Kiiremini kui brauser!
98 suhted: Aatom, Ahela lõpetamine, Ameerika Ühendriikide Kongress, Appletoni kiht, Atlandi ookean, Atmosfäär, Atmosfäärikiht, Browni liikumine, Carl Friedrich Gauss, Cornwall, D-kiht, Dünamo, Eksosfäär, Elektriväli, Elektron, Fotoionisatsioon, Geomagnetiline torm, Guglielmo Marconi, Hapnik, Hiina, Ilm, Inglismaa, Intensiivsus (füüsika), Interaktsioon, Ioon, Jaapan, Jupiter, Kanada, Kennelly-Heaviside'i kiht, Kiirus, Kompositsioon, Kontsentratsioon, Kuupsatelliit, Laeng, Lainepikkus, Lämmastikoksiid, Maa, Magnetosfäär, Magnetväli, Magnetvoog, Mesosfäär, Molekul, Morse, Mudel, Newfoundland, Nobeli füüsikaauhind, Norra, Nova Scotia, Oliver Heaviside, Päike, ..., Päikese loide, Põhja-Euroopa, Peegeldumine, Planeedi kaaslane, Plasma, Polaaralad, Prooton, QB50, Raadiolained, Raadioside, Raadiosignaal, Radar, Rakett, Röntgenikiirgus, Ristleja, Robert Watson-Watt, Rootsi, S, Sagedus, Saksamaa, Saturn, Soome, Soome Meteoroloogiainstituut, Suurbritannia, Taevakeha, Tehiskaaslane, Termosfäär, Titan, Ultraviolettkiirgus, Uraan, Vaba elektron, Veenus, Vesinik, Zeemani efekt, 1839, 1901, 1902, 1923, 1926, 1927, 1947, 1962, 1969, 1971, 1972, 1975, 1993, 2009. Laienda indeks (48 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Ionosfäär ja Aatom · Näe rohkem »
Ahela lõpetamine
Radikaalne ahelreaktsioon kahe võimaliku ahela lõpetamisega: 1. rekombinatsioon ja 2. disproportsioneerumine Ahela lõpetamine (termination) on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioon, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse ja ahela kasv lõpeb.
Uus!!: Ionosfäär ja Ahela lõpetamine · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriikide Kongress
Ameerika Ühendriikide Kongress (inglise United States Congress) on Ameerika Ühendriikide parlament.
Uus!!: Ionosfäär ja Ameerika Ühendriikide Kongress · Näe rohkem »
Appletoni kiht
300px Appletoni kiht ehk F-kiht on kiht ionosfääris 150–800 km kõrgusel maapinnast.
Uus!!: Ionosfäär ja Appletoni kiht · Näe rohkem »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Uus!!: Ionosfäär ja Atlandi ookean · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Ionosfäär ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Atmosfäärikiht
Atmosfäärikihid on Maa atmosfääri ligikaudu kontsentriliste sfääridega piiratud osad, mis erinevad omavahel õhu koostise poolest.
Uus!!: Ionosfäär ja Atmosfäärikiht · Näe rohkem »
Browni liikumine
soojusliikumises Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (nn Browni osakeste) pidevat korrapäratut liikumist.
Uus!!: Ionosfäär ja Browni liikumine · Näe rohkem »
Carl Friedrich Gauss
Johann Carl Friedrich Gauss (30. aprill 1777 Braunschweig – 23. veebruar 1855 Göttingen) oli saksa matemaatik, astronoom ja füüsik.
Uus!!: Ionosfäär ja Carl Friedrich Gauss · Näe rohkem »
Cornwall
Cornwall on krahvkond Edela-Inglismaal.
Uus!!: Ionosfäär ja Cornwall · Näe rohkem »
D-kiht
300px D-kiht on ionosfääri osa, mis paikneb kõrgusel 60–90 km E-kihi all.
Uus!!: Ionosfäär ja D-kiht · Näe rohkem »
Dünamo
Jalgrattadünamo Dünamo (kreeka k dynamis, ’jõud’) on endaergutusega alalisvoolumootori algne nimetus.
Uus!!: Ionosfäär ja Dünamo · Näe rohkem »
Eksosfäär
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht.
Uus!!: Ionosfäär ja Eksosfäär · Näe rohkem »
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Uus!!: Ionosfäär ja Elektriväli · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Ionosfäär ja Elektron · Näe rohkem »
Fotoionisatsioon
Fotoinisatsiooniks nimetatakse aatomite või molekulide ioniseerumist valguse toimel.
Uus!!: Ionosfäär ja Fotoionisatsioon · Näe rohkem »
Geomagnetiline torm
Geomagnetiline torm ehk magnettorm on mõnest minutist paari ööpäevani kestev Maa magnetvälja tugev korrapäratu muutumine.
Uus!!: Ionosfäär ja Geomagnetiline torm · Näe rohkem »
Guglielmo Marconi
Guglielmo Marconi (25. aprill 1874 Sasso Marconi (Bologna lähedal) – 20. juuli 1937 Rooma) oli vastava hariduseta itaalia insener, keda peetakse sageli raadio leiutajaks.
Uus!!: Ionosfäär ja Guglielmo Marconi · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Ionosfäär ja Hapnik · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Ionosfäär ja Hiina · Näe rohkem »
Ilm
Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.
Uus!!: Ionosfäär ja Ilm · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Ionosfäär ja Inglismaa · Näe rohkem »
Intensiivsus (füüsika)
Intensiivsus füüsikalise suurusena näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus, Intensiivsuse tähis on enamasti I ja mõõtühik vatt ruutmeetri kohta (W/m2): kus P on võimsus ja A pindala.
Uus!!: Ionosfäär ja Intensiivsus (füüsika) · Näe rohkem »
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Uus!!: Ionosfäär ja Interaktsioon · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Ionosfäär ja Ioon · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Ionosfäär ja Jaapan · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Ionosfäär ja Jupiter · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Ionosfäär ja Kanada · Näe rohkem »
Kennelly-Heaviside'i kiht
300px Kennelly-Heaviside'i kiht ehk Heaviside'i kiht ehk E-kiht on kiht ionosfääris 90–150 km kõrgusel maapinnast.
Uus!!: Ionosfäär ja Kennelly-Heaviside'i kiht · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Ionosfäär ja Kiirus · Näe rohkem »
Kompositsioon
Kompositsioon on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Ionosfäär ja Kompositsioon · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Ionosfäär ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Kuupsatelliit
ESTCube-1 kuupsatelliit 1U-kuupsatelliidi struktuur Kuupsatelliit on üks kosmoseuurimise jaoks mõeldud minitehiskaaslase tüüp, mille ruumala on täpselt üks liiter.
Uus!!: Ionosfäär ja Kuupsatelliit · Näe rohkem »
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.
Uus!!: Ionosfäär ja Laeng · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Ionosfäär ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Lämmastikoksiid
Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.
Uus!!: Ionosfäär ja Lämmastikoksiid · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Ionosfäär ja Maa · Näe rohkem »
Magnetosfäär
Maa magnetosfääri välja renderdatud magnetvälja joonedMagnetosfäär on astronoomilist eset ümbritsev kosmose piirkond, kus selle objekti magnetväli manipuleerib või mõjutab laetud osakesi.
Uus!!: Ionosfäär ja Magnetosfäär · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Ionosfäär ja Magnetväli · Näe rohkem »
Magnetvoog
Magnetvoog läbi ringikujulise pinna (magnetvälja on kujutatud pinda läbivate jõujoontega) Magnetvoog (tähis &Phi) on füüsikaline suurus, mis väljendab mingit pinda läbiva magnetvälja määra.
Uus!!: Ionosfäär ja Magnetvoog · Näe rohkem »
Mesosfäär
Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km.
Uus!!: Ionosfäär ja Mesosfäär · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Ionosfäär ja Molekul · Näe rohkem »
Morse
keel.
Uus!!: Ionosfäär ja Morse · Näe rohkem »
Mudel
Mudel on objekti struktuurselt sarnane esitus, analoog, mis asendab tunnetusprotsessis tavaliselt keerukamat objekti.
Uus!!: Ionosfäär ja Mudel · Näe rohkem »
Newfoundland
thumb Newfoundland on saar Põhja-Ameerika ranniku lähedal Atlandi ookeanis.
Uus!!: Ionosfäär ja Newfoundland · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Ionosfäär ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Ionosfäär ja Norra · Näe rohkem »
Nova Scotia
Nova Scotia provints (ladina keeles 'uus Šotimaa provints') on 1.
Uus!!: Ionosfäär ja Nova Scotia · Näe rohkem »
Oliver Heaviside
pisi Oliver Heaviside (18. mai 1850 Camden Town – 3. veebruar 1925 Torquay, Devoni krahvkond) oli inglise iseõppinud elektriinsener, matemaatik ja füüsik.
Uus!!: Ionosfäär ja Oliver Heaviside · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Ionosfäär ja Päike · Näe rohkem »
Päikese loide
X5,4 klassi loide, vaadeldud ''NASA SDO (Solar Dynamics Observatory)'' teleskoobi abiga (kujutis üles võetud 6. märts 2012) keel.
Uus!!: Ionosfäär ja Päikese loide · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Ionosfäär ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Peegeldumine
Peegeldumisseaduse näide Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald Peegeldumine tähendab laine tagasipöördumist kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda.
Uus!!: Ionosfäär ja Peegeldumine · Näe rohkem »
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Uus!!: Ionosfäär ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Ionosfäär ja Plasma · Näe rohkem »
Polaaralad
Polaaralad maailmakaardil Lähistroopika Polaaralad on piirkonnad, mis asuvad pooluste ümbruses.
Uus!!: Ionosfäär ja Polaaralad · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Ionosfäär ja Prooton · Näe rohkem »
QB50
QB50 on ülemaailmne programm, mille eesmärgiks on luua 50 kuupsatelliidist koosnev võrgustik ionosfääri mõõtmiste tegemiseks.
Uus!!: Ionosfäär ja QB50 · Näe rohkem »
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Uus!!: Ionosfäär ja Raadiolained · Näe rohkem »
Raadioside
Raadioside on informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine raadiolainete vahendusel.
Uus!!: Ionosfäär ja Raadioside · Näe rohkem »
Raadiosignaal
Raadiosignaal on raadiolainete vahendusel edastatav informatsioon või edastatavad andmed.
Uus!!: Ionosfäär ja Raadiosignaal · Näe rohkem »
Radar
ARPA radar Kwajaleini atollil Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi välibaasis Kihnus, Eesti Energia AS tellimusel, et välja selgitada lindude rännet vähem segavaid merealasid tuuleenergeetika arendamiseks Radar (varem ka RADAR; inglise keeles radio detection and ranging, 'raadiojälgimine ja kauguse määramine') on õhuruumi raadioseireseadeldis ehk raadiolokaator, mis toimib elektromagnetkiirguse, siin raadiolainete levimise põhimõttel ruumis.
Uus!!: Ionosfäär ja Radar · Näe rohkem »
Rakett
Kanderakett Sojuz-U Rakett (itaaliakeelsest sõnast rocchetto, 'kedervars') on tavaliselt silindrilise kujuga, vedel- või tahkekütusel töötav lennuseade, mille panevad reaktiivtõuke mõjul edasi liikuma kütuse süütamisel tekkivad ja läbi lennuseadme tagaosa düüsi väljuvad kuumad põlemisgaasid või ioonid.
Uus!!: Ionosfäär ja Rakett · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Ionosfäär ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Ristleja
Vene mereväe Slava klassi ristleja Ristleja on iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline suur kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mille ülesanneteks on võidelda vaenlase pealveesõjalaevadega, lennuvahenditega ja allveelaevadega ning anda tulelööke maismaale, sealhulgas tuletoetust maismaaüksustele.
Uus!!: Ionosfäär ja Ristleja · Näe rohkem »
Robert Watson-Watt
Sir Robert Alexander Watson-Watt (13. aprill 1892 Brechin, Angus, Šotimaa – 5. detsember 1973 Inverness, Scottish Highlands, Šotimaa) oli šoti insener, radari leiutaja.
Uus!!: Ionosfäär ja Robert Watson-Watt · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Ionosfäär ja Rootsi · Näe rohkem »
S
S (väiketähena s) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Ionosfäär ja S · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Ionosfäär ja Sagedus · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ionosfäär ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Ionosfäär ja Saturn · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Ionosfäär ja Soome · Näe rohkem »
Soome Meteoroloogiainstituut
Helsingis asuv FMI hoone Dynamicum Soome Meteoroloogiainstituut (FMI) on institutsioon, mis tegeleb ilmaandmete kogumise ja teadustamisega Soomes.
Uus!!: Ionosfäär ja Soome Meteoroloogiainstituut · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Ionosfäär ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Uus!!: Ionosfäär ja Taevakeha · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Ionosfäär ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Termosfäär
Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km.
Uus!!: Ionosfäär ja Termosfäär · Näe rohkem »
Titan
Titan (ka Saturn VI) on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri kaaslase Ganymedese järel.
Uus!!: Ionosfäär ja Titan · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Ionosfäär ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Ionosfäär ja Uraan · Näe rohkem »
Vaba elektron
Vaba elektron on elektron, mis lisaenergia tõttu on lahkunud aatomituuma mõju piirkonnast ja saab liikuda aatomitevahelises ruumis.
Uus!!: Ionosfäär ja Vaba elektron · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Ionosfäär ja Veenus · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Ionosfäär ja Vesinik · Näe rohkem »
Zeemani efekt
Zeemani efekt on saanud nimetuse hollandi teadlase Pieter Zeemani (1865–1943) järgi, kes 1896.
Uus!!: Ionosfäär ja Zeemani efekt · Näe rohkem »
1839
1839.
Uus!!: Ionosfäär ja 1839 · Näe rohkem »
1901
1901.
Uus!!: Ionosfäär ja 1901 · Näe rohkem »
1902
1902.
Uus!!: Ionosfäär ja 1902 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Ionosfäär ja 1923 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Ionosfäär ja 1926 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Ionosfäär ja 1927 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Ionosfäär ja 1947 · Näe rohkem »
1962
1962.
Uus!!: Ionosfäär ja 1962 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Ionosfäär ja 1969 · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: Ionosfäär ja 1971 · Näe rohkem »
1972
1972.
Uus!!: Ionosfäär ja 1972 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Ionosfäär ja 1975 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Ionosfäär ja 1993 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Ionosfäär ja 2009 · Näe rohkem »
