Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Armeenia ja Aserbaidžaan
Armeenia ja Aserbaidžaan on 42 ühist asja (Unioonpeedia): Armeenia, Armeenia NSV, Armeenia Vabariik (1918–1920), Armeenlased, Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal, Assüüria, Autonoomia, Dašnaktshuthjun, Eksklaav, Gruusia, Iraan, Jerevan, Kaspia meri, Kristlus, Kurdid, Lõuna-Kaukaasia, Maailmaaeg, Mägi-Karabahh, Mägi-Karabahhi sõda, Nahhitševan, Nõukogude Liit, Osmanite riik, Partia, Rooma vabariik, Sassaniidid, Sassaniidide riik, Sjunikhi maakond, Suur-Kaukasus, Taga-Kaukaasia SFNV, Türgi, ..., Timur, Urartu, Vagharšapat, Vani järv, Väike-Aasia, Vene-Pärsia sõda (1804–1813), Venelased, Venemaa, 28. mai, 5. sajand, 6. sajand eKr, 9. sajand eKr. Laienda indeks (12 rohkem) »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Armeenia ja Armeenia · Armeenia ja Aserbaidžaan ·
Armeenia NSV
Armeenia NSV (täieliku nimega Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Armeenia ja Armeenia NSV · Armeenia NSV ja Aserbaidžaan ·
Armeenia Vabariik (1918–1920)
Armeenia Demokraatlik Vabariik ka Armeenia Esimene Vabariik) oli esimene tänapäevane iseseisev Armeenia riik. Vabariik loodi varem Venemaale kuulunud Ida-Armeenias pärast Venemaal 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni. Valitsusjuhid kuulusid Armeenia Revolutsioonilisse Liitu (Dašnakhtsutjun) ja teistesse Armeenia parteidesse, mis aitasid luua uut vabariiki. Armeenia Demokraatlik Vabariik piirnes põhjas Gruusia Demokraatliku Vabariigiga, läänes Osmanite impeeriumiga, lõunas Pärsiaga ja idas Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigiga. ADV loodi 28. mail 1918 ning kaotas iseseisvuse 2. detsembril 1920. Riigi esimene peaminister oli Hovhannes Katšaznuni (1918–1919), talle järgnesid Aleksander Khatisjan (1919–1920), Hamo Ohandžanjan (mai-november 1920) ja Simon Vratsian (november-detsember 1920). Parlamendi esimehed olid Avetis Aharonjan (1918, 1919–1920) ja Avetikh Sahakjan (1918–1919). Algusest peale oli ADV-l terve rida sise- ja välisprobleeme. Paljud selle elanikud olid Armeenia põgenikud, kes olid pagenud Armeenia genotsiidi eest Lääne-Armeenias. Osmanite Türgi vägede pealetungi tõttu poleks vabariiki peaaegu sündinudki. Vabariik püsis kaks aastat, kuni 1920. aastal vallutasid selle Mustafa Kemal Atatürgi juhitud Türgi rahvusliku valitsuse ja Nõukogude Venemaa väed.
Armeenia ja Armeenia Vabariik (1918–1920) · Armeenia Vabariik (1918–1920) ja Aserbaidžaan ·
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Armeenia ja Armeenlased · Armeenlased ja Aserbaidžaan ·
Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal
Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016.
Armeenia ja Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal · Aserbaidžaan ja Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal ·
Assüüria
Assüüria on ajalooline piirkond Mesopotaamia põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Põhja-Iraagi aladel.
Armeenia ja Assüüria · Aserbaidžaan ja Assüüria ·
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Armeenia ja Autonoomia · Aserbaidžaan ja Autonoomia ·
Dašnaktshuthjun
"Dašnaktshuthjun" (ka "Dašnaktsutjun"; õieti Armeenia Revolutsiooniline Föderatsioon või Armeenia Revolutsiooniline Liit; armeenia keeles Հայ Հեղապոխական Դաշնակծություն (Haj Heghapohhakan Dašnaktshutjun), vanas kirjaviisis Հայ Յեղապոխական Դաշնակծութիւն) on armeenlaste sotsialistlik ja rahvuslik partei, mis asutati 1890.
Armeenia ja Dašnaktshuthjun · Aserbaidžaan ja Dašnaktshuthjun ·
Eksklaav
Eksklaav on territoorium, mis kuulub poliitilisele üksusele, kuid millel ei ole sellega maaühendust (saari ei loeta eksklaavideks), ja mida ümbritsevad teised poliitilised üksused.
Armeenia ja Eksklaav · Aserbaidžaan ja Eksklaav ·
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Armeenia ja Gruusia · Aserbaidžaan ja Gruusia ·
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Armeenia ja Iraan · Aserbaidžaan ja Iraan ·
Jerevan
Peapostkontor Jerevan. Keskel ooperiteater, taustal Väike-Ararat (vasemal) ja Suur-Ararat (paremal) 2014. aastal Jerevan (armeenia keeles Երևան või Երեւան) on Armeenia pealinn ja suurim linn.
Armeenia ja Jerevan · Aserbaidžaan ja Jerevan ·
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Armeenia ja Kaspia meri · Aserbaidžaan ja Kaspia meri ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Armeenia ja Kristlus · Aserbaidžaan ja Kristlus ·
Kurdid
Kurdi mehed (1873) Kurdide asuala Kurdid on kurdi keelt rääkiv omariikluseta rahvas Ees-Aasias, põhiliselt Kurdistanis, mis on jagatud Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi vahel.
Armeenia ja Kurdid · Aserbaidžaan ja Kurdid ·
Lõuna-Kaukaasia
Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.
Armeenia ja Lõuna-Kaukaasia · Aserbaidžaan ja Lõuna-Kaukaasia ·
Maailmaaeg
Maailmaaeg (inglise keeles Universal Time, lühend UT) on rahvusvaheliste lepetega kehtestatud ühtne aeg ehk ühtlusaeg, mis põhineb ööpäeva tegelikul pikkusel.
Armeenia ja Maailmaaeg · Aserbaidžaan ja Maailmaaeg ·
Mägi-Karabahh
Kaardil tumedamana kujutatu on ligikaudne ala, mis oli kuni 2020. aasta sõja lõpuni armeenlaste poolt okupeeritud Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Latšini koridor Mägi-Karabahh (aserbaidžaani keeles Dağlıq Qarabağ, armeenia keeles Լեռնային Ղարաբաղ Lernajin Gharabagh; mitteametlikult Արցախ Artshahh) on piirkond Kaukaasia Karabahhi mägismaal.
Armeenia ja Mägi-Karabahh · Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahh ·
Mägi-Karabahhi sõda
Armeenia sõdurid (1994). Mägi-Karabahhi konflikt ehk Mägi-Karabahhi sõda (aserbaidžaani keeles Qarabağ münaqişəsi, armeenia keeles Արցախյան գոյամարտ) oli relvastatud konflikt Taga-Kaukaasias aserbaidžaanide ja armeenlaste vahel.
Armeenia ja Mägi-Karabahhi sõda · Aserbaidžaan ja Mägi-Karabahhi sõda ·
Nahhitševan
Nahhitševan (aserbaidžaani Naxçıvan) on autonoomne vabariik Aserbaidžaani koosseisus.
Armeenia ja Nahhitševan · Aserbaidžaan ja Nahhitševan ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Armeenia ja Nõukogude Liit · Aserbaidžaan ja Nõukogude Liit ·
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Armeenia ja Osmanite riik · Aserbaidžaan ja Osmanite riik ·
Partia
Partia riik oma suurimas ulatuses Partia oli hellenistlik suurriik tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel, aastatel 247 eKr – 224 pKr.
Armeenia ja Partia · Aserbaidžaan ja Partia ·
Rooma vabariik
Rooma vabariik (ladina keeles Res publica Romana) oli Rooma riigi vabariiklik ajajärk, mis kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr.
Armeenia ja Rooma vabariik · Aserbaidžaan ja Rooma vabariik ·
Sassaniidid
Sassaniidid oli Iraani valitsejate suguvõsa 3.–7. sajandil Sassaniidide riigis.
Armeenia ja Sassaniidid · Aserbaidžaan ja Sassaniidid ·
Sassaniidide riik
Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.
Armeenia ja Sassaniidide riik · Aserbaidžaan ja Sassaniidide riik ·
Sjunikhi maakond
Sjunikhi maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Armeenia ja Sjunikhi maakond · Aserbaidžaan ja Sjunikhi maakond ·
Suur-Kaukasus
Kaukasus Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias, osa Kaukasusest.
Armeenia ja Suur-Kaukasus · Aserbaidžaan ja Suur-Kaukasus ·
Taga-Kaukaasia SFNV
Taga-Kaukaasia SNVFL (1928) Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik (T-K SFNV), asutamisest 12. märtsil 1922 kuni 13. detsembrini 1922 Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Nõukogude Vabariikide Föderatiivne Liit (T-K SNVFL) oli Nõukogude Liidu liiduvabariik, mis asus Taga-Kaukaasias ning ühendas Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-d. Ta eksisteeris kuni 5. detsembrini 1936.
Armeenia ja Taga-Kaukaasia SFNV · Aserbaidžaan ja Taga-Kaukaasia SFNV ·
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Armeenia ja Türgi · Aserbaidžaan ja Türgi ·
Timur
Timur (ka Lonkur Timur (Timurlenk) või Tamerlan; 9. aprill 1336 Keš Samarkandist lõunas – 15. veebruar või 18. veebruar 1405 Farab) oli mongoli päritolu Turkestani väepealik.
Armeenia ja Timur · Aserbaidžaan ja Timur ·
Urartu
8. sajandil eKr Urartu (assüüria keeles māt Urarṭu; babüloonia keeles Urashtu) ehk Urartu kuningriik ehk Vani kuningriik (urartu keeles Biai või BiainiliRobert H. Hewsen ""Van in This World; Paradise in the Next" The Historical Geography of Van/Vaspurakan" Rmt: Richard G. Hovannisian "Armenian Van/Vaspurakan. Historic Armenian Cities and Provinces" Costa Mesa, California: Mazda Publishers, 2000, lk 13; armeenia keeles Ուրարտու (Urartu)) umbes 860 – 590 eKr Armeenia mägismaal asunud kuningriik, mille keskmes oli Vani järv praeguse Türgi idaosas.
Armeenia ja Urartu · Aserbaidžaan ja Urartu ·
Vagharšapat
Vagharšapat (armeenia keeles Վաղարշապատ) on linn Armeenia Armaviri maakonnas.
Armeenia ja Vagharšapat · Aserbaidžaan ja Vagharšapat ·
Vani järv
Landsati foto Vani järvest Van (türgi Van Gölü, armeenia Վանա լիճ (Vana litš), kurdi Wan) on järv Armeenia mägismaal Türgis.
Armeenia ja Vani järv · Aserbaidžaan ja Vani järv ·
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Armeenia ja Väike-Aasia · Aserbaidžaan ja Väike-Aasia ·
Vene-Pärsia sõda (1804–1813)
Vene-Pärsia sõda oli sõda Venemaa keisririigi ja Pärsia vahel aastatel 1804–1813.
Armeenia ja Vene-Pärsia sõda (1804–1813) · Aserbaidžaan ja Vene-Pärsia sõda (1804–1813) ·
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Armeenia ja Venelased · Aserbaidžaan ja Venelased ·
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Armeenia ja Venemaa · Aserbaidžaan ja Venemaa ·
28. mai
28.
28. mai ja Armeenia · 28. mai ja Aserbaidžaan ·
5. sajand
5.
5. sajand ja Armeenia · 5. sajand ja Aserbaidžaan ·
6. sajand eKr
6.
6. sajand eKr ja Armeenia · 6. sajand eKr ja Aserbaidžaan ·
9. sajand eKr
9.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Armeenia ja Aserbaidžaan ühist
- Millised on sarnasused Armeenia ja Aserbaidžaan
Võrdlus Armeenia ja Aserbaidžaan
Armeenia on 416 suhted, samas Aserbaidžaan 167. Kuna neil ühist 42, Jaccard indeks on 7.20% = 42 / (416 + 167).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Armeenia ja Aserbaidžaan. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
