Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Liivimaa

Index Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

73 suhted: Altmargi vaherahu, Balti Hertsogiriik, Balti kubermangud, Baltimaad, Daugava, Eesti, Eesti saksakeelsete kohanimede loend, Eestimaa, Eestimaa kubermang, Esimene Poola jagamine, Kindralkuberner, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Kuramaa piiskopkond, Ladina keel, Latgale, Läti, Läti keel, Leedu, Liivi keel, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa õiguspeegel, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kroonika, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Liivimaa vojevoodkond, Liivlased, Metsapoole, Pärnumaa, Personaalunioon, Poola, Poola keel, Riia, Riia kreis, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa (maakond), Saaremaa rüütelkond, Saksa keel, Saksi õiguspeegel, Taani, Tartu piiskopkond, Tartumaa, Valgamaa, Vana-Liivimaa, ..., Võnnu kreis, Võrumaa, Vene keel, Venemaa, Vidzeme, Viljandimaa, Vitebski kubermang, Volmari kreis, 1206, 13. sajand, 1346, 1562, 1566, 1569, 16. sajand, 1625, 1629, 1710, 1721, 1772, 1795, 18. sajand, 1917. Laienda indeks (23 rohkem) »

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.

Uus!!: Liivimaa ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »

Balti Hertsogiriik

Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.

Uus!!: Liivimaa ja Balti Hertsogiriik · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid 18.–20. sajandil kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

Uus!!: Liivimaa ja Balti kubermangud · Näe rohkem »

Baltimaad

Balti riigid Baltimaad ehk Balti riigid on tänapäevases mõttes kolm Läänemere idakaldal asuvat väikeriiki: Eesti, Läti ja Leedu.

Uus!!: Liivimaa ja Baltimaad · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi ehk Väina jõgi, ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна, Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Liivimaa ja Daugava · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Liivimaa ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti saksakeelsete kohanimede loend

NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti saksakeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eesti saksakeelsetes kohanimedes.

Uus!!: Liivimaa ja Eesti saksakeelsete kohanimede loend · Näe rohkem »

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben''). Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud kui Eestimaa hertsogiriigina ning Eestimaa kubermanguna.

Uus!!: Liivimaa ja Eestimaa · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa Gouvernement Estland, vene Эстляндская губерния ehk Эстляндия) oli haldusüksus Venemaa Keisririigis.

Uus!!: Liivimaa ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Esimene Poola jagamine

Esimese Poola jagamise maadejaotus Venemaa protektoraadi staatuses Rzeczpospolita pärast esimest Poola jagamist aastail 1773–1789 Satiiriline Briti ofort ''Euroopa juulis 1772'' Aastal 1772 aset leidnud esimene Poola jagamine oli esimene kolmest jagamisest (ehk riigi osalisest annekteerimisest), mis aastaks 1795 tegid Rzeczpospolitale lõpu.

Uus!!: Liivimaa ja Esimene Poola jagamine · Näe rohkem »

Kindralkuberner

Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.

Uus!!: Liivimaa ja Kindralkuberner · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Liivimaa ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang (vene keeles Курляндская губерния, saksa keeles Kurländisches Gouvernement) oli 1795.

Uus!!: Liivimaa ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Uus!!: Liivimaa ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Liivimaa ja Ladina keel · Näe rohkem »

Latgale

Latgale (latgali Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Uus!!: Liivimaa ja Latgale · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Liivimaa ja Läti · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Liivimaa ja Läti keel · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Liivimaa ja Leedu · Näe rohkem »

Liivi keel

Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Liivimaa ja Liivi keel · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht. Liivi laht (ka Riia laht, läti Rīgas jūras līcis, liivi Rīgõ lop) on Läänemere osa.

Uus!!: Liivimaa ja Liivi laht · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Liivimaa ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa õiguspeegel

"Liivimaa õiguspeegel" oli Vana-Liivimaa kõige olulisem maaõiguse väljaanne.

Uus!!: Liivimaa ja Liivimaa õiguspeegel · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkond oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Liivimaa ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa kroonika

Liivimaa kroonika nime all on tuntud mitu erinevat kroonikat.

Uus!!: Liivimaa ja Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Liivimaa ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Liivimaa ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa vojevoodkond

Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.

Uus!!: Liivimaa ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi lipp. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, läti līvi, lībieši) on rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Liivimaa ja Liivlased · Näe rohkem »

Metsapoole

Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.

Uus!!: Liivimaa ja Metsapoole · Näe rohkem »

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Uus!!: Liivimaa ja Pärnumaa · Näe rohkem »

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.

Uus!!: Liivimaa ja Personaalunioon · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Liivimaa ja Poola · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Uus!!: Liivimaa ja Poola keel · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Liivimaa ja Riia · Näe rohkem »

Riia kreis

O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783. Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Liivimaa ja Riia kreis · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Liivimaa ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Liivimaa ja Rootsi · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart, u 1560. aastal Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) ehk Poola-Leedu oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ning Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Liivimaa ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Uus!!: Liivimaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Näe rohkem »

Saaremaa (maakond)

Saaremaa (Kreis Oesel) oli ajalooline Eesti maakond.

Uus!!: Liivimaa ja Saaremaa (maakond) · Näe rohkem »

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Uus!!: Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Liivimaa ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksi õiguspeegel

Saksa kuninga valimine 1300. aasta paiku. Üleval: kolm kõrgvaimulikku kuninga valimistel, osutavad kuningale. Keskel: Reini pfaltskrahv ulatab stjuuardina kuldse kausi üle. Tagaplaanil marssalikepiga Saksimaa hertsog, ja Brandenburgi markkrahv, kes kammerteenrina toob kausi sooja vett. All: Uus kuningas keisririigi olulisemate võimukandjate ees. (Heidelbergi Sachsenspiegel, u. 1300) Saksi õiguspeegel, ka Saksi peegel (saksa keeles: Sachsenspiegel) on Eike von Repgow koostatud feodaalse tavaõiguse kogumik.

Uus!!: Liivimaa ja Saksi õiguspeegel · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Liivimaa ja Taani · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Liivimaa ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tartumaa

Tartumaa (Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.

Uus!!: Liivimaa ja Tartumaa · Näe rohkem »

Valgamaa

Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.

Uus!!: Liivimaa ja Valgamaa · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Liivimaa ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Liivimaa ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Võrumaa

Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.

Uus!!: Liivimaa ja Võrumaa · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Liivimaa ja Vene keel · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Liivimaa ja Venemaa · Näe rohkem »

Vidzeme

Vidzeme (liivi: Vidumō) on ajalooline piirkond Lätis.

Uus!!: Liivimaa ja Vidzeme · Näe rohkem »

Viljandimaa

Viljandimaa on ajalooline maakond Eestis, mis eksisteeris Sakala näol juba muinasajal.

Uus!!: Liivimaa ja Viljandimaa · Näe rohkem »

Vitebski kubermang

Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.

Uus!!: Liivimaa ja Vitebski kubermang · Näe rohkem »

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Liivimaa ja Volmari kreis · Näe rohkem »

1206

1206.

Uus!!: Liivimaa ja 1206 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Liivimaa ja 13. sajand · Näe rohkem »

1346

1346.

Uus!!: Liivimaa ja 1346 · Näe rohkem »

1562

1562.

Uus!!: Liivimaa ja 1562 · Näe rohkem »

1566

1566.

Uus!!: Liivimaa ja 1566 · Näe rohkem »

1569

1569.

Uus!!: Liivimaa ja 1569 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Liivimaa ja 16. sajand · Näe rohkem »

1625

1625.

Uus!!: Liivimaa ja 1625 · Näe rohkem »

1629

1629.

Uus!!: Liivimaa ja 1629 · Näe rohkem »

1710

1710.

Uus!!: Liivimaa ja 1710 · Näe rohkem »

1721

1721.

Uus!!: Liivimaa ja 1721 · Näe rohkem »

1772

1772.

Uus!!: Liivimaa ja 1772 · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: Liivimaa ja 1795 · Näe rohkem »

18. sajand

18.

Uus!!: Liivimaa ja 18. sajand · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Liivimaa ja 1917 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »