Sisukord
52 suhted: Adolf Johannes, Alamkapten, Aleksander Seiman, August Tomander, Üksikud jalaväepataljonid, Eesti, Eesti kaitsevägi, Eesti Rahvavägi, Harjumaa, Heinrich Laretei, Jakob Vende, Jalavägi, Jõhvi, Jõhvi mõis, Joala lahing, Johannes Remmel, Juliuse kalender, Kaitseliidu Narva malev, Kolonel, Kolonelleitnant, Kurtna, Narva, Narva lahing (1918), Narva lahing (1919), Narva-Jõesuu, Nikolai Steinmann, Pataljon, Peeter Vaga, Polkovnik, Punaarmee, Rügement, Reigo Rosenthal, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Sõdur (ajakiri), Staabikapten, Tartu rahu, Vabadussõda, Valkla, Valkla lahing, Vasknarva, Viktor Liivak, Viru jalaväepataljon, Viru rinne, Voldemar Karl Koht, 1. aprill, 1. Eesti jalaväediviis, 1. Jalaväerügement, 19. detsember, 19. jaanuar, 4. Eesti jalaväepolk, ... Laienda indeks (2 rohkem) »
Adolf Johannes
Adolf Mihkel Johannes (29. september (vkj)/ 11. oktoober 1892 Peetri vald, Vaivara kihelkond, Virumaa – 25. september 1942 Aleksandrovsk, Irkutski oblast, Vene NFSV) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Adolf Johannes
Alamkapten
Alamkapten oli Eesti Vabadussõja ajal 27.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Alamkapten
Aleksander Seiman
Aleksander Seiman (ka Aleksander Seimann) VR I/2, II/2 ja II/3 (23. jaanuar 1886 Tõstamaa vald, Pärnumaa – 5. aprill 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Kaitseliidu neljas ülem.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Aleksander Seiman
August Tomander
August Tomander VR I/3 (8. september 1893 Anija vald Harjumaa – 29. juuni 1985 Toronto Kanada) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja August Tomander
Üksikud jalaväepataljonid
Üksikud jalaväepataljonid moodustati 1928.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Üksikud jalaväepataljonid
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Eesti
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Eesti kaitsevägi
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Eesti Rahvavägi
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Harjumaa
Heinrich Laretei
Heinrich Laretei VR II/3 (4. jaanuar 1892 Õisu, Kaarli vald, Viljandimaa – 3. aprill 1973 Stockholm) oli Eesti diplomaat, poliitik ja sõjaväelane (kapten).
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Heinrich Laretei
Jakob Vende
Jakob Vende VR I/3 ja II/3 (17. aprill 1890 Esna vald, Järvamaa – 26. detsember 1941 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Jakob Vende
Jalavägi
Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Jalavägi
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Jõhvi
Jõhvi mõis
Jõhvi mõisahoone 1930. aastatel Jõhvi mõis (saksa keeles Jewe) oli Jõhvi kihelkonnas asunud rüütlimõis, mis paiknes praeguse Jõhvi linna territooriumil.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Jõhvi mõis
Joala lahing
Joala lahing (ka Kreenholmi lahing) oli 28. novembril 1918 Eesti Vabadussõjas Narva lahingu ajal toimunud kokkupõrge Eesti-Saksa väesalga ja 2. Viljandi kommunistliku kütipolgu vahel.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Joala lahing
Johannes Remmel
Johannes Remmel VR II/3, VR II/2 (kuni 1920. aastani Johann Remmel; 27. juuni 1897 Kudruküla, Vaivara vald – 12. november 1942 Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Johannes Remmel
Juliuse kalender
Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Juliuse kalender
Kaitseliidu Narva malev
Kaitseliidu Narva malev oli Kaitseliidu malev enne Kaitseliidu laialisaatmist 1940.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Kaitseliidu Narva malev
Kolonel
Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Kolonel
Kolonelleitnant
Kolonelleitnant on sõjaväeline auaste paljudes maades, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Kolonelleitnant
Kurtna
Kurtna on mitme küla nimi Eestis.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Kurtna
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Narva
Narva lahing (1918)
Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Narva lahing (1918)
Narva lahing (1919)
Narva lahing oli lahing 18.–19.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Narva lahing (1919)
Narva-Jõesuu
Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Narva-Jõesuu
Nikolai Steinmann
Nikolai Steinmann VR I/3 (28. detsember 1894 Vaivara vald, Virumaa –) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1920) Nikolai Steinmann teenis Vene armee eesti rahvusväeosades 1. eesti jalaväepolgus ja Eesti Vabadussõjas 4. Jalaväepolgus, 1. diviisi tagavarapataljoni, 2.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Nikolai Steinmann
Pataljon
NATO tingmärk sõbralik pataljon Pataljon on sõjaväeline üksus või allüksus, mis koosneb staabist ja harilikult 3...8 kompaniist või roodust, millele võib lisanduda mõni eriotstarbeline üksik rühm.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Pataljon
Peeter Vaga
Peeter Vaga (10. juuli 1892 – 17. juuni 1944 Sosva laager, Sverdlovski oblast) oli Eesti sõjaväelane (major).
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Peeter Vaga
Polkovnik
Tšehhi polkovniku õlak Polkovnik (vene keeles полковник, poola keeles pułkownik) on Ukrainas, Venemaal ja mitmes muus riigis kasutatud sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Polkovnik
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Punaarmee
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Rügement
Reigo Rosenthal
Reigo Rosenthal (sündinud 6. detsembril 1981 Tallinnas) on eesti ajaloolane.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Reigo Rosenthal
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Sõdur (ajakiri)
Sõdur on Eesti sõjandusajakiri, mida annab välja Eesti Kaitseväe küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Sõdur (ajakiri)
Staabikapten
Staabikapten on mitmes riigis kasutusel olnud sõjaväeline auaste.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Staabikapten
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Tartu rahu
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Vabadussõda
Valkla
Valkla on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Valkla
Valkla lahing
Valkla lahing oli 3. jaanuaril 1919.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Valkla lahing
Vasknarva
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Vasknarva
Viktor Liivak
Viktor Liivak Viktor Liivak VR I/2 ja VR II/3 (1. märts 1890 Tallinn – 9. juuli 1949 Volgolagi vangilaager, Jaroslavli oblast, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Viktor Liivak
Viru jalaväepataljon
Viru jalaväepataljon (varem JVÕK Viru üksik-jalaväepataljon, Viru üksik-jalaväepataljon) on Eesti kaitseväe maaväe pataljonisuurune jalaväeosa.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Viru jalaväepataljon
Viru rinne
Viru rinne oli lahingutegevuspiirkond Eesti Vabadussõjas Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis Eesti Rahvaväe, nende liitlasjõudude ja Nõukogude Venemaa Punaarmee ning Eesti Töörahva Kommuuni väeosade vahel.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Viru rinne
Voldemar Karl Koht
Voldemar Karl Koht VR II/3 (kuni 1940 Voldemar Karl Koch; 21. veebruar 1893 Vao vald, Virumaa – 2. september 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1936).
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja Voldemar Karl Koht
1. aprill
1.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja 1. aprill
1. Eesti jalaväediviis
1.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja 1. Eesti jalaväediviis
1. Jalaväerügement
1.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja 1. Jalaväerügement
19. detsember
19.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja 19. detsember
19. jaanuar
19.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja 19. jaanuar
4. Eesti jalaväepolk
4.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja 4. Eesti jalaväepolk
5. Üksik Jalaväepataljon
5.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja 5. Üksik Jalaväepataljon
6. detsember
6.
Vaata 4. Üksik Jalaväepataljon ja 6. detsember
Tuntud ka kui 4. Jalaväepolk, 4. Jalaväerügement.