Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Anton Friedrich Büsching, August Wilhelm Hupel, Āraiši järvelinnus, Āraiši kirikumõis, Drabeši mõis, Heinrich von Hagemeister, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Ieriķi mõis, Inti mõis, Johann Christoph Brotze, Johann Friedrich Hartknoch, Katrinmuiža mõis, Kārļi mõis, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Läti keel, Liivi sõda, Liivimaa, Patronaadiõigus, Poolmõis, Rāmuļi mõis, Rüütlimõis, Rencēni mõis (Āraiši kihelkond), Riigimõis, Rucka mõis, Saksa keel, Spāre mõis, Võnnu kihelkond, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond, 1445, 1577, 1634, 1675, 1772, 1879.
Anton Friedrich Büsching
Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Anton Friedrich Büsching · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Āraiši järvelinnus
Järvelinnuse asukoht koos tänapäevase rekonstruktsiooniga 2016. aastal Āraiši järvelinnus (ka Āraiši järveasula, Āraiši järveloss; läti keeles Āraišu ezerpils) oli umbes aastatel 780–1050 (1200) Lätis Cēsise lähedal Āraiši järve saarel paiknenud asula, mis hiljem jäi vee alla.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Āraiši järvelinnus · Näe rohkem »
Āraiši kirikumõis
Pastoraadihoone järvelinnus Āraiši kirikumõis (saksa keeles Arrasch Pastorat, läti keeles Āraišu mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Āraiši kirikumõis · Näe rohkem »
Drabeši mõis
Drabeši mõis (saksa keeles Drobbusch) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Drabeši mõis · Näe rohkem »
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Heinrich von Hagemeister · Näe rohkem »
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Herbord Bienemann von Bienenstamm · Näe rohkem »
Ieriķi mõis
Ieriķi mõis (saksa keeles Ramotzky, varem Erichshof, läti keeles Ieriķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Ieriķi mõis · Näe rohkem »
Inti mõis
Inti mõis (saksa keeles Inte, läti keeles Intes muiža) oli riigimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Inti mõis · Näe rohkem »
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Katrinmuiža mõis
Katrinmuiža mõis (saksa keeles Katharinenberg) oli poolmõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Katrinmuiža mõis · Näe rohkem »
Kārļi mõis
Võõrastemaja mõisa teenijate majas Kārļi mõis (saksa keeles Karlsruhe, ka Karlshof, Carlsruhe ja Carlsruh, varem Wolfsruh, läti keeles Kārļu muiža, Kārļumuiža ja Kārļamuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Kārļi mõis · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »
Patronaadiõigus
Patronaadiõigus (ladina keeles ius patronatus, saksa keeles Patronatsrecht ja Kirchenpatronat) on kirikuõpetaja ehk pastori teenistuskohta valimise ja kinnitamise õigus, mis kuulus kirikupatroonile, kes oli koguduse asutamisel ja kiriku ehitamisel sellele maad annetanud.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Patronaadiõigus · Näe rohkem »
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Poolmõis · Näe rohkem »
Rāmuļi mõis
Rāmuļi mõis (saksa keeles Ramelshof, läti keeles Rāmuļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Rāmuļi mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Rencēni mõis (Āraiši kihelkond)
Rencēni mõis (saksa keeles Lubbert-Renzen, läti keeles Rencēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Rencēni mõis (Āraiši kihelkond) · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Riigimõis · Näe rohkem »
Rucka mõis
Rucka mõis (saksa keeles Rutzky, läti keeles Ruckas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Rucka mõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Spāre mõis
Spāre mõis (saksa keeles Sparenhof, läti keeles Spāres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Spāre mõis · Näe rohkem »
Võnnu kihelkond
Võnnu kihelkond (lühend Võn; sks Kirchspiel Wenden) on kihelkond ajaloolise Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Võnnu kihelkond · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
1445
1445.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja 1445 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja 1577 · Näe rohkem »
1634
1634.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja 1634 · Näe rohkem »
1675
1675.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja 1675 · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja 1772 · Näe rohkem »
1879
1879.
Uus!!: Āraiši kihelkond ja 1879 · Näe rohkem »
