Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Pistohlkors

Index Pistohlkors

Pistohlkors (ka Pistolekors) on rootsi päritolu Rootsi, Liivimaa, Eestimaa ja Soome aadlisuguvõsa.

51 suhted: Aleksander II, Bīriņi, Eestimaa, Eestimaa rüütelkond, Eikaži, Erik von Pistohlkors, Gāršmuiža, Gert von Pistohlkors, Grigori Rasputin, Habaja mõis, Illuste mõis, Imavere mõis, Jädivere mõis, Kaave mõis, Kassinurme mõis, Kärde mõis, Käru mõis, Kivijärve mõis, Koppelmaa mõis, Kristiina, Kuremaa mõis, Kurista mõis, Liivimaa, Liivimaa rüütelkond, Massu mõis, Mõisaküla mõis, Nõmme mõis, Novgorodi kubermang, Otto Friedrich von Pistohlkors, Paatsalu mõis, Päri mõis, Pühatu mõis, Rootsi, Rootsi keel, Rootsi rüütelkond, Rutikvere mõis, Smolenski kubermang, Soome, Tapiku mõis, Vaiste mõis, Võrevere mõis, Voose mõis, Vorbuse mõis, 1645, 1647, 1818, 1820. aastad, 1830, 19. sajand, 1919, ..., 20. sajand. Laienda indeks (1 rohkem) »

Aleksander II

Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.

Uus!!: Pistohlkors ja Aleksander II · Näe rohkem »

Bīriņi

Bīriņi on küla (vidējciems) Lätis Limbaži piirkonnas Vidriži vallas.

Uus!!: Pistohlkors ja Bīriņi · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Pistohlkors ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Pistohlkors ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eikaži

Eikaži on küla (vidējciems) Lätis Sigulda piirkonna Krimulda vallas.

Uus!!: Pistohlkors ja Eikaži · Näe rohkem »

Erik von Pistohlkors

Pistolkohrside aadlivapp Erik von Pistohlkors (1628–1700) oli Rootsi sõjaväelane ja väejuht.

Uus!!: Pistohlkors ja Erik von Pistohlkors · Näe rohkem »

Gāršmuiža

Gāršmuiža on küla (mazciems) Lätis Saulkrasti piirkonna Sēja vallas.

Uus!!: Pistohlkors ja Gāršmuiža · Näe rohkem »

Gert von Pistohlkors

Gert Olof von Pistohlkors (sündinud 17. detsembril 1935 Narvas) on baltisaksa päritolu Saksamaa ajaloolane.

Uus!!: Pistohlkors ja Gert von Pistohlkors · Näe rohkem »

Grigori Rasputin

Grigori Rasputin Grigori Jefimovitš Rasputin-Novõhh (vene Григорий Ефимович Распутин (Новых); 22. jaanuar (vana kalendri järgi 10. jaanuar) 1869 Tobolski kubermang, Pokrovskoje küla – 30. detsember (vkj 17. detsember) 1916 Petrograd) oli vene talupoeg ja müstik, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune.

Uus!!: Pistohlkors ja Grigori Rasputin · Näe rohkem »

Habaja mõis

Habaja mõisa peahoone Habaja mõis (saksa keeles Habbat) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal (vaadatud 28.10.2015).

Uus!!: Pistohlkors ja Habaja mõis · Näe rohkem »

Illuste mõis

Mõisa peahoone (2018) Illuste mõis (saksa keeles Illust) oli mõis Läänemaal Karuse kihelkonnas, mõisasüda on tänapäevase haldusjaotuse järgi Paatsalu külas Lääneranna vallas Pärnu maakonnas.

Uus!!: Pistohlkors ja Illuste mõis · Näe rohkem »

Imavere mõis

Imavere mõis (saksa keeles Immafer) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Pistohlkors ja Imavere mõis · Näe rohkem »

Jädivere mõis

Jädivere mõis (saksa keeles Jeddefer) oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas.

Uus!!: Pistohlkors ja Jädivere mõis · Näe rohkem »

Kaave mõis

Kaave mõis (saksa keeles Kawa) oli Kurista mõisa kõrvalmõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.

Uus!!: Pistohlkors ja Kaave mõis · Näe rohkem »

Kassinurme mõis

Kassinurme mõis, varem Rehevere mõis (saksa keeles Cassinorm, varem Rehefer) oli rüütlimõis Tartumaal Palamuse kihelkonnas.

Uus!!: Pistohlkors ja Kassinurme mõis · Näe rohkem »

Kärde mõis

Kärde mõis (saksa keeles Kardis) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.

Uus!!: Pistohlkors ja Kärde mõis · Näe rohkem »

Käru mõis

Käru mõisa peahoone (september 2011) Käru mõis (saksa keeles Kerro) oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 13.11.2015).

Uus!!: Pistohlkors ja Käru mõis · Näe rohkem »

Kivijärve mõis

Kivijärve mõis (saksa keeles Kibbijerw) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.

Uus!!: Pistohlkors ja Kivijärve mõis · Näe rohkem »

Koppelmaa mõis

Koppelmaa mõis (saksa keeles Koppelmann) oli kuni 1864.

Uus!!: Pistohlkors ja Koppelmaa mõis · Näe rohkem »

Kristiina

Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.

Uus!!: Pistohlkors ja Kristiina · Näe rohkem »

Kuremaa mõis

Peahoone Tuuleveski Mõisa park Kuremaa mõis (saksa keeles Jensel) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Pistohlkors ja Kuremaa mõis · Näe rohkem »

Kurista mõis

Mõisa tall-tõllakuur Kurista mõisa kabeli varemed Kurista mõis (saksa keeles Kurrista) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.

Uus!!: Pistohlkors ja Kurista mõis · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Pistohlkors ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Pistohlkors ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Massu mõis

Massu mõisa peahoone Massu mõis (saksa keeles Massau) oli mõis Läänemaal Hanila kihelkonnas, mis rajati arvatavasti 16.

Uus!!: Pistohlkors ja Massu mõis · Näe rohkem »

Mõisaküla mõis

Mõisaküla mõis (saksa keeles Moisaküll) oli Massu mõisa kõrvalmõis Hanila kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).

Uus!!: Pistohlkors ja Mõisaküla mõis · Näe rohkem »

Nõmme mõis

Nõmme mõis oli mitme Eesti mõisa nimi.

Uus!!: Pistohlkors ja Nõmme mõis · Näe rohkem »

Novgorodi kubermang

Novgorodi kubermang (vene keeles Новгородская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus aastatel 1727–1927.

Uus!!: Pistohlkors ja Novgorodi kubermang · Näe rohkem »

Otto Friedrich von Pistohlkors

Otto Friedrich von Pistohlkors vanem (21. märts (10. märts vkj) 1754 Rutikvere mõis – 22. juuni (10. juuni vkj) 1831 Põltsamaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (major), Liivimaa maanõunik, kartograaf, kunstnik, arhitekt ja Rutikvere mõisnik.

Uus!!: Pistohlkors ja Otto Friedrich von Pistohlkors · Näe rohkem »

Paatsalu mõis

Paatsalu mõis (saksa keeles Patzal) oli rüütlimõis Hanila kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Pistohlkors ja Paatsalu mõis · Näe rohkem »

Päri mõis

Päri mõis on olnud mitme Eesti mõisa nimi.

Uus!!: Pistohlkors ja Päri mõis · Näe rohkem »

Pühatu mõis

Pühatu mõis (saksa keeles Pühhat) oli kuni 1865.

Uus!!: Pistohlkors ja Pühatu mõis · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Pistohlkors ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Uus!!: Pistohlkors ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Rootsi rüütelkond

Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.

Uus!!: Pistohlkors ja Rootsi rüütelkond · Näe rohkem »

Rutikvere mõis

Rutikvere mõis (saksa keeles Ruttigfer, varem Zweifelshof ja Gutmansbeck) oli rüütlimõis Viljandimaal ja Pärnu kreisis Põltsamaa kihelkonnas.

Uus!!: Pistohlkors ja Rutikvere mõis · Näe rohkem »

Smolenski kubermang

Smolenski kubermangu 1821. aasta kaart Smolenski kubermang oli Venemaa Keisririigi ja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi haldusüksus (kubermang).

Uus!!: Pistohlkors ja Smolenski kubermang · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Pistohlkors ja Soome · Näe rohkem »

Tapiku mõis

Tapiku mõisa härrastemaja, 2014 Tapiku mõisa härrastemaja tagantvaade, 2014 Tapiku mõis (saksa keeles Tappik) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Pistohlkors ja Tapiku mõis · Näe rohkem »

Vaiste mõis

Vaiste mõis (saksa keeles Waist) oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Pistohlkors ja Vaiste mõis · Näe rohkem »

Võrevere mõis

Võrevere mõis (18. sajandi kaartidel saksa keeles Werrefer) oli Imavere mõisa kõrvalmõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal.

Uus!!: Pistohlkors ja Võrevere mõis · Näe rohkem »

Voose mõis

Voose mõis (saksa keeles Wosel) oli Massu mõisa kõrvalmõis Hanila kihelkonnas Läänemaal.

Uus!!: Pistohlkors ja Voose mõis · Näe rohkem »

Vorbuse mõis

Vorbuse mõisasüda 2017. aastal Vorbuse mõisa kõrvalhoone Vorbuse mõis, varem Voore mõis (saksa keeles Forbushof, varem Worr ja Nonnertshof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.

Uus!!: Pistohlkors ja Vorbuse mõis · Näe rohkem »

1645

1645.

Uus!!: Pistohlkors ja 1645 · Näe rohkem »

1647

1647.

Uus!!: Pistohlkors ja 1647 · Näe rohkem »

1818

1818.

Uus!!: Pistohlkors ja 1818 · Näe rohkem »

1820. aastad

1820.

Uus!!: Pistohlkors ja 1820. aastad · Näe rohkem »

1830

1830.

Uus!!: Pistohlkors ja 1830 · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Pistohlkors ja 19. sajand · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Pistohlkors ja 1919 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Pistohlkors ja 20. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Pistolekors.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »