Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Albrecht IV (Mecklenburg), Albrecht V (Mecklenburg), Hansalinn, Håkon VI, Hertsog, Kalmari unioon, Lään, Magnus I (Mecklenburg), Margrete I, Mecklenburg, Mecklenburgi valitsejate loend, Norra, Norra kuningas, Ojamaa, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Saksa keel, Saksa ordu, Stockholm, Unioon, Vitaalivennad, 1. aprill, 1338, 1363, 1364, 1384, 1389, 1395, 1398, 1408, 1412, 31. märts.
Albrecht IV (Mecklenburg)
Albrecht IV (enne 1363 – 24./31. detsember 1388) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1383–1388.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Albrecht IV (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Albrecht V (Mecklenburg)
Albrecht V (paremal) koos oma isaga Albrecht V (1397 – 1. juuni / 6. detsember 1423) oli Mecklenburgi hertsog 1412.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Albrecht V (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Hansalinn
Hansa Liidu ulatus 1400. aasta paiku Hansalinn oli linn, mis kuulus Hansa Liitu.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Hansalinn · Näe rohkem »
Håkon VI
Håkon VI Magnusson (umbes 1340 – 1380) oli Norra kuningas 1343–1380.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Håkon VI · Näe rohkem »
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Hertsog · Näe rohkem »
Kalmari unioon
Kalmari unioon (taani, rootsi ja norra keeles Kalmarunionen) oli Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon aastail 1397–1523.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Kalmari unioon · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Lään · Näe rohkem »
Magnus I (Mecklenburg)
Magnus I Magnus I (1345 – 1. september 1384) oli Mecklenburgi hertsog 1383.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Magnus I (Mecklenburg) · Näe rohkem »
Margrete I
Margrete I Margrete I (märts 1353 – 28. oktoober 1412) oli Taani ja Norra kuninganna (1387–1412) ning Rootsi regent (1389–1412).
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Margrete I · Näe rohkem »
Mecklenburg
Mecklenburg tänapäeva halduspiirides Mecklenburgi vapp Mecklenburg (alamsaksa Mękelborg) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, mis hõlmab läänepoolse ja suurema osa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaast Saksamaa Liitvabariigis.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Mecklenburg · Näe rohkem »
Mecklenburgi valitsejate loend
Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Mecklenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Norra · Näe rohkem »
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Norra kuningas · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Ojamaa · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Stockholm · Näe rohkem »
Unioon
Unioon on iseseisvate riikide liit, millel võib olla ühine valitseja.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Unioon · Näe rohkem »
Vitaalivennad
Vitaalivennad (ladina keelest victus, ’elatis, toiduained’) olid 14.–15.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja Vitaalivennad · Näe rohkem »
1. aprill
1.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja 1. aprill · Näe rohkem »
1338
1338.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja 1338 · Näe rohkem »
1363
1363.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja 1363 · Näe rohkem »
1364
1364.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja 1364 · Näe rohkem »
1384
1384.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja 1384 · Näe rohkem »
1389
Sajandid: 13. sajand – 14. sajand – 15. sajand Aastakümned: 1330. aastad 1340. aastad 1350. aastad 1360. aastad 1370. aastad – 1380. aastad – 1390. aastad 1400. aastad 1410. aastad 1420. aastad 1430. aastad Aastad: 1384 1385 1386 1387 1388 – 1389 – 1390 1391 1392 1393 1394 -------- 1389.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja 1389 · Näe rohkem »
1395
1395.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja 1395 · Näe rohkem »
1398
1398.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja 1398 · Näe rohkem »
1408
1408.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja 1408 · Näe rohkem »
1412
1412.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja 1412 · Näe rohkem »
31. märts
31.
Uus!!: Albrecht Mecklenburgist ja 31. märts · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Albrecht von Mecklenburg, Albrekt av Mecklenburg.
