Kiiremini kui brauser!
256 suhted: A Coruña, Aarne Mõtus, Adam Bremenist, Aegna, Aleksander II (paavst), Alta kaljujoonised, Anglosaksi Inglismaa, Arnulf (Frangi keiser), Atlandi ookeani ületus, Atlandi-Kanada, Ásatrú, Šetlandi poni, Šotimaa kuningriik, Ühekroonine münt (1934), Ålborg, Āraiši järvelinnus, Baffini saar, Baieri hertsogkond, Balti areaali keeled, Bangor (Põhja-Iirimaa), Bautakivi, Bütsants, Bütsantsi ajalugu, Benedictus VIII, Beotukid, Biarritz, Blackpool, Boyne, Bristol, Brugge, Caldey Island, Calixtus II, Cádiz, Charles II Paljaspea, Charles III (Lääne-Frangi), Christoph Kolumbus, Condé-sur-l'Escaut, Connemara poni, Danegeld, Danelaw, Derby, Disko laht, Dublin, East Anglia kuningriik, Edgar V. Saks, Edmund I, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti majandus, Eesti rauaaeg, ..., Eesti tempelmargid, Egilli saaga, Eoin Colfer, Eugenius III, Fääri saared, Flandria, Flandria krahvkond, Frangi riik, Frögärd i Ösby, Freya, Fuglafjørður, Gelasius II, Gent, Globaalne soojenemine, Gorm Vana, Gravensteen, Gregorius VII, Hagar Hirmus, Harald Hallmantel, Harald Hardrada, Hardeknud I, Hedeby, Heimskringla, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), Hollandi krahvkond, Ida-Frangi riik, Iirlased, Ingólfur Arnarson, Island, Islandi lambakoer, Islandi lipp, Islandi vapp, Jaan Einasto, Jan Mayen, Jaroslav Tark, Jersey, Johannes X, Jomsviikingid, Joogisarv, Jouarre'i klooster, Kaitsevall, Kanada, Kardemon, Karja kirik, Karl Paks, Küüslauk, Kõrgkeskaeg, Keldi kunst, Kenti kuningriik, Keskaegne Prantsusmaa, Keskaegne soe periood, Keskmine rauaaeg, Kiievi-Vene, Konrad I (Saksa kuningas), Kortrijk, Kuralased, Kurgaan, L'Anse aux Meadows, Lääne-Frangi riik, Leo IX, Libekala, Liibüa, Liibüa ajalugu, Lindholm Høje, Lindisfarne, Lofotri viikingimuuseum, London, Lontova, Louis II (Lääne-Frangi kuningas), Louis III (Lääne-Frangi kuningas), Luxeuil' klooster, Mai 2013, Mark (territoorium), Mütofest, Mercia, Meresõitja, Merevägi, Mihhail Pogodin, Mikmakid, Moldova (piirkond), Muinaskihelkond, Naddoddur, Naiste õigused, Narval, Nekori Emiraat, Neustria, Neustria margid, Nicolaus I, Nicolaus II, Noorem Edda, Normandia hertsogkond, Normannid, Norni keel, Norra, Norra ajalugu, Norra kuningriik (872–1397), Nuuk, Oimurõngas, Olav Kyrre, Oldenburg in Holstein, Osebergi laevmatus, Ovaalsõlg, Paschalis II, Püstpalkkirik, Põhjameri, Peterburi, Piktid, Poljudje, Prantslased, Prantsusmaa kuningriik, Punane, Purjetamine, Puy du Fou, Qaqortoq, Qinngua org, Ragnar Lothbrok, Ragnarök, Rahuste, Ristisõjad, Rjurik, Roald Dahl, Robert I (Lääne-Frangi kuningas), Ronk, Rootsi, Rootsi ajalugu, Roueni katedraal, Ruhnu, Ruudi, Saaga, Saksimaa hertsogiriik, Salme jõgi, Salme laevmatused, Samsø, Santiago de Compostela, Schlei, Seitse kuningriiki, Semgalid, Severodvinsk, Sitsiilia emiraat, Sitsiilia kuningriik, Skandinaavia mütoloogia, Skrælingjar, Soome keelepoliitika, Sopot, Stephanus IX, Stockholmi codex aureus, Sussexi kuningriik, Suur kirikulõhe, Suur rahvasterändamine, Svealased, Taani, Taani ajalugu, Teravmäed, The Number of the Beast, Tjeldsund, Torghatten, Torgu vald, Toulouse'i krahvkond, Triskaidekafoobia, Turbasammal, Turvas, Udria, Ungari Püha kroon, Urbanus II, Uuspaganlus, Valgevene ajalugu, Valgevenelased, Valhalla, Vanainglise keel, Varakeskaeg, Varjaagid, Vasa (laev), Västerås, Venemaa, Venemaa ajalugu, Vepslased, VI üldtantsupidu, Victor II, Victor III, Viikingiaeg, Viikingilaev, Viikingite kunst, Vikerlased, Viking, Viltina sadamakompleks, Vinland, Vomentaga, Wales, Wessex, Whitby, Wight, York, 1021, 18. juuni, 23. aprill, 25. juuli, 25. november, 28. detsember, 28. märts, 31. detsember, 4. jaanuar, 8. juuni, 806, 840, 845. Laienda indeks (206 rohkem) »
A Coruña
A Coruña (hispaania keeles La Coruña) on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus (vald) Hispaanias Galicia loodeosas Atlandi ookeani ääres Rías Altases, A Coruña provintsi ja A Coruña maakonna keskus.
Uus!!: Viikingid ja A Coruña · Näe rohkem »
Aarne Mõtus
Aarne Mõtus (3. oktoober 1900 Tartu – 1. jaanuar 1987 Indianapolis) oli eesti tarbekunstnik ja graafik.
Uus!!: Viikingid ja Aarne Mõtus · Näe rohkem »
Adam Bremenist
Adam Bremenist ehk Bremeni Adam (saksapäraselt Adam von Bremen; enne aastat 1050 – 12. oktoober 1081/1085) oli saksa vaimulik, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna.
Uus!!: Viikingid ja Adam Bremenist · Näe rohkem »
Aegna
Aegna (1929–1939 Äigna, ka Eigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Ulfsö) on saar Tallinna lahe kirdeküljel.
Uus!!: Viikingid ja Aegna · Näe rohkem »
Aleksander II (paavst)
Aleksander II, ladinapäraselt Alexander II (Anselmo da Baggio), oli paavst 1061–1073.
Uus!!: Viikingid ja Aleksander II (paavst) · Näe rohkem »
Alta kaljujoonised
Alta kaljujoonised on kogum petroglüüfe Norras Troms og Finnmargi maakonnas Alta linna ümbruskonnas.
Uus!!: Viikingid ja Alta kaljujoonised · Näe rohkem »
Anglosaksi Inglismaa
Anglosaksi Inglismaa viitab Suurbritannia osa Inglismaa ajalooperioodile, mis kestis Rooma-järgsest Britanniast pärast okupatsiooni lõppu ja anglosaksi kuningriikide loomist 5.
Uus!!: Viikingid ja Anglosaksi Inglismaa · Näe rohkem »
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Uus!!: Viikingid ja Arnulf (Frangi keiser) · Näe rohkem »
Atlandi ookeani ületus
1858. aastal rajatud esimest transatlantilist kaablit positsioneeriv kaart Transatlantilised ületusteed on üle Atlandi ookeani kulgevad Ameerikaid ning Euroopat või Aafrikat ühendavad reisija- ja kaubaveod kui ka sideliinid (allveekaablid).
Uus!!: Viikingid ja Atlandi ookeani ületus · Näe rohkem »
Atlandi-Kanada
Atlandi-Kanada provintsid Atlandi-Kanada (inglise keeles The Atlantic Provinces, prantsuse keeles Provinces de l'Atlantique) hõlmab Kanada nelja Atlandi ookeani äärset provintsi: Newfoundland ja Labrador, New Brunswick, Prince Edward Island ja Nova Scotia.
Uus!!: Viikingid ja Atlandi-Kanada · Näe rohkem »
Ásatrú
Ásatrú on uuspaganlik liikumine, mille eesmärgiks on kristluse-eelse viikingiaegse muinaspõhja paganluse taaselustamine "Vanema Edda" ja "Noorema Edda" kirjelduste järgi.
Uus!!: Viikingid ja Ásatrú · Näe rohkem »
Šetlandi poni
Šetlandi poni Šetlandi poni Šetlandi poni on maailma väikseim poni.
Uus!!: Viikingid ja Šetlandi poni · Näe rohkem »
Šotimaa kuningriik
Šotimaa kuningriik oli riik Euroopas, aastast 843, mil krooniti esimene Šotimaa kuningas Kenneth I MacAlpin, kuni 1707.
Uus!!: Viikingid ja Šotimaa kuningriik · Näe rohkem »
Ühekroonine münt (1934)
Viikingilaeva kujutisega 1-kroonine münt oli Eesti Vabariigis käibel 1. augustist 1934 kuni 25. märtsini 1941.
Uus!!: Viikingid ja Ühekroonine münt (1934) · Näe rohkem »
Ålborg
Ålborg (ka Aalborg) on Kopenhaageni, Århusi ja Odense järel suuruselt neljas linn Taanis.
Uus!!: Viikingid ja Ålborg · Näe rohkem »
Āraiši järvelinnus
Järvelinnuse asukoht koos tänapäevase rekonstruktsiooniga 2016. aastal Āraiši järvelinnus (ka Āraiši järveasula, Āraiši järveloss; läti keeles Āraišu ezerpils) oli umbes aastatel 780–1050 (1200) Lätis Cēsise lähedal Āraiši järve saarel paiknenud asula, mis hiljem jäi vee alla.
Uus!!: Viikingid ja Āraiši järvelinnus · Näe rohkem »
Baffini saar
Baffini saar Põhja-Jäämeres Baffini saare satelliidipilt Baffini saar (varasem eestikeelne nimi Baffini maa; inuktituti keeles ᕿᑭᖅᑖᓗᒃ, Qikiqtaaluk) on Kanadale kuuluv saar Põhja-Jäämeres Põhja-Ameerikast kirdes.
Uus!!: Viikingid ja Baffini saar · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Viikingid ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Balti areaali keeled
Balti areaali keeled on katustermin, millega tähistatakse Balti piirkonnas ja Soome lahe lõunakaldal kõneldavaid keeli.
Uus!!: Viikingid ja Balti areaali keeled · Näe rohkem »
Bangor (Põhja-Iirimaa)
Bangor (iiri Beannchar) on linn Põhja-Iirimaal Downi krahvkonnas Ards and North Downi ringkonnas.
Uus!!: Viikingid ja Bangor (Põhja-Iirimaa) · Näe rohkem »
Bautakivi
Bautakivi Bautakivi on piklik, enamasti kõrge vabalt seisev püstine kivi, mida nooremast pronksiajast kuni rauaajani püstitati mõningates Skandinaavia piirkondades ja Skandinaavia lähialadel.
Uus!!: Viikingid ja Bautakivi · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Viikingid ja Bütsants · Näe rohkem »
Bütsantsi ajalugu
Bütsantsi ajalugu ulatub 4. sajandist kuni 1453.
Uus!!: Viikingid ja Bütsantsi ajalugu · Näe rohkem »
Benedictus VIII
Benedictus VIII (Teofilatto Tuscolost, Giovanni Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Giovanni di Tuscolo, Theophylactus; 980 ? – 9. aprill 1024) oli paavst 1012–1024.
Uus!!: Viikingid ja Benedictus VIII · Näe rohkem »
Beotukid
Beotukke kujutav muuseumieksponaat Beotukkide asuala Atlandi-Kanadas Beotukid olid Newfoundlandi saarel elanud indiaani põlisasunikest kütid-korilased.
Uus!!: Viikingid ja Beotukid · Näe rohkem »
Biarritz
Biarritz on linn Prantsusmaal Nouvelle-Aquitaine'i piirkonnas Pyrénées-Atlantiquesi departemangus.
Uus!!: Viikingid ja Biarritz · Näe rohkem »
Blackpool
Vaade Blackpooli Tornist lõuna suunas Blackpool on linn ja tervikomavalitsus Põhja-Inglismaal Lancashire'i krahvkonnas Iiri mere kaldal.
Uus!!: Viikingid ja Blackpool · Näe rohkem »
Boyne
Boyne'i jõgi Boyne'i jõgi ja Boyne'i org, vaade Knowthi passage tomb Brú na Bóinne Boyne (iiri Abhainn na Bóinne, inglise Boyne) on jõgi Iirimaal, Leinsteris.
Uus!!: Viikingid ja Boyne · Näe rohkem »
Bristol
Ajalooline vaade Bristoli kesklinnale Bristol on linn, tseremoniaalkrahvkond ja tervikomavalitsus Edela-Inglismaal 169 km kaugusel Londonist läänes.
Uus!!: Viikingid ja Bristol · Näe rohkem »
Brugge
Kanal Brugges Kanal Brugges Brugge (eesti keeles varem ka Brügge) on linn Belgias, Lääne-Flandria provintsi keskus.
Uus!!: Viikingid ja Brugge · Näe rohkem »
Caldey Island
Caldey Island (inglise keeles Caldey Island ehk Caldy Island, kõmri keeles Ynys Bŷr) on saar Bristoli lahes.
Uus!!: Viikingid ja Caldey Island · Näe rohkem »
Calixtus II
Calixtus II, ka Callistus II (Gui, ka Guy, Guido, prantsuse ajalookirjutuses Gui de Bourgogne; 1050 või 1060 – 13. detsember või 14. detsember 1124) oli paavst 1119–1124.
Uus!!: Viikingid ja Calixtus II · Näe rohkem »
Cádiz
Cádiz on linn Hispaanias Andaluusia autonoomses piirkonnas Atlandi ookeani ääres.
Uus!!: Viikingid ja Cádiz · Näe rohkem »
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Uus!!: Viikingid ja Charles II Paljaspea · Näe rohkem »
Charles III (Lääne-Frangi)
Charles III. Georges Rouget' (1783–1869) maal. Charles III Lihtsameelne (prantsuse keeles Charles le Simple, ladina keeles Carolus Simplex; 17. september 879 – 7. oktoober 929) oli Lääne-Frangi riigi kuningas aastatel 893–922/923.
Uus!!: Viikingid ja Charles III (Lääne-Frangi) · Näe rohkem »
Christoph Kolumbus
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo, ladina keeles Christophorus Columbus) (arvatavasti 1451 Genova vabariik – 20. mai 1506 Valladolid, Kastiilia kroon) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492.
Uus!!: Viikingid ja Christoph Kolumbus · Näe rohkem »
Condé-sur-l'Escaut
Condé-sur-l'Escaut on vald (commune) Prantsusmaal Nordi departemangus.
Uus!!: Viikingid ja Condé-sur-l'Escaut · Näe rohkem »
Connemara poni
Connemara poni Connemara rahvuspargis mägedega taustal Connemara poni iiri maastikul Connemara poni Connemara poni on vana iiri hobusetõug, kelle eellasteks peetakse viikingite hobuseid.
Uus!!: Viikingid ja Connemara poni · Näe rohkem »
Danegeld
Rootsis Upplandi maakonnas asuv Inglismaale rändamist kajastav ruunikivi U 241. Selle püstitasid viiking Ulfríkri lapselapsed ligikaudu aastal 1050 mälestamaks seda, et Ulfríkr sai kaks korda Inglismaal danegeldi Danegeld ('Taani maks', sõna-sõnalt 'taanlaste tribuut') oli maks, mida koguti viikingitest sissetungijatele tribuudi maksmiseks, et viimased maad rüüstamisest säästaksid.
Uus!!: Viikingid ja Danegeld · Näe rohkem »
Danelaw
Inglismaa aastal 878. Kollane ja tumedam beež: Inglismaa alad. Heledam beež: Taani või Norra alad. Hall: keltide maad. Roheline: soo või alluuvium Danelaw ehk Danelag (inglise keeles ka Danelagh; vanainglise Dena lagu;; taani Danelagen) oli aastatel 865–954 Inglismaa osa, kus kehtisid anglosakside seaduste üle domineerinud taanlaste seadused.
Uus!!: Viikingid ja Danelaw · Näe rohkem »
Derby
Derby on linn Inglismaal, Derbyshire'i halduskeskus.
Uus!!: Viikingid ja Derby · Näe rohkem »
Disko laht
Keskööpäike Disko lahes Jäämägi Disko lahes Disko laht. Veest paistab välja heeringavaal. Disko laht (grööni keeles Qeqertarsuup Tunua, taani keeles Diskobugten) on laht Gröönimaa läänerannikul.
Uus!!: Viikingid ja Disko laht · Näe rohkem »
Dublin
Dublin (iiri keeles Baile Átha Cliath) on Iiri pealinn, mis asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes.
Uus!!: Viikingid ja Dublin · Näe rohkem »
East Anglia kuningriik
Idaanglite kuningriik (vanainglise Ēast Engla Rīce; ladina Regnum Orientalium Anglorum), tänapäeval tuntud kui East Anglia kuningriik oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist.
Uus!!: Viikingid ja East Anglia kuningriik · Näe rohkem »
Edgar V. Saks
Edgar Valter Saks (25. jaanuar 1910 Tartu – 11. aprill 1984 Montréal, Kanada) oli Eesti poliitik, publitsist, majandustegelane, harrastusajaloolane ja kirjanik, haridusminister eksiilis 8.
Uus!!: Viikingid ja Edgar V. Saks · Näe rohkem »
Edmund I
Edmund I (ka Eadmund; 920 või 921 – 26. mai 946) oli Inglaste kuningas 27.
Uus!!: Viikingid ja Edmund I · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Viikingid ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti ajalugu
pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.
Uus!!: Viikingid ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »
Eesti majandus
Eesti majandus on kõrge sissetulekuga turumajandus Euroopa Liidu siseturul.
Uus!!: Viikingid ja Eesti majandus · Näe rohkem »
Eesti rauaaeg
Rauaaeg Eestis katab Eesti esiajaloo perioodi 500 eKr kuni 13. sajandi algus.
Uus!!: Viikingid ja Eesti rauaaeg · Näe rohkem »
Eesti tempelmargid
Eesti tempelmargid anti välja tempelmaksu seaduses ettenähtud tempelmaksu tasumiseks dokumentidele pealekleepimise teel.
Uus!!: Viikingid ja Eesti tempelmargid · Näe rohkem »
Egilli saaga
Egill Skallagrímsson, 17. sajandi käsikiri Egilli saaga on eepiline Islandi saaga, mille autor on arvatavalt Snorri Sturluson (1179–1241), kes võis selle kirjutada aastatel 1220–1240.
Uus!!: Viikingid ja Egilli saaga · Näe rohkem »
Eoin Colfer
Eoin Colfer Eoin Colfer (eesnimi hääldub nagu inglise nimi 'Owen'; sündinud 14. mail 1965 Wexfordis Iirimaal) on iiri fantaasiakirjanik, kelle looming on mõeldud lastele ja noortele.
Uus!!: Viikingid ja Eoin Colfer · Näe rohkem »
Eugenius III
Eugenius III (Bernardo Paganelli, Pietro Bernardo dei Paganelli, Bernardo Pignatelli) oli paavst 1145–1153.
Uus!!: Viikingid ja Eugenius III · Näe rohkem »
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Viikingid ja Fääri saared · Näe rohkem »
Flandria
Flandria on Belgia 1. järgu haldusüksus, üks kolmest piirkonnast.
Uus!!: Viikingid ja Flandria · Näe rohkem »
Flandria krahvkond
Flandria krahvkond (hollandi Graafschap Vlaanderen, prantsuse Comté de Flandre) oli ajalooline territoorium Madalmaades.
Uus!!: Viikingid ja Flandria krahvkond · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Viikingid ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frögärd i Ösby
Upplandsi ruunikirja U 194 omistatakse Frögärdile Frögärd Ulvsdotter i Ösby (tegutses 1017. aasta paiku) oli Rootsi viikingiaja ruunimeister.
Uus!!: Viikingid ja Frögärd i Ösby · Näe rohkem »
Freya
Jumalanna Freyja, illustratsioon 17. saj Islandi käsikirjast Freya (vanapõhja keeles Freyja 'naine, emand'; ka Vanadis 'vaanide tütar') on muinaspõhja mütoloogia üks tähtsamaid ja populaarsemaid jumalannasid.
Uus!!: Viikingid ja Freya · Näe rohkem »
Fuglafjørður
Fuglafjørður Modernne kirik 1984. aastast Fuglafjørður (taani keeles Fuglefjord) on küla Eysturoy idarannikul Fääri saartel.
Uus!!: Viikingid ja Fuglafjørður · Näe rohkem »
Gelasius II
Gelasius II (Giovanni da Gaeta, ka Giovanni Coniuolo, Giovanni Caetani, Giovanni Gaetani, Giovanni Caetani Crescenzi; 1060 või september 1064 – 29. jaanuar 1119) oli paavst 1118–1119.
Uus!!: Viikingid ja Gelasius II · Näe rohkem »
Gent
Gent on linn Belgias, Ida-Flandria provintsi keskus ja suurim linn.
Uus!!: Viikingid ja Gent · Näe rohkem »
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Uus!!: Viikingid ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »
Gorm Vana
Gorm saab teada oma poja Knuti surmast. Maali autor on August Carl Vilhelm Thomsen Gorm Vana (taani keeles Gorm den Gamle, norra keeles Gormr gamli), ka Gorm Unine (taani keeles Gorm Løge dvaske), oli esimene ajalooliselt tunnustatud Taani kuningas.
Uus!!: Viikingid ja Gorm Vana · Näe rohkem »
Gravensteen
Gravensteen on keskaegne linnus Belgias Ida-Flandria provintsis Gentis.
Uus!!: Viikingid ja Gravensteen · Näe rohkem »
Gregorius VII
Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.
Uus!!: Viikingid ja Gregorius VII · Näe rohkem »
Hagar Hirmus
"Hagar Hirmus" on koomiks, mis esimest korda ilmus veebruaris 1973.
Uus!!: Viikingid ja Hagar Hirmus · Näe rohkem »
Harald Hallmantel
Christian Krogh. Gunnhild õhutab oma poegi. Illustratsioon Eirikupoegade saagale Heimskringla 1899. aasta trükis. Harald Eiriksson (ka Harald Hallmantel, Harald II; vanapõhja Haraldr gráfeldr (õigupoolest 'Harald Hall Karusnahk'), norra Harald Gråfell, taani Harald Gråfeld; umbes 935 – umbes 970 või 976) oli Norra kuningas umbes 961.
Uus!!: Viikingid ja Harald Hallmantel · Näe rohkem »
Harald Hardrada
Harald Hardrada Harald Sigurdsson III (vanapõhja keeles Haraldr Sigurðarson, ka Hardrada (norra keeles Hardråde 'karm juht'); 1015 Ringerike, Norra – 1066 Stamford, Inglismaa) valitses Norra kuningriiki 1046.–1066.
Uus!!: Viikingid ja Harald Hardrada · Näe rohkem »
Hardeknud I
Hardeknud või Knud I (sündinud ca 880) oli legendaarne Taani kuningas.
Uus!!: Viikingid ja Hardeknud I · Näe rohkem »
Hedeby
Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.
Uus!!: Viikingid ja Hedeby · Näe rohkem »
Heimskringla
Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.
Uus!!: Viikingid ja Heimskringla · Näe rohkem »
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Uus!!: Viikingid ja Heinrich I Linnupüüdja · Näe rohkem »
Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.
Uus!!: Viikingid ja Heinrich V (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Hollandi krahvkond
Hollandi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik ja aastatel 1482–1581 Habsburgide Madalmaade osa, kus nüüd on Madalmaad.
Uus!!: Viikingid ja Hollandi krahvkond · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Viikingid ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Iirlased
Iirlaste diasporaa Iirlased (iiri keeles Muintir na hÉireann, na hÉireannaigh) on keldi rahvas, kes pärineb Iirimaalt, saarelt Loode-Euroopas.
Uus!!: Viikingid ja Iirlased · Näe rohkem »
Ingólfur Arnarson
Ingólfur Arnarson käsib oma tooli sambad püsti panna. Maali autor on Taani kunstnik Johan Peter Raadsig Ingólfur Arnarsoni ja tema naist Hallveigi peetakse esimesteks Põhjamaadest pärit Islandi püsivateks asustajateks.
Uus!!: Viikingid ja Ingólfur Arnarson · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Viikingid ja Island · Näe rohkem »
Islandi lambakoer
Islandi lambakoer on Islandilt pärinev koeratõug.
Uus!!: Viikingid ja Islandi lambakoer · Näe rohkem »
Islandi lipp
Islandi lipp on Islandi Vabariigi ametlik lipp.
Uus!!: Viikingid ja Islandi lipp · Näe rohkem »
Islandi vapp
thumb Islandi vapil (islandi keeles: Skjaldarmerki Íslands) on hõbedase ääristusega punane rist sinisel väljal.
Uus!!: Viikingid ja Islandi vapp · Näe rohkem »
Jaan Einasto
Jaan Einasto (kuni 1935 Jaan Eisenschmidt; sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) on eesti astrofüüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige alates 1981.
Uus!!: Viikingid ja Jaan Einasto · Näe rohkem »
Jan Mayen
Jan Mayen Jan Mayen on Norrale kuuluv vulkaaniline saar Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Viikingid ja Jan Mayen · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Viikingid ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Jersey
Jersey (Jersey murdes Jèrri) on Briti krooni sõltkond La Manche'i väinas.
Uus!!: Viikingid ja Jersey · Näe rohkem »
Johannes X
Johannes X (ladinapäraselt Ioannes X) (860 ? –929) oli paavst 914–928.
Uus!!: Viikingid ja Johannes X · Näe rohkem »
Jomsviikingid
Gerhard Munthe teos "Torm Hjørungavågis" Jomsviikingid rahetormi ajal Hjörungavágri lahingus võitlemas Jomsviikingid olid 10.–11.
Uus!!: Viikingid ja Jomsviikingid · Näe rohkem »
Joogisarv
Joogisarv Joogisarv on vedelike joomiseks kasutatud erinevast materjalist (seest õõnestatud loomasarv, klaas, metall, keraamika jm) sarvekujuline jooginõu.
Uus!!: Viikingid ja Joogisarv · Näe rohkem »
Jouarre'i klooster
Jouarre'i klooster (Abbaye Notre-Dame de Jouarre) on 7. sajandist pärinev benediktlaste klooster Jouarre'is Seine-et-Marne'i departemangus Prantsusmaal.
Uus!!: Viikingid ja Jouarre'i klooster · Näe rohkem »
Kaitsevall
Kaitsevall on kaitse eesmärgil rajatud vall.
Uus!!: Viikingid ja Kaitsevall · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Viikingid ja Kanada · Näe rohkem »
Kardemon
Kardemon on vürts, mida saadakse hariliku kardemoni seemnetest.
Uus!!: Viikingid ja Kardemon · Näe rohkem »
Karja kirik
Karja kirik Kiriku läänefassaad peaportaaliga Karja Katariina kirik asub Põhja-Saaremaal Saaremaa vallas Linnaka külas.
Uus!!: Viikingid ja Karja kirik · Näe rohkem »
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Uus!!: Viikingid ja Karl Paks · Näe rohkem »
Küüslauk
Küüslauk (Allium sativum) on laugu perekonda kuuluv mitmeaastane taime- ja köögiviljakultuuri liik, mida kasvatatakse harilikult kas ühe- või kaheaastasena.
Uus!!: Viikingid ja Küüslauk · Näe rohkem »
Kõrgkeskaeg
Kõrgkeskaeg oli Lääne-Euroopas vara- ja hiliskeskaja vaheline periood 11., 12., ja 13. sajandil (1000–1300).
Uus!!: Viikingid ja Kõrgkeskaeg · Näe rohkem »
Keldi kunst
Keldi kunst on keldi hõimude loodud kunst Kesk- ja Lääne-Euroopas ajavahemikus 5. sajandist eKr kuni selle hääbumiseni Euroopa mandriosas gallo-rooma kultuuri mõjul meie ajaarvamise esimestel sajanditel.
Uus!!: Viikingid ja Keldi kunst · Näe rohkem »
Kenti kuningriik
Kenti kuningriik (vanainglise Cantaware Rīce; ladina Regnum Cantuariorum) oli varakeskaegne kuningriik seal, kus nüüd on Kagu-Inglismaa.
Uus!!: Viikingid ja Kenti kuningriik · Näe rohkem »
Keskaegne Prantsusmaa
Keskaegne Prantsusmaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15.
Uus!!: Viikingid ja Keskaegne Prantsusmaa · Näe rohkem »
Keskaegne soe periood
Keskaegne soe periood ehk keskaja soe periood ehk keskaegne kliimaoptimum oli suhteliselt maheda (sooja) kliima periood Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas (ja üldse põhjapoolkeral) umbes aastatel 950–1250.
Uus!!: Viikingid ja Keskaegne soe periood · Näe rohkem »
Keskmine rauaaeg
Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.
Uus!!: Viikingid ja Keskmine rauaaeg · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Viikingid ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Konrad I (Saksa kuningas)
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.
Uus!!: Viikingid ja Konrad I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Kortrijk
Kortrijk (prantsuse Courtrai) on linn Belgias Lääne-Flandria provintsis.
Uus!!: Viikingid ja Kortrijk · Näe rohkem »
Kuralased
Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.
Uus!!: Viikingid ja Kuralased · Näe rohkem »
Kurgaan
Joonis kurgaanist Tsarski kurgaan neljandast sajandist enne Kristust. See on üks paremini säilinud kurgaane. Kertš, Krimm, Ukraina. Kurgaan (vene курган) on peamiselt sküütide ja lõunaslaavi rahvaste kalmetüüp, matuseküngas.
Uus!!: Viikingid ja Kurgaan · Näe rohkem »
L'Anse aux Meadows
L'Anse aux Meadows on küla Kanadas Newfoundlandi põhjatipus, kust on leitud vanapõhjala 11. sajandi asulakoht.
Uus!!: Viikingid ja L'Anse aux Meadows · Näe rohkem »
Lääne-Frangi riik
Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.
Uus!!: Viikingid ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »
Leo IX
Leo IX (Bruno, saksa ajalookirjutuses Bruno von Egisheim-Dagsburg, prantsuse ajalookirjutuses Bruno d'Eguisheim-Dagsbourg või Eguisheim-Dabo; 21. juuni 1002 – 19. aprill 1054) oli paavst aastatel 1049–1054.
Uus!!: Viikingid ja Leo IX · Näe rohkem »
Libekala
Norra libekala Libekala (rootsi lutfisk, norra lutefisk, soome lipeäkala) on klassikaline roog suuremal osal Skandinaaviast.
Uus!!: Viikingid ja Libekala · Näe rohkem »
Liibüa
Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas.
Uus!!: Viikingid ja Liibüa · Näe rohkem »
Liibüa ajalugu
Liibüa ajalugu on ülevaade Liibüa alade ja riigi ajaloost.
Uus!!: Viikingid ja Liibüa ajalugu · Näe rohkem »
Lindholm Høje
Lindholm Høje Lindholm Høje (taani keeles 'Pärnamäe kõrgendik') on viikingiaegne matmiskoht Taanis Ålborgist põhjas.
Uus!!: Viikingid ja Lindholm Høje · Näe rohkem »
Lindisfarne
Lindisfarne'i linnus Lindisfarne ehk Holy Island ('püha saar') on tõusu ajal saar Inglismaa kirderannikul Põhjameres.
Uus!!: Viikingid ja Lindisfarne · Näe rohkem »
Lofotri viikingimuuseum
Lofotri viikingimuuseum (norra keeles Lofotr Vikingmuseum) on vabaõhumuuseum Norras Lofoodide saarestiku Vestvågøya saarel.
Uus!!: Viikingid ja Lofotri viikingimuuseum · Näe rohkem »
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Uus!!: Viikingid ja London · Näe rohkem »
Lontova
Lontova on Kunda linna vanem linnaosa, niinimetatud Vana-Kunda, endine iseseisev asula, mis ühendati Kundaga 20.
Uus!!: Viikingid ja Lontova · Näe rohkem »
Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Louis II (Lääne-Frangi kuningas) Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.
Uus!!: Viikingid ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Louis III (Lääne-Frangi kuningas)
Louis III (Lääne-Frangi kuningas) Louis III (germaani- ja saksapäraselt Ludwig III; u 865 – 5. august 882) oli koos oma venna Karlmanniga Lääne-Frangi kuningas.
Uus!!: Viikingid ja Louis III (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Luxeuil' klooster
Luxeuil' klooster (Abbaye Saint-Pierre et Saint-Paul) oli 6.
Uus!!: Viikingid ja Luxeuil' klooster · Näe rohkem »
Mai 2013
Mai 2013, kroonika 2013.
Uus!!: Viikingid ja Mai 2013 · Näe rohkem »
Mark (territoorium)
Mark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel.
Uus!!: Viikingid ja Mark (territoorium) · Näe rohkem »
Mütofest
Mütofest ehk Muistse Maailma Pidu on Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kassinurme linnuses toimuv festival.
Uus!!: Viikingid ja Mütofest · Näe rohkem »
Mercia
Mercia kuningriik (vanainglise Miercna rīce) ehk Mercia oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist.
Uus!!: Viikingid ja Mercia · Näe rohkem »
Meresõitja
Meresõitja on inimene, kes sooritab oma elu jooksul palju merereise.
Uus!!: Viikingid ja Meresõitja · Näe rohkem »
Merevägi
Merevägi on riigi sõjaväe osa (väeliik), mille põhiülesanne on sõjalise operatsioonide läbiviimine riigi territoriaalvetes ja vajadusel ka kaugemal merealadel.
Uus!!: Viikingid ja Merevägi · Näe rohkem »
Mihhail Pogodin
Mihhail Pogodin Mihhail Petrovitš Pogodin (vene Михаил Петрович Погодин; 23. jaanuar (vana kalendri järgi 11. jaanuar) 1800 Moskva – 20. detsember (vkj 8. detsember) 1875 Moskva) oli Venemaa ajaloolane, publitsist ja kollektsionäär.
Uus!!: Viikingid ja Mihhail Pogodin · Näe rohkem »
Mikmakid
Mikmakke kujutav foto 1873. aastast Mikmakid (Mi'kmaq või Mi'gmaq; samuti Mi'kmaw või Mi'gmaw, L'nu ja Micmac) kuuluvad Atlandi-Kanada provintside ja Québeci provintsis asuva Gaspé poolsaare ning Ameerika Ühendriikide osariigi Maine'i kirdealade indiaanlastest põlisasukate hulka.
Uus!!: Viikingid ja Mikmakid · Näe rohkem »
Moldova (piirkond)
Ajalooline Moldova Moldova on ajalooline piirkond Ida-Karpaatide ja Dnestri jõe vahelisel alal, mis tänapäeval jääb Moldova, Rumeenia ja Ukraina aladele.
Uus!!: Viikingid ja Moldova (piirkond) · Näe rohkem »
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Viikingid ja Muinaskihelkond · Näe rohkem »
Naddoddur
Naddoddur (islandi Naddoður, vanapõhja Naddoddr) oli fäärlasest viiking, keda peetakse Islandi avastajaks.
Uus!!: Viikingid ja Naddoddur · Näe rohkem »
Naiste õigused
url-olek.
Uus!!: Viikingid ja Naiste õigused · Näe rohkem »
Narval
Narval (Monodon monoceros) on mereimetaja, kes kuulub vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi, narvallaste sugukonda ja perekonda narval.
Uus!!: Viikingid ja Narval · Näe rohkem »
Nekori Emiraat
Nekori Emiraat (berberi keeles Taemirate n Nekkur, araabia keeles إمارة بني صالح) oli riik, mis asus Rifi piirkonnas tänapäeva Maroko aladel.
Uus!!: Viikingid ja Nekori Emiraat · Näe rohkem »
Neustria
* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.
Uus!!: Viikingid ja Neustria · Näe rohkem »
Neustria margid
Neustria margid olid Lääne-Frangi riigi Karolingidest kuninga looming, riik kattis iidse Merovingide Neustria kuningriigi territooriumi.
Uus!!: Viikingid ja Neustria margid · Näe rohkem »
Nicolaus I
Nicolaus I oli paavst aastatel 858–867.
Uus!!: Viikingid ja Nicolaus I · Näe rohkem »
Nicolaus II
Nicolaus II (Gérard Burgundiast, prantsuse ajalookirjutuses Gérard de Bourgogne, ka Gérald de Lorraine, Gérard, Gérald, Gherard, Gerardus, Giroldus; 990 või 1010 ? – 19. juuli, 26. juuli või 27. juuli 1061) oli paavst 1058 või 1059–1061.
Uus!!: Viikingid ja Nicolaus II · Näe rohkem »
Noorem Edda
"Noorema Edda" käsikiri 17. sajandist "Noorem Edda" (ka "proosa-Edda" või "Snorri Edda") on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast.
Uus!!: Viikingid ja Noorem Edda · Näe rohkem »
Normandia hertsogkond
Normandia hertsogkond oli hertsogkond Prantsusmaa põhjarannikul aastatel 911–1469.
Uus!!: Viikingid ja Normandia hertsogkond · Näe rohkem »
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Uus!!: Viikingid ja Normannid · Näe rohkem »
Norni keel
Norni keele kunagine levila Norni keel on väljasurnud põhjagermaani keel, mida räägiti Shetlandi ja Orkney saartel ning Šotimaa põhjaosas Caithnessis.
Uus!!: Viikingid ja Norni keel · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Viikingid ja Norra · Näe rohkem »
Norra ajalugu
Norra 21. sajandil Norra ajalugu on ülevaade Norra alade ja Norra riigi ajaloost.
Uus!!: Viikingid ja Norra ajalugu · Näe rohkem »
Norra kuningriik (872–1397)
Norra kuningriik (vanapõhja keeles Noregsveldi, bokmål'is Norgesveldet, uusnorra keeles Noregsveldet) oli 9.
Uus!!: Viikingid ja Norra kuningriik (872–1397) · Näe rohkem »
Nuuk
Nuuk (mitteametlikult taani keeles Godthåb 'hea lootus') on Gröönimaa pealinn ja suurim linn, Sermersooqi valla halduskeskus.
Uus!!: Viikingid ja Nuuk · Näe rohkem »
Oimurõngas
Oimurõngas on metallist ehe, iseloomulik Musta mere piirkonna ja Lõuna-Siberi kultuuride, viikingite, soomeugrilaste, slaavlaste jm naiserõivastusele vanaajal ja keskajal.
Uus!!: Viikingid ja Oimurõngas · Näe rohkem »
Olav Kyrre
Olav Haraldsson (Olav Kyrre (norra keeles 'rahumeelne') või Olav III; umbes 1050 – 1093 Haukbø Ranrikes (praegune Håkeby Rootsis Tanumi vallas) oli Norra kuningas aastail 1067–1093. Tema valitsusajal oli Norras pikk rahuperiood. Olavi vanemad olid Norra kuningas Harald Hardråde ja Tora Torbergsdatter Giskest. Ta oli Erling Skjalgssoni tütretütre poeg, kuningas Olav II Haraldsson Püha poolvenna poeg ja kuningas Magnus II Haraldssoni vend. Saagad ütlevad, et Olav oli koos oma vanema venna Magnus Haraldssoniga kaasas, kui nende isa kuningas Harald Hardråde pidas 1062 Hallandis Niså lahingu. Ükski skaldilauludest seda ei kinnita. Olav võttis osa viikingite vallutusretkest Inglismaale 1066. aastal. 25. septembril toimunud Stamford Bridge'i lahingust ta osa ei võtnud, vaid oli sel ajal laevade juures. Selles lahingus langes Olavi isa Harald; seda sündmust peetakse viikingiajastu lõpuks. Pärast kaotust sõitis Olav koos Norra vägede jäänustega Orkney saartele, kus talvituti. Tagasi Norrasse jõuti 1067. Isa surma järel jagas Olav Norra trooni oma vanema venna Magnus Haraldssoniga, kes oli kuningaks saanud 1065. Olav valitses Vikenit (Kagu-Norra), Magnus Norra põhja- ja läänepiirkondi. Pärast Magnuse surma haigusesse 1069. aastal sai Olavist Norra ainuvalitseja. Olav sõlmis rahu Inglismaa kuninga William Vallutajaga. Samuti sõlmis ta rahu Taani kuninga Svend Estridseniga, ilma et sõda oleks alustatud, ning abiellus tema tütre Ingerid Svendsdatteriga. Pärast seda ta enam ühtki sõda ei pidanud, mille tõttu ta oma lisanime (vanapõhja kyrri ('rahumeelne')) saigi. Ta loobus oma eelkäijate püüdest kuningriiki Taani või Inglismaa arvel laiendada. Pärimuse kohaselt asutas Olav 1070. aastal Bergeni linna. Tema teine lisanimi oli bóndi ('talupoeg'). Ühe inglise allika järgi õppis Olav lugema ning kirjutama; ilmselt oli ta esimene Norra kuningas, kes seda tegi. Tema valitsusajal tugevnes Norras kuningavõim ning käsitööliste ja kaupmeeste hulgas seati sisse gildisüsteem. Tema valitsusajal pandi ilmselt esmakordselt kirja ka Norra seadused (Gulatingsloven). Olav seadis sisse head suhted paavstiga ning Põhjamaade kirikujuhtkonnaga Bremenis, asutas nähtavasti Bergeni ja Nidarosi piiskopkonna ning laskis rajada Bergeni Kristuse kiriku ja Nidarosi vana toomkiriku (Kristuse kiriku). Pärimuse järgi kahekordistas ta vahtkonna kuningatalus. Kuninganna Ingerid Svendssatteriga Olavil lapsi ei olnud, kuid hilisem kuningas Magnus Paljasjalg oli tema vallaspoeg, kelle ema oli Tora Arnesdatter. Olav oli kuningas Håkon Magnusson Toresfostre onu. Olav Kyrre on maetud Bergeni vanasse toomkirikusse (Kristuse kirikusse). Umbes 1225. aastal kirjutas Snorri Sturluson saaga Olavist oma "Heimskringlas". Et Olav sõdu ei pidanud, polnud Snorril tema 26 aastat kestnud valitsemisaja kohta kuigi palju öelda. 1998. aastal püstitati Bergenisse Olavi abstraktne ratsamonument.
Uus!!: Viikingid ja Olav Kyrre · Näe rohkem »
Oldenburg in Holstein
Oldenburg in Holstein on linn Läänemere edelakaldal.
Uus!!: Viikingid ja Oldenburg in Holstein · Näe rohkem »
Osebergi laevmatus
Osebergi laev Oslo viikingilaevade muuseumis Osebergi laevmatus oli 9. sajandi esimese poole laevmatus Norras Vestfoldis Tønsbergi linna lähistel Osebergi talu maadel.
Uus!!: Viikingid ja Osebergi laevmatus · Näe rohkem »
Ovaalsõlg
Ovaalsõlg ehk kilpkonnsõlg, ka kupalsõlg, on laias plaanis ketassõlega sarnanev sõlg, millel on ovaalne väga kumer sõlekeha ja mis kinnitub haaknõela põhimõttel.
Uus!!: Viikingid ja Ovaalsõlg · Näe rohkem »
Paschalis II
Paschalis II (Rainerio, Raniero di Bieda, Rainerio Raineri, Raniero Ranieri di Bleda, Rainerius; 1050 või 1055 – 21. jaanuar 1118) oli paavst 1099–1118.
Uus!!: Viikingid ja Paschalis II · Näe rohkem »
Püstpalkkirik
Borgundi püstpalkkirik on Norra keskaegsetest püstpalkkirikutest kõige paremini säilinud Heddali kirik on mitmelöövilise basiilika tüüpi ja Norra suurim püstpalkkirik Flesbergi püstpalkkirikust 1701. aastal maalitud pilt on vanim püstpalkkiriku kujutis kunstis Püstpalkkirik on keskajal Põhjamaades, eriti 11.–13.
Uus!!: Viikingid ja Püstpalkkirik · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Viikingid ja Põhjameri · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Viikingid ja Peterburi · Näe rohkem »
Piktid
Piktid olid hõimuliit, rahvas või rahvad, kes asustasid varakeskajal Põhja-Šotimaad Forthi ja Clyde'i jõest põhja pool.
Uus!!: Viikingid ja Piktid · Näe rohkem »
Poljudje
Vana-Vene vürst andamit kogumas. Nikolai Roerich, 1908 Poljudje (vene keeles полюдье) oli andami kogumine või andamikogumisretk Vana-Venes, hilisem (sageli määramata suurusega) andam; samuti kostitamist, pidustusi ja kingitusi pakkuv ringreis distsiplinaar-, haldus- või kriminaalmenetlusteks riigi eri piirkondades.
Uus!!: Viikingid ja Poljudje · Näe rohkem »
Prantslased
10 000+ Prantslased on põliselt Prantsusmaal elav romaani rahvas, Prantsusmaa põhirahvus.
Uus!!: Viikingid ja Prantslased · Näe rohkem »
Prantsusmaa kuningriik
Lipp Navarra kuninglik vapp Karolingidest kuningate domeenid 10. sajandil (kollasega). Kuninglikud maad (sinisega) 10. sajandi lõpul Prantsusmaa kuningriik (Royaume de France) oli riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Viikingid ja Prantsusmaa kuningriik · Näe rohkem »
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Uus!!: Viikingid ja Punane · Näe rohkem »
Purjetamine
Barkantiin täispurjeis Purjetamine (ka seilamine) on liikumine vee- või maapinnal, seadistatava purje abil, kasutades selleks tuule energiat.
Uus!!: Viikingid ja Purjetamine · Näe rohkem »
Puy du Fou
Logo Keskaegne linn Puy du Fou teemapargis Puy du Fou on üks neljast Prantsusmaa suurimast teemapargist.
Uus!!: Viikingid ja Puy du Fou · Näe rohkem »
Qaqortoq
Qaqortoq (varasem nimi on taanikeelne Julianehåb) on Gröönimaa lõunaosa läänerannikul asuv linn, Kujalleqi valla keskus.
Uus!!: Viikingid ja Qaqortoq · Näe rohkem »
Qinngua org
Qinngua org (1900) Qinngua org (tuntud ka kui Qinnquadalen, Kanginsap Qinngua ja taani keeles Paradisdalen) on ainus looduslikult metsastunud piirkond Gröönimaal.
Uus!!: Viikingid ja Qinngua org · Näe rohkem »
Ragnar Lothbrok
Ragnar Lothbrok (vanapõhja keeles Ragnarr Loðbrók) oli legendaarne viikingihõimude kuningas, keda kirjeldatakse vanapõhja luules ja saagades.
Uus!!: Viikingid ja Ragnar Lothbrok · Näe rohkem »
Ragnarök
Thor võitleb Ragnarökis Jörmungandiga ''Johann Heinrich Fussli'' Ragnarök ('jumalate saatus') on muinaspõhja mütoloogias maailmalõpule eelnev lahing.
Uus!!: Viikingid ja Ragnarök · Näe rohkem »
Rahuste
Rahuste on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Viikingid ja Rahuste · Näe rohkem »
Ristisõjad
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.
Uus!!: Viikingid ja Ristisõjad · Näe rohkem »
Rjurik
Rjurik (umbes 830 – arvatavasti 879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad.
Uus!!: Viikingid ja Rjurik · Näe rohkem »
Roald Dahl
Roald Dahl koos abikaasa Patricia Nealiga 1954. aastal Roald Dahl (13. september 1916 Llandaff, Wales – 23. november 1990 Great Missenden, Buckinghamshire, Inglismaa) oli inglise keeles kirjutanud norra päritolu kirjanik.
Uus!!: Viikingid ja Roald Dahl · Näe rohkem »
Robert I (Lääne-Frangi kuningas)
Robert I (15. august 866 – 15. juuni 923 Soissons) oli Lääne-Frangi kuningas aastatel 922–923.
Uus!!: Viikingid ja Robert I (Lääne-Frangi kuningas) · Näe rohkem »
Ronk
Ronk ehk kaaren (Corvus corax) on linnuliik vareslaste sugukonnast varese perekonnast.
Uus!!: Viikingid ja Ronk · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Viikingid ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi ajalugu
Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Viikingid ja Rootsi ajalugu · Näe rohkem »
Roueni katedraal
Roueni katedraal (prantsuse keeles Cathédrale primatiale Notre-Dame de l'Assomption de Rouen) on Rooma-Katoliku Kiriku katedraal Rouenis Normandias Prantsusmaal.
Uus!!: Viikingid ja Roueni katedraal · Näe rohkem »
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Uus!!: Viikingid ja Ruhnu · Näe rohkem »
Ruudi
"Ruudi" on Eesti film aastast 2006.
Uus!!: Viikingid ja Ruudi · Näe rohkem »
Saaga
Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350 Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend skandinaavlaste ja germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel.
Uus!!: Viikingid ja Saaga · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Viikingid ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Salme jõgi
Salme jõgi on jõgi Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Viikingid ja Salme jõgi · Näe rohkem »
Salme laevmatused
2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008.
Uus!!: Viikingid ja Salme laevmatused · Näe rohkem »
Samsø
thumb Samsø on Taanile kuuluv saar Läänemeres Kattegatis.
Uus!!: Viikingid ja Samsø · Näe rohkem »
Santiago de Compostela
Santiago de Compostela katedraal Santiago de Compostela on linn Hispaanias, Galicia autonoomse piirkonna pealinn.
Uus!!: Viikingid ja Santiago de Compostela · Näe rohkem »
Schlei
Schlei Schleswigis Schlei (vanaalamsaksa, vanataani ja ladina keeles Slia, alamsaksa keeles Sli, taani keeles Slien) on Saksamaal Schleswig-Holsteinis paiknev kirde-edela-suunas sügavale maismaasse ulatuv jõetaoliselt kitsas Läänemere laht.
Uus!!: Viikingid ja Schlei · Näe rohkem »
Seitse kuningriiki
Seitse kuningriiki, Bartholomew' "Kirjanduslik & ajalooline Euroopa atlas" (1914) Heptarhia (kreeka: ἑπτά + ἀρχή 'seitse' + 'riiki') on ühisnimi, mida kasutati Lõuna-, Ida- ja Kesk-Inglismaa anglosaksi kuningriikide kohta hilisantiikajal ja varakeskajal, tavaliselt kuulus sinna seitse kuningriiki: Northumbria, Mercia, East Anglia, Essex, Kent, Sussex ja Wessex.
Uus!!: Viikingid ja Seitse kuningriiki · Näe rohkem »
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Uus!!: Viikingid ja Semgalid · Näe rohkem »
Severodvinsk
Lomonossovi prospekt Severodvinsk (1938–1957 Molotovsk) on oblastilise alluvusega linn Venemaal Arhangelski oblastis.
Uus!!: Viikingid ja Severodvinsk · Näe rohkem »
Sitsiilia emiraat
Sitsiilia emiraat oli islamiriik Sitsiilia saarel (Lõuna-Itaalias), mis eksisteeris aastatel 965–1072.
Uus!!: Viikingid ja Sitsiilia emiraat · Näe rohkem »
Sitsiilia kuningriik
Sitsiilia kuningriik (itaalia keeles Regno di Sicilia,, katalaani keeles Regne de Sicília, sitsiilia keeles Regnu di Sicilia) oli riik, mis eksisteeris Itaalia lõunaosas selle asutamisest Roger II poolt aastal 1130 kuni aastani 1816.
Uus!!: Viikingid ja Sitsiilia kuningriik · Näe rohkem »
Skandinaavia mütoloogia
Muinaspõhja jumalad olid surelikud ja vaid tänu Iðunni õunadele lootsid nad elada Ragnarökini. J. Penrose, 1890 Muinaspõhja või skandinaavia mütoloogia on Skandinaaviat ja Islandit asustanud põhjagermaani hõimude ja rahvaste ristiusu eelsete müütide ja legendide kogum.
Uus!!: Viikingid ja Skandinaavia mütoloogia · Näe rohkem »
Skrælingjar
Skrælingjar (eesti keeles skräälingid või skreelingid) on vanapõhja ja vanaislandi keelte mitmusevormis nimetus pärismaalastest inimestele ("metslastest olenditele"), keda muinaspõhjala kultuuri esindajad ehk viikingid kohtasid enda jaoks tundmatus Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Viikingid ja Skrælingjar · Näe rohkem »
Soome keelepoliitika
Soome keelepoliitika väljendab Soome riigi seisukohti eri keelte ja eri keeli rääkivate inimrühmade suhtes.
Uus!!: Viikingid ja Soome keelepoliitika · Näe rohkem »
Sopot
Pikim puitmuul Euroopas: Sopoti 650-meetrine muul ulatub 450 m pikkuselt merre Vana majakahoone Peatänav Sopot on kuurortlinn Poola põhjarannikul Gdański ja Gdynia vahel.
Uus!!: Viikingid ja Sopot · Näe rohkem »
Stephanus IX
Stephanus IX (mõnes paavstide loendis, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus X; Friedrich Lotringist või Frédéric Lotringist, Federicus, Friedericus, saksa ajalookirjutuses Friedrich von Lothringen, prantsuse ajalookirjutuses Frédéric de Lorraine; 1000 ? – 29. märts 1058) oli paavst aastatel 1057–1058.
Uus!!: Viikingid ja Stephanus IX · Näe rohkem »
Stockholmi codex aureus
Stockholmi codex aureus (ka Canterbury codex aureus või codex aureus Holmiensis) on iiri-anglosaksi käsikiri, mis on loodud 8. sajandi keskpaiku Southumbrias, võib-olla Canterburys ja asub tänapäeval Stockholmis (Kungliga Biblioteket, MS.A.135).
Uus!!: Viikingid ja Stockholmi codex aureus · Näe rohkem »
Sussexi kuningriik
Lõunasakside kuningriik (vanainglise Sūþseaxna rīce), tänapäeval tuntud kui Sussexi kuningriik, oli sakside koloonia ja hiljem sakside sõltumatu kuningriik Inglismaa lõunarannikul.
Uus!!: Viikingid ja Sussexi kuningriik · Näe rohkem »
Suur kirikulõhe
accessdate.
Uus!!: Viikingid ja Suur kirikulõhe · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Viikingid ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Svealased
ojamaalased (Ojamaa) Svealased (rootsi keeles svear, vanapõhja keeles svíar/suar, vanainglise keeles Sweonas) olid põhjagermaani hõim.
Uus!!: Viikingid ja Svealased · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Viikingid ja Taani · Näe rohkem »
Taani ajalugu
Taani kuningriik Euroopas 21. sajandil Taani ajalugu on ülevaade Taani riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Taani kuningriigi ajaloost.
Uus!!: Viikingid ja Taani ajalugu · Näe rohkem »
Teravmäed
Saarestiku kaart Teravmäed Teravmägede kaart aastast 1758 Teravmäed (norra keeles endine nimi Spitsbergen) on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Viikingid ja Teravmäed · Näe rohkem »
The Number of the Beast
"The Number of the Beast" on Iron Maideni kolmas stuudioalbum.
Uus!!: Viikingid ja The Number of the Beast · Näe rohkem »
Tjeldsund
Tjeldsund Tjeldsund on kitsas väin Norras, mis põhjas eraldab Hinnøya saart ja Mandri-Norrat ning lõunas Tjeldøya saart.
Uus!!: Viikingid ja Tjeldsund · Näe rohkem »
Torghatten
Torghatten on mägi Norras Nordlandis Brønnøy vallas Torgeti saarel.
Uus!!: Viikingid ja Torghatten · Näe rohkem »
Torgu vald
Torgu vald oli vald Saare maakonnas Sõrve poolsaare lõunaosas.
Uus!!: Viikingid ja Torgu vald · Näe rohkem »
Toulouse'i krahvkond
Toulouse'i krahvkonna kaart aastal 1154 Languedoc'i poliitiline kaart Albilaste sõdade eelõhtul, Toulouse'i dünastia valitsemise all Linn varakeskajal Saint-Étienne'i katedraal Raymond VI, Toulouse'i krahv ''Les Jacobins'' Toulouse'is Toulouse'i krahvkond oli territoorium Lõuna-Prantsusmaal (ja Oksitaania keskus), mis koosnes Merovingide ajal Toulouse'i linnast ja selle ümbrusest ning mida valitses Toulouse'i krahv.
Uus!!: Viikingid ja Toulouse'i krahvkond · Näe rohkem »
Triskaidekafoobia
Puuduvad korrused Shanghai korrusmaja liftis. Vahele on jäetud "õnnetud" numbrid 4, 13 ja 14 Triskaidekafoobia (kreeka keeles τρεισκαίδεκα 'kolmteist' + φόβος 'hirm') on arvu 13 kartmine.
Uus!!: Viikingid ja Triskaidekafoobia · Näe rohkem »
Turbasammal
Turbasammal ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond.
Uus!!: Viikingid ja Turbasammal · Näe rohkem »
Turvas
Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
Uus!!: Viikingid ja Turvas · Näe rohkem »
Udria
Udria küla asub Narva-Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Viikingid ja Udria · Näe rohkem »
Ungari Püha kroon
Püha kroon Püha krooni tagakülg Ungari vapp Püha krooniga selle kohal Ungari Püha kroon (ungari keeles Szent Korona), tuntud ka kui István Püha kroon on kroonimiskroon, mida kasutati Ungari kuningriigis enamiku aja selle olemasolust; kuningaid krooniti sellega 12.
Uus!!: Viikingid ja Ungari Püha kroon · Näe rohkem »
Urbanus II
Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.
Uus!!: Viikingid ja Urbanus II · Näe rohkem »
Uuspaganlus
"Ave natura!", 1910, Itaalia maalikunstniku Cesare Saccaggi neoklassitsistlikus stiilis meistriteos, mis kujutab paganlikku (rooma) rongkäiku põlluharimisjumalanna Cerese auks. Maal on osa 1900. aastate alguses moes olnud neoklassitsistlikust (uuspaganlikust) voolust Uuspaganlus on levinud üldnimetus neile uususulistele liikumistele, mis püüavad taaselustada või võtavad tegevuse aluseks judeokristlike monoteistlike maailmareligioonide leviku eelseid (eeskätt Euroopa) muinasusundeid.
Uus!!: Viikingid ja Uuspaganlus · Näe rohkem »
Valgevene ajalugu
Valgevene 21. sajandil Euroopa aastal 814 Valgevene ajalugu on ülevaade Valgevene ajaloolistest sündmustest ja arengutest.
Uus!!: Viikingid ja Valgevene ajalugu · Näe rohkem »
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Uus!!: Viikingid ja Valgevenelased · Näe rohkem »
Valhalla
17. sajandi illustratsioon Islandilt näitab Heimdallri kaitsmas Valhalla väravat Valhalla (vanapõhja keeles Valhöll 'langenute eluase') ehk langenud sõdurite saal on Skandinaavia mütoloogias sõja- ja nõidusejumala Odini saal, kuhu valküürid tõid kangelaslikult surnud sõdurid (einherjerid) ja muud Odini lemmikud sööminguid ja joominguid nautima.
Uus!!: Viikingid ja Valhalla · Näe rohkem »
Vanainglise keel
Vanainglise keel ehk anglosaksi keel (vanainglise Anglisc, Ænglisc spræc) on inglise keele varajane vorm, mida kõneldi praeguse Inglismaa ning Lõuna-Šotimaal alal 5.–12. sajandil.
Uus!!: Viikingid ja Vanainglise keel · Näe rohkem »
Varakeskaeg
Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.
Uus!!: Viikingid ja Varakeskaeg · Näe rohkem »
Varjaagid
Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures.
Uus!!: Viikingid ja Varjaagid · Näe rohkem »
Vasa (laev)
Vasa on Rootsi sõjalaev, mis ehitati aastatel 1626–1628 ja mis uppus oma esmareisil 10. augustil 1628, olles purjetanud ainult 0,7 meremiili (umbes 1,3 kilomeetrit).
Uus!!: Viikingid ja Vasa (laev) · Näe rohkem »
Västerås
Västerås on linn Rootsis, Västmanlandi lääni ja Västeråsi valla keskus.
Uus!!: Viikingid ja Västerås · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Viikingid ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa ajalugu
See artikkel on ülevaade tänapäeva Venemaa territooriumi ajaloost Tänapäeva Venemaa maailmakaardil Niimoodi, miks eestlased ja soomlased nimetavad naabreid VENElasteks, ja VENEmaa, aga mitte ruslad ja Ruslamaa? Kuhu kadusid VENELASED.
Uus!!: Viikingid ja Venemaa ajalugu · Näe rohkem »
Vepslased
Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on vepsa keelt kõnelev läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.
Uus!!: Viikingid ja Vepslased · Näe rohkem »
VI üldtantsupidu
VI üldtantsupidu toimus Tallinnas Komsomoli-nimelisel staadionil 19.
Uus!!: Viikingid ja VI üldtantsupidu · Näe rohkem »
Victor II
Victor II (Gebhard, saksa ajalookirjutuses Gebhard von Dollnstein-Hirschberg; 1018 ? – 28. juuli 1057) oli paavst 1055–1057.
Uus!!: Viikingid ja Victor II · Näe rohkem »
Victor III
Victor III (Dauferio, Dauferi, Daufario; mungana Desiderio da Montecassino, Desiderius; 1026 või 1027 – 16. september 1087) oli paavst 1086–1087.
Uus!!: Viikingid ja Victor III · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Viikingid ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
Viikingilaev
Viikingilaev oli viikingite meresõiduk.
Uus!!: Viikingid ja Viikingilaev · Näe rohkem »
Viikingite kunst
Hiddensee aarde hulka kuulunud kullast ehted, millel on läbisegi Põhjamaade usundi ja kristluse sümboleid Selliseid kilpkonnakujulisi paarissõlgi kandsid abielus viikinginaised Viikingite kunst on Skandinaavias ja viikingite kaugemates kolooniates, eriti Briti saartel ja Islandil, 8.–11. sajandini loodud kunst.
Uus!!: Viikingid ja Viikingite kunst · Näe rohkem »
Vikerlased
"Vikerlased" on Eesti helilooja Evald Aava heroilis-romantiline ooper kolmes vaatuses ja kuues pildis Voldemar Loo libretole viikingite ja vikerlaste ajaloolise 1187.
Uus!!: Viikingid ja Vikerlased · Näe rohkem »
Viking
Viking on mitme asja nimetus.
Uus!!: Viikingid ja Viking · Näe rohkem »
Viltina sadamakompleks
Viltina sadamakompleks on viikingiaegsete saarlaste kogunemispaik, kogu Skandinaavias haruldane oma vanuse tõttu.
Uus!!: Viikingid ja Viltina sadamakompleks · Näe rohkem »
Vinland
Euroopast Põhja-Ameerikasse. 1 – Fääri saared, 2 – Island, 3 – Idaasundus, 4 – Lääneasundus Gröönimaal, 5 – Baffini saar, 6 – Labrador, 7 – L'Anse aux Meadows Newfoundlandil, 8 – Saint Lawrence'i laht Vinland ehk Vínland (vanaislandi Vínland, arvatavasti 'viinapuude maa' või 'veinimaa', ka Vínland it góða 'hea Vínland') on piirkond Põhja-Ameerikas, mille avastas aasta 1000 paiku Islandi päritolu meresõitja Leifr Eiríksson.
Uus!!: Viikingid ja Vinland · Näe rohkem »
Vomentaga
Vomentaga (ka Vomentagana) oli muinaskihelkond Revalas.
Uus!!: Viikingid ja Vomentaga · Näe rohkem »
Wales
Wales (inglise keeles; kõmri keeles Cymru; ladina keeles Cambria; eesti keeles harva ka Kõmrimaa) on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias.
Uus!!: Viikingid ja Wales · Näe rohkem »
Wessex
Läänesakside kuningriik (vanainglise Westseaxna rīce), harilikult Wessex oli üks anglosaksi seitsmest kuningriigist.
Uus!!: Viikingid ja Wessex · Näe rohkem »
Whitby
Whitby on linn ja vald (civil parish) Suurbritannias Põhja-Inglismaal Põhja-Yorkshire'i krahvkonnas Eski jõe suudmes Põhjamere kaldal.
Uus!!: Viikingid ja Whitby · Näe rohkem »
Wight
Wight on Inglismaa saar Suurbritannia saare lõunaranniku lähedal.
Uus!!: Viikingid ja Wight · Näe rohkem »
York
York (ametlikult City of York) on linn Inglismaal Ouse'i ja Fossi jõe ühinemiskohas.
Uus!!: Viikingid ja York · Näe rohkem »
1021
1021.
Uus!!: Viikingid ja 1021 · Näe rohkem »
18. juuni
18.
Uus!!: Viikingid ja 18. juuni · Näe rohkem »
23. aprill
23.
Uus!!: Viikingid ja 23. aprill · Näe rohkem »
25. juuli
25.
Uus!!: Viikingid ja 25. juuli · Näe rohkem »
25. november
25.
Uus!!: Viikingid ja 25. november · Näe rohkem »
28. detsember
28.
Uus!!: Viikingid ja 28. detsember · Näe rohkem »
28. märts
28.
Uus!!: Viikingid ja 28. märts · Näe rohkem »
31. detsember
31.
Uus!!: Viikingid ja 31. detsember · Näe rohkem »
4. jaanuar
4.
Uus!!: Viikingid ja 4. jaanuar · Näe rohkem »
8. juuni
8.
Uus!!: Viikingid ja 8. juuni · Näe rohkem »
806
806.
Uus!!: Viikingid ja 806 · Näe rohkem »
840
840.
Uus!!: Viikingid ja 840 · Näe rohkem »
845
845.
Uus!!: Viikingid ja 845 · Näe rohkem »
