Kiiremini kui brauser!
35 suhted: Þingvellir, Goodi, Goodid, Island, Islandi keel, Minneapolis, Norra, Parlament, Personaalunioon, Reykjavík, Seadusekuulutaja, Taani, Taani kuningas, Ting, Vanaislandi keel, 1. detsember, 1. juuli, 11. sajand, 12. sajand, 1262, 1271, 13. sajand, 17. juuni, 17. sajand, 1800, 1843, 1845, 1874, 1904, 1915, 1918, 1944, 1991, 2000, 930.
Þingvellir
Þingvellir on koht ja rahvuspark Islandil.
Uus!!: Alþingi ja Þingvellir · Näe rohkem »
Goodi
Goodi (vanaislandi goði) oli germaani rahvastel pealik, kellele kuulus arvatavasti nii ilmalik kui ka vaimulik võim.
Uus!!: Alþingi ja Goodi · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Alþingi ja Goodid · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Alþingi ja Island · Näe rohkem »
Islandi keel
Islandi keele levila Islandi keel (íslenska; kuni 1973. aastani kirjutati íslenzka) on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Islandil.
Uus!!: Alþingi ja Islandi keel · Näe rohkem »
Minneapolis
thumb Video Minneapolise (maailma pikimast) koridorisüsteemist Minneapolis on linn USA Minnesota osariigis, Hennepini maakonna keskus.
Uus!!: Alþingi ja Minneapolis · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Alþingi ja Norra · Näe rohkem »
Parlament
Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.
Uus!!: Alþingi ja Parlament · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Alþingi ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Reykjavík
Tjörnin, järv Reykjavíki kesklinnas. Vaade Reykjavíki kesklinnale Hallgrímuri kiriku tornist Althingi hoone Reykjavík (varasem eestikeelne nimi Reikjavik) on Islandi pealinn, maailma põhjapoolseim pealinn.
Uus!!: Alþingi ja Reykjavík · Näe rohkem »
Seadusekuulutaja
Seadusekuulutaja (rootsi keeles lagman) oli tingi juht viikingi- ja keskaegses Skandinaavias, kes tundis hästi seadusi ja kelle ülesandeks oli kehtivaid seadusi tingil ette lugeda.
Uus!!: Alþingi ja Seadusekuulutaja · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Alþingi ja Taani · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Alþingi ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Ting
Västmanlandis, viikingiaegne tingi kogunemise paik. Kääpa juures asuvad kivilaevad ja ruunikivi Ting (vanaislandi ja islandi keeles þing, teistes skandinaavia keeltes ting) oli germaani rahvaste rahvakoosolek, millel vabad mehed otsustasid mingit piirkonda puudutavaid küsimusi, leppisid kokku seadustes ja mõistsid kohut.
Uus!!: Alþingi ja Ting · Näe rohkem »
Vanaislandi keel
Vanaislandi keel on islandi keele vana keelekuju.
Uus!!: Alþingi ja Vanaislandi keel · Näe rohkem »
1. detsember
1.
Uus!!: Alþingi ja 1. detsember · Näe rohkem »
1. juuli
1.
Uus!!: Alþingi ja 1. juuli · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Alþingi ja 11. sajand · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Alþingi ja 12. sajand · Näe rohkem »
1262
1262.
Uus!!: Alþingi ja 1262 · Näe rohkem »
1271
1271.
Uus!!: Alþingi ja 1271 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Alþingi ja 13. sajand · Näe rohkem »
17. juuni
17.
Uus!!: Alþingi ja 17. juuni · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Alþingi ja 17. sajand · Näe rohkem »
1800
1800.
Uus!!: Alþingi ja 1800 · Näe rohkem »
1843
1843.
Uus!!: Alþingi ja 1843 · Näe rohkem »
1845
1845.
Uus!!: Alþingi ja 1845 · Näe rohkem »
1874
1874.
Uus!!: Alþingi ja 1874 · Näe rohkem »
1904
1904.
Uus!!: Alþingi ja 1904 · Näe rohkem »
1915
1915.
Uus!!: Alþingi ja 1915 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Alþingi ja 1918 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Alþingi ja 1944 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Alþingi ja 1991 · Näe rohkem »
2000
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.
Uus!!: Alþingi ja 2000 · Näe rohkem »
930
930.
Uus!!: Alþingi ja 930 · Näe rohkem »
