Sisukord
25 suhted: Jalavägi, Jõhvi, Kaitsepataljonid, Kirde-Eesti, Kunda, Major, Meriküla dessant, Narva lahing (1944), Pataljon, Politsei, Rakvere, Saksa keel, Saksa Korrapolitsei, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), SS, Suursaksa Riik, Teine maailmasõda, Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend, Väegrupp Nord, 14. veebruar, 1944, 29. jaanuar, 37. Kaitsepataljon, 38. Kaitsepataljon, 40. Kaitsepataljon.
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Jalavägi
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Jõhvi
Kaitsepataljonid
Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Kaitsepataljonid
Kirde-Eesti
Kirde-Eesti on Eesti kirdepoolne osa, mille all tavaliselt peetakse silmas ligikaudu Ida-Virumaad.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Kirde-Eesti
Kunda
Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Kunda
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Major
Meriküla dessant
Meriküla dessandi oli 14. veebruaril 1944.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Meriküla dessant
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Narva lahing (1944)
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Pataljon
Politsei
Politsei buss alarmsõidul Tartus, Supilinnas, Oa tänaval. 2016. aasta september. Politsei on ühiskonna (tänapäeval riigi või linna) poolt ametisse pandud jõudu rakendav struktuur, mis on ette nähtud ühiskonnaliikmete vahelistes suhetes korra säilitamiseks (nn sisemisteks vajadusteks).
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Politsei
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Rakvere
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Saksa keel
Saksa Korrapolitsei
Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Saksa Korrapolitsei
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
SS
(eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides 16px oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja SS
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Suursaksa Riik
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Teine maailmasõda
Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend
Siin on loetletud Teise maailmasõja ajal Eestis ja eestimaalastest formeeritud sõjaväeosad.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend
Väegrupp Nord
Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja Väegrupp Nord
14. veebruar
14.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja 14. veebruar
1944
1944.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja 1944
29. jaanuar
29.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja 29. jaanuar
37. Kaitsepataljon
37. Kaitsepataljon (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 37) oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis vabatahtlikest 1941. aastal moodustatud sõjaväeüksus.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja 37. Kaitsepataljon
38. Kaitsepataljon
38.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja 38. Kaitsepataljon
40. Kaitsepataljon
40. Kaitsepataljon (valveteenistus) ehk 40. Kaitsepataljon (valveteenistus) Pleskau (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 40 ehk Schutzmannschaft Wacht Bataillon 40 Pleskau) formeeriti vabatahtlikest 1941 aasta augustis Võrus, Valgas ja Petseris. Vabatahtlik kaitsepataljon värvati väegruppi Nord tagalaülemjuhataja Franz von Roquesi ja Rusland-Nordi kõrgema SS-i ja politseijuhi korraldusel.
Vaata 31. Kaitsepataljon ja 40. Kaitsepataljon
Tuntud ka kui 31. Kaitse Vahipataljon, 31. Politseipataljon.