Kiiremini kui brauser!
100 suhted: Aasnelk, Ahtalehine mustikas, Anastomoos (täpsustus), Anisogaamia, Anton de Bary, Arizona (perekond), Arizona elegans, Ühekojaline taim, Üherakuline organism, Õis, Charles Darwin, Cronartium flaccidum, Elutsükkel, Embrüo, Endomeetriumi retseptiivsus, Eos, Eoskott, Hardy-Weinbergi seadus, Harilik sibul, Homoloogiline rekombinatsioon, Horisontaalne geeniülekanne, Hunditubakas, Järglane, Kanakoole, Katarid, Katteseemnetaimed, Küüslauk, Kerahallik, Kingloom, Kloonimine, Kohasus, Koppvetikas, Kopulatsioon, Korallid, Läänemere taimestik, Leptodora, Lihhenoloogia, Looduslik valik, Loomad, Maarja-sõnajalg, Maolised, Menstruaaltsükkel, Mesoproterosoikum, Mitokondriaalne DNA, Mitoos, Mugul-jänesekapsas, Munarakk, Munasari, Must lesk, Must-valge kobra, ..., Naastloomad, Naiste maailm, Ninasarvik-aafrikarästik, Oedogoniales, Ovipaaria, Ovovivipaaria, Paljunemine, Pärilikkus, Pinnaserästik, Polüandria (zooloogia), Polügüünia (zooloogia), Proatheris superciliaris, Pruunvetikad, Psammophylax variabilis, Puccinia striiformis, Punase kuninganna hüpotees, Punavetiktaimed, Pyrenophora tritici-repentis, Ränivetikad, Roos, Samblikud, Sammaltaimed, Seemik, Seemnealge, Seened, Sigimik, Sigimine, Sperm, Sperma, Spermatogenees, Spermatogoon, Sugu, Sugu (bioloogia), Suguelundid, Suguline valik, Sugutu paljunemine, Suvitrühvel, Taimed, Tömpnina-rästik, Tüümus, Tõmmu külmaseen, Teisseened, Tsüstiidid, Värdkoorik, Vesijuus, Vetikad, Viljastumine, Viljatus, Vivipaaria, Zymoseptoria tritici. Laienda indeks (50 rohkem) »
Aasnelk
Aasnelk (Dianthus superbus) on nelgiliste sugukonda nelgi perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Suguline sigimine ja Aasnelk · Näe rohkem »
Ahtalehine mustikas
Ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.
Uus!!: Suguline sigimine ja Ahtalehine mustikas · Näe rohkem »
Anastomoos (täpsustus)
Anastomoos on teadusdistsipliinides rakendatav kontseptsioon ja võib tähendada.
Uus!!: Suguline sigimine ja Anastomoos (täpsustus) · Näe rohkem »
Anisogaamia
Anisogaamia on sugulise sigimise vorm, mis põhineb talitluselt või ehituselt (morfoloogialt) erinevate sugurakkude (gameetide) ühinemisel.
Uus!!: Suguline sigimine ja Anisogaamia · Näe rohkem »
Anton de Bary
Anton de Bary Heinrich Anton de Bary (26. jaanuar 1831 Frankfurt – 19. jaanuar 1888 Strasbourg) oli saksa kirurg, botaanik, mikrobioloog ja mükoloogia rajaja.
Uus!!: Suguline sigimine ja Anton de Bary · Näe rohkem »
Arizona (perekond)
Arizona on maoliste alamseltsi kuuluv perekond.
Uus!!: Suguline sigimine ja Arizona (perekond) · Näe rohkem »
Arizona elegans
Arizona elegans on maoliik, kes elab peamiselt poolkuivadel rohumaadel Ameerika Ühendriikide edelaosas.
Uus!!: Suguline sigimine ja Arizona elegans · Näe rohkem »
Ühekojaline taim
Hall lepp on ühekojaline taim Ühekojaline ehk monoöötsiline ehk liitsuguline taim on taim, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.
Uus!!: Suguline sigimine ja Ühekojaline taim · Näe rohkem »
Üherakuline organism
valgusmikroskoobi all. Raku sees on näha põietaolised vakuoolid. Raku pinnal on kiiret liikumist võimaldavad ripsmed Üherakuline organism on organism, kes koosneb ainult ühest rakust.
Uus!!: Suguline sigimine ja Üherakuline organism · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Suguline sigimine ja Õis · Näe rohkem »
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Uus!!: Suguline sigimine ja Charles Darwin · Näe rohkem »
Cronartium flaccidum
Cronartium flaccidum on seeneliik viltrooste perekonnast, viltroosteliste sugukonnast.
Uus!!: Suguline sigimine ja Cronartium flaccidum · Näe rohkem »
Elutsükkel
Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.
Uus!!: Suguline sigimine ja Elutsükkel · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Suguline sigimine ja Embrüo · Näe rohkem »
Endomeetriumi retseptiivsus
Endomeetriumi retseptiivsuse ehk endomeetriumi vastuvõtlikkuse ehk implantatsiooniakna all peetakse harilikult silmas osadel elussünnitajatel emasloomadel (sh naistel) teatud perioodilisusega korduvat unikaalsete, valdavalt molekulaartasandi muutuste jada, protsessi või seisundit, mis muudab emaka endomeetriumi embrüo(te) kinnitumisele vastuvõtlikuks ja võimaldab blastotsüsti-endomeetriumi vastastikust suhtlemist nii, et oleks tagatud loote areng emakas.
Uus!!: Suguline sigimine ja Endomeetriumi retseptiivsus · Näe rohkem »
Eos
Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.
Uus!!: Suguline sigimine ja Eos · Näe rohkem »
Eoskott
Eoskotid seenel ''Morchella elata'' Pärmseene ''Saccharomyces cerevisiae'' askus nelja eosega Eoskott ehk askus (ascus) on kottseente sugulise paljunemise organ, milles kujunevad haploidsed kotteosed.
Uus!!: Suguline sigimine ja Eoskott · Näe rohkem »
Hardy-Weinbergi seadus
HW seadus graafiliselt. Pikiteljel on toodud alleelisagedused ''p'' ja ''q'', püstteljel on toodud vastavad genotüübisagedused ''p2'', ''2pq'' ja ''q2''. Värvid eristavad genotüüpe. Hardy-Weinbergi seadus (lühidalt HW seadus) on teoreetiline jaotus populatsioonigeneetikas, mis määrab populatsiooni iga põlvkonna genotüübisagedused.
Uus!!: Suguline sigimine ja Hardy-Weinbergi seadus · Näe rohkem »
Harilik sibul
Harilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel (vähem Antarktises). Sibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idast. Varaseimad arheoloogilised andmed sibula kasutamise kohta pärinevad 5000 aasta tagant Surnumere ümbrusest. Sibulat on kasutatud kultus-, toidu-, tarbe-, maitse-, ravim-, ilu-, viljakus-, seltsilis-, mee-, mürk-, juur-, värvi-, komposti-, kontroll-, katse-, doonortaimena, kaubaartiklina ja botaanikaaedades eksponaadina. Kuigi harilik sibul on püsik (geofüüt) kasvatatakse teda kultuuris kahe- ja üheaastase aia- ja põllukultuuri (sh vahekultuuri) taimena.
Uus!!: Suguline sigimine ja Harilik sibul · Näe rohkem »
Homoloogiline rekombinatsioon
Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.
Uus!!: Suguline sigimine ja Homoloogiline rekombinatsioon · Näe rohkem »
Horisontaalne geeniülekanne
"Elu puu", mis kujutab horisontaalset ja vertikaalset geeniülekannet Horisontaalne geeniülekanne ehk horisontaalne geenisiire on geneetilise informatsiooni kandumine ühest organismist teise muul viisil kui paljunemise kaudu vanemalt järglasele.
Uus!!: Suguline sigimine ja Horisontaalne geeniülekanne · Näe rohkem »
Hunditubakas
Sarik-hunditubakas. Hunditubakas (Hieracium) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Uus!!: Suguline sigimine ja Hunditubakas · Näe rohkem »
Järglane
Lammas ja tema järglane, lambatall Järglane on sugulisel või suguta paljunemisel tekkinud isend.
Uus!!: Suguline sigimine ja Järglane · Näe rohkem »
Kanakoole
Kanakoole (Ranunculus ficaria, Ficaria verna) on mitmeaastane rohtne õistaim, mis kuulub tulikaliste sugukonda.
Uus!!: Suguline sigimine ja Kanakoole · Näe rohkem »
Katarid
Katarite väljaajamine Carcasonne'ist 1209. aastal. Grandes Chroniques de France Katarid olid 10.–11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad.
Uus!!: Suguline sigimine ja Katarid · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Suguline sigimine ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Küüslauk
Küüslauk (Allium sativum) on laugu perekonda kuuluv mitmeaastane taime- ja köögiviljakultuuri liik, mida kasvatatakse harilikult kas ühe- või kaheaastasena.
Uus!!: Suguline sigimine ja Küüslauk · Näe rohkem »
Kerahallik
Kerahallik (Aspergillus) on hallitusseente hulka kuuluv perekond, milles on erinevatel andmetel 260–837 liiki.
Uus!!: Suguline sigimine ja Kerahallik · Näe rohkem »
Kingloom
Kingloom (Paramecium) on ripsloomade klassi ühtlasripsmeliste seltsi kuuluv ainuraksete perekond"Loomade elu", 1.
Uus!!: Suguline sigimine ja Kingloom · Näe rohkem »
Kloonimine
Kloonimine (tuletatud vanakreeka sõnast κλών (klõn) – 'oksake') on geneetiliselt identsete organismide saamine sugulise või mittesugulise (sealhulgas ka vegetatiivse) paljunemise tulemusena.
Uus!!: Suguline sigimine ja Kloonimine · Näe rohkem »
Kohasus
Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.
Uus!!: Suguline sigimine ja Kohasus · Näe rohkem »
Koppvetikas
Koppvetikas (Chlamydomonas) on perekond üherakulisi rohevetikaid.
Uus!!: Suguline sigimine ja Koppvetikas · Näe rohkem »
Kopulatsioon
Harilike toakärbeste kopulatsioon Kopulatsioon on sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks.
Uus!!: Suguline sigimine ja Kopulatsioon · Näe rohkem »
Korallid
Korallid on mereorganismid, kes kuuluvad ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi.
Uus!!: Suguline sigimine ja Korallid · Näe rohkem »
Läänemere taimestik
Läänemere taimestik on Läänemere meretaimestiku floristiline koosseis.
Uus!!: Suguline sigimine ja Läänemere taimestik · Näe rohkem »
Leptodora
Leptodora on vesikirbuliste seltsi kuuluv planktiliste vähilaadsete perekond.
Uus!!: Suguline sigimine ja Leptodora · Näe rohkem »
Lihhenoloogia
Kaartsamblik (''Rhizocarpon geographicum'') kivil. Lihhenoloogia (kr sõnast leichen 'samblik' ja logos 'õpetus') ehk samblikuteadus on samblikke uuriv mükoloogia haru.
Uus!!: Suguline sigimine ja Lihhenoloogia · Näe rohkem »
Looduslik valik
Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.
Uus!!: Suguline sigimine ja Looduslik valik · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Suguline sigimine ja Loomad · Näe rohkem »
Maarja-sõnajalg
Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) on sõnajalaliste sugukonda ja sõnajala perekonda kuuluv liik.
Uus!!: Suguline sigimine ja Maarja-sõnajalg · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Suguline sigimine ja Maolised · Näe rohkem »
Menstruaaltsükkel
Menstruaaltsükkel on teaduslik termin füsioloogiliste muutuste kohta, mis võivad toimuda viljakas eas naiste organismis seksuaalse paljunemise ja viljastumise eesmärgil.
Uus!!: Suguline sigimine ja Menstruaaltsükkel · Näe rohkem »
Mesoproterosoikum
Mesoproterosoikum on geokronoloogiline üksus, mis algas 1,6 miljardit aastat tagasi ja lõppes miljard aastat tagasi.
Uus!!: Suguline sigimine ja Mesoproterosoikum · Näe rohkem »
Mitokondriaalne DNA
Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru. Iborra et al., 2004. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas).
Uus!!: Suguline sigimine ja Mitokondriaalne DNA · Näe rohkem »
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Uus!!: Suguline sigimine ja Mitoos · Näe rohkem »
Mugul-jänesekapsas
Mugul-jänesekapsas (Oxalis tuberosa) ehk oka on jänesekapsaliste sugukonna jänesekapsa perekonda kuuluv püsik, mis talvitub maa-aluste varremugulate abil.
Uus!!: Suguline sigimine ja Mugul-jänesekapsas · Näe rohkem »
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Uus!!: Suguline sigimine ja Munarakk · Näe rohkem »
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Uus!!: Suguline sigimine ja Munasari · Näe rohkem »
Must lesk
Must lesk (ka must leskämblik, Lõuna must lesk; teaduslik ladinakeelne nimetus Latrodectus mactans) on väga mürgine ämblikuliik perekonnast Latrodectus.
Uus!!: Suguline sigimine ja Must lesk · Näe rohkem »
Must-valge kobra
Must-valge kobra (Naja melanoleuca) on kobra perekonna maoliik.
Uus!!: Suguline sigimine ja Must-valge kobra · Näe rohkem »
Naastloomad
Naastloomad (ldn k Placozoa `lapikud loomad') on loomade hõimkond.
Uus!!: Suguline sigimine ja Naastloomad · Näe rohkem »
Naiste maailm
"Naiste maailm" on Eesti kirjaniku Henn-Kaarel Hellati kaheköiteline ulmeromaan, mille esimene osa ilmus 1976.
Uus!!: Suguline sigimine ja Naiste maailm · Näe rohkem »
Ninasarvik-aafrikarästik
Ninasarvik-aafrikarästik (Bitis nasicornis) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoliik.
Uus!!: Suguline sigimine ja Ninasarvik-aafrikarästik · Näe rohkem »
Oedogoniales
Oedogoniales on niitjad viburvetikad klorofüütide klassis rohevetiktaimede hõimkonnas.
Uus!!: Suguline sigimine ja Oedogoniales · Näe rohkem »
Ovipaaria
OvipaariaENE, 1976, 5:542.
Uus!!: Suguline sigimine ja Ovipaaria · Näe rohkem »
Ovovivipaaria
OvovivipaariaENE, 1976, 5:542.
Uus!!: Suguline sigimine ja Ovovivipaaria · Näe rohkem »
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Uus!!: Suguline sigimine ja Paljunemine · Näe rohkem »
Pärilikkus
Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.
Uus!!: Suguline sigimine ja Pärilikkus · Näe rohkem »
Pinnaserästik
PinnaserästikLoomade elu 5:313.
Uus!!: Suguline sigimine ja Pinnaserästik · Näe rohkem »
Polüandria (zooloogia)
Polüandriaks (inglise keeles polyandry) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse emase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse isasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).
Uus!!: Suguline sigimine ja Polüandria (zooloogia) · Näe rohkem »
Polügüünia (zooloogia)
Polügüüniaks (inglise keeles polygyny) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade (näiteks linnud, maod) sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse isase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse emasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).
Uus!!: Suguline sigimine ja Polügüünia (zooloogia) · Näe rohkem »
Proatheris superciliaris
Proatheris superciliaris on rästiklaste sugukonna maoliik.
Uus!!: Suguline sigimine ja Proatheris superciliaris · Näe rohkem »
Pruunvetikad
Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.
Uus!!: Suguline sigimine ja Pruunvetikad · Näe rohkem »
Psammophylax variabilis
Psammophylax variabilis on Lamprophiidae sugukonna maoliik.
Uus!!: Suguline sigimine ja Psammophylax variabilis · Näe rohkem »
Puccinia striiformis
Puccinia striiformis on kandseente (Basidiomycota) hõimkonda ja roosteseente klassi (Pucciniomycetes) kuuluv seen, mis põhjustab teraviljal kollast roostet (inglise keeles stripe rust, yellow rust, saksa keeles Gelbrost).
Uus!!: Suguline sigimine ja Puccinia striiformis · Näe rohkem »
Punase kuninganna hüpotees
väljasuremist ning säilitada oma endine positsioon. Punase kuninganna hüpotees on evolutsiooniline teooria, mis kirjeldab liikidevahelist võidurelvastumist ja mille järgi peab iga liik elus püsimiseks pidevalt arenema.
Uus!!: Suguline sigimine ja Punase kuninganna hüpotees · Näe rohkem »
Punavetiktaimed
Punavetiktaimed (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 4000 liiki.
Uus!!: Suguline sigimine ja Punavetiktaimed · Näe rohkem »
Pyrenophora tritici-repentis
Pyrenophora tritici-repentis (sünonüüm Drecslera tritici-repentis) on patogeen, mis tekitab taimehaigust nisu-pruunlaiksus (DTR).
Uus!!: Suguline sigimine ja Pyrenophora tritici-repentis · Näe rohkem »
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Uus!!: Suguline sigimine ja Ränivetikad · Näe rohkem »
Roos
pisi Roosideks nimetatakse roosõieliste sugukonda kibuvitsa perekonda (Rosa) kuuluvaid, looduslikult esinevatest kibuvitsaliikidest aretatud dekoratiivtaimi.
Uus!!: Suguline sigimine ja Roos · Näe rohkem »
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Uus!!: Suguline sigimine ja Samblikud · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Suguline sigimine ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Seemik
Seemik ehk seemiktaim on seemnest kasvanud taim.
Uus!!: Suguline sigimine ja Seemik · Näe rohkem »
Seemnealge
Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit, paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.
Uus!!: Suguline sigimine ja Seemnealge · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Suguline sigimine ja Seened · Näe rohkem »
Sigimik
Sigimiku tüübid Sigimik (ovarium) on õistaimede õies asuva emaka tähtsaim osa.
Uus!!: Suguline sigimine ja Sigimik · Näe rohkem »
Sigimine
Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).
Uus!!: Suguline sigimine ja Sigimine · Näe rohkem »
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Uus!!: Suguline sigimine ja Sperm · Näe rohkem »
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Uus!!: Suguline sigimine ja Sperma · Näe rohkem »
Spermatogenees
Spermatogeneesiks (ladina spermatogenesis) nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites.
Uus!!: Suguline sigimine ja Spermatogenees · Näe rohkem »
Spermatogoon
Spermatogoon ehk algseemnerakk (ladina spermatogonium) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi spermatogeneesi rea diferentseerumata tüvirakk.
Uus!!: Suguline sigimine ja Spermatogoon · Näe rohkem »
Sugu
Sugu võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Suguline sigimine ja Sugu · Näe rohkem »
Sugu (bioloogia)
Bioloogiline sugu (inglise keeles sex) on bioloogia kategooria, mis tähistab sugulise paljunemise osapooli, kus isendid eristuvad paljunemiseks vajalike sugurakkude tootmise alusel emas- (toodab munarakke) ja isasorganismideks (toodab seemnerakke).
Uus!!: Suguline sigimine ja Sugu (bioloogia) · Näe rohkem »
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Uus!!: Suguline sigimine ja Suguelundid · Näe rohkem »
Suguline valik
Suguline valik on liigisisene valik, mis toimib kehalistele tunnustele ning tekib ühe sugupoole esindajate paljunemisedukuse varieeruvuse tõttu.
Uus!!: Suguline sigimine ja Suguline valik · Näe rohkem »
Sugutu paljunemine
helviksammaltaimel: näha on rakkude pooldumine Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.
Uus!!: Suguline sigimine ja Sugutu paljunemine · Näe rohkem »
Suvitrühvel
Suvitrühvel (ka kevadtrühvel; Tuber aestivum) on maa-aluseid viljakehi moodustava seeneperekonna trühvel üks 185 liigist.
Uus!!: Suguline sigimine ja Suvitrühvel · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Suguline sigimine ja Taimed · Näe rohkem »
Tömpnina-rästik
Tömpnina-rästik (Vipera latastei; Vipera latasti) on rästiku perekonna maoliik.
Uus!!: Suguline sigimine ja Tömpnina-rästik · Näe rohkem »
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Uus!!: Suguline sigimine ja Tüümus · Näe rohkem »
Tõmmu külmaseen
Tõmmu külmaseen (Armillaria solidipes, varem Armillaria ostoyae) on šampinjonilaadsete seltsi kuuluv seeneliik.
Uus!!: Suguline sigimine ja Tõmmu külmaseen · Näe rohkem »
Teisseened
Teisseened (Deuteromycetes) on süsteemiväline takson (tihti hõimkond või kõrvalhõimkond), kunstlik rühm, kuhu on koondatud seeneliigid, mille sugulise paljunemise faas on teadmata ning mida seetõttu ei ole õnnestunud klassifitseerida teistesse seenerühmadesse.
Uus!!: Suguline sigimine ja Teisseened · Näe rohkem »
Tsüstiidid
Tsüstiidid ehk merikerad (Cystoidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvate merelise eluviisiga väljasurnud loomade klass.
Uus!!: Suguline sigimine ja Tsüstiidid · Näe rohkem »
Värdkoorik
Värdkoorik (Pseudotomentella) on seente perekond lehternahkiseliste sugukonnas lehternahkiselaadsete seltsis.
Uus!!: Suguline sigimine ja Värdkoorik · Näe rohkem »
Vesijuus
Vesijuus (Ulothrix zonata) on hulkrakne rohevetikas.
Uus!!: Suguline sigimine ja Vesijuus · Näe rohkem »
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Uus!!: Suguline sigimine ja Vetikad · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Suguline sigimine ja Viljastumine · Näe rohkem »
Viljatus
Viljatus on inimese, looma või taime võimetus paljuneda looduslikul teel.
Uus!!: Suguline sigimine ja Viljatus · Näe rohkem »
Vivipaaria
Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.
Uus!!: Suguline sigimine ja Vivipaaria · Näe rohkem »
Zymoseptoria tritici
Zymoseptoria tritici on kottseente (Ascomycota) hõimkonda kuuluv hemibiotroofne seen, mis põhjustab helelaiksust nisul.
Uus!!: Suguline sigimine ja Zymoseptoria tritici · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Generatiivne paljunemine, Seksuaalne paljunemine, Seksuaalne sigimine, Suguline paljunemine.
