Sisukord
56 suhted: Akvitaania Eleanor, Angoulême'i katedraal, Anjou dünastia, Apsiid, Île-de-France, Basiilika, Bernhard II (Lippe), Cluny kloostrikirik, Domikaalvõlv, Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc, Fontevraud' klooster, Geoffroy V, Gooti kunst, Heinrich Lõvi, Henry II, Hilisgootika, Indre-et-Loire'i departemang, Kilpkaar, Kodakirik, Kooriruum, Kuppel, Lööv, Leekestiil, Lippstadt, Loire, Louis VII, Madalmaad, Maine-et-Loire'i departemang, Nelitis, Niort, Pagulus, Päiskivi, Périgueux' katedraal, Põhja-Saksamaa, Petik, Petikkaar, Pikihoone, Poitiers' Notre-Dame-la-Grande, Portaal (arhitektuur), Provints (Prantsusmaa), Ristvõlv, Roidvõlv, Roie (arhitektuur), Romaani kunst, Semgallia piiskop, Silindervõlv, Teravkaar, Transept, Tugikaar, Tugipiilar, ... Laienda indeks (6 rohkem) »
Akvitaania Eleanor
Fontevraud' kloostris. Akvitaania Eleanori pitsat Akvitaania Eleanor (prantsuse Aliénor d'Aquitaine), Akvitaania ja Gascogne'i hertsoginna ning Poitou krahvinna; 1122 – 1. aprill 1204) oli üks rikkamaid ja mõjuvõimsamaid naisi keskaja Euroopas. Ta oli nii Prantsuse kui ka Inglise kuninganna ning kuningate Richard I ja John Maata ema.
Vaata Anjou koolkond ja Akvitaania Eleanor
Angoulême'i katedraal
Angoulême'i katedraal (prantsuse keeles Cathédrale Saint-Pierre d'Angoulême) on Lääne-Prantsusmaal Charente'i departemangus Angoulême'is asuv katoliku kirik, ehitatud aastail 1105–1128.
Vaata Anjou koolkond ja Angoulême'i katedraal
Anjou dünastia
Anjou dünastia oli keskaegne kuningadünastia mitmes riigis.
Vaata Anjou koolkond ja Anjou dünastia
Apsiid
Hallikalt varjundatud on apsiidi asukoht basilikaalse kiriku põhiplaanil Apsiid (kreeka keeles hapsis 'võlv, ümarus' ning ladina keeles apsis 'võlv, kaar') on poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. Kirikuarhitektuuris on apsiidid tavapäraselt pikihoone kesklöövi idapoolses osas, kuid neid ehitati olenevalt arhitektuuristiilist ka külglöövide ning põikhoonete juurde.
Vaata Anjou koolkond ja Apsiid
Île-de-France
Île-de-France ('Prantsuse saar') on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi põhjaosas.
Vaata Anjou koolkond ja Île-de-France
Basiilika
Salzburgi toomkirik järgib algse basiilika konstruktsioone Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika Basiilika põhiplaan Basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. saj Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku.
Vaata Anjou koolkond ja Basiilika
Bernhard II (Lippe)
Bernhard II kuju Lippstadtis Bernhard II Lippest (Bernhard zur Lippe; umbes 1140 – aprill 1224) oli Lippe isand aastatel 1168–1196 ja Semgallia piiskop 1218–1224.
Vaata Anjou koolkond ja Bernhard II (Lippe)
Cluny kloostrikirik
Cluny kolmas kloostrikirik oli Cluny kloostri kirik, millest tänapäeval on säilinud vaid väike osa (umbes 10% algsest ehitisest): pikema transepti lõunapoolne haru koos torniga ja lühema transepti üks külg koos apsiididega.
Vaata Anjou koolkond ja Cluny kloostrikirik
Domikaalvõlv
Domikaalvõlvi mudel. Foto: kasutaja: Kaboldy, 06.02.2013 Domikaalvõlv on kuplitaoliselt kõrge ristvõlv, ehituselt kupli ja ristvõlvi vahepealne vorm, mis on jaotatud neljaks või enamaks võlvisiiluks ja kus võlvikivid on laotud kontsentriliselt.
Vaata Anjou koolkond ja Domikaalvõlv
Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc
Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc (27. jaanuar 1814 – 17. september 1879) oli prantsuse arhitekt ja teoreetik.
Vaata Anjou koolkond ja Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc
Fontevraud' klooster
Fontevraud' klooster (prantsuse keeles abbaye de Fontevraud) on kunagine klooster Fontevraud-l'Abbaye külas Chinoni lähedal, kunagises Anjou maakonnas.
Vaata Anjou koolkond ja Fontevraud' klooster
Geoffroy V
pisi Geoffroy V (ka Geoffroy Plantagenet; 24. august 1113 – 7. september 1151 Château-du-Loir) oli Anjou krahv aastast 1129 ja Normandia hertsog aastast 1144.
Vaata Anjou koolkond ja Geoffroy V
Gooti kunst
Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.
Vaata Anjou koolkond ja Gooti kunst
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Vaata Anjou koolkond ja Heinrich Lõvi
Henry II
Henry II Henry II (5. märts 1133 – 6. juuli 1189) oli Inglismaa kuningas 1154–1189 ning Anjou krahv ja Normandia hertsog.
Vaata Anjou koolkond ja Henry II
Hilisgootika
Hilisgootika on gootika viimane periood, mis hõlmab 15. ja 16. sajandit.
Vaata Anjou koolkond ja Hilisgootika
Indre-et-Loire'i departemang
Indre-et-Loire'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Centre-Val de Loire'i piirkonnas.
Vaata Anjou koolkond ja Indre-et-Loire'i departemang
Kilpkaar
Kilpkaar (saksa keeles Schildbogen) on võlvi toetava seina ja võlvisiilu liitumiskohas kulgev eenduv kaar.
Vaata Anjou koolkond ja Kilpkaar
Kodakirik
Kodakiriku sisevaade Kodakirik on mitmelööviline kirikutüüp, kus löövid erinevalt basiilikast on pikihoones võrdse kõrgusega ja kaetud ühise katusega.
Vaata Anjou koolkond ja Kodakirik
Kooriruum
Koori asukoht kiriku põhiplaanil Koor (kreeka choros) ehk kooriruum on sakraalarhitektuuris kiriku idaosas olev ruum, kus asub peaaltar.
Vaata Anjou koolkond ja Kooriruum
Kuppel
Rooma Peetri kiriku kuppel Kuppel on arhitektuurielement, mis kujutab endast õõnsat kera või muu sarnase pöördkeha ülemist poolt.
Vaata Anjou koolkond ja Kuppel
Lööv
Fresko Püha Peetruse basiilikast Roomas, mis oli viielööviline võlvimata basiilika. Kesklööv on kõrvallöövidest kõrgem, kaugemad kõrvallöövid on omakorda madalamad. Kolmelöövilise gooti kodakiriku sisevaade Vaade Krakówi Püha Kolmainu basiilika kesklööv Lööv on kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud pikisuunaline siseruum pikiehitistes, nagu näiteks kirikutes.
Vaata Anjou koolkond ja Lööv
Leekestiil
Suurel Rannaväraval (2014) Leegimotiive ühel Pariisi kirikul Leekestiil (ka flamboyant-stiil, flamboyant) on Prantsusmaa, Belgia ja Flandria hilisgootika (prantsuse keeles flamboyant 'leegitsev').
Vaata Anjou koolkond ja Leekestiil
Lippstadt
Lippstadt on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Soesti kreisis.
Vaata Anjou koolkond ja Lippstadt
Loire
Loire on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu.
Vaata Anjou koolkond ja Loire
Louis VII
Louis VII Noorem (prantsuse keeles Louis VII le Jeune; 1120 – 18. september 1180 Pariis) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas 1137.
Vaata Anjou koolkond ja Louis VII
Madalmaad
Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.
Vaata Anjou koolkond ja Madalmaad
Maine-et-Loire'i departemang
Maine-et-Loire on departemang Prantsusmaal Pays de la Loire'i piirkonnas.
Vaata Anjou koolkond ja Maine-et-Loire'i departemang
Nelitis
Nelitis on kirikuarhitektuuris ristikujulise kiriku pikihoone ja transepti kesklöövide ristumiskohas moodustuv ruudukujuline ala.
Vaata Anjou koolkond ja Nelitis
Niort
Niort'i kindlus Niort on linn Prantsusmaal Nouvelle-Aquitaine'i piirkonnas, Deux-Sèvresi departemangu keskus.
Vaata Anjou koolkond ja Niort
Pagulus
Süüria kodusõja põgenikelaager. Jordaania, 18. juuli 2013. Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast.
Vaata Anjou koolkond ja Pagulus
Päiskivi
Päiskivi Karja kirikus Eestis Chełmno kirikus Poolas Päiskivi on võlvikiiru keskmest eenduv, harilikult ümmargune või nelinurkne ja sageli raiddekooriga kaunistatud kivi võlvi roideotste vahel.
Vaata Anjou koolkond ja Päiskivi
Périgueux' katedraal
Périgueux' katedraal (prantsuse keeles Cathédrale Saint-Front de Périgueux) on katoliku kirik Prantsusmaal Périgueux's.
Vaata Anjou koolkond ja Périgueux' katedraal
Põhja-Saksamaa
Põhja-Saksamaa (saksa Norddeutschland) on geograafiline ala Saksamaa põhjaosas.
Vaata Anjou koolkond ja Põhja-Saksamaa
Petik
Petik ehk petiknišš on akna, ukse või arkaadi kuju imiteeriv seinasüvend.
Vaata Anjou koolkond ja Petik
Petikkaar
248x248px Petikkaar on kaare kuju jäljendav lame dekoratiivnišš.
Vaata Anjou koolkond ja Petikkaar
Pikihoone
Pikihoone asukoht kiriku põhiplaanil romaani kiriku pikihoone kesklöövi kooriruumi suunas Pikihoone on kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele.
Vaata Anjou koolkond ja Pikihoone
Poitiers' Notre-Dame-la-Grande
Notre-Dame-la-Grande on 11. sajandist pärinev rikkaliku raiddekooriga kogudusekirik Poitiers's Vienne'i departemangus Prantsusmaal.
Vaata Anjou koolkond ja Poitiers' Notre-Dame-la-Grande
Portaal (arhitektuur)
Uspenski katedraali portaal Moskvas Portaal (keskladina portale Eesti arhitektuur: Oskussõnastik. 1993. Portaali juurde võib kuuluda eendehitis, nagu portikus, aatrium, etik, eeskoda või kabel.
Vaata Anjou koolkond ja Portaal (arhitektuur)
Provints (Prantsusmaa)
Prantsusmaa kuningriik oli provintsideks jagatud 4.
Vaata Anjou koolkond ja Provints (Prantsusmaa)
Ristvõlv
Ristvõlvi joonis. On näha, et diagonaal on väljavenitatud ümarkaare kujuga Neljale sambale toetuv ümarkaarne ristvõlv (tõstmata keskosaga) Teravkaarne kaheksa võlvisiiluga ristvõlv altvaates Ristvõlv, ka ristservjoonvõlv ja servjoonvõlv, on võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel.
Vaata Anjou koolkond ja Ristvõlv
Roidvõlv
Roidvõlv on igasugune võlvitüüp, millel on toetavatest võlviroideist skelett.
Vaata Anjou koolkond ja Roidvõlv
Roie (arhitektuur)
Võlviroided Roie, ka võlviroie (saksa keeles Rippe, prantsuse keeles nervure, itaalia keeles nervatura, inglise keeles rib) on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared.
Vaata Anjou koolkond ja Roie (arhitektuur)
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Vaata Anjou koolkond ja Romaani kunst
Semgallia piiskop
Semgallia piiskop ehk Zemgale piiskop oli 13. sajandil Vana-Liivimaal Zemgale (Semgallia ja Seloonia) vaimulik valitseja.
Vaata Anjou koolkond ja Semgallia piiskop
Silindervõlv
The Cloisters. New York Silindervõlv ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv (selle pikkus on läbimõõdust suurem).
Vaata Anjou koolkond ja Silindervõlv
Teravkaar
Teravkaar on kahest punktist konstrueeritud kaarekuju, mille puhul kaare küljed kaare lagipunktis ühinedes moodustavad nurga (erandlikuks teravkaareks on rohkem kui kahest punktist konstrueeritud tuudorkaar).
Vaata Anjou koolkond ja Teravkaar
Transept
Transepti asukoht kiriku põhiplaanil Transept (ladina keele sõnadest trans 'üle-', 'läbi-' ja saeptum 'tara') ehk põikhoone ehk risthoone, ka ristlööv on kiriku basilikaalset pikihoonet risti läbiv ruumiosa, mis muudab kiriku põhiplaani ristikujuliseks.
Vaata Anjou koolkond ja Transept
Tugikaar
Tugikaar ehk arkbutaan (prantsuse keeles arc-boutant) on tugipiidast üle külglöövi kesklöövi katusealuse kõrgseinani ulatuv kivist laotud kaar, mille ülesanne on tasakaalustada kesklöövi võlvide külgsuunalist survet.
Vaata Anjou koolkond ja Tugikaar
Tugipiilar
Tugipiilar ehk tugipiit ehk kontraforss on gooti arhitektuurile omane piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks (võlvikandade toetamiseks).
Vaata Anjou koolkond ja Tugipiilar
Vööndkaar
Romaani silindervõlvi vööndkaared Kuueosalise võlvi vööndkaared on kummalgi pool võlviku otstes ja nende lagipunkt on võlvi lagipunktist madalam Vööndkaar on kaar, mis toetab võlvistikku ja jaotab selle võlvikuteks.
Vaata Anjou koolkond ja Vööndkaar
Võlv
Silindervõlvi osad: (1) lukukivi; (2) kiilukivi; (3) selg; (4) võlvikand; (5) palend; (6) võlvi kõrgus; (7) sambavahe Võlv on kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind.
Vaata Anjou koolkond ja Võlv
Võlvik
Travee halliga: kolmelöövilisel ruumil koosneb travee kolmest võlvikust Ühelöövilisel kirikul moodustab travee üks võlvik. Üks Prantsusmaa Lyoni kirik Võlvik on igasuguse võlvitud hoone, näiteks kiriku löövi (võlvlae) konstruktsioonilt terviklik osa, mida toetab neli tuge.
Vaata Anjou koolkond ja Võlvik
Võrkvõlv
Võrkvõlv on rist-, täht- ja aamvõlvi jooni kombineeriv keerukas võlvitüüp, mille puhul tugedelt (sammastelt, piilaritelt või konsoolidelt) lähtuvad roided ristuvad ja põimuvad võlvi palendil võrgutaoliselt.
Vaata Anjou koolkond ja Võrkvõlv
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž).
Vaata Anjou koolkond ja Vestfaal
Vikkel
Vikkel on mitmes valdkonnas kasutatav sõna.
Vaata Anjou koolkond ja Vikkel
Tuntud ka kui Angeviini gootika, Anjou gootika, Lääne-Prantsusmaa koolkond.