Kiiremini kui brauser!
59 suhted: Aini departemang, Alemannia, Alemannid, Arelaat, Austria ertshertsogkond, Avaari mark, Ülem-Burgundia, Baieri, Baieri hertsogkond, Bari hertsogkond, Brabanti hertsogkond, Burgundia hertsogkond, Burgundia krahvkond, Burgundia kuningriik, Charles II Paljaspea, Dauphiné, Flandria, Frangi kuningate loend, Frangi riik, Gallia Belgica, Hamburg, Hõimuhertsogkonnad, Ida-Frangi riik, Istria mark, Itaalia ajalugu, Kahler Asten, Karolingid, Karolingide impeerium, Kärnteni hertsogkond, Kärnteni liidumaa, Kesk-Frangi riik, Keskaegne Prantsusmaa, Lääne-Frangi riik, Lothar I (Frangi keiser), Lotharingia, Lotringi hertsogkond, Ludwig II (Frangi keiser), Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Luksemburg, Luksemburgi krahvkond, Metz, Neustria, Pannoonia mark, Prantsusmaa, Prantsusmaa kuningriik, Prantsusmaa riigipeade loend, Prantsusmaa territoriaalne areng, Saali tavaõigus, Saksamaa, ..., Saksamaa ajalugu, Saksamaa kuningriik, Saksimaa ajalugu, Saksimaa hertsogiriik, Taani ajalugu, Toulouse'i krahvkond, Verdun, Viikingiaeg, 843. Laienda indeks (9 rohkem) »
Aini departemang
Bourg-en-Bresse'i prefektuurihoone Aini departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Ida-Prantsusmaal Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonnas Aini jõe ääres.
Uus!!: Verduni leping ja Aini departemang · Näe rohkem »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Uus!!: Verduni leping ja Alemannia · Näe rohkem »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Uus!!: Verduni leping ja Alemannid · Näe rohkem »
Arelaat
hertsogkond Hertsogkonna sõltlased Arles'i kuningriik ehk Arelaat (933–1378) või Teine Burgundia kuningriik (prantsuse keeles Royaume de Bourgogne) kõrgkeskajal oli aastal 933 varasema keskaegse Burgundia kuningriigi maadest Arles'is rajatud frankide dominioon.
Uus!!: Verduni leping ja Arelaat · Näe rohkem »
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Uus!!: Verduni leping ja Austria ertshertsogkond · Näe rohkem »
Avaari mark
Avaari mark Ida-Baieris Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel Avaari mark (Avaria, saksa: Awarenmark) oli kagupoolne piiriala Karolingide impeeriumis, mis loodi Karl Suure poolt 8.
Uus!!: Verduni leping ja Avaari mark · Näe rohkem »
Ülem-Burgundia
Richard Justiciariuse Burgundia hertsogkond Lääne-Frangi riigis hõimuhertsogkond Ülem-Burgundia (ka Transjuraania Burgundia (prantsuse Bourgogne transjurane), ka Transjuraania) on Burgundia osa ida pool Juura mägesid, mis koos läänepoolse Burgundia krahvkonnaga moodustasid aastast 868 Ülem-Burgundia kuningriigi, hõlmates Juura mäeaheliku mõlemad küljed.
Uus!!: Verduni leping ja Ülem-Burgundia · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Verduni leping ja Baieri · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Verduni leping ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Bari hertsogkond
Bari krahvkond, aastast 1354 Bari hertsogkond, oli Saksa-Rooma riigi vürstkond, mis hõlmas pays de Barrois' ja ümbritses Bar-le-Duci linna.
Uus!!: Verduni leping ja Bari hertsogkond · Näe rohkem »
Brabanti hertsogkond
Brabanti hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1183.
Uus!!: Verduni leping ja Brabanti hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Uus!!: Verduni leping ja Burgundia hertsogkond · Näe rohkem »
Burgundia krahvkond
Vapp Burgundia hertsogkond (vasakul) ja krahvkond (paremal) 14. sajandil Burgundia vabakrahvkond (prantsuse Franche Comté de Bourgogne; saksa Freigrafschaft Burgund) oli keskaegne krahvkond (aastatel 982–1678), mis paiknes Prantsusmaa endises provintsis ja tänapäevases piirkonnas Franche-Comté, mille prantsuse nimi meenutab veelgi selle krahvi tavatut tiitlit: Freigraf ('vabakrahv' või franc comte prantsuse keeles, seepärast mõiste franc(he) comté sellele feodaalsele vürstkonnale).
Uus!!: Verduni leping ja Burgundia krahvkond · Näe rohkem »
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Uus!!: Verduni leping ja Burgundia kuningriik · Näe rohkem »
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Uus!!: Verduni leping ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »
Dauphiné
Lipp Vapp Dauphiné Prantsusmaal Dauphiné on endine provints Kagu-Prantsusmaal, mille ala vastab jämedalt sellele, kus tänapäeval on Isère'i, Drôme'i ja Hautes-Alpes'i departemangud.
Uus!!: Verduni leping ja Dauphiné · Näe rohkem »
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Verduni leping ja Flandria · Näe rohkem »
Frangi kuningate loend
Frangi kuningate loend loetleb teadaolevaid Frangi riigi ja frankide kuningaid kuni Verduni leppeni.
Uus!!: Verduni leping ja Frangi kuningate loend · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Verduni leping ja Frangi riik · Näe rohkem »
Gallia Belgica
Kaart belgide asualaga Julius Caesari ajal Rooma Gallia kaart, Belgica oranži kontuuriga (''Droysens Allgemeiner historischer Handatlas'', 1886) Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Gallia kirdeosas keiserlik provints '''Gallia Belgica''' (Belgia/Pikardia/Champagne) Gallia Belgica ("Belgide Gallia") oli Rooma keisririigi provints Rooma Gallia kirdeosas, kus täna on peamiselt Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg, koos osadega Hollandist ja Saksamaast.
Uus!!: Verduni leping ja Gallia Belgica · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Verduni leping ja Hamburg · Näe rohkem »
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Uus!!: Verduni leping ja Hõimuhertsogkonnad · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Verduni leping ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Istria mark
Saksa-Rooma riigi Istria mark (''Mark Istrien'') 1000. aasta paiku, kõrvuti Verona ja Kraini markide, Horvaatia ja Veneetsia vabariigiga. Istria mark (või Istria markkrahvkond) oli esialgu Karolingide piirimark Istria poolsaarel ja ümbritseval territooriumil, mille aastal 789 vallutas Karl Suure poeg Pippin.
Uus!!: Verduni leping ja Istria mark · Näe rohkem »
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Uus!!: Verduni leping ja Itaalia ajalugu · Näe rohkem »
Kahler Asten
Kahler Asten on 841,9 m kõrge mägi Rothaargebirgel Hochsauerlandkreisis Saksamaa Nordrhein-Westfalen liidumaal.
Uus!!: Verduni leping ja Kahler Asten · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Verduni leping ja Karolingid · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Verduni leping ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Uus!!: Verduni leping ja Kärnteni hertsogkond · Näe rohkem »
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Uus!!: Verduni leping ja Kärnteni liidumaa · Näe rohkem »
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Uus!!: Verduni leping ja Kesk-Frangi riik · Näe rohkem »
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Uus!!: Verduni leping ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Verduni leping ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Uus!!: Verduni leping ja Lothar I (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Lotharingia
Frangi riigi kolmeks jagamine Verduni lepinguga aastal 843: Lääne-Frangi riik (roosa), Kesk-Frangi riik (roheline) ja Ida-Frangi riik (kollane) Lotharingia oli keskaegne Karolingide impeeriumi järglaskuningriik, koosnedes Madalmaadest, Lääne-Reinimaast, tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa piirialadest ja Lääne-Šveitsist.
Uus!!: Verduni leping ja Lotharingia · Näe rohkem »
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Uus!!: Verduni leping ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »
Ludwig II (Frangi keiser)
Ludwig II (umbes 825 – 12. august 875) oli Frangi keiser 855–875 ja Itaalia kuningas 844–875.
Uus!!: Verduni leping ja Ludwig II (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Uus!!: Verduni leping ja Ludwig Sakslane · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Verduni leping ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Uus!!: Verduni leping ja Luksemburg · Näe rohkem »
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Uus!!: Verduni leping ja Luksemburgi krahvkond · Näe rohkem »
Metz
Metz on linn Prantsusmaal, Moselle'i departemangu keskus.
Uus!!: Verduni leping ja Metz · Näe rohkem »
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Uus!!: Verduni leping ja Neustria · Näe rohkem »
Pannoonia mark
Karolingide impeeriumi kaart, mis näitab Pannoonia margi asukohta kaguserval Pannoonia mark oli Karolingide impeeriumi piirimark, mis sai nime endise Rooma Pannoonia provintsi järgi.
Uus!!: Verduni leping ja Pannoonia mark · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Verduni leping ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Verduni leping ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Prantsusmaa riigipeade loend
Prantsusmaa riigipeade loend loetleb Prantsusmaa riigipead alates Lääne-Frangi riigi moodustamisest 843.
Uus!!: Verduni leping ja Prantsusmaa riigipeade loend · Näe rohkem »
Prantsusmaa territoriaalne areng
Dünaamiline kaart Prantsusmaa piiridest aastatel 985–1947 Prantsusmaa territoriaalne areng on siinses artiklis protsess, millega Prantsusmaa emamaa territoriaalne ulatus sai selliseks, nagu see on aastal 2012.
Uus!!: Verduni leping ja Prantsusmaa territoriaalne areng · Näe rohkem »
Saali tavaõigus
Kuningas Chlodowech I dikteerib Saali tavaõigust, ümbritsetuna väepealikest Saali tavaõigus (ladina Lex Salica) oli tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech I valitsemisajal 6.
Uus!!: Verduni leping ja Saali tavaõigus · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Verduni leping ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Uus!!: Verduni leping ja Saksamaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Verduni leping ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksimaa ajalugu
Saksa Liitvabariigis Saksimaa kaart Saksimaa ajalugu on ülevaade Saksimaa territooriumi minevikust.
Uus!!: Verduni leping ja Saksimaa ajalugu · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Verduni leping ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Verduni leping ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Toulouse'i krahvkond
Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.
Uus!!: Verduni leping ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »
Verdun
Verdun on linn Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas Meuse'i departemangus.
Uus!!: Verduni leping ja Verdun · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Verduni leping ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
843
843.
Uus!!: Verduni leping ja 843 · Näe rohkem »
