Uus!!: Missa ja Responsoorium · Näe rohkem »
Riia ajalugu
Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.
Uus!!: Missa ja Riia ajalugu · Näe rohkem »
Rrok Mirdita
Rrok Kola Mirdita (28. september 1939 Montenegro Klezna – 7. detsember 2015 Tirana) oli Durrëse-Tirana katoliku peapiiskop, Albaania priimas.
Uus!!: Missa ja Rrok Mirdita · Näe rohkem »
Ruggiero Giovannelli
Ruggiero Giovannelli (snd 1560, surnud 7. jaanuaril 1625) oli Itaalia hilisrenessansi ja varabaroki helilooja.
Uus!!: Missa ja Ruggiero Giovannelli · Näe rohkem »
Samlesbury nõiad
Lancasteri loss, kus 1612. aasta suvel mõisteti Samlesbury nõidade üle kohut 1 Samlesbury nõiad olid kolm Samlesbury Lancashire külast pärit naist – Jane Southworth, Jennet Bierley ja Ellen Bierley –, keda 14-aastane tüdruk Grace Sowerbutts süüdistas nõidumises.
Uus!!: Missa ja Samlesbury nõiad · Näe rohkem »
September 2008
September 2008 kroonika.
Uus!!: Missa ja September 2008 · Näe rohkem »
Sevilla Isidorus
Sevilla Isidorus kujutatuna Bartolomé Esteban Murillo 1655. aasta õlimaalil Isidorus (paremal) ja Saragossa Braulio 10. sajandist pärinevas Etümoloogiate käsikirjas Sevilla Isidorus või ka püha Isidorus Sevillast (hispaania keeles San Isidoro või San Isidoro de Sevilla, ladina keeles Isidorus Hispalensis; umbes 560 – 4. aprill 636) oli viimane ladina kirikuisadest, Sevilla peapiiskop, keskaegne kirjanik ja esimese põhjaliku entsüklopeedia "Etymologiae" autor.
Uus!!: Missa ja Sevilla Isidorus · Näe rohkem »
Siena toomkirik
Siena toomkirik on kirik Sienas Toscana maakonnas Itaalias.
Uus!!: Missa ja Siena toomkirik · Näe rohkem »
Silvester II
Silvester II (ka Sylvester II; Gerbert Aurillacist, Gerbert Reimsist, Gerbert d'Aurillac, Girbertus, Gerbertus) oli 139.
Uus!!: Missa ja Silvester II · Näe rohkem »
Simplicius
Simplicius oli paavst aastail 468–483.
Uus!!: Missa ja Simplicius · Näe rohkem »
Sisaki lahing
Sisaki lahing peeti 22.
Uus!!: Missa ja Sisaki lahing · Näe rohkem »
Sixtus I
Sixtus I oli seitsmes paavst, tema eelkäija oli Aleksander I. Tolleaegsete allikate puudumisel pole tema ametiaja pikkus teada, kuid tänapäeval tunnustatakse seisukohta, et see kestis kümme aastat.
Uus!!: Missa ja Sixtus I · Näe rohkem »
Sixtus II
Sixtus II oli paavst 257–258.
Uus!!: Missa ja Sixtus II · Näe rohkem »
Sixtus IV
Sixtus IV (Francesco della Rovere, 21. juuli 1414 – 12. august 1484) oli paavst aastatel 1471–1484.
Uus!!: Missa ja Sixtus IV · Näe rohkem »
Soter
Soter (kreeka keeles Σωτήρ 'päästja') oli 12.
Uus!!: Missa ja Soter · Näe rohkem »
Stephanus III
Stephanus III (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus IV; 720 ? – 24. jaanuar 772) oli paavst 768–772.
Uus!!: Missa ja Stephanus III · Näe rohkem »
Stephanus IX
Stephanus IX (mõnes paavstide loendis, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus X; Friedrich Lotringist või Frédéric Lotringist, Federicus, Friedericus, saksa ajalookirjutuses Friedrich von Lothringen, prantsuse ajalookirjutuses Frédéric de Lorraine; 1000 ? – 29. märts 1058) oli paavst aastatel 1057–1058.
Uus!!: Missa ja Stephanus IX · Näe rohkem »
Symmachus
Symmachus oli paavst 498–514.
Uus!!: Missa ja Symmachus · Näe rohkem »
Telesphorus
Telesphorus (kreeka keeles Τελεσφόρος "viljakandev") oli kaheksas paavst, tema eelkäija oli Sixtus I. Kaasaegsete allikate puudumise tõttu pole tema täpsed valitsemisaastad teada.
Uus!!: Missa ja Telesphorus · Näe rohkem »
Teplá klooster
Kloostri vapp Teplá klooster (tšehhi keeles Klášter Teplá; saksa keeles Stift Tepl) on premonstraatide ordu klooster Böömimaa lääneosas Praha peapiiskopkonnas Tšehhis.
Uus!!: Missa ja Teplá klooster · Näe rohkem »
Tirana Püha Pauluse katedraal
Püha Pauluse katedraal Tiranas Katedraali esikülg, mida ehib apostli skulptuur Lana oja kaldapealselt avanev vaade Püha Pauluse katedraal (albaania keeles Katedralja e Shën Palit) on suurim katoliiklik kirik Albaania pealinnas Tiranas.
Uus!!: Missa ja Tirana Püha Pauluse katedraal · Näe rohkem »
Tractus
Tractus (ladina keeles 'katkematu', 'pidev') on laul, mis lauldakse missaliturgias pärast graduaali alleluia asemel paastuajal, leinamissas ja muudel patukahetsusliku loomuga teenistustel, mil juubeldavat alleluia't ei peeta kohaseks.
Uus!!: Missa ja Tractus · Näe rohkem »
Troop (muusika)
Troop (kreeka keeles tropos – piltlik, kujundlik väljend) on muusikas muusikalõik ja luules tekstilõik, mis on kiilutud olemasoleva laulu või luuletuse sisse.
Uus!!: Missa ja Troop (muusika) · Näe rohkem »
Tropaarium
Tropaarium oli keskajal kasutusel olnud liturgiline raamat, mis sisaldas troope pidulikel missadel kasutamiseks.
Uus!!: Missa ja Tropaarium · Näe rohkem »
Tunnipalvus
vespril Morristowni Maarja kirikus, New Jersey ''Invitatorium'' ja nokturn. Liber Responsorialis, Solesmes, 1895 Kompletooriumi tekst. Hispaania käsikiri 16.-17. sajandist Matutiini psalmid. Aberdeen Breviary, 1509 Tunnipalvus, ka officium (ladina keeles officium divinum 'jumalik teenistus') on iga päev peetav lihtne rituaalideta jumalateenistus erinevalt keerulisest missaliturgiast.
Uus!!: Missa ja Tunnipalvus · Näe rohkem »
Ulrich Zwingli
Ulrich Zwingli (levinud on ka nimekuju Huldrych Zwingli; 1. jaanuar 1484 Šveits, Wildhaus – 11. oktoober 1531 Šveits, Kappel am Albis) oli šveitsi usu-uuendaja.
Uus!!: Missa ja Ulrich Zwingli · Näe rohkem »
Urbanus IV
Urbanus IV (Jacques Pantaléon; 1195 või 1200 – 2. oktoober 1264) oli paavst 1261–1264.
Uus!!: Missa ja Urbanus IV · Näe rohkem »
Urbanus V
Urbanus V (Guillaume de Grimoard, 1310 – 19. detsember 1370) oli paavst 1362–1370.
Uus!!: Missa ja Urbanus V · Näe rohkem »
Vaimsus
Vaimsuse mõiste varieerub eri keeltes ning selle tähendus on olnud ajaloolises kontekstis pidevas muutumises.
Uus!!: Missa ja Vaimsus · Näe rohkem »
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Uus!!: Missa ja Varssavi · Näe rohkem »
Väike doksoloogia
Väike doksoloogia ehk Gloria Patri, slaavi traditsioonis краткое славословие, on lühike ühelauseline palve Kolmainsuse tunnistamiseks ja kiitmiseks (trinitaarne doksoloogia).
Uus!!: Missa ja Väike doksoloogia · Näe rohkem »
Vigilius
Vigilius oli paavst 537–555.
Uus!!: Missa ja Vigilius · Näe rohkem »
Vitalianus
Vitalianus oli paavst 657–672.
Uus!!: Missa ja Vitalianus · Näe rohkem »
6. jaanuar
6.
Uus!!: Missa ja 6. jaanuar · Näe rohkem »
