Sisukord
93 suhted: Aineringe, Akupank, Alternatiivenergia, Ameerika Ühendriigid, Avameri, Biodiislikütus, Bioetanool, Biogaas, Biokütus, Biomass, Biomassienergia, Eesti entsüklopeedia, Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus, Eesti Taastuvenergia Koda, Elekter, Elektrienergia, Elektrivõrk, Elusloodus, Energia, Energiamets, Energiaressurss, Esimene maailmasõda, Fossiilkütus, Fotosüntees, Geofüüsika, Geotermaalenergia, Geotermiline aste, Hagu, Hakkpuit, Harilik pilliroog, Hüdroelektrienergia, Hüdroelektrijaam, Hüdroenergia, Hein, Heinategu, Jõesäng, Jõgi, Küttepuu, Keemiline energia, Kineetiline energia, Kivi, Kivim, Kliimamuutus, Laam, Laineenergia, Loodete energia, Maa, Maagaas, Maakoor, Maapõu, ... Laienda indeks (43 rohkem) »
Aineringe
Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Aineringe
Akupank
Akupank (inglise keeles power bank) on kaasaskantav seade, mis võimaldab oma sisseehitatud akumulaatorisse salvestatud elektrienergiat USB-ühenduse kaudu üle kanda mitmesuguste elektrienergiat kasutavate seadmete akumulaatoritesse.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Akupank
Alternatiivenergia
Alternatiivenergia (ka alternatiivne energia) on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saaks kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Alternatiivenergia
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Ameerika Ühendriigid
Avameri
Avameri ehk ulgumeri on mandrite (ka poolsaarte ja saarte) rannikust eemal paiknev mereala, on osa ookeanist, merest, suuremast väinast või lahest.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Avameri
Biodiislikütus
Biodiislikütus Vanemad diiselmootorid on populaarsed biodiislikütusega sõitmiseks Mõnes riigis on biodiisel odavam kui tavaline diisel Biodiislikütus (argikeeles kasutatav väljend biodiisel ei ole kirjakeeles korrektne) on diiselmootorite kütusena kasutatav rasvhapete metüülesterite (sellest ka biodiislikütuse tähistamiseks sagedasti kasutatav lühend FAME - Fatty acid methyl esters) segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetest või loomsetest õlidest.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Biodiislikütus
Bioetanool
Bioetanool on kas biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud etanool, mida kasutatakse biokütusena (näiteks mootorikütusena bioetanool E85) või toiduainetetööstuse toorainena, näiteks alkohoolsete jookide tootmisel.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Bioetanool
Biogaas
Zirli reoveepuhastusjaama biogaasimahuti ja koostootmisseade Austrias Biogaas ehk käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Biogaas
Biokütus
Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus, keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Biokütus
Biomass
Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Biomass
Biomassienergia
Bioenergiat on kasutatud tuhandeid aastaid Bioenergia (ka biomassienergia; inglise bioenergy) on taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest (hrl põletamisest).
Vaata Taastuv energiaressurss ja Biomassienergia
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Eesti entsüklopeedia
Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus
Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus on Eesti Maaülikooli uurimis- ja arenduskeskus.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus
Eesti Taastuvenergia Koda
Eesti Taastuvenergia Koda on 13.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Eesti Taastuvenergia Koda
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Elekter
Elektrienergia
Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Elektrienergia
Elektrivõrk
Elektrivõrk on ühtses süsteemis töötavate elektriliinide ja nende sõlmpunktide kogum, mis on ette nähtud elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Elektrivõrk
Elusloodus
Elusloodus on looduse elus osa.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Elusloodus
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Energia
Energiamets
Energiamets (ka energiavõsa) on kasvatatavad puistud või põõsastikud, mille peamine eesmärk on biomassienergia andmine.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Energiamets
Energiaressurss
Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus- ja muud liiki energia saamiseks.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Energiaressurss
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Esimene maailmasõda
Fossiilkütus
Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Fossiilkütus
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Fotosüntees
Geofüüsika
Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Geofüüsika
Geotermaalenergia
Palinpinoni geotermaalelektrijaam Sitio Nasulos Filipiinidel Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia on Maa siseenergia.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Geotermaalenergia
Geotermiline aste
Geotermiline aste on sügavusvahemik, mille jooksul maakoore kivimite temperatuur tõuseb 1 kraadi võrra (Celsiuse skaalal).
Vaata Taastuv energiaressurss ja Geotermiline aste
Hagu
Hagu on kütuseks vm otstarbeks maharaiutud peened puud (diameeter alla 7 cm), ladvad ja laasitud oksad.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Hagu
Hakkpuit
Hakkpuidu valmistamine Hakkpuit, ka puiduhake, (inglise keeles wood chips) on võsast, raiejäätmetest või muust tarbepuiduks sobimatust puitmaterjalist toodetud, hakkuriga peenestatud kütteaine.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Hakkpuit
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Harilik pilliroog
Hüdroelektrienergia
Hüdroelektrienergia on gravitatsiooni toimel voolava või langeva vee jõul toodetud elektrienergia.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Hüdroelektrienergia
Hüdroelektrijaam
Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Hüdroelektrijaam
Hüdroenergia
Jeziorsko veehoidla Warta jõel Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Hüdroenergia
Hein
Vaalutatud niide heinaks kuivamas niidul Ladustatud heinapakid Puurmani vallas 2015. aastal. Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Hein
Heinategu
Heina kaarutamine Heinategu ehk heinakoristus on heina niitmise, kuivatamise, riisumise, kuhjapaneku, kokkusurutult kiletamise, heinaveo ja muude heina kogumisega seotud tööde kogum.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Heinategu
Jõesäng
Ahja jõe säng Jõesäng ehk säng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Jõesäng
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Jõgi
Küttepuu
Küttepuu on kasvava metsa raie-eelsel hindamisel kasutatud madalaim kvaliteediklass (nn tarbeklass), mille kohaselt küttepuuks loetakse jalal seisev või maha langenud puu, mis ebasobivate mõõtmete või halva kvaliteedi tõttu ei kõlba traditsiooniliste tarbesortimentide valmistamiseks, vastates siiski küttepuidule esitatavatele nõuetele.Mõiste on tinglik.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Küttepuu
Keemiline energia
Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Keemiline energia
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Kineetiline energia
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Kivi
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Vaata Taastuv energiaressurss ja Kivim
Kliimamuutus
Üleilmse temperatuurimuutuse visualiseerimine kliimaspiraaliga aastatel 1880–2021 Kliimamuutus (inglise keeles climate change) on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Kliimamuutus
Laam
Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Laam
Laineenergia
Laineenergia (ka lainete energia) on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkimisel.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Laineenergia
Loodete energia
Rance loodeteelektrijaam Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Loodete energia
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Maa
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Maagaas
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Maakoor
Maapõu
Maapõu on maakoore ülaosa, mis paikneb mullakihi all või selle puudumisel maapinna ja veekogude põhja all, mis on kättesaadav geoloogiliseks uurimiseks ja inimtegevuseks.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Maapõu
Mehaaniline energia
Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Mehaaniline energia
Metsaraie
Mehhaniseeritud metsaraie Metsaraie on puude ja põõsaste langetamine koos sellega kaasnevate eel- ja järeltöödega; metsamajanduses rakendatav puude mahavõtmine puidu saamise või metsa hoolduse eesmärgil.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Metsaraie
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Nafta
Orgaaniline aine
Orgaaniline aine ehk orgaaniline aines ehk orgaanika on aine, mis pärineb elusloodusest ja sisaldab orgaanilisi ühendeid.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Orgaaniline aine
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Päike
Päikese-soojuselektrijaam
Päikese-soojuselektrijaam on päikesekiirgust kontsentreeriv päikeseelektrijaam, mis kasutab päikesekiirguse neeldumist ainetes.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Päikese-soojuselektrijaam
Päikeseenergia
Päikeseenergia on päikesekiirguse energia.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Päikeseenergia
Päikesepaneel
Fotoelektrilise süsteemi (''PV-system'') võimalikud komponendid: ''Solar Cell'' – '''päikeseelement''', ''Solar Module'' – '''päikesemoodul''', ''Solar Panel'' – '''päikesepaneel''', ''Solar Array'' – '''paneelisüsteem''' Polükristallilisest ränist elementidest koosnev PV-moodul Päikesepaneel on päikesekiirgust muundav elektrienergia allikas, mis on koostatud päikesemoodulitest.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Päikesepaneel
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Põõsas
Põhjamaade Tippteaduse Algatus
Põhjamaade Tippteaduse Algatus (inglise keeles Nordic Top-level Research Initiative, rootsi keeles Toppforskningsinitiativet) on Põhjamaade ühine programm, mis keskendub uurimistööle ja innovatsioonile kliima, energia ja keskkonnaga seotud valdkondades.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Põhjamaade Tippteaduse Algatus
Põhk
Põhk on taimevartest, teradeta viljapeadest, lehtedest ja aganatest koosnev pundar (sasi).
Vaata Taastuv energiaressurss ja Põhk
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Põllumajandus
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Puit
Puurauk
Taani geoloogiateenistuse tegevjuht Johnny Fredericia osutamas puuraugule GAP 04, mis läheb 700 m sügavusele Gröönimaa jääkilbi alla Puurauk on maakoorde puuritud silindriline õõs.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Puurauk
Puusüsi
Puusüsi (ka puidusüsi) on õhu juurdepääsuta tingimustes puidu kuumutamisel tekkiv poorne aine.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Puusüsi
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Radioaktiivsus
Raskusjõud
Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Raskusjõud
Saepuru
Käsisaega saagimisel tekkinud saepuru Saepuru on puidu eeltöötlemisel, mõõtulõikamisel, saagimisel, freesimisel, treimisel tekkiv puru, mis on jämedam kui puidutolm.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Saepuru
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Süsihappegaas
Sõnnik
põhust) Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Sõnnik
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Sete
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Soojus
Soojusenergia
Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Soojusenergia
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (aastatel 1998–2015 ka Säästva Eesti Instituut) on valitsusväline sihtasutus, mis asutati 1992.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
Suhkruroog
Suhkruroog (botaaniline nimetus harilik suhkruroog; ladinakeelne teaduslik nimetus Saccharum officinarum) on kõrreliste sugukonda suhkruroo perekonda kuuluv rohttaim.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Suhkruroog
Suurvesi
Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010) Suurvesi Soomaal (2010) Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Suurvesi
Taastumatu energiaressurss
Taastumatu energiaressurss ehk taastumatu energiaallikas ehk taastumatu energiavaru on energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Taastumatu energiaressurss
Taastuv energiaressurss
Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas ehk taastuv energiavaru on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Taastuv energiaressurss
Taastuv ressurss
Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara on ökosüsteemi komponent, mis selle ökosüsteemi aineringeis tsükliliselt nii moodustub kui ära kasutamist leiab.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Taastuv ressurss
Töö (füüsika)
Töö (tähis W või A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Töö (füüsika)
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Temperatuur
Termotuumareaktsioon
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomituumad.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Termotuumareaktsioon
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Turvas
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Tuul
Tuuleenergia
Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Tuuleenergia
Tuulegeneraator
Thorntonbanki tuulepark, mis koosneb 5 MW võimsusega turbiinidest (Põhjameri, Belgia) Droonivideo tuulegeneraatorist Kunda lähistel 2021. aasta novembris Tuuleturbiin (ka tuuleelektrigeneraator; slängis tuugen (tuulik + elektrigeneraator)) on labamasin, mis muudab tuule ehk voolava õhu liikumise kineetilise energia turbiini võlli pöörlemisenergiaks ehk mehaaniliseks energiaksTehnikaleksikon, lk 540.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Tuulegeneraator
Tuulepark
Rõuste tuulepark Tuulepark on tuuleelektrijaam, milles elektrienergiat toodetakse mitme elektrituuliku abil.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Tuulepark
Tuuleveski
Kolm levinumat tuuliku toimimismehhanismi Kuremaa mõisa tuuleveski Aaspere mõisa tuuleveski Tuuleveski ehk tuulik on ajam või ehitis, mis muundab tuule kineetiline energia mehaaniliseks energiaks ehk saab tööks vajaliku energia tuulest.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Tuuleveski
Valgustus (tehnika)
Valgustus on valguse rakendamine soodsate nägemistingimuste loomiseks ruumides (sisevalgustus) ja väljas (välisvalgustus).
Vaata Taastuv energiaressurss ja Valgustus (tehnika)
Vedelkütus
Kütuseproovi võtmine Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Vedelkütus
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Vesi
Vesiveski
Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Vesiveski
Vooluhulk
Amazonase vooluhulga muutmine aasta jooksul Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.
Vaata Taastuv energiaressurss ja Vooluhulk
Tuntud ka kui Taastuv energiaallikas, Taastuv energiavaru, Taastuv kütus, Taastuvad energiaallikad, Taastuvad energiaressursid, Taastuvad energiaressurssid, Taastuvad energiavarud, Taastuvenergia, Taastuvenergiaallikad, Taastuvenergiaallikas, Uuenevad energiavarud.