Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Sisukord

872 suhted: Aadlimarssal, Aadressiraamat, Abitegu, Achatius von Zehmen, Adam Ludwig Lewenhaupt, Adam Olearius, Aderkas, Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp), Adrakohtunik, Adrakohus, Adraraha, Adsele, Afanassi Ordin-Naštšokin, Agenda Parva, Ahasveeruse uni, Aino Tamm, Alamsaksa keel, Albedyll, Albert (Riia piiskop), Albrecht I (Saksimaa), Albrecht Sutor, Albrecht von Hohenzollern, Aleksander I, Aleksander IV (paavst), Aleksander Kesküla, Aleksander Tilgre, Aleksander VI, Aleksei I Mihhailovitš, Alexander Gordon, Alexander Magnus Fromhold von Reutz, Alexander von Essen, Allaži kihelkond, Aloja kihelkond, Altmargi vaherahu, Aluliina kihelkond, Aluliina ordulinnus, Ametkond (keskaeg), Anders Eriksson Hästehufvud, Anders Lennartsson, Andreas Patricius, Andreas Virginius, Andreas Virginius (kirikuõpetaja), Anna, Anrep, Anti Selart, Antonio Possevino, Apekalnsi kihelkond, Arnold von Husen, Arthur von Oettingen, Arvid Stålarm, ... Laienda indeks (822 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aadlimarssal

Aadlimarssal on mitmes riigis olnud mingi piirkonna aadli valitud esindaja.

Vaata Liivimaa ja Aadlimarssal

Aadressiraamat

Aadressiraamat ehk aadressikalender on teatmik, mis sisaldab süsteemselt ja alfabeetiliselt asutuste, organisatsioonide, isikute jms aadresse.

Vaata Liivimaa ja Aadressiraamat

Abitegu

Abitegu oli teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest.

Vaata Liivimaa ja Abitegu

Achatius von Zehmen

Achatius von Zehmen ehk Achacy Czema (umbes 1485 – 24. mai 1565 Königsberg) oli Poola riigitegelane ja diplomaat.

Vaata Liivimaa ja Achatius von Zehmen

Adam Ludwig Lewenhaupt

Krahv Adam Ludwig Lewenhaupt Adam Ludwig Lewenhaupt (rootsi keeles Leijonhufvud) (15. aprill 1659 Kopenhaagen – 12. veebruar 1719 Moskva, Venemaa) oli Rootsi väejuht, 1706.

Vaata Liivimaa ja Adam Ludwig Lewenhaupt

Adam Olearius

Adam Olearius Adam Olearius (õieti Adam Ölschläger, ladinapäraselt ka Asconios Olivarius, pseudonüümina Adonis; 24. september 1599 Aschersleben – 22. veebruar 1671 Gottorf, Schleswig) oli saksa päritolu geograaf, teadlane ja poliitik.

Vaata Liivimaa ja Adam Olearius

Aderkas

Aderkas on Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Aderkas

Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)

Hertsog Adolf. Tundmatu kunstniku maal 1586. aastast Adolf I (25. jaanuar 1526 – 1. oktoober 1586) oli Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsog aastast 1544 kuni surmani.

Vaata Liivimaa ja Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)

Adrakohtunik

Adrakohtunik (ka: haagikohtunik; rahvakeeles: aagreht, haagreht, haakrihter) oli ajalooline maapolitseikohtunik ehk maakohtunik Eestimaal (alates 16. sajandi algusest) ja Liivimaal (alates 15. sajandi algusest).

Vaata Liivimaa ja Adrakohtunik

Adrakohus

Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.

Vaata Liivimaa ja Adrakohus

Adraraha

Adraraha oli Eesti ala talupoegade rahamaks, mille suurus sõltus adramaades arvestatud talu suurusest.

Vaata Liivimaa ja Adraraha

Adsele

Adsele (ka Atsele, Atzele, Adsel) oli ajalooline muinasmaakond tänapäeva Kirde-Lätis ja tõenäoliselt ka sellega piirnevatel Eesti ja Venemaa aladel.

Vaata Liivimaa ja Adsele

Afanassi Ordin-Naštšokin

Afanassi Lavrentjevitš Ordin-Naštšokin (Афанасий Лаврентьевич Ордин-Нащокин; u 1605 – 1680 Pihkva) oli Venemaa diplomaat ja riigitegelane, kes suunas tsaar Aleksei Mihhailovitši ajal riigi välispoliitikat.

Vaata Liivimaa ja Afanassi Ordin-Naštšokin

Agenda Parva

"Agenda Parva" on aastal 1622 Braunsbergis (praegu Poola linn Braniewo) trükitud raamat, mis on esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav säilinud teoshttps://web.archive.org/web/20160304210414/http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Tekstid/Info/AgendaParva.htm (vaadatud 29.01.2013).

Vaata Liivimaa ja Agenda Parva

Ahasveeruse uni

"Ahasveeruse uni" on Ene Mihkelsoni aastal 2001 ilmunud romaan.

Vaata Liivimaa ja Ahasveeruse uni

Aino Tamm

Aino Tamm (sünninimi Anu; 23. detsember 1864 Kuressaare küla, Tarvastu vald, Viljandimaa, Liivimaa – 7. detsember 1945 Tallinn) oli eesti laulja (sopran) ja laulupedagoog.

Vaata Liivimaa ja Aino Tamm

Alamsaksa keel

Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.

Vaata Liivimaa ja Alamsaksa keel

Albedyll

Albedyll (d'Albedyhll, Albedelle, Albedille; vene Альбедиль) on itaalia päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Albedyll

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.

Vaata Liivimaa ja Albert (Riia piiskop)

Albrecht I (Saksimaa)

Albrecht-I-von-Sachsen Albrecht (ka Albert; 1170–1260), Saksi krahv aastatel 1212–1260.

Vaata Liivimaa ja Albrecht I (Saksimaa)

Albrecht Sutor

Albrecht Sutor (25. jaanuar 1691 Wolgast – 10. aprill 1758 Kambja) oli Eesti vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Albrecht Sutor

Albrecht von Hohenzollern

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Vaata Liivimaa ja Albrecht von Hohenzollern

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Vaata Liivimaa ja Aleksander I

Aleksander IV (paavst)

Aleksander IV, ladinapäraselt Alexander IV (Rinaldo Conti di Segni või Rinaldo dei Conti di Segni või Rinaldo Conti, ka Rinaldo da Jenne, Raynaldus või Orlando; 1185 – 25. mai 1261) oli paavst 1254–1261.

Vaata Liivimaa ja Aleksander IV (paavst)

Aleksander Kesküla

Aleksander Eduard Kesküla (21. märts 1882 Saadjärve vald, Tartumaa, Liivimaa kubermang – 17. juuni 1963 Madrid, Hispaania) oli eesti poliitik ja revolutsionäär.

Vaata Liivimaa ja Aleksander Kesküla

Aleksander Tilgre

Aleksander Robert Tilgre VR I/3 ja VR II/3 (kuni 1936. aastani Aleksander Robert Tilger, 23. jaanuar 1897 Võru, Liivimaa – 20. august 1944 Viljandi) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Vaata Liivimaa ja Aleksander Tilgre

Aleksander VI

Aleksander VI vapp Aleksander VI, ladinapäraselt Alexander VI (katalaani keeles Roderic Llançol i de Borja, hispaania keeles Rodrigo de Llançol-Borja y Borja, itaalia keeles Rodrigo Borgia; 1. jaanuar 1431 Xàtiva, València kuningriik – 18. august 1503 Rooma, Paavstiriik) oli 214.

Vaata Liivimaa ja Aleksander VI

Aleksei I Mihhailovitš

Aleksei I Mihhailovitš Romanov ehk Aleksei Mihhailovitš (vene keeles Алексей I Михайлович Романов, lisanimi Тишайший (Vaikne); 19. märts (vana kalendri järgi 9. märts) 1629 – 8. veebruar (29. jaanuar) 1676) oli Vene tsaar 16. juulist 1645 kuni surmani, Mihhail I Fjodorovitši poeg.

Vaata Liivimaa ja Aleksei I Mihhailovitš

Alexander Gordon

Alexander Gordon, Auchintouli laird (vene k Александр Гордон; 27. detsember 1669 vkj. – juuli 1752) oli Šotimaalt pärit sõjaväelane Peeter I teenistuses.

Vaata Liivimaa ja Alexander Gordon

Alexander Magnus Fromhold von Reutz

Alexander Magnus Fromhold von Reutz (28. juuli 1799 Restu, Liivimaa – 2. juuli 1862 Gdovi maakond, Peterburi kubermang) oli baltisaksa päritolu Venemaa õigusteadlane, riiginõunik.

Vaata Liivimaa ja Alexander Magnus Fromhold von Reutz

Alexander von Essen

Alexander von Esseni ja tema abikaasa Magdalena von Ungerni hauaplaat Niguliste kirikus Alexander von Esseni vappepitaaf Niguliste kirikus Alexander von Essen (3. jaanuar 1595 (vkj 24. detsember 1594) Riia – 11. oktoober (vkj 1. oktoober) 1664 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja diplomaat, Eestimaa aadlik.

Vaata Liivimaa ja Alexander von Essen

Allaži kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Allaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Allasch, läti keeles Allažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Liivimaa ja Allaži kihelkond

Aloja kihelkond

Aloja kihelkonna mõisad. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903) Aloja kirik Aloja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Allendorf, läti keeles Alojas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas ja Volmari kreisis.

Vaata Liivimaa ja Aloja kihelkond

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.

Vaata Liivimaa ja Altmargi vaherahu

Aluliina kihelkond

Aluliina kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Valga kreis Mellini atlases (1798) Aluliina kirik Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Liivimaa ja Aluliina kihelkond

Aluliina ordulinnus

Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.

Vaata Liivimaa ja Aluliina ordulinnus

Ametkond (keskaeg)

Ametkond oli keskajal Eesti- ja Liivimaal majandus- ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale.

Vaata Liivimaa ja Ametkond (keskaeg)

Anders Eriksson Hästehufvud

Anders Eriksson Hästehufvud (14. september 1577 Bolstad, Dalsland – 5. mai 1657 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane.

Vaata Liivimaa ja Anders Eriksson Hästehufvud

Anders Lennartsson

Anders Lennartsson Forstena mõisast (ka Anders Lindersson või Anders Lindormsson) (surnud 27. (17. septembril) 1605 Salaspilsis) oli Rootsi sõjaväelane.

Vaata Liivimaa ja Anders Lennartsson

Andreas Patricius

Andreas Patricius Nidecius (ka Andreas Patricki Nidecki, poola Andrzej Patrycy Nidecki; leedu Andriaus Patricijaus Nideckis; läti Andreass Patrīcijs Nideckis; 27. november 1522 Oświęcim, Krakówi vojevoodkond, Rzeczpospolita – 2. jaanuar 1587 Volmari linnus, Valmiera) oli poola humanist, filoloog ja katoliiklik vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Andreas Patricius

Andreas Virginius

Andreas Virginius (18. november 1596 Schwessini rüütlimõis Pommeris – 30. detsember 1664 Tallinn) oli usuteadlane, korduvalt Tartu Ülikooli rektor, 1650.

Vaata Liivimaa ja Andreas Virginius

Andreas Virginius (kirikuõpetaja)

Andreas Virginius (5. veebruar 1640 Nõo – 1701 Kambja) oli Liivimaa vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Andreas Virginius (kirikuõpetaja)

Anna

kopti fresko katkend (8. sajand) Leonardo da Vinci. Maarja ja Jeesus koos Annaga (16. sajandi algus) Anna oli Jeesuse ema Maarja ema.

Vaata Liivimaa ja Anna

Anrep

Anrep on Vestfaalist pärit vana aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Anrep

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Vaata Liivimaa ja Anti Selart

Antonio Possevino

:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.

Vaata Liivimaa ja Antonio Possevino

Apekalnsi kihelkond

Apekalnsi kihelkond ehk Oppe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Oppekaln, läti keeles Apekalna draudzes novads, vene keeles приход Оппекальн) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu, Võnnu-Valga ja Valga kreisis.

Vaata Liivimaa ja Apekalnsi kihelkond

Arnold von Husen

Arnold von Husen (umbes 1650 Tartu – november 1616) oli Liivimaa ja Tallinna vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Arnold von Husen

Arthur von Oettingen

Arthur Joachim von Oettingen u 1870. aastal Arthur Joachim von Oettingen (28. märts 1836 Luua mõis, Palamuse kihelkond, Tartumaa – 5. september 1920 Bensheim, Hesseni Rahvariik, Saksamaa) oli Eesti baltisaksa füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik.

Vaata Liivimaa ja Arthur von Oettingen

Arvid Stålarm

Arvid Eriksson Stålarm (umbes 1549 Lindö – mai 1620 Gripsholmi loss) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Arvid Stålarm

Astijärve kihelkond

Astijärve kihelkond ehk Burtnieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Burtneck) oli haldusüksus Liivimaal Pärnu vojevoodkonnas, Riia kubermangus, Riia asehalduskonnas ja Volmari kreisis.

Vaata Liivimaa ja Astijärve kihelkond

Asulad (V)

Asulad (V) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad V-tähega.

Vaata Liivimaa ja Asulad (V)

Asvieja

Asvieja valgevene keeles Асвея, on agrolinnake (varem linn ja alev) Valgevenes Viciebski oblasti Vierchniadźvinski rajoonis, Asvieja külanõukogu halduskeskus.

Vaata Liivimaa ja Asvieja

August Georg Wilhelm Pezold

August Georg Wilhelm Pezold (5. august 1794 Rakvere – 12. märts 1859 Peterburi) oli baltisaksa maalikunstnik ja graafik.

Vaata Liivimaa ja August Georg Wilhelm Pezold

August Pikker

August Aleksander Pikker (4. veebruar 1889 Vorbuse, Tartumaa – 10. märts 1976 San Francisco, USA) oli Eesti maadleja (vaadatud 25.12.2014).

Vaata Liivimaa ja August Pikker

August Wilhelm Hupel

August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.

Vaata Liivimaa ja August Wilhelm Hupel

August Wilhelm Rücker

August Wilhelm Rücker (25. september/7. oktoober 1805 Suure-Jaani – 21. veebruar/5. märts 1881 Unipiha) oli Eesti vaimulik.

Vaata Liivimaa ja August Wilhelm Rücker

Augustin Meyerberg

Vabahärra Augustin Meyerberg (1622 Sileesia – 1688) oli Saksa-Rooma riigi diplomaat.

Vaata Liivimaa ja Augustin Meyerberg

Aumeistri kihelkond

Aumeistri kihelkond ehk Cirgaļi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serbigal, läti keeles Cirgaļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Liivimaa ja Aumeistri kihelkond

Axel Julius De la Gardie

Krahv Axel Julius De la Gardie (12. veebruar 1637 Stockholm — 28. mai (17. mai) 1710 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, feldmarssal-leitnant (1674), Läckö ja Kuressaare krahv ja Ekholmeni vabahärra; Hiiumaa, Tarvastu, Friberg-i, Kokemäki, Autis-e ja Tullgarni härra.

Vaata Liivimaa ja Axel Julius De la Gardie

Axel Lillie

Krahv Axel Lillie (23. juuli 1603 Berga mõis, Högsby, Småland – 20. detsember 1662 Löfstadi loss, Östergötland) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik.

Vaata Liivimaa ja Axel Lillie

Axel Oxenstierna

Axel Oxenstierna '''Axel Oxenstierna''' monument Riddarhuseti ees Stockholmis. Krahv Axel Oxenstierna af Södermöre (16. juuni 1583 Fånö mõis, Uppland – 28. august 1654 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Axel Oxenstierna

Ļaudona kihelkond

Ļaudona kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Laudohn, läti keeles Ļaudonas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Liivimaa ja Ļaudona kihelkond

Üheksakümne kuue kopikane livonees

96-kopikane on suurima nimiväärtusega livonees, mida vermiti.

Vaata Liivimaa ja Üheksakümne kuue kopikane livonees

Üksjalg

Üksjalad (ka: ainasjalad, saksa keeles Einfüsslinge) oli talupoegade sotsiaalne grupp kesk- ja varauusaegsel Liivimaal.

Vaata Liivimaa ja Üksjalg

Ülevenemaaline Asutav Kogu

Ülevenemaaline Asutav Kogu (vene keeles Всероссийское Учредительное собрание) oli 1917.

Vaata Liivimaa ja Ülevenemaaline Asutav Kogu

Ērmaņi mõis

Ērmaņi mõis (saksa keeles Knöringsfeld, varem Hermannshof, läti keeles Ērmaņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Ērmaņi mõis

Årsta komtuur

Årsta komtuur oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Årsta komtuurkonda Rootsis.

Vaata Liivimaa ja Årsta komtuur

Ādaži kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Ādaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Neuermühlen, läti keeles Ādažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Liivimaa ja Ādaži kihelkond

Āraiši kihelkond

Āraiši kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Arrasch, läti keeles Āraišu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.

Vaata Liivimaa ja Āraiši kihelkond

Āraiši kirikumõis

Pastoraadihoone järvelinnus Āraiši kirikumõis (saksa keeles Arrasch Pastorat, läti keeles Āraišu mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Āraiši kirikumõis

Balthasar Russow

Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Balthasar Russow

Balti aadel

Balti aadel (ka: baltisaksa aadel) oli ühisnimetus Kuramaa hertsogiriigi, Liivimaa ja Eestimaa peamiselt baltisakslastest aadlike kohta.

Vaata Liivimaa ja Balti aadel

Balti eraseadus

Balti eraseadus (lühend BES, nimetatud ka Balti eraseadustik, tsiviilseadustik; saksa keeles Liv-, Est- und Curländisches Privatrecht) oli Balti provintsiaalõiguse kolmas jagu, mis kehtestati 1865.

Vaata Liivimaa ja Balti eraseadus

Balti erikord

Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.

Vaata Liivimaa ja Balti erikord

Balti Hertsogiriik

Ühendatud Balti Hertsogiriik (saksa keeles Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti keeles Apvienotā Baltijas hercogiste) oli riik, mille Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa ja Kuramaa rüütelkonnad kavatsesid 1918 rajada praeguse Eesti ja Läti territooriumile.

Vaata Liivimaa ja Balti Hertsogiriik

Balti kubermangud

Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18.

Vaata Liivimaa ja Balti kubermangud

Balti landesraat

Balti landesraat (ka Balti maakogu, Baltimaade Ühendatud Maanõukogu, saksa keeles Der Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga) oli Liivimaa maapäeva otsusel 22.

Vaata Liivimaa ja Balti landesraat

Balti provintsiaalseadustik

Balti provintsiaalseadustik (ka Balti provintsiaalõigus, lühend BPS; saksa keeles Provinzialrecht der Ostseegouvernements) oli 19.

Vaata Liivimaa ja Balti provintsiaalseadustik

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Vaata Liivimaa ja Baltisakslased

Bauņi mõis

Bauņi mõis (saksa keeles Bauenhof, läti keeles Bauņu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Bauņi mõis

Bīriņi mõis

Bīriņi mõis (saksa keeles Koltzen, läti keeles Bīriņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Bīriņi mõis

Bērzaune kihelkond

Bērzaune kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bersohn, läti keeles Bērzaunes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Liivimaa ja Bērzaune kihelkond

Bellingshausen

Bellingshausen on Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Bellingshausen

Bengt Bengtsson Oxenstierna

Vabahärra Bengt Bengtsson Oxenstierna (Benedict Oxenstiern, tuntud ka kui Resare-Bengt, 19. oktoober 1591 Frösviki mõis, Uppland – 9. juuni 1643 Riia) oli Rootsi riigitallmeister ja poliitik.

Vaata Liivimaa ja Bengt Bengtsson Oxenstierna

Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)

Krahv Bengt Gabrielsson Oxenstierna af Korsholm och Wasa (16. juuli 1623 Mörby, Uppland – 12. juuli 1702 Stockholm) oli Rootsi poliitik ja diplomaat.

Vaata Liivimaa ja Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702)

Bengt Skytte

Bengt Skytte af Duderhof (30. september 1614 Stockholm – 23. juuli 1683 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat, Duderhofi vabahärra, Grönsjö ja Marby härra.

Vaata Liivimaa ja Bengt Skytte

Berend Johann von Bock (1701–1769)

Berend Johann von Bock (12. aprill (vkj 1. aprill) 1701–1769 Võisiku mõis) oli Liivimaa poliitik.

Vaata Liivimaa ja Berend Johann von Bock (1701–1769)

Berends

Berends oli Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Berends

Berg (Päri)

Berg (saksa keeles Berg a. d. H. Kattentack, ′Berg Päri kojast′, eristamaks neid teistest Bergi-nimelistest suguvõsadest) on Eestimaa ja Liivimaa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Berg (Päri)

Bernhard Caspar von Stackelberg

Bernhard Caspar von Stackelberg (ka Berend Caspar; 12./23. oktoober 1768 Mõisamaa mõis – 6./18. mai 1845 Adavere mõis) oli Liivimaa mõisnik ja Venemaa sõjaväelane (rittmeister).

Vaata Liivimaa ja Bernhard Caspar von Stackelberg

Bernhard Heinrich von Stryk

Bernhard Heinrich von Stryk (21. jaanuar (vkj 10. jaanuar) 1746 Pala mõis – 5. mail (vkj 23. aprill) 1829) oli Liivimaa mõisnik ja Venemaa keisririigi sõjaväelane.

Vaata Liivimaa ja Bernhard Heinrich von Stryk

Berthold (Liivimaa piiskop)

Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198.

Vaata Liivimaa ja Berthold (Liivimaa piiskop)

Bertold von Plettenberg noorem

Bertold von Plettenberg noorem (Bertold der jüngere; surnud 18. oktoobril 1505) oli Vestfaali aadlik, Meyerichi valitseja.

Vaata Liivimaa ja Bertold von Plettenberg noorem

Biķernieki kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Biķernieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bickern, läti keeles Biķernieku draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Liivimaa ja Biķernieki kihelkond

Biksēre mõis

Biksēre mõisa peahoone Biksēre mõis ehk Libe mõis (saksa keeles Libbien, läti keeles Biksēres muiža, ka Libes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Biksēre mõis

Bock (Lahmuse)

Bock (saksa keeles Bock a. d. H. Lachmes, ′Bock Lahmuse kojast′, rootsi keeles Bock från Lahmes, vene keeles Бок) on Sileesiast pärit Rootsi, Liivimaa ja Eestimaa põlisaadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Bock (Lahmuse)

Bonaventura mõis

Bonaventura mõisa peahoone Bonaventura mõis ehk Baloži mõis (saksa keeles Bonaventura ehk Beneventura, läti keeles Bonaventuras muiža, ka Baložu muižiņa ja Baložmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Bonaventura mõis

Brest-Litovski rahuleping

Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.

Vaata Liivimaa ja Brest-Litovski rahuleping

Briņģi mõis

Briņģi mõisa peahoone Briņģi mõis (saksa keeles Brinkenhof-Sustel, läti keeles Briņģu muiža, ka Susteles muiža ja Pāvītes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Vecpiebalga kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Briņģi mõis

Brita Olofsdotter

Brita Olofsdotter (surnud 1569) oli Soome päritolu Rootsi ratsaväelane.

Vaata Liivimaa ja Brita Olofsdotter

Browne

Browne, ka Browne-Camus (vene keeles Броун) oli Iirimaa päritolu Liivimaa ja Austria aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Browne

Bruemmer

Bruemmer (ka Brümmer) (vene keeles Брюммер) on Alam-Saksimaalt pärit Eestimaa ja Liivimaa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Bruemmer

Budberg

Budberg oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Budberg

Buddenbrock

Buddenbrock, ka Budenbrock (vene keeles Будденброк) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Buddenbrock

Bukulti mõis

Bukulti mõis (saksa keeles Bellenhof, läti keeles Bukultu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Bukulti mõis

Buxhoeveden

Buxhoeveden (ladinapäraselt Bekeshovede; ka Buxhövden ja Buxhöwden) on Bremeni peapiiskopkonnast pärit põlisaadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Buxhoeveden

Calixtus III

Calixtus III, ka Callistus III (Alfonso de Borja või itaaliapäraselt Borgia; ka Alphonso de Borja või Alonso de Borja, katalaanipärane variant Alfons de Borja, 31. detsember 1378 – 6. august 1458) oli paavst aastatel 1455–1458.

Vaata Liivimaa ja Calixtus III

Campenhausen

Campenhauseni suguvõsa aadlivapp Campenhauseni suguvõsa vabahärravapp Campenhausen (varem ka Kamphusen ja Kampfhausen) (vene keeles Кампенгаузен) on Lübeckist pärit Rootsi, Liivimaa ja Venemaa kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Campenhausen

Carl Carlsson Gyllenhielm

Carl Carlsson Gyllenhielm. Jacob Heinrich Elbfasi maal Vabahärra Carl Carlsson Gyllenhielm (4. märts 1574 Nyköping – 17. märts 1650 Karlberg) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Carl Carlsson Gyllenhielm

Carl Friedrich Schulinus

Carl Friedrich Schulinus (14. oktoober 1794 – 1870) oli Liivimaa mõisnik.

Vaata Liivimaa ja Carl Friedrich Schulinus

Carl Gustaf Dücker

Krahv Carl Gustaf Dücker Krahv Carl Gustaf Dücker (saksa Karl Gustav von Dücker; 22. aprill 1671 Määri mõis, Virumaa (t.a. 1663 Liivimaal) – 3. juuli 1732 Stockholm) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Liivimaa kubermangu krahv Dückerite esivanem.

Vaata Liivimaa ja Carl Gustaf Dücker

Carl Hermann von Brevern

Carl Hermann von Brevern Carl Hermann von Brevern (22. oktoober 1704 Riia – 21. oktoober 1744 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane, Välisasjade kolleegiumi asepresident, diplomaat (salanõunik) ja Venemaa Teaduste Akadeemia president, Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna konverentsminister.

Vaata Liivimaa ja Carl Hermann von Brevern

Carl Magnus von der Pahlen

Vabahärra Carl Magnus von der Pahlen George Dawe (1781–1829) maalil Vabahärra Carl Magnus von der Pahlen, vene keeles Матвей Иванович фон дер Пален (19. veebruar (ukj 2. märts) 1779 Tallinn – 20. mai (ukj 1. juuni) 1863 Palmse), oli baltisakslasest Venemaa sõjaväelane, riigitegelane ja mõisaomanik.

Vaata Liivimaa ja Carl Magnus von der Pahlen

Carl Rathlef

Carl Rathlef Carl Rathlefi Liivi-, Eesti- ja Kuramaa hüdrograafiline kaart Carl Albert Rathlef (15/27. juuli 1810 Viljandi – 8. detsember 1895 Tartu) oli baltisaksa geograaf ja ajaloolane.

Vaata Liivimaa ja Carl Rathlef

Carl Schirren

Carl Christian Gerhard Schirren (20. november (vkj 8. november) 1826 – 11. detsember (vkj 28. november) 1910) oli baltisaksa ajaloolane, publitsist ja avaliku elu tegelane.

Vaata Liivimaa ja Carl Schirren

Carl Victor Rufus Weyrich

Carl Victor Rufus Weyrich (28. november 1819 Ērgļi, Liivimaa – 27. veebruar 1876 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane.

Vaata Liivimaa ja Carl Victor Rufus Weyrich

Carl von Ditmar

Carl von Ditmar Carl Woldemar Bernhard Ferdinand von Ditmar; 8. september (27. augustil vkj) 1822 Vändra – 25.

Vaata Liivimaa ja Carl von Ditmar

Carnikava mõis

Carnikava mõis (saksa keeles Zarnikau, läti keeles Carnikavas muiža, varem ka Mengdeni suguvõsa järgi Mengelasmuiža ja Gaujas-Meņģeļumuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Carnikava kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Carnikava mõis

Caspar Schuwenflug

Caspar Schuwenflug (ka Kaspar Schuwenpflug, end nimetas Schuwempflug; surnud 10. augustil 1423) oli Saare-Lääne piiskop 1420–1423.

Vaata Liivimaa ja Caspar Schuwenflug

Cesvaine kihelkond

Cesvaine kihelkond (saksa keeles Sesswegen Kirchspiel, läti keeles Cesvaines draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.

Vaata Liivimaa ja Cesvaine kihelkond

Cesvaine mõis

Cesvaine loss 2013. aastal Cesvaine mõis (saksa keeles Schloß Seßwegen, läti keeles Cesvaines muiža, ka Cesvaines pils) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Cesvaine mõis

Ceumern

Ceumern (ka Ceumern-Lindenstjerna) on Tüüringi Langensalzast pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Ceumern

Christer Somme

Christer Abrahamsson Somme (ka Christiern Some, Krister Somme; vene Кристер (Христиерн) Зомме (Соме); suri u 1618 Taanis või Pommeris) oli Rootsi sõjaväelane (feldmarssal) ning Göberga ja Rolfsdorpi isand.

Vaata Liivimaa ja Christer Somme

Christian Kelch

Christian Kelch (15. detsember (vkj 5. detsember) 1657 Greifenhagen, Pommeri – 2. detsember 1710 Tallinn) oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik.

Vaata Liivimaa ja Christian Kelch

Christian Kuband

Christian Kuband (surnud 21. juulil 1432) oli Saare-Lääne piiskop 1423–1432.

Vaata Liivimaa ja Christian Kuband

Christoffer Valkendorf

Christoffer Valkendorf Christoffer Henningsen Valkendorf (1. september 1525 Glorupi mõis, Fyn – 17. jaanuar 1601 Kopenhaagen) oli Taani aadlik ja riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Christoffer Valkendorf

Christoph II (Baden-Rodemachern)

Christoph II (26. veebruar 1537 Baden – 2. august 1575 Rodemachern) oli Baden-Rodemacherni markkrahv 1556–1575.

Vaata Liivimaa ja Christoph II (Baden-Rodemachern)

Cimze seminar

Maja, kus kunagi asus Cimze seminar, praegune Valka koduloomuuseumi hoone (2010) Cimze seminar (ka Valga seminar, Valmiera seminar) oli läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze (1814–1881) juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar, mis tegutses aastatel 1839–1849 Volmaris ja 1849–1890 Valgas.

Vaata Liivimaa ja Cimze seminar

Clayhills

Clayhills oli šoti aadlisuguvõsa, mille esindajad tegutsesid ka Liivimaal, Eestimaal, Soomes ja Venemaal.

Vaata Liivimaa ja Clayhills

Clemens IV

Clemens IV (sünninimi Gui Foucois; 23. november 1190 või 1200 – 29. november 1268) oli paavst 1265–1268.

Vaata Liivimaa ja Clemens IV

Clemens V

Clemens V (Bertrand de Got, ka Bertrand de Gout, Bertrand de Goult, Bertrand de Gouth, Bertrand de Gotto, Bertrand de Goth, Bertrand de Guto või Ramondo del Gotto; 1264 – 20. aprill 1314) oli paavst 1305–1314.

Vaata Liivimaa ja Clemens V

Clemens VI

Clemens VI (Pierre Roger, ka Roger de Beaufort-Turenne; 1291 – 6. detsember 1352) oli paavst aastatel 1342–1352.

Vaata Liivimaa ja Clemens VI

Clodt von Jürgensburg

Clodt von Jürgensburg (varem Clodt ja Klodt, vene keel Клодт фон Юргенсбург) on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Clodt von Jürgensburg

Coelestinus III

Coelestinus III, ka Celestinus III (Giacinto Bobo, ka Giacinto Bobone, Giacinto Bobbone või Hyacinthus; 1105 või 1106 – 8. jaanuar 1198) oli paavst 1191–1198.

Vaata Liivimaa ja Coelestinus III

Conrad de Rosen

Marssal Rosen. Koopia Hyacinthe Rigaud' maali järgi Conrad de Rosen, Bolweilleri krahv (29. september 1629 Mazstraupe – 3. august 1715 Bollwilleri loss) oli Liivimaa päritolu Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal) 17.

Vaata Liivimaa ja Conrad de Rosen

Conrad Quensel

Conrad Quensel Conrad Quensel (16. aprill 1676 Stockholm – 13. jaanuar 1732 Lund) oli Eesti Liivimaal tegutsenud rootsi astronoom ja meteoroloog.

Vaata Liivimaa ja Conrad Quensel

Constantin von Grewingk

Constantin von Grewingk (umbes 1850–1869) Caspar Andreas Constantin von Grewingk (vene keeles Константин Иванович Гревингк; 14. (vkj. 2.) jaanuar 1819 Viljandi – 30. (vkj. 18.) juuni 1887 Tartu) oli baltisaksa päritolu Liivimaa geoloog ja arheoloog.

Vaata Liivimaa ja Constantin von Grewingk

Daniil Penko

Vürst Daniil Penko (vene Даниил Александрович Ярославский-Пенько (Пенко, Пенек); surnud 1520) oli Ivan III ja Vassili III aegne Moskva suurvürstiriigi vojevood, sõjaväelane, diplomaat ja bojaar (1500. aastast).

Vaata Liivimaa ja Daniil Penko

Delwig

Delwigi suguvõsa aadlivapp Delwig (ka Dellwig, Delvig) oli baltisaksa aadlisuguvõsa, kelle esindajaid leidus Vestfaalist läbi Baltimaade ka Rootsis.

Vaata Liivimaa ja Delwig

Derfelden

Derfelden (vene Дерфельден) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Derfelden

Detlev Plate

Detlev Plate (ka Detlof, Detleff; surnud 1555) oli Liivi ordu liige ja Sēlpilsi foogt aastatel 1531–1547.

Vaata Liivimaa ja Detlev Plate

Dietrich Friedrich von Patkul

Dietrich Friedrich von Patkul (ka Diederich Friedrich Pattküll; surnud 10. oktoober 1710) oli Rootsi sõjaväelane (kindralmajor, 1706).

Vaata Liivimaa ja Dietrich Friedrich von Patkul

Dietrich von Fahrensbach

Dietrich von Fahrensbach (ka Dirick Varensbeck, ? – pärast aastat 1576) oli Liivimaa ametnik.

Vaata Liivimaa ja Dietrich von Fahrensbach

Dikļi kihelkond

Dikļi kihelkond (saksa keeles Kirchespiel Dickeln, läti keeles Dikļu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Liivimaa ja Dikļi kihelkond

Dikļi mõis

Dikļi mõisa peahoone 2000. aastal Dikļi mõis (saksa keeles Dickeln, varem Hof von der Paale, läti keeles Dikļu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Dikļi mõis

Dionysius Fabricius

Dionysius Fabricius (tegutses 17. sajandil) oli vaimulik ja kroonik.

Vaata Liivimaa ja Dionysius Fabricius

Douglas

Douglas'ite vapp Douglas oli Šotimaalt pärit aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Douglas

Draama Liivimaal

"Draama Liivimaal" (originaalpealkirjaga "Un drame en Livonie") on Jules Verne'i 1904.

Vaata Liivimaa ja Draama Liivimaal

Dreiliņi mõis

Dreiliņi mõis (saksa keeles Dreylingsbusch, ka Dreilingshof, läti keeles Dreiliņu muiža, ka Dreiliņmuiža) oli Riia linnamõis Liivimaal Riia kreisis Biķernieki kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Dreiliņi mõis

Dunte mõis

Dunte mõis (saksa keeles Ruthern, ka Rutershof, läti keeles Duntes muiža) rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Dunte mõis

Dunten

Dunten, varem Dunte, ka Dunt oli Alam-Saksimaalt Hildesheimist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Dunten

Dzērbene kihelkond

Dzērbene kihelkond, ka Dzērbene-Drusti kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Serben, ka Kirchspiel Serben-Drostenhof, läti keeles Dzērbenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Liivimaa ja Dzērbene kihelkond

Dzelzava mõis

Mõisa peahoone (2013) Dzelzava mõis (saksa keeles Selsau, läti keeles Dzelzavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Dzelzava mõis

Eduard Neps

Eduard-Jakob Neps VR I/3, VR II/2, VR II/3 (25. märts 1894 Tartu, Liivimaa – 28. mai 1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kapten).

Vaata Liivimaa ja Eduard Neps

Eduard Philipp Körber

Eduard Philipp Körber Eduard Philipp Körber (17. juuni 1770 Tori – 12. veebruar 1850 Tartu) oli Liivimaa vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Eduard Philipp Körber

Eesti ajaloo periodiseerimine

Eesti ajaloo periodiseerimiseks on mitu võimalust.

Vaata Liivimaa ja Eesti ajaloo periodiseerimine

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (lühend EAÕK) on üks kahest Eestis tegutsevast õigeusu kirikust (teine on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik).

Vaata Liivimaa ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Eesti haldusjaotus

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Vaata Liivimaa ja Eesti haldusjaotus

Eesti juudid

Juudid on üks Eesti territooriumil elavaist vähemusrahvustest.

Vaata Liivimaa ja Eesti juudid

Eesti kloostrid

Eesti alal on tegutsenud paljude ordude kloostrid: tsistertslaste, frantsisklaste, dominiiklaste, birgitiinide ja augustiinide kloostrid.

Vaata Liivimaa ja Eesti kloostrid

Eesti mark

1000 marka Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927.

Vaata Liivimaa ja Eesti mark

Eesti metsad

Alutaguse metsad Mets talvel Eesti metsad on Eesti alal läbi aegade kasvanud metsad.

Vaata Liivimaa ja Eesti metsad

Eesti mitmekeelne kohanimede loend

Siin on esitatud Eesti mitmekeelne kohanimede loend, kus on saksa-, vene-, rootsi- poola- ja lätikeelseid nimesid.

Vaata Liivimaa ja Eesti mitmekeelne kohanimede loend

Eesti posti ajalugu

Vanaaegne postisaan Mustjõe kõrtsitalus Eesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud 1636.

Vaata Liivimaa ja Eesti posti ajalugu

Eesti venekeelsed kohanimed

NB! SEDA LOENDIT MITTE TÄIENDADA-PARANDADA, OLEMAS ON Eesti mitmekeelne kohanimede loend Eesti venekeelsed kohanimed on loend, mis aitab orienteeruda Eestis Venemaa keisririigi ajal kasutatud venekeelsetes kohanimedes.

Vaata Liivimaa ja Eesti venekeelsed kohanimed

Eestimaa

Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.

Vaata Liivimaa ja Eestimaa

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.

Vaata Liivimaa ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

Ekesparre

Ekesparre (vene keeles Экеспарре) on Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Ekesparre

Elert Kruse

Elert Kruse (ka Eilard, Eilart, Eilert, Elehard Kruse (Krause); läti Elerts Krūze; surnud 1587 Preisimaal) oli Liivimaa aadlik, viimane Tartu piiskopkonna stiftifoogt aastatel 1550–1560.

Vaata Liivimaa ja Elert Kruse

Elmar Redlich

Elmar Redlich (26. mai 1898 Ozoli (Lappieri) mõis, Valmiera maakond, Liivimaa – surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti loomaarstiteadlane, baltisakslane.

Vaata Liivimaa ja Elmar Redlich

Engelbrecht von Mengden

Engelbrecht von Mengden (1587 – juuli 1648 Tartu) oli baltisaksa päritolu Rootsi poliitik.

Vaata Liivimaa ja Engelbrecht von Mengden

Engelhardt

Engelhardt on Šveitsi päritolu baltisaksa vana aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Engelhardt

Engelhardtide sugupuu

Engelhardtide sugupuu on Šveitsi päritolu baltisaksa vana aadlisuguvõsa Engelhardtide järglastabel.

Vaata Liivimaa ja Engelhardtide sugupuu

Erik Dahlberg

Erik Dahlberg Dahlbergide krahvivapp Nykvarni vallas Erik Dahlberg (ka Erik Jönsson Dahlbergh, enne aadeldamist (1660) Erik Jönsson; 10. oktoober 1625 – 16. jaanuar 1703) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Erik Dahlberg

Erik Eriksson Ryning

Erik Eriksson Ryning (1. november 1592 Gimmersta mõis, Södermanland – 6. detsember 1654 Stockholm) oli Rootsi riiginõunik, admiral ja laaman, Sundi vabahärra, Lagmansö, Sjösa ja Riseberga mõisnik.

Vaata Liivimaa ja Erik Eriksson Ryning

Erik Gabrielsson Oxenstierna

Vabahärra Erik Gabrielsson Oxenstierna (umbes 1546 – 5. juuni 1594) oli Rootsi riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Erik Gabrielsson Oxenstierna

Erik Stenbock

Krahv Erik Gustafsson Stenbock (20. mai 1612 Göksholm Hjälmareni ääres Närkes – 11. veebruar 1659 Kopenhaagen) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Bogesundi krahv, Öresteni ja Kronobäcki vabahärra, Torpa ja Lindholmeni härra.

Vaata Liivimaa ja Erik Stenbock

Ernst Bergmann

Ernst von Bergmann Ernst Gustav Benjamin von Bergmann (16. detsember 1836 Riia – 25. märts 1907 Wiesbaden) oli baltisaksa kirurg, aseptika rajaja.

Vaata Liivimaa ja Ernst Bergmann

Ernst Glück

Ernst Glücki mälestuskivi Glücki tamme juures Alūksnes Johann Ernst Glück (ka Ernst Glükk, läti keeles Ernsts Gliks; vene keeles Эрнст Глюк; 18. mai 1654 Wettin Halle juures – 5. mai 1705 Moskva) oli baltisaksa haritlane ja peamine Piibli läti keelde tõlkija.

Vaata Liivimaa ja Ernst Glück

Ernst Krenkel

Ernst Krenkel (1938) Ernst Krenkeli hauamonument Novodevitšje kalmistul Moskvas Ernst Krenkel (vene keeles Эрнст Теодорович Кренкель; 24. detsember 1903 Białystok, Grodna kubermang, Venemaa Keisririik – 8. detsember 1971 Moskva, Nõukogude Liit) oli saksa päritolu Nõukogude Liidu polaaruurija, radist, geograafiadoktor.

Vaata Liivimaa ja Ernst Krenkel

Ernst von Nolcken (1838−1898)

Ernst von Nolcken (23. veebruar/7. märts 1838 Torgu mõis, Jämaja kihelkond, Liivimaa – 18/30. aprill 1898 Kuressaare, Liivimaa) oli Kuressaare linnapea aastatel 1894–1898.

Vaata Liivimaa ja Ernst von Nolcken (1838−1898)

Esimene sõjakäik Ugandisse

Esimene sõjakäik Ugandisse oli Liivimaa ristisõja esimene Riiast lähtunud sõjakäik, mis jõudis tänase Eesti alale, tolleaegsesse Ugandisse.

Vaata Liivimaa ja Esimene sõjakäik Ugandisse

Essen (aadlisuguvõsa)

Esseni suguvõsa aadlivapp Essen (varem ka Essen a.d. H. Nauckshen-Orrisaar) on Vestfaalist pärit baltisaksa põlis aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Essen (aadlisuguvõsa)

Est- und livländische Brieflade

"Est- und livländische Brieflade" (tuntud ka kui "Brieflade") on neljaosaline Eestimaa ja Liivimaa (IV osas puudutatakse ka Kuramaad) ajalooallikate väljaanne.

Vaata Liivimaa ja Est- und livländische Brieflade

Eugenius IV

Eugenius IV (Gabriele Condulmer; ka Gabriello Condulmaro, Condolmer, Condulmieri, Condolmieri või Condulmerio, 1383 – 23. veebruar 1447) oli paavst 1431–1447.

Vaata Liivimaa ja Eugenius IV

Evangeelne luterlik kirik Eestis

Evangeelne luterlik kirik Eestis on artikkel evangeelse luterliku kiriku ajaloost praeguse Eesti alal.

Vaata Liivimaa ja Evangeelne luterlik kirik Eestis

Ewold Johann von Vietinghoff

Ewold Johann von Vietinghoff (sündinud u 1630) oli Liivimaa päritolu Rootsi sõjaväelane (ooberst) ja mõisnik.

Vaata Liivimaa ja Ewold Johann von Vietinghoff

Fabian von Tiesenhausen

Fabian von Tiesenhausen vanem (surnud 1559) oli Kavilda vasallilinnusest pärit Vana-Liivimaa aadlik, Riia peapiiskopi vasall ja eesistuja maapäevadel.

Vaata Liivimaa ja Fabian von Tiesenhausen

Fahrensbach

Fahrensbachide vapp Fahrensbach (Varresbeck, Varensbach, Farensbach, Францбеков) oli Reinimaalt pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Fahrensbach

Ferdinand von Freymann

Ferdinand Magnus von Freymann (vene: Fjodor Jurjevitš Freiman; Фёдор Юрьевич фон Фрейман; 26. oktoober vkj / 6. november 1725 Liivimaa – 3. november vkj / 14. november 1796) oli Vene keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), Jemeljan Pugatšovi mässu mahasurumisest osavõtja, taastades muuhulgas korra Jaitskis.

Vaata Liivimaa ja Ferdinand von Freymann

Fersen

Fersen on Saksamaa, Eestimaa, Liivimaa ja Rootsi aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Fersen

Fideikomiss

Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.

Vaata Liivimaa ja Fideikomiss

Franciscus de Moliano

Franciscus de Moliano (saksapäraselt ka Franz von Moliano) oli paavsti ametnik ja inkvisiitor 14. sajandil.

Vaata Liivimaa ja Franciscus de Moliano

Franz Gotthilf Friedrich Asverus

Franz Gotthilf Friedrich Asverus (13. september 1747 Weimar – 15. juuli 1818 Torma) oli Eesti vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Franz Gotthilf Friedrich Asverus

Franz Nyenstede

Franz Nyenstede (ka Frantz Neustedt, Nyenstedt, Nystedt, Nyenstädt, Neustädt, vene Франц Ниенштедт; vkj 15. august 1540 Hoya krahvkond Vestfaal — 1622 ? Riia) oli kroonik, kaupmees Tartus ja Tallinnas, ning Riia raehärra ja bürgermeister.

Vaata Liivimaa ja Franz Nyenstede

Franz Sahmen

Gottlieb Franz Emanuel Sahmen (22. juuli 1789 Oppekalns, Liivimaa – 3. mai 1848 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane.

Vaata Liivimaa ja Franz Sahmen

Fredehelmus Poyg

Fredehelmus Poyg ehk Fredehelmus Poch, 1213.

Vaata Liivimaa ja Fredehelmus Poyg

Friedrich Benninghoven

Friedrich Wilhelm Benninghoven (9. märtsil 1925 Berliin – 22. oktoober 2014 Berliin) oli saksa ajaloolane ja arhivaar.

Vaata Liivimaa ja Friedrich Benninghoven

Friedrich Berg

Krahv Friedrich Georg Magnus Berg Friedrich Georg Magnus Berg (16. veebruar 1845 Tartu – 22. märts 1938 Sangaste) oli Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja, leidur, krahv (1856), Sangaste mõisnik, Sangaste lossi ehitaja, krahv.

Vaata Liivimaa ja Friedrich Berg

Friedrich Bienemann (1860–1915)

Friedrich Gustav Bienemann (19. mai (vkj) 1860 Arcis, Bessaraabia – 5. august (vkj) 1915 Riia) oli baltisaksa ajaloolane ja ajakirjanik.

Vaata Liivimaa ja Friedrich Bienemann (1860–1915)

Friedrich David Lenz

Friedrich David Lenz (20. september (9. september) 1745, Dzērbene, Liivimaa – 4. detsember 1809, Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik ja vaimulik kirjamees, Tartu Ülikooli eesti ja soome keele lektor.

Vaata Liivimaa ja Friedrich David Lenz

Friedrich Nietzsche

Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.

Vaata Liivimaa ja Friedrich Nietzsche

Friedrich Schmidt

Friedrich Schmidt Carl Friedrich Schmidt (ka Fjodor Schmidt, vene: Фёдор Богданович Шмидт, 15. jaanuar 1832 Kaisma, Liivimaa – 8. november 1908 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa Keisririigi akadeemik, geoloog, paleontoloog, stratigraaf ja botaanik.

Vaata Liivimaa ja Friedrich Schmidt

Friedrich Schneeberg

Friedrich Schneeberg (ka Schneberg) oli Liivi ordu diplomaat, ordumeister Wolter von Plettenbergi sekretär ja kantsler aastatel 1525–1535.

Vaata Liivimaa ja Friedrich Schneeberg

Friedrich von Löwen (1600–1669)

Friedrich von Löwen Friedrich von Löwen (ka Friedrich Löwe; 1600 Koluvere linnus – 1669) oli Eestimaa päritolu Rootsi sõjaväelane (ratsaväe kindralleitnant), Eestimaa hertsogkonna sõja- ja maanõunik.

Vaata Liivimaa ja Friedrich von Löwen (1600–1669)

Friedrich von Löwis of Menar

Friedrich von Löwis of Menar, ka Friedrich von Loewis of Menar (Venemaal tuntud kui Fjodor Fjodorovitš Leviz, vene keeles Фёдор Фёдорович Левиз, läti keeles Frīdrihs fon Lēviss of Menārs) (6. (ukj 17. september) 1767 Haapsalu – 4. (ukj 16. aprill) 1824 Sēļi mõis) oli šoti juurtega baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja poliitik.

Vaata Liivimaa ja Friedrich von Löwis of Menar

Friedrich von Pernstein

Friedrich von Pernstein (umbes 1270 – 1341) oli Riia peapiiskop aastatel 1304–1341.

Vaata Liivimaa ja Friedrich von Pernstein

Friedrich Wilhelm Karl von Aderkas

Aderkasi suguvõsa aadlivapp Friedrich Wilhelm Karl von Aderkas (30. juuni/11. juuli 1767 Breslau – 28. märts/9. aprill 1843 Herrnhut) oli Liivimaa aadlik, Preisi sõjaväelane (major), Tartu Ülikooli sõjanduse professor aastatel 1819–1830.

Vaata Liivimaa ja Friedrich Wilhelm Karl von Aderkas

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (vene keeles Фёдор Фёдорович фон Берг või ФридрихВильгельм Ремберт фон Берг; 15. (vkj)/ 27. mai 1794 Sangaste mõis, Tartumaa – 6. (vkj) / 18. jaanuar 1874 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Friedrich Wilhelm Rembert von Berg

Gabriel Bengtsson Oxenstierna

Krahv Gabriel Bengtsson Oxenstierna af Korsholm och Wasa (18. märts 1586 Lindholmeni mõis, Roslagen, Uppland – 12. detsember 1656 Edsberg, Sollentuna) oli Rootsi riiginõunik, riigitallmeister ja poliitik.

Vaata Liivimaa ja Gabriel Bengtsson Oxenstierna

Garlieb Merkel

Garlieb Merkel Garlieb Helwig Merkel (31. oktoober 1769, Lēdurga, Läti – 9. mai 1850, Riia) oli valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil.

Vaata Liivimaa ja Garlieb Merkel

Göttingeni ülikool

Aula Göttingeni ülikool (ka Göttingeni Georg Augusti ülikool, saksa keeles Georg-August-Universität Göttingen) on ülikool Saksamaal Göttingenis.

Vaata Liivimaa ja Göttingeni ülikool

Gemauerthofi lahing

Gemauerthofi lahing (läti Mūrmuiža lahing) oli Põhjasõja käigus 1705.

Vaata Liivimaa ja Gemauerthofi lahing

Georg Friedrich Parrot

Georg Friedrich Parrot George Frederic Parrot (ka Georg Friedrich Parrot, Georg Friedrich von Parrot, Georges-Frédéric Parrot; 5. juuli 1767 Mömpelgard (Montbéliard), Württembergi hertsogiriik – 20. juuli (vkj 8. juuli) 1852 Helsingi) oli šoti-prantsuse päritolu Eestis ja Venemaal tegutsenud füüsik, Tartu Ülikooli esimene taastamisjärgne rektor ja Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.

Vaata Liivimaa ja Georg Friedrich Parrot

Georg Lurich

Georg Lurich Georg Lurich (22. aprill (vana kalendri järgi 10. aprill) 1876 Väike-Maarja – 22. jaanuar 1920 Venemaa, Armavir) oli üks kolmest kõige kuulsamast eesti elukutselisest maadlejast Georg Hackenschmidti ja Aleksander Abergi kõrval.

Vaata Liivimaa ja Georg Lurich

Georg Preuss

Georg Preuss (ladinapäraselt ka: Georgius Preussius, 1619 Tallinn – 4. jaanuar 1676 Liivimaa) oli Eesti teoloog, filosoof, matemaatik ja füüsik.

Vaata Liivimaa ja Georg Preuss

Georg Schenking

Georg Schenking (ka Jerzy, George, Georgi Schencking; surnud 10. november 1605) oli Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Võnnu linnuskonna kastellaan ja Tartu ökonoom.

Vaata Liivimaa ja Georg Schenking

Georg von Oettingen

Georg Philipp von Oettingen Georg Philipp von Oettingen (10. (ukj 22. november) 1824 Visusti – 3. (ukj16. veebruar) 1916 Tartu) oli Liivimaa arstiteadlane, Tartu ülikooli rektor 1868–1876 ja Tartu linnapea 1878–1891.

Vaata Liivimaa ja Georg von Oettingen

Georg von Polenz

Georg von Polenz, ka Polentz (umbes 1478 – 28. aprill 1550 Balga) oli Pomesaania ja Samlandi piiskop ning üks reformatsiooni läbiviijaid Preisimaal, hariduselt jurist.

Vaata Liivimaa ja Georg von Polenz

Georg von Sabler

Georg Friedrich von Sabler (18. jaanuar (vkj) 1859 Vilno – 26. juuni 1935 Tartu) oli Eesti keeleteadlane ja ajaloolane.

Vaata Liivimaa ja Georg von Sabler

Georg von Schwengeln

Rootsi laevastik Riia vallutamisel 1621. aastal. Riia kodaniku Georg von Schwengeli joonis Georg von Schwengeln, ka Georg Schwengell või Schwengelm, (lad Georgius Schwengell, pl: Jerzy Schwengeln); umbes 1590–1664) oli Riia linna kodanikust Liivimaa kartograaf, Rootsi kuningriigi kindralmajor, kindralkortermeister ja fortifikatsiooniinsener.

Vaata Liivimaa ja Georg von Schwengeln

Georg von Stackelberg (surnud 1687)

Georg von Stackelberg (ka Jürgen või Göran; surnud 20. novembril (vkj 10. novembril) 1687) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane (kapten) ja mõisnik.

Vaata Liivimaa ja Georg von Stackelberg (surnud 1687)

Georg von Syburg zu Wischlingen

Georg von Syburg zu Wischlingen (ka Sieburg zu Wisslingen, Sieberg zu Wyschlingen, Siberch jne) oli Liivimaa ordu liige, Dünaburgi komtuur Vene-Liivimaa sõja alguses (1558–1559) ning Liivi ordu mitmekordne saadik Saksa-Rooma riigis aastatel 1554–1561.

Vaata Liivimaa ja Georg von Syburg zu Wischlingen

Georg von Ungern

Georg von Ungern (ka Jürgen von Ungern; umbes 1470 – hilissuvi, tõenäoliselt august 1534) oli Saare-Lääne piiskopkonna aadlik ja poliitik.

Vaata Liivimaa ja Georg von Ungern

Gerhard von der Brüggen

Gerhard von der Bürggen (surnud 1529) oli Liivi ordu liige ja Kuldīga komtuur.

Vaata Liivimaa ja Gerhard von der Brüggen

Gerhard von Kügelgen

Gerhard von Kügelgen (1798) Franz Gerhard von Kügelgen (6. veebruar 1772 Bacharach – 27. märts 1820 Dresdeni lähedal) oli rahvusvahelise haardega saksa maalikunstnik, kes sai tuntuks oma meisterlike portreedega.

Vaata Liivimaa ja Gerhard von Kügelgen

Gerhard von Nolcken

Parun Gerhard Rudolf Ernst von Nolcken (517. jaanuar 1876 Kuressaare, Saaremaa, Liivimaa – 22. veebruar/7. märts 1913 Kuressaare) oli Võhksa mõisaomanik ja Kuressaare linnapea aastatel 1906–1913.

Vaata Liivimaa ja Gerhard von Nolcken

Gesta Danorum

"Gesta Danorum", esimene lehekülg "Gesta Danorum" ("Taanlaste vägiteod") on Taani ajaloo alane töö, mille koostas 12. sajandil Saxo Grammaticus.

Vaata Liivimaa ja Gesta Danorum

Glasenapp

Glasenapp (vene: Глазенап) on Pommerist pärit aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Glasenapp

Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg

Vabahärra Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg (14. mai 1688 Riia, Liivimaa kubermang – 1778 Gotthardsbergi mõis, Lerbo, Södermanland) oli Rootsi sõjaväelane (feldmarssal).

Vaata Liivimaa ja Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg

Gottlieb Eduard Lenz

Gottlieb Eduard Lenz 1827. aastal, autor Alexander Julius Klünder Gottlieb Eduard Lenz (14. juuli 1788 Tartu – 14. detsember 1829 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik ja usuteadlane.

Vaata Liivimaa ja Gottlieb Eduard Lenz

Gregor von Helmersen

Gregor von Helmersen 1876. aastal Gregor von Helmersen (11. oktoober 1803 Kammeri mõis, Tartumaa, Liivimaa – 15. veebruar 1885 Peterburi) oli baltisaksa geoloog.

Vaata Liivimaa ja Gregor von Helmersen

Gregorius IX

Gregorius IX (Ugolino dei Conti di Segni või Ugolino de' Conti di Segni, ka Ugo dei Conti di Segni või Ugolino d'Anagni; 1145 ja 1170 vahel Anagni – 22. august 1241 Rooma) oli paavst 1227–1241.

Vaata Liivimaa ja Gregorius IX

Grotenhielm

Grotenhielm, varem Grote, harvemini Grotenhjelm (vene keeles Гротенгельм), oli Liivimaalt pärit aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Grotenhielm

Guido Samson von Himmelstiern

Hermann Gideon (Guido) von Samson-Himmelstjerna (ka Guido Samson von Himmelstiern; 18. jaanuar 1809 Kooraste – 18. jaanuar 1868 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane.

Vaata Liivimaa ja Guido Samson von Himmelstiern

Gulbene kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Gulbene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schwaneburg, läti keeles Gulbenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Liivimaa ja Gulbene kihelkond

Gustaf Horn

Gustaf Horn Viki loss Uppsala lähedal Gustaf Horni vapp Soome Suurvürstkonna kaardil. Anders Bure kaardi järgi Joan Blaeu, 1662. Gustaf Horn af Björneborg (22. oktoober 1592 Örbyhus – 10. mai 1657 Skara) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik, Pori krahv, Alūksne (Marienburg) vabahärra, Häringe, Malla, Viki (Wijk), Ervala ja Espoo (Esbo) härra.

Vaata Liivimaa ja Gustaf Horn

Gustav Carlhjelm

Gustav Carlhjelm (rootsi Gustav Gustavsson Carlholm, pärast aadeldamist 1691 Carlhjelm; 12. detsember 1657 Karlstad – 12. detsember 1692 Tartu) oli Liivimaa ühiskonnategelane.

Vaata Liivimaa ja Gustav Carlhjelm

Gustav Fabergé

Gustav Fabergé 1860. aastatel. Gustav Fabergé (1814 Pärnu – 1893 Dresden) oli Liivimaa päritolu kullassepp, Peterburis tegutsenud Fabergé kullassepaäri asutaja.

Vaata Liivimaa ja Gustav Fabergé

Gustav III

Gustav III (24. jaanuar (Juliuse kalendri järgi 13. jaanuar) 1746 – 29. märts 1792) oli Rootsi kuningas alates 1771.

Vaata Liivimaa ja Gustav III

Gustav Johann von Buddenbrock

Gustav Johann von Buddenbrock (5. september 1758 Budenbroka mõis, Dikļi kihelkond, Volmari maakond – 14. detsember 1821 Riia) oli baltisaksa aadlikust maaomanik, jurist ja Liivimaa poliitik.

Vaata Liivimaa ja Gustav Johann von Buddenbrock

Gustav Johannes Beermann

Gustav Johannes Beermann (21. juuli/2. august 1870 Põltsamaa, Viljandimaa, Liivimaa – 10. aprill 1945 Berliin, Saksamaa) oli eesti vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Gustav Johannes Beermann

Gustav Moritz Santo

Gustav Moritz Santo (2. juuni 1802 Schlichtingsheim – 13. juuli 1856 Tartu) oli Eesti saksastunud itaalia perekonnast pärit baltisaksa ajaloolane, keeleteadlane ja kirjandusloolane.

Vaata Liivimaa ja Gustav Moritz Santo

Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff

Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff (2/13. september 1784 Helme mõis, Liivimaa – 6. veebruar 1869 Bocardi mõis Helme lähedal) oli Eesti baltisaksa poliitik ja majandusteadlane.

Vaata Liivimaa ja Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff

Gustav von Bergmann (1749–1814)

Gustav von Bergmann (28. märts 1749 Neuermühlen, Riia lähedal – 30. juuni 1814Eesti biograafiline leksikon. Tartu: Loodus, 1926–1929, lk. Ruhja) oli Liivimaal tegutsenud baltisaksa vaimulik, trükkal.

Vaata Liivimaa ja Gustav von Bergmann (1749–1814)

Gustav von Lode

Gustav von Lode (ka Gustaf Lode från Livland; 1633 Loodna mõis, Läänemaa – 24. jaanuar 1705 Stockholm) oli Eestimaa meeskohtunik ja ajaloolane, Loodna (Pall) mõisnik, Rootsi sõjaväelane (ooberst),.

Vaata Liivimaa ja Gustav von Lode

Gyllenschmidt

Gyllenschmidt (vene keeles Гилленшмидт) on Rootsi ja Liivimaa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Gyllenschmidt

Hans Björnsson Lejon

Hans Björnsson Lejon (rootsi Hans Björnsson till Lepas-släkten; soome Hannu Björninpoika Lejon) (umbes 1530 Lepaa, Tyrväntö, Häme – 1572 Tallinn) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Hans Björnsson Lejon

Hans Priimägi

Hans Priimägi (28. veebruar 1880 Keeni vald, Sangaste kihelkond, Liivimaa – 1953 Tartu) oli Eesti kohtunik ja poliitik.

Vaata Liivimaa ja Hans Priimägi

Hans Wachtmeister (surnud 1590)

Hans Wachtmeister (surnud 3. mai 1590) oli vanast Eestimaa aadlisoost pärit Pühalepa kihelkonna Aunaku mõisa pärushärra ja Rootsi feldmarssal Kahekümneviieaastase sõja ajal.

Vaata Liivimaa ja Hans Wachtmeister (surnud 1590)

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Vaata Liivimaa ja Hansa Liit

Härgmäe lahing

Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.

Vaata Liivimaa ja Härgmäe lahing

Hõlmikpuu

Hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba L.) on hõlmikpuu perekonda kuuluv ainus tänapäeval elav liik.

Vaata Liivimaa ja Hõlmikpuu

Heidenreich von Walgarden

Heidenreich von Walgarden (surnud 1493) oli Liivi ordu liige ja Pärnu komtuur aastatel 1482–1488.

Vaata Liivimaa ja Heidenreich von Walgarden

Heinaste mõis

Heinaste mõis ehk Ainaži mõis (saksa keeles Haynasch, läti keeles Ainažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Salatsi kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Heinaste mõis

Heinrich Johann Friedrich Ostermann

Heinrich Johann Friedrich Ostermann (vene keeles Aндрей Иванович Остерман – Andrei Ivanovitš Osterman; 30. mai 1686 Bochum, Vestfaal – 1747 Berjozovo, Siber) oli saksa päritolu Venemaa Keisririigi riigitegelane, krahv.

Vaata Liivimaa ja Heinrich Johann Friedrich Ostermann

Heinrich Johann von Jannau

Heinrich Johann von Jannau (23. veebruar (ukj 6. märts) 1753 Holstre – 18. jaanuar (ukj 30. jaanuar) 1821 Laiuse) oli baltisaksa päritolu Liivimaa publitsist ja kirikutegelane.

Vaata Liivimaa ja Heinrich Johann von Jannau

Heinrich Ramel

Heinrich Ramel a.d.H. Weitenhagen (poola Henryk von Ramel) oli Pommeri aadlisuguvõsast pärit sõjaväelane ja riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Heinrich Ramel

Heinrich von der Brüggen

Heinrich von der Brüggen (surnud 1501. aasta hilissügisel) oli Liivi ordu maamarssal.

Vaata Liivimaa ja Heinrich von der Brüggen

Heinrich von Fürstenberg

Heinrich von Fürstenberg oli Liivi ordu rüütelvend 16. sajandi teisel poolel.

Vaata Liivimaa ja Heinrich von Fürstenberg

Heinrich von Fick

Heinrich von Fick Fickide perekonnavapp Heinrich Claus von Fick (vene Генрихфон Фик; november 1678 Hamburg – 26. juuni 1750 Põltsamaa) oli saksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Heinrich von Fick

Heinrich von Rehbinder

Vabahärra Heinrich von Rehbinder (Henrik Rehbinder, Hinric Rhebinder; 8. oktoober 1604 Liivimaa – 13. oktoober 1680 Stockholm) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane, Taagepera, Udriku ja Lõuna-Karjala Kavantholmi vabahärra, Fornetorpi pärushärra.

Vaata Liivimaa ja Heinrich von Rehbinder

Heinrich von Staden

Heinrich von Staden (1542 või 1544, Ahlen Münsteri lähedal, Saksamaa – pärast 1578) oli isehakanud "seikleja Moskoovias", kes kirjutas ülevaate oma tegevusest Ivan IV Julma õukonnas 1578–1582.

Vaata Liivimaa ja Heinrich von Staden

Heinrich von Thülen

Heinrich von Thülen (surnud 1556) oli Liivi ordu käsknik, kelle karjäär tipnes Viljandi komtuuriks olemisega.

Vaata Liivimaa ja Heinrich von Thülen

Helffreich

Helffreich (ka Helfferich, Helffrich; vene: Гельфрейх) on Doonau-äärsest Württembergist pärit aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Helffreich

Helme ordulinnus

Helme linnuse sisehoov Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonna Tõrva valla Helme alevikus.

Vaata Liivimaa ja Helme ordulinnus

Helmerich von Würzburg

Helmerich von Würzburg (surnud 12. juulil 1263) oli Saksa ordu liige ning Liivi ordu viitsemeister aastal 1262.

Vaata Liivimaa ja Helmerich von Würzburg

Henrik Horn (1618–1693)

Henrik Horn Henrik Horn af Marienborg (ka Henrik Henriksson Horn; 22. mai 1618 Stockholm – 22. veebruar 1693 Stade, Bremen-Verden) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Aluliina vabahärra ja Läänemaa Ridala kihelkonna Võnnu mõisa pärushärra.

Vaata Liivimaa ja Henrik Horn (1618–1693)

Henrik Klasson Fleming

Henrik Klasson Fleming pisi Henrik Klasson Fleming (soome keeles Henrik Klaunpoika Fleming; 15. august 1584 Åkersholm, Skåne lään – 7. november 1650 Stockholm) oli soome päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Henrik Klasson Fleming

Henrik Otto von Albedyl

Vabahärra Henrik Otto von Albedyl (saksa Heinrich Otto von Albedyl; 1666 Liivimaa – 1738 Hamburg) oli Rootsi sõjaväelane.

Vaata Liivimaa ja Henrik Otto von Albedyl

Henry C. Reissar

Henry C. Reissar (18. november 1870 Kaubi vald Halliste kihelkond Pärnumaa Liivimaa – 20. september 1939 Kings County New York USA) oli eesti päritolu Ameerika Ühendriikide ja Eesti sõjaväelane.

Vaata Liivimaa ja Henry C. Reissar

Herbord Bienemann von Bienenstamm

Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).

Vaata Liivimaa ja Herbord Bienemann von Bienenstamm

Herman Jensen Bohn

Herman Bohn. Herman Jensen Bohn (ka Hermann Johann von Bohn; vene keeles Герман-Иоганн Бонн; Герман Иванович де Бон, Герман Йенсен де Бохн; 1672 Rønne, Taani – 7. juuni 1743 (vkj.) Tallinn) oli taani sõjaväelane Venemaa Keisririigi teenistuses.

Vaata Liivimaa ja Herman Jensen Bohn

Herman Marsow

Hermann Marsow (umbes 1485 Riia – 1555 Tartu) oli Liivimaa ja Eestimaa vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Herman Marsow

Herman Wrangel

Herman Wrangel Herman Hansson Wrangel (ka Hermann von Wrangell noorem; 29. juuni 1587 Liivimaa – 11. detsember 1643 Riia) oli baltisaksa päritoluga Rootsi väejuht ja riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Herman Wrangel

Hermann Claudius Samson von Himmelstiern

Hermann Claudius Samson von Himmelstiern (29. september 1826 Olustvere mõis, Viljandimaa – 20. jaanuar 1908 Tartu) oli Eesti baltisaksa poliitikategelane ja publitsist.

Vaata Liivimaa ja Hermann Claudius Samson von Himmelstiern

Hermann Guido Samson von Himmelstiern

Hermann Guido Samson von Himmelstiern (18. jaanuar 1809, Kooraste mõis, Võrumaa – 18. jaanuar 1868, Tartu) oli Eesti arstiteadlane.

Vaata Liivimaa ja Hermann Guido Samson von Himmelstiern

Hermann I (Saare-Lääne piiskop)

Hermann I de Bekeshoevede (ka Buxhoeveden, 1230–1285) oli Saare-Lääne piiskop 1262–1285.

Vaata Liivimaa ja Hermann I (Saare-Lääne piiskop)

Hermann II (Saare-Lääne piiskop)

Hermann II Osenbrugge (ka Osenbrügge) oli Saare-Lääne piiskop 1338–1362.

Vaata Liivimaa ja Hermann II (Saare-Lääne piiskop)

Hermann Ronneberg

Hermann Ronneberg (surnud enne 17. novembrit 1539) oli Kuramaa piiskop (Hermann II nime all) aastatel 1524–1539.

Vaata Liivimaa ja Hermann Ronneberg

Hermann Samson

Hermann Samson (ladina Hermannus Samsonius; läti Hermanis Samsons; 4. märts 1579 Riia – 16. detsember 1643) oli Liivimaa vaimulik ja teoloog, esimene Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent.

Vaata Liivimaa ja Hermann Samson

Hermann von Bruiningk

Gottfried Robert Hermann von Bruiningk (26. august (vkj) 1849 Tartu – 31. mai 1927 Riia) oli Eesti ja Läti baltisaksa arhivaar ja ajaloolane.

Vaata Liivimaa ja Hermann von Bruiningk

Hermann von Buxhövden

Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja Tartu piiskopkonna piiskop, Hermann oli nii Tartu piiskopkonna ilmalik maaisand, Saksa-Rooma riigi riigivürst, kui ka vaimulik valitseja.

Vaata Liivimaa ja Hermann von Buxhövden

Hermann von Salza (ordumeister)

Hermann von Salza ausammas Marienburgi kindluses Hermann von Salza (umbes 1162 Salza – 20. märts 1239 Salerno) oli Saksa ordu neljas kõrgmeister aastatel 1209–1239.

Vaata Liivimaa ja Hermann von Salza (ordumeister)

Hermen thor Mölen

Hermen thor Mölen (ka Hermen Thor Möhlen või Hermann zur Mühlen; umbes 1505 – 18. juuli 1559) oli Narva kaupmees ja bürgermeister.

Vaata Liivimaa ja Hermen thor Mölen

Hernhuutlus

Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine.

Vaata Liivimaa ja Hernhuutlus

Hernhuutlus Eestis

Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729.

Vaata Liivimaa ja Hernhuutlus Eestis

Hingeloendus

Hingeloendus ehk hingerevisjon oli maksualuste elanike (neid nimetati revisjonihingedeks) loendus Venemaa keisririigis.

Vaata Liivimaa ja Hingeloendus

Hinni talu

Hinni talu oli Liivimaa vanim säilinud rehetalu.

Vaata Liivimaa ja Hinni talu

Honorius III

Honorius III (Cencio Savelli, ka Cencius või Cencius Camerarius; 1150 ? – 18. märts 1227) oli paavst 1216–1227.

Vaata Liivimaa ja Honorius III

Honorius IV

Honorius IV (Giacomo Savelli, 1210 ? – 3. aprill 1287) oli paavst 1285–1287.

Vaata Liivimaa ja Honorius IV

Hugo Kulbok

Hugo Kulboki mälestuskivi Elva kalmistul, august 2012. Hugo Kulbok VR II/3 (21. juuli 1890, Viljandimaa, Liivimaa – 1. aprill 1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Vaata Liivimaa ja Hugo Kulbok

Hugo von der Borg

Hugo von der Borg (27. detsember 1825 (vkj)/8. jaanuar 1826 – 4. (vkj)/16. juuli 1885 Kuressaare, Liivimaa) oli Kuressaare bürgermeister ja linnapea.

Vaata Liivimaa ja Hugo von der Borg

Hummuli

Hummuli on alevik Valgamaal, Tõrva vallas, endise Hummuli valla keskus.

Vaata Liivimaa ja Hummuli

Ikšķile

Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, saksa Uexküll, Üxküll) on linn Lätis Vidzemes Daugava alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel.

Vaata Liivimaa ja Ikšķile

Ilzene mõis

Ilzene mõis (saksa keeles Ilsen, läti keeles Ilzenes muiža, ka Ilsenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Ilzene mõis

Ingeri ajalugu

Käesolevas artiklis antakse ülevaade Ingeri ja ingerlaste ajaloost.

Vaata Liivimaa ja Ingeri ajalugu

Innocentius III

Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.

Vaata Liivimaa ja Innocentius III

Innocentius IV

Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.

Vaata Liivimaa ja Innocentius IV

Innocentius VI

Innocentius VI (Étienne Aubert, 1282 – 12. september 1362) oli paavst 1352–1362.

Vaata Liivimaa ja Innocentius VI

Ivan III

Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.

Vaata Liivimaa ja Ivan III

Ivan Krõlov

Suveaias Ivan Andrejevitš Krõlov (vene keeles Иван Андреевич Крылов; 13. veebruar 1769 Moskva – 21. november 1844 Peterburi) oli vene kirjanik.

Vaata Liivimaa ja Ivan Krõlov

Ivo Schenkenberg

Ivo Schenkenberg (ka Iwan, Iwen, Iven või Ifen; umbes 1549 – 1579) oli saksa päritolu Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka.

Vaata Liivimaa ja Ivo Schenkenberg

Jaak Rosenbaum

Jaak Rosenbaum (1. november (ukj) 1871 Kõo vald, Viljandimaa, Liivimaa – 2. aprill 1925 Solovetsi Eriorstarbeline laager, Arhangelski oblast, NSV Liit) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti ohvitser.

Vaata Liivimaa ja Jaak Rosenbaum

Jaan Kristin

Jaan Kristin. Pullapää mälestussammas Jaan Kristin. Kuressaare raekoda Kalevipoeg, Glehni park Jaan Kristin (ka Christin; 1863–1919) oli eesti fotograaf.

Vaata Liivimaa ja Jaan Kristin

Jaan Lugus

Jaan Lugus VR I/3 (16. juuli 1891 Viljandi vald, Liivimaa – 29. oktoober 1947 Južkuzbasslag, Kemerovo oblast NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Vaata Liivimaa ja Jaan Lugus

Jaan Riet

Jaan Riet (27. märts (15. märts) 1873 – 28. juuli 1952) oli eesti fotograaf.

Vaata Liivimaa ja Jaan Riet

Jacob Johan Taube

Vabahärra Jacob Johan Taube af Kudding (1624–1695) oli Liivimaalt Kudina mõisast pärit Rootsi sõjaväelane (kindralleitnant).

Vaata Liivimaa ja Jacob Johan Taube

Jakob De la Gardie

Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).

Vaata Liivimaa ja Jakob De la Gardie

Jakob Johann Hastfer

Jakob Johann Hastfer Krahv Jakob Johann Hastfer (11. detsember 1647 Tallinn – 24. detsember 1695 Riia) oli Liivimaa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane, feldmarssal (1690).

Vaata Liivimaa ja Jakob Johann Hastfer

Jakob Livenström

Fotograaf Jakob Jobso-Livenström (paremalt esimene) 1896. aastal Paides oma pere keskel. Pereliikmete nimed ja sugulusastmed on paraku teadmata. Foto: Eesti Filmiarhiiv Jakob Livenström (Jakob Livenstroem, kuni 1876. aastani Jakob Jobso; 29. aprill / 11. mai 1830 Põltsamaa – 23.

Vaata Liivimaa ja Jakob Livenström

Jakob Pontus Stenbock

Jakob Pontus Stenbock Jakob Pontus Stenbock (vene Яков Фёдорович Стенбок; 10. september 1744 – 23. september 1824 Tallinn) oli rootsi päritolu Venemaa sõjaväelane (brigadir) ja mõisnik, krahv.

Vaata Liivimaa ja Jakob Pontus Stenbock

Jakob Staël von Holstein

Jakob Staël von Holstein (28. mai 1628 Pärnu – 2. oktoober 1679) oli Rootsi sõjaväelane ja arhitekt.

Vaata Liivimaa ja Jakob Staël von Holstein

Jakob von Sievers

Jakob Johann von Sievers Krahv Jakob Johann von Sievers (19. august (ukj 30. august) 1731 Rakvere – 11. juuli (ukj 23. juuli) 1808 Bauņi mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), riigitegelane ja reformaator.

Vaata Liivimaa ja Jakob von Sievers

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Vaata Liivimaa ja Jam-Zapolski vaherahu

Jan Hieronimowicz Chodkiewicz

Jan Hieronimowicz Chodkiewicz (1537 – 4. august 1579) oli 16.

Vaata Liivimaa ja Jan Hieronimowicz Chodkiewicz

Jan II Kazimierz Waza

Jan II Kazimierz Waza Jan II Kazimierz Waza (22. märts 1609 – 6. detsember 1672) oli viimane Vasade soost Poola kuningas (1648–1668), Zygmunt III Waza poeg ja Władysław IV Waza vend.

Vaata Liivimaa ja Jan II Kazimierz Waza

Jasper Linde

Jasper Linde (surnud 29. juunil 1524) oli Riia peapiiskop aastatel 1509–1524.

Vaata Liivimaa ja Jasper Linde

Jasper von Münchhausen

Jasper von Münchhausen oli Liivi ordu liige ja neljakordne Bremeni komtuur 16. sajandi alguses.

Vaata Liivimaa ja Jasper von Münchhausen

Jasper von Münster

Jasper von Münster (ka Caspar von Munster; umbes 1500, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.

Vaata Liivimaa ja Jasper von Münster

Jaungulbene mõis

Jaungulbene mõis (saksa keeles Neu-Schwanenburg, läti keeles Jaungulbenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Jaungulbene mõis

Jānis Endzelīns

Jānis Endzelīns (22. veebruar (vkj 10. veebruar) 1873 Kauguri v., Liivimaa – 1. juuli 1961 Koknese, Läti) oli läti keeleteadlane.

Vaata Liivimaa ja Jānis Endzelīns

Jānis Reiters

Jānis Reiters (saksapäraselt Johannes Reuter (Rytter), u 1632, Riia – u 1695) oli läti teoloog ja keeleteadlane, esimene lätlasest üliõpilane Tartu Ülikoolis,Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3.

Vaata Liivimaa ja Jānis Reiters

Jääretk

Balti laevastiku jääretk oli 1918.

Vaata Liivimaa ja Jääretk

Jürgen Fahrensbach

Jürgen Fahrensbach (ka von Fahrensbach, Farensbach, Varnsbeke, Varensbeke) (1551 või 1552 – 17. mai 1602 Viljandi) oli baltisaksa ja tõenäoliselt ka eesti päritolu Liivimaa aadlik ja väepealik Liivimaa sõjas.

Vaata Liivimaa ja Jürgen Fahrensbach

Jüri Kivimäe

Jüri Kivimäe (sündinud 17. augustil 1947 Pärnus) on eesti ajaloolane ja arhivaar.

Vaata Liivimaa ja Jüri Kivimäe

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Vaata Liivimaa ja Jüriöö ülestõus

Jeruusalemma mägi

Jeruusalemma mägi (saksa keeles Jerusalemsberg) asus oli 14.–17. sajandi nimetus piirkonnale Tallinnas, mis asus praegusest Pärnu maantee viaduktist linna pool, umbes seal, kus asub praegu Tallinna Ühisgümnaasium.

Vaata Liivimaa ja Jeruusalemma mägi

Jesper Kruus

Jesper Mattson Kruus (Krus, Cruus, Kruse, 1576 või 1577 – 1. november 1622 Lempisaari, Turu lään, Päris-Soome) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Jesper Kruus

Jesuiidid

Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.

Vaata Liivimaa ja Jesuiidid

Joachim Burwitz

Joachim Burwitz (surnud enne 1573) oli Liivimaa päritolu Rootsi diplomaat.

Vaata Liivimaa ja Joachim Burwitz

Joachim Friedrich Petersen

Joachim Friedrich Petersen (23. oktoober 1729 Wismar – 5. aprill/16. aprill 1781 Rannu) oli Eesti vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Joachim Friedrich Petersen

Joachim Friedrich von Mansfeld

Krahv Joachim Friedrich von Mansfeld-Vorderort (af Mansfelt; 19. aprill 1581 – 29. aprill 1623 Friedeburg) oli saksa päritolu Rootsi väejuht.

Vaata Liivimaa ja Joachim Friedrich von Mansfeld

Joachim Friedrich von Zöge

Joachim Friedrich von Zöge (ka Zoege; 1610 – oktoober 1642 Leipzig, Saksimaa) oli Eesti- ja Liivimaa mõisnik ning Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant) Ta sündis Kiltsi mõisniku Jürgen von Zöge ja Christina von Sackeni pojana.

Vaata Liivimaa ja Joachim Friedrich von Zöge

Joachim Salemann

Joachim Salemann Joachim Salemann vanem (ladina Joachimus Salemannus; 9. veebruar 1629 Tallinn – 3. märts 1701 Tallinn) oli eesti vaimulik, ainuke Eestimaalt pärinenud Rootsi-aegne Eestimaa piiskop.

Vaata Liivimaa ja Joachim Salemann

Jodokus Hoenstein

Jodokus Hoenstein (ka Jodocus Hogenstein; surnud 17. jaanuaril 1471) oli Saare-Lääne piiskop 1458–1471.

Vaata Liivimaa ja Jodokus Hoenstein

Johan Christopher von Scheiding

Johan Christopher von Scheiding, ka Johan Christoff Scheiding (Shedingh), (1634 — 1685) oli Rootsi riigitegelane ja Eestimaa maanõunik.

Vaata Liivimaa ja Johan Christopher von Scheiding

Johan Lombak

Johan Lombak (vene keeles Иоган Яковлевич Ломбак); sündinud Juhan Kõverjalg 3. juuli 1897 Viljandi, Liivimaa – 18. veebruar 1982 Tallinn) oli eestlasest Nõukogude Liidu riigitegelane ja sõjaväelane (kindralmajor).

Vaata Liivimaa ja Johan Lombak

Johan Skytte

Johan Skytte mälestusmärk Tartus Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (ka Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 Nyköping – 25. märts 1645 Söderåkra, Brömsebro lähedal) oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja.

Vaata Liivimaa ja Johan Skytte

Johann Christoph Brotze

Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.

Vaata Liivimaa ja Johann Christoph Brotze

Johann Conrad Bocris

Johann Conrad Bocris (4. oktoober 1727 Tann – 23. juuni/4. juuli 1765) oli Eesti vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Johann Conrad Bocris

Johann Diedrich Pezold

Johann Diedrich Pezold (27. oktoober 1752, Wiedensahl, Hannoveri lähedal – 26. august 1804, Tamsalu mõis, Eestimaa) oli Eesti arstiteadlane.

Vaata Liivimaa ja Johann Diedrich Pezold

Johann Friedrich La Trobe

Johann Friedrich Bonneval de La Trobe, ka John Frederic de La Trobe (30. mai 1769 Chelsea, Inglismaa – 19. detsember (vkj) 1845 Tartu) oli prantsuse päritolu helilooja, pianist ja muusikakoguja.

Vaata Liivimaa ja Johann Friedrich La Trobe

Johann Gottfried von Herder

Johann Ludwig Strecker "Johann Gottfried von Herderi portree". Õli, lõuend. 1775 Johann Gottfried von Herder (25. august 1744 Mohrungen, Preisimaa kuningriik – 18. detsember 1803 Weimar, Saksi-Weimari hertsogkond) oli saksa kirjanik ja filosoof.

Vaata Liivimaa ja Johann Gottfried von Herder

Johann Gutslaff

Johann Gutslaff (ka Johanne(s) Gütslaff, Gutsleff) (sündinud Ida-Pommeris Daberis (praegune Poola linn Dobra Nowogardzka Lääne-Pomorze vojevoodkonnas); surnud 11. märtsil 1657 Tallinnas) oli baltisaksa pastor ja kirjamees.

Vaata Liivimaa ja Johann Gutslaff

Johann Heinrich Rosenplänter

Rosenplänteri haud Pärnu Alevi kalmistul Johann Heinrich Rosenplänter (12. juuli / 23. juuli 1782 Valmiera – 15. aprill / 27. aprill 1846 Pärnu) oli Liivimaa kirikuõpetaja, kirjamees ja keeleuurijaEesti teaduse bograafiline leksikon, 3.

Vaata Liivimaa ja Johann Heinrich Rosenplänter

Johann Heinrich Thiele

Johann Heinrich Thiele (27. aprill 1656 Oldenburg in Holstein, Oldenburgi krahvkond – 1706 Venemaal vangistuses) oli saksa päritolu Liivimaa vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Johann Heinrich Thiele

Johann Hornung

Johann Hornung (umbes 1660 Tallinn – 1715 Venemaa) oli baltisaksa keeleteadlane, vaimulik ja literaat.

Vaata Liivimaa ja Johann Hornung

Johann Jakob Sahmen

Johann Jakob Sahmen (18. jaanuar 1700 Königsberg – 16. mai 1769 Tartu) oli Eesti jurist, arhivaar ja ajaloolane.

Vaata Liivimaa ja Johann Jakob Sahmen

Johann Lange (superintendent)

Johann Lange (? Bremen Saksamaa – 1. august 1531 Tallinn) oli Eestimaa ja Liivimaa vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Johann Lange (superintendent)

Johann Leonhard von Parrot

Johann Leonhard von Parrot (1755 Mömpelgard – 1836) oli Eesti saksa ametnik, harrastusteadlane (lingvist ja ajaloolane).

Vaata Liivimaa ja Johann Leonhard von Parrot

Johann Ludwig Luberas von Pott

Johann Ludwig von Pott, Luberasi vabahärra (ka Pott von Luberas; Иоганн Людвиг (Любрас) Люберас-фон-Потт; 1687 – 6. august 1752) oli Vestfaalist pärit Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane (insenerikorpuse kindral ''en chef'').

Vaata Liivimaa ja Johann Ludwig Luberas von Pott

Johann Muischneek

Johann Muischneek (harvem kasutatud lätikeelset nimekuju Jānis Muižnieks, 21. oktoober 1883 Rauna kihelkond – 25. veebruar 1918 Tallinn) oli läti päritolu tallinlane, kes sai postuumselt tuntuks kui esimene Eesti Vabariigi eest langenu.

Vaata Liivimaa ja Johann Muischneek

Johann Reinhold von Patkul

Johann Reinhold von Patkul Johann Reinhold von Patkul (24. juuli 1660 Stockholm – 10. oktoober 1707 Kazimierz, Poola) oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda.

Vaata Liivimaa ja Johann Reinhold von Patkul

Johann Renner

Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.

Vaata Liivimaa ja Johann Renner

Johann Sirmann

Johann Sirmann (aastast 1936 Johann Süvari; 30. aprill 1891 Pärnu – 12. veebruar 1950 Stäket, Rootsi) oli Eesti tõstja (vaadatud 23.12.2014).

Vaata Liivimaa ja Johann Sirmann

Johann von dem Broele

Johann von dem Broele, teise nimega Plater (ka Johann Plater von dem Broele; enne 1460 – juuni 1529) oli aastatel 1502–1529 Liivi ordu maamarssal.

Vaata Liivimaa ja Johann von dem Broele

Johann von der Recke

Johann von der Recke (umbes 1480 – 18. mai 1551) oli Liivi ordumeister 1549–1551.

Vaata Liivimaa ja Johann von der Recke

Johann von Knippenburg

Johann von Knippenburg (ka Knipenborch; surnud 1524) oli Bremeni komtuur aastail 1517–1524.

Vaata Liivimaa ja Johann von Knippenburg

Johann von Münster

Johann von Münster (surnud 1589) oli Riia toomhärra ja Liivi ordu maamarssali Jasper von Münsteri vennapoeg.

Vaata Liivimaa ja Johann von Münster

Johann von Plettenberg

Johann von Plettenberg (pärast 1450 – 1523 või 1524) oli baltisaksa aadlik, ordumeister Wolter von Plettenbergi vend.

Vaata Liivimaa ja Johann von Plettenberg

Johann von Tiefen

Johann (Hans) von Tiefen (surnud 25. augustil 1497) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1489–1497.

Vaata Liivimaa ja Johann von Tiefen

Johann von Uexküll (surnud 1583)

Johann von Uexküll (surnud 1583) oli Liivimaa aadlik Taani teenistuses.

Vaata Liivimaa ja Johann von Uexküll (surnud 1583)

Johann von Wallenrode

Wallenrode suguvõsa vapp Johann von Wallenrode (ka Johannes von Wallenrode või Johann von Wallenrodt, Riia peapiiskopina Johann V; umbes 1370 Wasserknoden – 28. mai 1419 Alken) oli Riia peapiiskop ja Liège'i piiskop ning nii Saksa kuningate, paavsti kui ka Saksa ordu diplomaat.

Vaata Liivimaa ja Johann von Wallenrode

Johann Wilhelm Friedrich von Hezel

Johann Wilhelm Friedrich von Hezel 1792. aastal Dresdenis avaldatud gravüüril, autor Johann Wilhelm Friedrich von Hezel (ka Hetzel; 16. mai 1754, Königsberg – 15. juuni 1824, Tartu) oli teoloog, orientalist ja keeleteadlane, Tartu Ülikooli eksegeetika ja idamaiste keelte professor 1802–1820 ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna esimene dekaan pärast ülikooli taastamist 1802.

Vaata Liivimaa ja Johann Wilhelm Friedrich von Hezel

Johann Wilhelm Krause

Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.

Vaata Liivimaa ja Johann Wilhelm Krause

Johannes Beermann

Johannes Immanuel Beermann (16. aprill (vkj 4. aprill) 1878 Põltsamaa, Viljandimaa, Liivimaa – 23. jaanuar 1958 Göttingen) oli eesti-saksa päritolu õpetaja ja luterlik vaimulik, aastatel 1934–1945 Danzigi piiskop.

Vaata Liivimaa ja Johannes Beermann

Johannes Carl Robert Riemschneider

Johannes Carl Robert Riemschneider (2. oktoober 1861 Kuramaa – 26. märts 1922 Berliin) oli eesti arst, zooloog ja ornitoloog.

Vaata Liivimaa ja Johannes Carl Robert Riemschneider

Johannes II (Saare-Lääne piiskop)

Johannes II Creul (ka Johann Creul, Krowel, Krouwel, Crowel, end nimetas Johannes Crewl, umbes 1400 Gdańsk – surnud millalgi ajavahemikul 20. veebruarist 1456 7. märtsini 1457) oli Saare-Lääne piiskop 1439–1457.

Vaata Liivimaa ja Johannes II (Saare-Lääne piiskop)

Johannes Meyer

Johannes Meyer (12. aprill/24. aprill 1858 Puhja, Liivimaa – 15. aprill 1945 Adlershorst) oli baltisaksa arstiteadlane ja poliitik (II Riigikogu liige).

Vaata Liivimaa ja Johannes Meyer

Johannes Rudbeckius noorem

Johannes Rudbeckius (3. märts 1623 Rootsi – 22. mai 1667 Falun, Rootsi) oli Rootsi vaimulik, kes tegutses ka Eesti alal.

Vaata Liivimaa ja Johannes Rudbeckius noorem

Johannes Soodla

Johannes Soodla (14. jaanuar 1897 Kudina vald, Liivimaa – 16. mai 1965 Goslar, Saksamaa LV) oli Venemaa, Eesti ja Saksamaa sõjaväes teeninud eesti sõjaväelane, VR II/2 ja VR II/3.

Vaata Liivimaa ja Johannes Soodla

Johannes V (Saare-Lääne piiskop)

Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.

Vaata Liivimaa ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop)

Johannes von der Rope

Johannes von der Rope (ka Johann von der Rope; surnud 1505) oli Tartu piiskop (Johannes või Johann III) aastatel 1499–1505.

Vaata Liivimaa ja Johannes von der Rope

Johannes XXII

Johannes XXII, ladinapäraselt Ioannes XXII (Jacques d'Euse, ka Jacques Duèse, Jacques Duèze, Jacques Deuse, Jacques d'Eusa, Jacques d'Ueza, Jacques d'Ossa, Jacques Dossa või Jacques Deuza; 1244, 1245 või 1249 – 4. detsember 1334) oli paavst aastatel 1316–1334.

Vaata Liivimaa ja Johannes XXII

Johannes Zimmermann

Johannes Friedrich Zimmermann (10. mai 1882 Pajusi vald, Viljandimaa, Liivimaa – 24. august 1942 Sverdlovsk, Vene NFSV) oli Eesti loomakasvatusteadlane ja poliitik.

Vaata Liivimaa ja Johannes Zimmermann

Juhan Kreem

Juhan Kreem (sündinud 26. juunil 1971) on eesti ajaloolane ja arhivaar.

Vaata Liivimaa ja Juhan Kreem

Julius II

Julius II, ladinapäraselt Iulius II (Giuliano della Rovere või Giuliane della Rovere, 5. detsember 1443 – 21. veebruar 1513) oli paavst aastatel 1503–1513.

Vaata Liivimaa ja Julius II

Julius Peter Rehsche

Julius Peter Rehsche (vkj 19. juuli/31. juuli 1822 Prauliena mõis Lazdona kihelkond, Liivimaa – vkj 15. august/28. august 1901 Riia, Liivimaa) oli Kuressaare linnapea aastatel 1885–1893.

Vaata Liivimaa ja Julius Peter Rehsche

Juri Samarin

Juri Samarin Ivan Kramskoi maalil Juri Samarin (3. mai (vkj 21. aprill) 1819 Peterburi – 31. märts (vkj 19. märts) 1876 Berliin) oli Eestis tegutsenud vene publitsist, filosoof, ajaloolane, ühiskonnategelane ja slavofiil.

Vaata Liivimaa ja Juri Samarin

Kaarma kihelkond

Kuressaare maakond ehk Saaremaa provints Mellini atlases (1798) Kaarma kirik Kaarma kihelkond (lühend Kaa; saksa keeles Kirchspiel Karmel, Kirchspiel Karmel in Oesel) oli kihelkond Saaremaal Liivimaal.

Vaata Liivimaa ja Kaarma kihelkond

Kahekümneviieaastane sõda

Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Vaata Liivimaa ja Kahekümneviieaastane sõda

Kahkva mõis

Kahkva mõis asus Räpina kihelkonnas Võrumaal, 1914.

Vaata Liivimaa ja Kahkva mõis

Kaitsepühakute loend

Kaitsepühakute loend loetleb kaitsepühakuid.

Vaata Liivimaa ja Kaitsepühakute loend

Kaitseseisukord

Eesti Vabariigis kehtis sõjaseisukord 1918–1920, 1924–1926 ja 1934–1940.

Vaata Liivimaa ja Kaitseseisukord

Kalendrirahutused

Kalendrirahutused olid pärast 1582.

Vaata Liivimaa ja Kalendrirahutused

Kalendrireform

Gregoriuse kalendri vastuvõtmise Inglismaal, mille käigus "kadus" 11 päeva Kalendrireform on kalendri muutmine, mis võetakse tavaliselt ette, et kohandada seda paremini looduse või ühiskonna elurütmiga.

Vaata Liivimaa ja Kalendrireform

Kalsnava kihelkond

Kalsnava kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kalzenau, läti keeles Kalsnavas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Liivimaa ja Kalsnava kihelkond

Kalsnava vasallilinnus

Kalsnava vasallilinnus (eesti Kaltsenau, saksa Kalzenau, Calzenau) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis oli Berzaune abilinnus ja läänistatud Tiesenhausenite perekonnale.

Vaata Liivimaa ja Kalsnava vasallilinnus

Kantsler

Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.

Vaata Liivimaa ja Kantsler

Kapsta mõis

Kapsta mõis ehk Englārte mõis (saksa keeles Engelhardshof, ka Neu-Engelhardtshof ja Aleksandershof) oli poolmõis Liivimaal Valga kreisis Valga kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Kapsta mõis

Karl Christian Ulmann

Karl Christian Ulmann Karl Christian Ulmann (läti keeles Kārlis Kristiāns Ulmanis; 3. veebruar 1793 Riia – 8. oktoober 1871 Valga) oli usuteadlane.

Vaata Liivimaa ja Karl Christian Ulmann

Karl Filip

Karl Filip Karl Filip (ka Carl Philip; 22. aprill 1601 Vana-Antsla – 25. jaanuar 1622 Narva) oli Vasa dünastiast Rootsi prints, Södermanlandi, Närke ja Värmlandi hertsog.

Vaata Liivimaa ja Karl Filip

Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen

Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen (11. mai 1720 Saksamaal Bodenwerderis – 22. veebruar 1797 sealsamas) oli Braunschweig-Lüneburgi aadlik ning Venemaa sõjaväelane.

Vaata Liivimaa ja Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen

Karl Gustav von Staden

Karl Gustav von Staden, ka Carl Gustav von Staaden (1. november (ukj 12. november) 1700 Tallinn – 1. mai (ukj 12. mai) 1750 Tartu) oli Eesti vaimulik ja juhuluuletaja.

Vaata Liivimaa ja Karl Gustav von Staden

Karl Henriksson Horn

Karl Henriksson Horni ja tema abikaasa Agnese hauaplaat Tallinna toomkirikus.Arent Passer Karl Henriksson Horn (ka Carl Henriksson Horn, soomepäraselt Kaarle Henrikinpoika Horn; u 1550 – 16. mai 1601 Burtnieki linnuses) oli Rootsi feldmarssal (1580) ning Eestimaa asehaldur 1576–1578 ja 1600–1601 ning Kankaiste, Võnnu ja Malla pärisomanik.

Vaata Liivimaa ja Karl Henriksson Horn

Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg

Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternbergi haud Noarootsi kalmistul Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg (23. jaanuar / 3. veebruar 1773 Paslepa mõis – 30. märts 1830 Pürksi mõis) oli Eestimaa maalikunstnik, vabahärra.

Vaata Liivimaa ja Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg

Karl Magnus von Bergholtz

Karl Magnus von Bergholtz (10. mai 1714 Riia – 20. aprill 1792 Vaidava) oli Liivimaa päritolu Venemaa sõjaväelane (alampolkovnik).

Vaata Liivimaa ja Karl Magnus von Bergholtz

Karl Tallo

Karl Tallo VR I/3 (17. veebruar 1891 Tali vald, Pärnumaa, Liivimaa – 24. aprill 1942 Sosva laager, Sverdlovski oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata Liivimaa ja Karl Tallo

Karl Tikk

Karl Tikk (vene keeles Карл Янович Тикк; 1892 Rannu vald, Tartumaa, Liivimaa, Venemaa keisririik – 26. august 1938 Kommunarka, Moskva oblast, NSV Liit) oli eestlasest Venemaa keisririigi (praporštšik) ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (polkovnik).

Vaata Liivimaa ja Karl Tikk

Karl von Freymann

Karl von Freymann (Venemaal tuntud kui Karl Vladimirovitš, vene keeles Карл Владимирович фон Фрейман) (21. oktoober (vkj) 1861 Narva – 20. november 1920 Novgorod) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor).

Vaata Liivimaa ja Karl von Freymann

Karl XII

Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Vaata Liivimaa ja Karl XII

Karuse lahing

Karuse lahing oli 16. veebruaril 1270 Leedu suurvürstiriigi ja Vana-Liivimaa riikide vägede vahel peetud lahing.

Vaata Liivimaa ja Karuse lahing

Kaspar von Tiesenhausen

Kaspar von Tiesenhausen (ka Caspar) oli Liivimaa päritolu sõjamees (rittmeister) Rootsi teenistuses.

Vaata Liivimaa ja Kaspar von Tiesenhausen

Katariina I

Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.

Vaata Liivimaa ja Katariina I

Katk Põhjasõja ajal

Põhjasõja ajal kannatas enamik Baltimaade ja Kesk-Euroopa idaosa linnade ja alade elanikke katkupuhangu all.

Vaata Liivimaa ja Katk Põhjasõja ajal

Kaulbars

Kaulbars (vene keeles Каульбарс) on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Kaulbars

Kavastu parv

Kavastu parv (1984) Kavastu parv (august 2009) Kavastu parv on parv Suur-Emajõe ületamiseks Kavastu kohal.

Vaata Liivimaa ja Kavastu parv

Kārļi mõis

Võõrastemaja mõisa teenijate majas Kārļi mõis (saksa keeles Karlsruhe, ka Karlshof, Carlsruhe ja Carlsruh, varem Wolfsruh, läti keeles Kārļu muiža, Kārļumuiža ja Kārļamuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Kārļi mõis

Kõrts

Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.

Vaata Liivimaa ja Kõrts

Kihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.

Vaata Liivimaa ja Kihelkond

Kihme aardeleid

Kihme aardeleid (kirjanduses ka Kihme hõbeaare) on Kihme külast (tänapäeval Järva maakonnas Paide linnas) 1972.

Vaata Liivimaa ja Kihme aardeleid

Kiidjärve mõis

Kiidjärve mõisa ait-kuivati Kiidjärve mõis (saksa keeles Kiddijerw) oli rüütlimõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas, praeguse haldusjaotuse järgi Põlva maakonnas Põlva vallas.

Vaata Liivimaa ja Kiidjärve mõis

Kirikueestseisja

Kirikueestseisja (saksa keeles Kirchenvorsteher) oli kihelkonna ametiisik, kes täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid.

Vaata Liivimaa ja Kirikueestseisja

Kirikukonvent

Kirikukonvent oli luteri kiriku maakoguduse haldusorgan Eesti- ja Liivimaal 17. sajandi lõpust kuni 1919.

Vaata Liivimaa ja Kirikukonvent

Klaus Gustav von Essen (surnud 1740)

Klaus Gustav von Essen (surnud 29. mail (vkj 18. mail) 1740 Kalvi mõisas) oli Eestimaa aadlik ja maanõunik.

Vaata Liivimaa ja Klaus Gustav von Essen (surnud 1740)

Klaus Kursell

Klaus Kursell (hukatud 3. juunil 1570 Tallinnas) oli Rootsi sõjaväelane (väliooberst).

Vaata Liivimaa ja Klaus Kursell

Klaus Kurselli mäss

Klaus Kurselli mäss oli Tallinnas 1570.

Vaata Liivimaa ja Klaus Kurselli mäss

Klaus von Rautenfeld

Klaus von Rautenfeld (Klaus Berens von Rautenfeld) (5/18. aprill 1909 Tartu – 5. veebruar 1982 München) oli Liivimaalt pärit Saksa filmioperaator.

Vaata Liivimaa ja Klaus von Rautenfeld

Koerakoonlased

Koerakoonlased (ka: koerakoonud, lõunaeesti murretes peninuki (mitmuses), Setumaal pininõnarahvas) olid Liivimaal algselt opritšnina maakeelseks hüüdnimeks, mis tuli sellest, et opritšnikud kandsid sadulal koerapea ja luua kujutist kui embleemi, mis sümboliseeris opritšnikute ülesannet välja nuuskida ja minema pühkida Ivan IV vaenlased.

Vaata Liivimaa ja Koerakoonlased

Koibikulised

Koibikulised (ka pikkjalalised, koivikulised, ebaämblikulised; ladinakeelne teaduslik nimetus Opiliones) on ämblikulaadsete selts, keda tihti ekslikult peetakse ämblikeks, kuigi nende loomarühmade sugulus piirdub sellega, et mõlemad kuuluvad klassi ämblikulaadsed.

Vaata Liivimaa ja Koibikulised

Koivaliina kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Liivimaa ja Koivaliina kihelkond

Koknese piiskopilinnus

Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Lätis Kokneses Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse.

Vaata Liivimaa ja Koknese piiskopilinnus

Konrad I (Saare-Lääne piiskop)

Konrad I oli Saare-Lääne piiskop 1294 (või 1297)–1307.

Vaata Liivimaa ja Konrad I (Saare-Lääne piiskop)

Korporatsioon Estonia

Korporatsioon Estonia oli Tartus 1821. aastal asutatud Eestimaa üliõpilaskorporatsioon. Tuntud korporatsiooni Estonia liikmed olid näiteks Karl Ernst von Baer, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Philipp Jakob Karell ja Jakob von Uexküll.

Vaata Liivimaa ja Korporatsioon Estonia

Korporatsioon Livonia

Endine korporatsioon Livonia konvendihoone Veski 13 Korporatsioon Livonia (saksa keeles Corporation Livonia Dorpat) oli 1822.

Vaata Liivimaa ja Korporatsioon Livonia

Kortel

Kortel on vedelike mahuühik.

Vaata Liivimaa ja Kortel

Krimulda kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Krimulda kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kremon, läti keeles Krimuldas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Liivimaa ja Krimulda kihelkond

Krimulda mõis

Krimulda mõis (saksa keeles Schloß Kremon, läti keeles Krimuldas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Krimulda mõis

Krister Klasson Horn af Åminne

Krister Horn Vabahärra Krister Klasson Horn af Åminne (ka Christer Claesson Horn) (13. november 1622 Vikhus, Uppland – 26. mai 1692 Vikhus) oli Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane.

Vaata Liivimaa ja Krister Klasson Horn af Åminne

Krzysztof Mikołaj Radziwiłł

Krzysztof Mikołaj Radziwiłł (leedupäraselt Kristupas Radvila; ka Piorun või Perkūnas (vastavalt poola ja leedu keeles 'piksenool'); u 1547 – 20. november 1603 Łosośna) oli Rzeczpospolita väejuht ja riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Krzysztof Mikołaj Radziwiłł

Kuldrenett

Liivi kuldrenett Kuldrenett (Goldreinette, Golden reinette, Reinette dorée, Złota reneta, Princesse Noble, English Pippin, Reinette jaune tardive jt paralleelnimed) rühm renettõunte sorte.

Vaata Liivimaa ja Kuldrenett

Kulna piiskopilinnus

Kulna luteri kirik, mis asub kunagise piiskopilinnuse kohal Kulna linna vapp Kulna piiskopilinnus (eestipäraselt ka Luigelinn, Võru murdes Luigaliina, läti keeles Gulbene, saksa keeles Schwaneburg ja Schwanenburg, poola keeles Łabędziewo) asus Ida-Lätis Ida-Vidzemes Kulna piirkonnas Kulna linnas Pedetsi (Pededze, Peddez) lisajõe Krustalīce (Kristliz) parempoolsel kaldal, umbes 2 kilomeetri kaugusel praegusest linnakeskusest.

Vaata Liivimaa ja Kulna piiskopilinnus

Kuralased

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.

Vaata Liivimaa ja Kuralased

Kuressaare Püha Nikolai kirik

Kuressaare Püha Nikolai kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku haldusalas olev õigeusu kirik Saaremaal Kuressaare linnas Lossi tn 8.

Vaata Liivimaa ja Kuressaare Püha Nikolai kirik

Kuressaare rahuleping

Kuressaare rahuleping oli paavsti poolt Saare-Lääne piiskopiks määratud Johannes Creuli ja Saare-Lääne piiskopkonna kapiitli poolt piiskopiks valitud Ludolf Grove vahel ordu vahendusel paastuaja 2.

Vaata Liivimaa ja Kuressaare rahuleping

Kursell

Kursell oli baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Kursell

La Trobe

La Trobe (ka Latrobe, saksa keeles de la Trobe) on Prantsusmaa päritolu aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja La Trobe

Laguja

Laguja on küla Tartumaal Nõo vallas.

Vaata Liivimaa ja Laguja

Lahing Ojamaa väinas

Lahing Ojamaa väinas oli 1210.

Vaata Liivimaa ja Lahing Ojamaa väinas

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Vaata Liivimaa ja Laiuse ordulinnus

Laiuse staarostkond

Laiuse staarostkond (poola keeles Starostwo Lais) oli Tartu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, keskusega Laiuse linnuses.

Vaata Liivimaa ja Laiuse staarostkond

Landesveeri sõda

Landesveeri sõda ehk Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehr (saksa keeles Maavägi).

Vaata Liivimaa ja Landesveeri sõda

Lazdona kihelkond

Lazdona kihelkond (saksa keeles Lasdohns Kirchspiel, läti keeles Lazdonas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Liivimaa ja Lazdona kihelkond

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Vaata Liivimaa ja Läänemereprovintsid

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Vaata Liivimaa ja Läti ajalugu

Läti õigeusu kiriku juhtide loend

Läti õigeusu kiriku juhtide loend loetleb õigeusu kiriku eestseisjad tänapäeva Läti aladel alates Riia vikaarpiiskopkonna moodustamisest 1836.

Vaata Liivimaa ja Läti õigeusu kiriku juhtide loend

Läti Henrik

Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.

Vaata Liivimaa ja Läti Henrik

Läti lipp

Läti lipp Läti lipp on Läti Vabariigi riigilipp ja lätlaste rahvuslipp.

Vaata Liivimaa ja Läti lipp

Läti mõisate loend

Siin on loetletud Läti mõisaid.

Vaata Liivimaa ja Läti mõisate loend

Läti vapp

Läti Vabariigi väike vapp Läti Vabariigi suur vapp Läti vapi kilbi vasakul alumisel väljal on Kuramaa vapp, paremal alumisel Liivimaa (st. Vidzeme) vapp ning ülemine väli tõusva päikese kujutisega tähistab Latgalet, millel Läti vapi loomise ajal oma vappi polnud.

Vaata Liivimaa ja Läti vapp

Löwis of Menar

Löwis of Menar, ka Löwis, Lowis, Loewis, Lays, Lyss ja Leiss on šoti päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.

Vaata Liivimaa ja Löwis of Menar

Lüganuse valla vapp

Lüganuse valla vapp on Ida-Viru maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Lüganuse valla vapp.

Vaata Liivimaa ja Lüganuse valla vapp

Lēdurga-Turaida kihelkond

Lēdurga-Turaida kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Loddiger-Treyden, läti keeles Lēdurgas-Turaidas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Liivimaa ja Lēdurga-Turaida kihelkond

Lehtse valla lipp

Lehtse valla lipp Lehtse valla lipp oli endise Järva maakonnas asunud Eesti haldusüksuse Lehtse valla lipp kuni ühinemiseni koos Tapa linna ja Saksi vallaga Lääne-Viru maakonnas asuvaks Tapa vallaks 2005.

Vaata Liivimaa ja Lehtse valla lipp

Lemsalu kihelkond

Lemsalu kihelkond ehk Limbaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lemsal, läti keeles Limbažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kubermangus Volmari kreisis.

Vaata Liivimaa ja Lemsalu kihelkond

Leole lahing

Leole lahing (ka Lõhavere lahing, Lehola lahing) oli 1215.

Vaata Liivimaa ja Leole lahing

Liepupe kihelkond

Liepupe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Pernigel, läti keeles Liepupes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Liivimaa ja Liepupe kihelkond

Lieven

Lieven (ka Lyve, Lywen, Liwe, Liewen; läti: Līvens) on Rootsi, Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Venemaa aadlisuguvõsa, mis pärimuse järgi põlvneb liivlaste vanemast Kaupost, kelle aadliseisust tunnistas/tõstis aadliseisusse Rooma paavst Innocentius III 1202–1203 Kaupo ja piiskop Alberti kohtumisel Roomas.

Vaata Liivimaa ja Lieven

Liezēre kihelkond

Liezēre kihelkond (saksa keeles Lösern Kirchspiel, läti keeles Liezēres draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Liivimaa ja Liezēre kihelkond

Liivi (täpsustus)

*Liivi on küla Läänemaal Kullamaa vallas.

Vaata Liivimaa ja Liivi (täpsustus)

Liivi keel

Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.

Vaata Liivimaa ja Liivi keel

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Vaata Liivimaa ja Liivi sõda

Liivimaa atlas

Tallinna ümbruse kaart Mellini Liivimaa atlasest "Liivimaa atlas" (originaalpealirjaga "Atlas von Liefland") oli aastatel 1791–1810 eraldi lehtedena Riias ja Leipzigis Ludwig August Mellini eestvõttel avaldatud Liivimaad ja Eestimaad kujutav atlas.

Vaata Liivimaa ja Liivimaa atlas

Liivimaa õuekohus

Liivimaa õuekohus oli Liivimaa kohtuorgan (õuekohus), mis tegutses aastatel 1630–1889.

Vaata Liivimaa ja Liivimaa õuekohus

Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium

Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium oli Liivimaa evangeelse kiriku kõrgem kirikuvalitsemisasutus aastatel 1633–1919.

Vaata Liivimaa ja Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium

Liivimaa Maakrediitselts

Liivimaa Maakrediitselts (saksa keeles Livländischer adeliger Güterkreditsozietät, ka Livländische Güter-Kreditsozietät), ka Liivimaa aadli krediidiselts ja Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts oli aastatel 1802–1920 Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis tegutsenud finantsasutus (erahüpoteegipank) (vaadatud 04.11.2015).

Vaata Liivimaa ja Liivimaa Maakrediitselts

Liivimaa maamarssal

Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).

Vaata Liivimaa ja Liivimaa maamarssal

Liivimaa maanõunik

Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).

Vaata Liivimaa ja Liivimaa maanõunik

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Vaata Liivimaa ja Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.

Vaata Liivimaa ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel

Liivimaa ristisõda

Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.

Vaata Liivimaa ja Liivimaa ristisõda

Liivimaa superintendent

Liivimaa superintendent oli 1622–1919 (1675-1919 Liivimaa kindralsuperintendent (harvem nimetatud Liivimaa ülemsuperintendent)) Liivimaa kõrgeim vaimulik juht (superintendent).

Vaata Liivimaa ja Liivimaa superintendent

Liivimaa-Moskva sõda

Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503.

Vaata Liivimaa ja Liivimaa-Moskva sõda

Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)

Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481) oli relvakonflikt aastatel 1480–1481 ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Pihkva vürstiriigi ning teda toetanud Moskva suurvürstiriigi vahel.

Vaata Liivimaa ja Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Vaata Liivimaa ja Liivlased

Linnakool (1428–1805)

Linnakool oli Eesti- ja Liivimaa linnades ja mõnes alevis keskajal ja uusajal tegutsenud saksakeelne koolitüüp, mis oli mõeldud linnaelanike poegadele alghariduse andmiseks.

Vaata Liivimaa ja Linnakool (1428–1805)

Liphart

Liphart (vene keeles Липгарт) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Liphart

Livländische Güterurkunden

"Livländische Güterurkunden" on keskaegse Vana-Liivimaa maavaldusürikute publikatsioon, mis katab peamiselt hilisema Liivimaa territooriumi.

Vaata Liivimaa ja Livländische Güterurkunden

Livoneesid

Livoneesid on Venemaa keisririigi hõbemündid, mida vermiti 1756.

Vaata Liivimaa ja Livoneesid

Livonia

Livonia võib tähendada.

Vaata Liivimaa ja Livonia

Lizumsi mõis

Lizumsi mõis (saksa keeles Lysohn, läti keeles Lizuma muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Velēna kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Lizumsi mõis

Lode mõis

Lode mõis (saksa keeles Lohdenhof, läti keeles Lodes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Skujene kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Lode mõis

Loppenowe

Loppenowe oli Liivimaa ja Eestimaa literaadisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Loppenowe

Lorenz Vestring

Lorenz Vestring (ka Lorenz Westring; suri 18. detsembril 1704) oli Liivimaa vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Lorenz Vestring

Louis-Antoine Leouzon Le Duc

Louis-Antoine Léouzon Le Duc (1815, Dijon, Prantsusmaa – 22. oktoober 1889, Pariis) oli Prantsuse ajakirjanik ja literaat.

Vaata Liivimaa ja Louis-Antoine Leouzon Le Duc

Luke kihelkond

Luke kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lude, Luhde, läti keeles Lugažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Liivimaa ja Luke kihelkond

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Vaata Liivimaa ja Luterlus

Luunja Keskkool

Luunja Keskkool on gümnaasium Tartumaal Luunja vallas Luunja alevikus.

Vaata Liivimaa ja Luunja Keskkool

Maakeel

Maakeel on eesti, lõunaeesti ja vadja keele varasem nimetus kõnelejate endi tarvituses, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu.

Vaata Liivimaa ja Maakeel

Maamarssal

Maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht (Liivimaa ordu maamarssal) ja hiljem kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse kõrgem ametnik.

Vaata Liivimaa ja Maamarssal

Maamiilits

Maamiilits on sõjaajalooline termin irregulaarsete ajutise iseloomuga maakaitsevägede kohta.

Vaata Liivimaa ja Maamiilits

Maarja

Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513 Maarja (ka neitsi Maarja, vanakreeka keeles Μαριάμ Mariám, lühemalt Μαρία María; heebrea keeles מרים Maryām; aramea keeles ܡܪܝܡ Mariam) on kristluse rajaja Jeesuse ema, kelle abikaasa oli puusepp Joosep ja kelle tegevuse peamine allikas on Uus Testament.

Vaata Liivimaa ja Maarja

Madisepäeva lahing

Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas, Viljandist umbes 11 kilomeetri kaugusel, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing.

Vaata Liivimaa ja Madisepäeva lahing

Madliena kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Madliena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Sissegal, läti keeles Madlienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Liivimaa ja Madliena kihelkond

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Vaata Liivimaa ja Magnus

Magnus von Hirschheydt

Magnus von Hirschheydt (sündinud 1981) on saksa ajaloolane, Tübingeni ülikooli õppejõud.

Vaata Liivimaa ja Magnus von Hirschheydt

Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740)

Magnus Wilhelm von Nieroth (vene: Магнус-Вильгельм фон Нирот) (u 1663 – 1740 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane, vabahärra (1687) ja Venemaa Keisririigi poliitik.

Vaata Liivimaa ja Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740)

Malev

Malev oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast.

Vaata Liivimaa ja Malev

Maljuta Skuratov

Grigori Sedovi maal "Ivan Julm ja Maljuta Skuratov" (1870) Grigori Lukjanovitš Skuratov-Belski (Григорий Лукьянович Скуратов-Бельский, rohkem tuntud kui Maljuta Skuratov (Малюта Скуратов); surnud 1. jaanuaril 1573) oli üks opritšnina juhtidest Ivan IV valitsusajal.

Vaata Liivimaa ja Maljuta Skuratov

Manufaktuur

Manufaktuur (manufacturus ladina k - käsitsi tehtavKõiv, M., Raudkivi, P., Keskaeg, 1996. Avita, Tallinn, lk 201-202 oli hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Inglise keeles kasutatakse väljendit putting-out system.

Vaata Liivimaa ja Manufaktuur

Mart Meier

Mart Meier (vene keeles Март Борисович või Мартин Георгиевич Мейер; 1902 Pärnu – 14. aprill 1939) oli eestlasest Nõukogude sõjaväelane (major).

Vaata Liivimaa ja Mart Meier

Martin Schultz von Ascheraden

Martin Schultz von Ascheraden (12. juuni 1617 – 16. märts 1682 Narva) oli Rootsi sõjaväelane, vabahärra.

Vaata Liivimaa ja Martin Schultz von Ascheraden

Martinus V

Martinus V (Oddone Colonna või Odo Colonna, 1368 – 20. veebruar 1431) oli paavst aastatel 1417–1431.

Vaata Liivimaa ja Martinus V

Matīši kihelkond

Matīši kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Matthäi, läti keeles Matīšu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Liivimaa ja Matīši kihelkond

Mati Laur

Mati Laur 2012. aastal Mati Laur esinemas 29. novembril 2014 toimunud seminaril "Läänemeri meets Ostsee" Mati Laur (sündinud 17. juunil 1955 Abja-Paluojal) on eesti ajaloolane.

Vaata Liivimaa ja Mati Laur

Matthias Budde

Mat(t)hias Budde (?–1591) oli Pommerist pärit aadlik, Taani diplomaat ja Liivimaa ametnik.

Vaata Liivimaa ja Matthias Budde

Matthias Thumser

Matthias Thumser Matthias Thumser (sündinud 24. septembril 1953 Hofis) on saksa ajaloolane, Balti Ajaloo Komisjoni esimees alates 2007.

Vaata Liivimaa ja Matthias Thumser

Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)

Maximilian II (31. juuli 1527 Viin – 12. oktoober 1576 Regensburg) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog 1564–1576.

Vaata Liivimaa ja Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)

Mārciena mõis

Mārciena mõis (saksa keeles Martzen, läti keeles Mārcienas muiža, ka Mārcienas pils) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Bērzaune kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Mārciena mõis

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Vaata Liivimaa ja Mõõgavendade ordu

Mõisamehed

Mõisamehed olid maa-aadli ratsateenistusse kuuluvad sõjamehed hiliskeskaegsel Eesti- ja Liivimaal.

Vaata Liivimaa ja Mõisamehed

Mõisnik

Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.

Vaata Liivimaa ja Mõisnik

Mēri mõis

Mēri mõis (saksa keeles Mehrhof, läti keeles Mēru muiža, ka Mēra muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Palsmane kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Mēri mõis

Meeskohus

Meeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.

Vaata Liivimaa ja Meeskohus

Meespäev

Meespäev (saksa keeles Manntag) oli Harju-Viru vasallide koosolek keskajal.

Vaata Liivimaa ja Meespäev

Meinecke von Schierstedt

Meinecke von Schierstedt (ka Meinecke von Schierstädt; surnud 1540) oli Preisimaa ja Liivimaa ametnik, Albrecht von Hohenzollerni ja Wilhelm von Hohenzollerni kaaskondalne.

Vaata Liivimaa ja Meinecke von Schierstedt

Meinhard

Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.

Vaata Liivimaa ja Meinhard

Melchior Hoffmann

thumb Melchior Hoffmann (ka Hofmann või Hoffman; umbes 1500 Schwäbisch Hall – 1543 Strasbourg) oli saksa reformatsioonitegelane ja anabaptistide juhte.

Vaata Liivimaa ja Melchior Hoffmann

Mellin

Mellini perekonna aadlivapp Mellin on Mecklenburgist pärit Rootsi, Eestimaa, Liivimaa ja Soome põlisaadli suguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Mellin

Mesilased (romaan)

"Mesilased" on Meelis Friedenthali 2012.

Vaata Liivimaa ja Mesilased (romaan)

Metsateadus

Tallinna Ülikooli ja Chiba Ülikooli teadurid kaardistamas metsa kolmemõõtmelist struktuuri. Luidja, Hiiumaa Metsateadus on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad.

Vaata Liivimaa ja Metsateadus

Metskond

Metskond on metsa majandamise üksus.

Vaata Liivimaa ja Metskond

Michael Andreas Barclay de Tolly

Vürst Barclay de Tolly vapp Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (vene keeles Михаил Богданович Барклай де Толли, Mihhail Bogdanovitš Barclay de Tolly; 27. detsember (16. detsember vkj) 1761 Pamūšis, Kuramaa hertsogiriik – 27. mai (14. mai vkj) 1818 Stilizini mõis, Ida-Preisimaa) oli Vene väejuht (kindralfeldmarssal; 1814).

Vaata Liivimaa ja Michael Andreas Barclay de Tolly

Mittesakslane

Mittesakslane (alamsaksa keeles undudesch, saksa keeles undeutsch) oli õiguslik staatus keskaegsel Liivimaal.

Vaata Liivimaa ja Mittesakslane

Moe mõis

Moe mõis (saksa keeles Muddis) oli rüütlimõis Järvamaal Ambla kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Moe mõis

Mood

16. sajandi Liivimaa naistemood. Albrecht Düreri joonistus (1521) Mood on mittesõnaliste märkide kogum, mis edastab teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta.

Vaata Liivimaa ja Mood

Mstislav Mstislavitš

Mstislav Mstislavitš (hüüdnimega Udaloi, vene keeles Мстислав Мстиславич Удатный, vene õigeusu ristinimi Fjodor; surnud 1228) oli Toropetsi vürst alates 1206.

Vaata Liivimaa ja Mstislav Mstislavitš

Muhu lahing

Muhu lahing (29. jaanuar – 3. veebruar 1227) oli sõjaline kokkupõrge end Muhu linnuses kaitsnud saarlaste ja neid rünnanud riialaste (Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, ristisõdijate, liivlaste, latgalite ja eestlaste) väe vahel.

Vaata Liivimaa ja Muhu lahing

Narva kindlus

Narva kindlus oli Narva linna kaitseehitis, enne seda eraldatud Narva Hermanni linnuse ja Narva vanalinna, Narva linnamüüri kaitserajatiste edasiarendus.

Vaata Liivimaa ja Narva kindlus

Narva lahing (1700)

Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.

Vaata Liivimaa ja Narva lahing (1700)

Narva piiramine (1700)

Narva piiramine oli Põhjasõja alguses Eestis 1700.

Vaata Liivimaa ja Narva piiramine (1700)

Natalja Lopuhhina

Natalja Lopuhhina. Lavrenti Serjakovi gravüür Natalja Lopuhhina (enne abielu von Balk; vene Наталья Фёдоровна Лопухина (фон Балк); 11. november 1699 – 11. mai 1763) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna õukonna riigidaam.

Vaata Liivimaa ja Natalja Lopuhhina

Nausküla mõis

Nausküla ehk Naukšēni mõis (saksa keeles Naukschen, varem Schwarzenbrunn, läti keeles Naukšēnu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Nausküla mõis

Nädalategu

Nädalategu (ka: ordinaarne tegu) oli teoorjuse vorm, mille aeg ja maht nädalas olid fikseeritud, vahel poolaastate kaupa.

Vaata Liivimaa ja Nädalategu

Näljahäda

Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.

Vaata Liivimaa ja Näljahäda

Nītaure kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Nītaure kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Nitau, läti keeles Nītaures draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Liivimaa ja Nītaure kihelkond

Nüüdisaegsed olümpiamängud

Olümpialipp Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.

Vaata Liivimaa ja Nüüdisaegsed olümpiamängud

Nekrut

Nekrut (vene keelest некрут Eerik Selli. Postijaamad riigi ja reisija teenistuses. Tallinn: Valgus, 1976.

Vaata Liivimaa ja Nekrut

Neuma

heksameetris luuletus neumanimede õppimiseks: Eptaphonus, strophicus, punctus, porrectus, oriscus, Virgula, cephalicus, clivis, quilisma, podatus, Scandicus et salicus, climacus, torculus, ancus Et pressus minor ac major, non pluribus utor. Neumakujud ja nimetused teatmeteosest "Meyers Konversationslexikon", 1885 Graduaal "Tu es Deus" kirjapanduna erinevates neumakirjaviisides Roomakatoliku koraaliraamat "Graduale Triplex" (Solesmes, 1979): noodijoontel kvadraatnotatsioon ehk kvadraatneumad, musta kirjaga Metzi neumad (ülal) ja punase kirjaga Sankt Galleni neumad (all) Neuma (kreeka keelest νεύμα, neuma 'märk', ka 'viibe') on noodikirja märk, mida kasutati keskajal meloodia kirjapanemiseks.

Vaata Liivimaa ja Neuma

Nicolaus Bergius

Nicolaus Bergius (ka Nicolaus (Nils) Berg; ladina Nicolaus Olai Bergius, Revaliensis; vene Николаус Олафсон Бергиус; 4. detsember 1658 Tallinn – 5. aprill 1706 Pärnu) oli rootsi vaimulik ja teoloog, Rootsi-aegne Liivimaa luterlik ülemsuperintendent.

Vaata Liivimaa ja Nicolaus Bergius

Nicolaus von Nauen

Nicolaus von Nauen (ka Nikolaus; suri 1253) oli Riia piiskop aastatel 1229–1253.

Vaata Liivimaa ja Nicolaus von Nauen

Nieroth

Nieroth (ka Neyroth; vene Нирот, Нирод) on Rootsi, Eestimaa, Liivimaa, Venemaa ja Soome aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Nieroth

Nikolai II

Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.

Vaata Liivimaa ja Nikolai II

Nikolai Maim

Ants Piibu ja Jüri Uluotsa mälestustahvel Tartu Ülikooli peahoones Nikolai Maim (26. veebruar 1884 Tartu – 10. jaanuar 1976 Orangeburg, New Yorgi osariik, USA) oli eesti õigusteadlane.

Vaata Liivimaa ja Nikolai Maim

Nurmiži mõis

Nurmiži mõis (saksa keeles Nurmis, varem Normishof, läti keeles Nurmižu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Riia kreisis Sigulda kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Nurmiži mõis

Odziena mõis

Odziena mõis (saksa keeles Odensee, läti keeles Odzienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Vietalva kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Odziena mõis

Ohtra Jürgen

Ohtra Jürgen (? – ?) oli 16. ja 17. sajandil Liivimaal tegutsenud eesti talupoeg, kes juhtis Liivi ja Rootsi-Poola sõjas Rootsi-meelseid eesti talupoegadest koosnevaid väesalkuSulev Vahtre, 1997.

Vaata Liivimaa ja Ohtra Jürgen

Oliwa rahu

Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.

Vaata Liivimaa ja Oliwa rahu

Ordukäsknik

Ordukäsknik ehk käsknik (saksa keeles (Ordens)gebietiger) oli Saksa ordu kõrgem ametnik, kes allus otseselt ordumeistrile (vastavalt piirkonnale kas kõrg- või maameistrile).

Vaata Liivimaa ja Ordukäsknik

Osilia

Osilia oli 1873.

Vaata Liivimaa ja Osilia

Otok

Otoki lossi varemed Otok (saksa keeles Woedtke) on küla Poola kirdeosas, Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Gryfice maakonnas.

Vaata Liivimaa ja Otok

Otto Friedrich von Fölkersahm

Suguvõsavapp Otto Friedrich von Fölkersahm (poola Otto Fryderyk Felkerzamb; 1641 – 27. november 1705) oli baltisaksa päritolu Rzeczpospolita riigitegelane ja sõjaväelane.

Vaata Liivimaa ja Otto Friedrich von Fölkersahm

Otto Friedrich von Pistohlkors

Otto Friedrich von Pistohlkors vanem (21. märts (10. märts vkj) 1754 Rutikvere mõis – 22. juuni (10. juuni vkj) 1831 Põltsamaa) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (major), Liivimaa maanõunik, kartograaf, kunstnik, arhitekt ja Rutikvere mõisnik.

Vaata Liivimaa ja Otto Friedrich von Pistohlkors

Otto Karl Hermann von Stackelberg

Parun Otto Karl Hermann von StackelbergAutor: Georg Friedrich Schlater (1804–1870) Otto Karl Hermann von Stackelberg (4. november (vkj 23. oktoober) 1800 – 6. november (vkj 25. oktoober) 1873 Imavere mõis) oli Liivimaa mõisnik ja Venemaa sõjaväelane (porutšik), parun.

Vaata Liivimaa ja Otto Karl Hermann von Stackelberg

Otto Kugelberg

Otto Mauritz Kugelberg (31. jaanuar 1843 Borg, Västra Harg, Östergötlandi lään – 31. jaanuar 1916 Stockholm) oli rootsi genealoog ja Rootsi Posti revident.

Vaata Liivimaa ja Otto Kugelberg

Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg

Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg Parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (vene keeles Отто Рейнгольд Людвиг Унгерн фон Штернберг; 5 vkj/16. august 1744, Vana-Kuuste mõis, Liivimaa – 3 vkj /14. august 1811 Tobolsk), tuntud ka kui Ungru krahv, oli Eestimaa aadlik, kes on tuntud tema kohta levitatud mereröövlilegendide kaudu.

Vaata Liivimaa ja Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg

Otto Reinhold Strömfelt

Vabahärra Otto Reinhold Strömfelt (15. jaanuar 1679 Liivimaa – 3. aprill 1746 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat.

Vaata Liivimaa ja Otto Reinhold Strömfelt

Otto Schenking

Otto Schenking (1554 Liivimaa – 1637 Sulejów, Poola) oli katoliiklik Võnnu piiskop aastatel 1587–1625.

Vaata Liivimaa ja Otto Schenking

Otto Schmidt

Otto Schmidti mälestuseks välja antud Nõukogude Liidu postmark Otto Friedrich Julius Schmidt (vene Отто Юльевич Шмидт; läti Oto Šmits; 30. september 1891 Mahiloŭ, Mogiljovi kubermang – 7. september 1956 Moskva) oli Nõukogude Liidu matemaatik, astronoom, geofüüsik, polaaruurija, riigitegelane, akadeemik ja Nõukogude Liidu kangelane.

Vaata Liivimaa ja Otto Schmidt

Otto Vellingk

Krahv Otto Vellingk (Otto Wellingk; 1649 Jaama, Ingeri – 19. mai 1708 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Otto Vellingk

Otto von Uexküll (surnud 1601)

Otto von Uexkülli hauaplaat Tallinna toomkirikus.Arent Passer Otto von Uexküll (Otto Yxkull; maetud 3. veebruaril 1601) oli Rootsi sõjaväelane feldmarssal (1594), Virumaa maanõunik ja Narva asehaldur (1599).

Vaata Liivimaa ja Otto von Uexküll (surnud 1601)

Ozoli mõis (Dikļi kihelkond)

Ozoli mõis (saksa keeles Lappier, läti keeles Ozolmuižas pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Ozoli mõis (Dikļi kihelkond)

Pahlen

Pahlen, õigemini von der Pahlen (vene keeles фон дер Пален) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Pahlen

Paide piiramine (1558)

Paide piiramine toimus 1558.

Vaata Liivimaa ja Paide piiramine (1558)

Paju mõis

Paju mõisa peahoone Paju mõisa park Paju mõis, ka Liellugaži mõis (saksa keeles Luhde-Großhof, läti keeles Liellugažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Paju mõis

Parrot

Parrot võib tähendada järgmist.

Vaata Liivimaa ja Parrot

Pati mõis

Pati mõis (saksa keeles Pattenhof) oli riigimõis Liivimaal Pärnu kreisis Saarde kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Pati mõis

Patkul

Patkul (Patkull, Pattkul, Pattkull) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Patkul

Paul Bassen-Spiller

Paul Bassen-Spiller (11. juuli 1892 Kuressaare (teistel andmetel Tallinn) – 1. detsember 1962 Uetersen, Schleswig-Holstein Lääne-Saksamaa) oli baltisaksa päritolu Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata Liivimaa ja Paul Bassen-Spiller

Paul Johannes Borkmann

Paul Johannes Borkmann VR I/3 (kuni 1935 Paul Borkmann; 3. vkj/15. aprill 1891 Vana-Kuuste vald, Tartumaa Liivimaa – 14. september 1936 Tartu) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Vaata Liivimaa ja Paul Johannes Borkmann

Paul Jordan

Paul Eduard Jordan (vene: Павел Августович Иордан; 3/15. aprill 1825 Tallinn – 17. veebruar 1894 Tallinn) oli baltisaksa ajaloolane ja statistik, statistiliste andmete kogumise süsteemi üks rajajaid.

Vaata Liivimaa ja Paul Jordan

Paul Kerese Malemaja

Paul Kerese Malemaja, aprill 2010 Paul Kerese Malemaja on maja Tallinnas aadressil Vene tänav 29.

Vaata Liivimaa ja Paul Kerese Malemaja

Paul Paulsohn

Paul Paulsohn (sündinud 18. sajandil) oli Eesti arstiteadlane.

Vaata Liivimaa ja Paul Paulsohn

Paulus II

Paulus II (Pietro Barbo, 23. veebruar 1417 – 26. juuli 1471) oli paavst 1464–1471.

Vaata Liivimaa ja Paulus II

Paykull

Paykull, varem ka Paydkull, Paytkull, Paiküll ja Paykel (vene keeles Пайкуль) on Liivimaalt pärit aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Paykull

Pärnu ajalugu

Pärnu ajalugu on ülevaade Pärnu linna ajaloost.

Vaata Liivimaa ja Pärnu ajalugu

Pärnu vojevoodkond

Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Vaata Liivimaa ja Pärnu vojevoodkond

Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee

Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee oli endisest Liivimaa kitsarööpmelisest juurdeveoraudtee Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliinist Eesti territooriumile jäänud osa.

Vaata Liivimaa ja Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee

Pärnumaa

Pärnumaa on Eesti ajalooline maakond, mis tekkis 16.–18.

Vaata Liivimaa ja Pärnumaa

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Vaata Liivimaa ja Põhja-Euroopa

Põhjamaade seitsmeaastane sõda

Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi keeles Nordiska sjuårskriget, taani keeles Den Nordiske Syvårskrig, poola keeles I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.

Vaata Liivimaa ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Vaata Liivimaa ja Põhjasõda

Põhjasõda Eesti alal

Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.

Vaata Liivimaa ja Põhjasõda Eesti alal

Põltsamaa

Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.

Vaata Liivimaa ja Põltsamaa

Põltsamaa Muuseum

Põltsamaa Muuseum paikneb Põltsamaa lossihoovis Põltsamaa Muuseum on muuseum Põltsamaa linnas.

Vaata Liivimaa ja Põltsamaa Muuseum

Põltsamaa staarostkond

Põltsamaa staarostkond (poola keeles Starostwo Oberpahlen) oli Tartu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, keskusega Põltsamaal.

Vaata Liivimaa ja Põltsamaa staarostkond

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.

Vaata Liivimaa ja Peeter I

Per Banér

Per Banér Per Gustafsson Banér (ka Peter (Peder) Baner; 28. juuni 1588 Djursholm – 13. juuli 1644 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Per Banér

Perekonnanimi

Perekonnanimi (ka perenimi) on inimesele tavaliselt isalt päritav nimi.

Vaata Liivimaa ja Perekonnanimi

Peter Carl Fabergé

thumb Peter Carl Fabergé (ka Karl Gustavovitš Fabergé; 30. mai (18. mai vkj) 1846 Peterburi – 24. september 1920 Lausanne) oli Venemaa kullassepp, kes sai tuntuks eelkõige oma rikkalikult juveelidega kaunistatud väärismetallist lihavõttemunadega.

Vaata Liivimaa ja Peter Carl Fabergé

Peter Essen

Peter Essen. George Dawe' maal Talvepalee Ermitaaži Isamaasõja galeriis Krahv Peter Esseni vapphttp://gerbovnik.ru/arms/1816.html#0 Герб графа Эссен Peter Essen (vene Пётр Кириллович (Христианович) Эссен; 22. august (vkj 11. august) 1772 Liivimaa – 5.

Vaata Liivimaa ja Peter Essen

Peter Sniker

Peter Sniker, ka Snikers (25. november 1875 Skulte, Liivimaa – 5. detsember 1944 Riia) oli arstiteadlane.

Vaata Liivimaa ja Peter Sniker

Peter Wetberg

Peter Wetberg (ka Petrus Wettberg, Wettberch, Wetberch) (suri enne 14. novembrit 1491) oli Saare-Lääne piiskop 1471–1491.

Vaata Liivimaa ja Peter Wetberg

Petrus Bünemann

Petrus (ka Peter) Bünemann (allikates ka Buneman; umbes 1555 Liivimaa – umbes 1597 Juuru) oli Eestimaa vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Petrus Bünemann

Philipp von Scheiding

Philipp von Scheiding, 1629 Philipp von Scheiding (ka Filip või Philip Scheding) (10. august 1578 Arboga – 9. juuni 1646 Tallinn) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat.

Vaata Liivimaa ja Philipp von Scheiding

Philipp Willigerod

Philipp Willigerod (ka Philipp Willigerode ja Johann Conrad Philipp Willigerode; 15. juuni 1779 – 1. aprill 1848) oli Eesti pedagoog ja ajaloolane.

Vaata Liivimaa ja Philipp Willigerod

Pilar von Pilchau

Pilar von Pilchau (vene: Пиллар фон Пильхау) oli baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Pilar von Pilchau

Pistohlkors

Pistohlkors (ka Pistolekors) on rootsi päritolu Rootsi, Liivimaa, Eestimaa ja Soome aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Pistohlkors

Piusa jõgi

Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis.

Vaata Liivimaa ja Piusa jõgi

Pjotr Šuiski

Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).

Vaata Liivimaa ja Pjotr Šuiski

Pljussa vaherahu

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.

Vaata Liivimaa ja Pljussa vaherahu

Pontus Fredrik De la Gardie

Pontus Fredrik De la Gardie. Krahv Pontus Fredrik De la Gardie (Pontius Friedrich de la Gardie; 4. oktoober 1630 Runsa mõis, Upplands Väsby vald, Uppland – 9. oktoober 1692 Stockholm) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, krahv Jakob De la Gardie poeg, Magnus Gabriel De la Gardie ja Axel Julius De la Gardie vend.

Vaata Liivimaa ja Pontus Fredrik De la Gardie

Poola aeg

Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.

Vaata Liivimaa ja Poola aeg

Poola ajalugu

Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.

Vaata Liivimaa ja Poola ajalugu

Poola pärilussõda

Poola pärilussõda (1733–1738) oli suur Euroopa sõda vürstide valduste pärast, mis tekkis Poola kodusõjast Poola kuninga August II pärija üle, mida teised Euroopa suurvõimud laiendasid oma riiklike huvide kaitseks.

Vaata Liivimaa ja Poola pärilussõda

Poolmõis

Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.

Vaata Liivimaa ja Poolmõis

Puttkamer

Puttkameride vapp Puttkamer oli Saksamaa Hinterpommerni päritolu aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Puttkamer

Raamat

Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.

Vaata Liivimaa ja Raamat

Rahva ja eluruumide loendus

Rahva ja eluruumide loendus (edaspidi lühiduse huvides rahvaloendus) on protsess, kus mingil kindlapiirilisel maa-alal, kasutades selleks ettevalmistatud isikuid ja metoodikat, viiakse läbi olevate elanike ja eluruumide loendus.

Vaata Liivimaa ja Rahva ja eluruumide loendus

Ratsanikesõda

Ratsanikesõda oli relvakonflikt Poola ja Saksa ordu vahel aastatel 1519–1521.

Vaata Liivimaa ja Ratsanikesõda

Rauna kihelkond

Rauna kihelkond (saksa keeles Kirchpiel Ronneburg, läti keeles Raunas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Liivimaa ja Rauna kihelkond

Rautina järv

Rautina järv (ka Kaagjärv ja Rautite järv) on järv Valgamaal Valga vallas Pugritsa külas, Valgast 8 km ida pool.

Vaata Liivimaa ja Rautina järv

Räpina kihelkond

Räpina kihelkond (lühend Räp; võru keeles Räpinä kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Rappin) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaal.

Vaata Liivimaa ja Räpina kihelkond

Rüütlimõis

Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.

Vaata Liivimaa ja Rüütlimõis

Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern

Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern (27. juuni 1778 Urvaste mõis – 26. november 1858 Urvaste) oli Eesti jurist ja Liivimaa aadli liberaalse rühmituse juhte.

Vaata Liivimaa ja Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern

Reinhold Johann von Fersen

Reinhold Johan von Fersen Krahv Reinhold Johann von Fersen (1646 Tallinn – 1716 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane ja sõjamees.

Vaata Liivimaa ja Reinhold Johann von Fersen

Rembert von Funcken (1646−1709)

Rembert von Funcken (1632 – 3. veebruar 1709 Riias) oli Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) ja riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Rembert von Funcken (1646−1709)

Renessanssmuusika

Renessanssmuusika on üldlevinud muusikaajaloo periodiseerimise kontseptsiooni kohaselt lääne muusika, mis on loodud vahemikus umbes 1430–1600.

Vaata Liivimaa ja Renessanssmuusika

Rennenkampff

Rennenkampff on Vestfaalist pärit Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Rennenkampff

Reutern

Reutern suguvõsa krahvivapp Reutern (vene keeles Рейтерн) oli Lübeckist pärit Liivimaa ja Venemaa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Reutern

Richter

Richter on Sileesia päritolu Poola, Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Richter

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.

Vaata Liivimaa ja Riia ajalugu

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Vaata Liivimaa ja Riia asehaldurkond

Riia õigus

Riia õigus on Riias keskajast kuni 19. sajandini kehtinud õigusnormide kogum.

Vaata Liivimaa ja Riia õigus

Riia lahing (1198)

Riia lahing oli 1198.

Vaata Liivimaa ja Riia lahing (1198)

Riia lahing (1210)

Riia lahing oli kuralaste katse vallutada Riia linna 1210.

Vaata Liivimaa ja Riia lahing (1210)

Riia lahing (1215)

Riia lahing oli 1215.

Vaata Liivimaa ja Riia lahing (1215)

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Vaata Liivimaa ja Riia peapiiskopkond

Riia piiskopkond (õigeusu kirik)

Riia piiskopkond (läti keeles Rīgas eparhija) on Läti Õigeusu Kiriku piiskopkond Läti lääneosas.

Vaata Liivimaa ja Riia piiskopkond (õigeusu kirik)

Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend

Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend loetleb kronoloogilises järjestuses katoliku kiriku Riia piiskoppe ja Riia peapiiskoppe ning nende eelkäijateks olnud Liivimaa ehk Üksküla piiskoppe.

Vaata Liivimaa ja Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend

Ringi 1

Ringi 1 on hoone Pärnus aadressil Ringi tänav 1.

Vaata Liivimaa ja Ringi 1

Ristisõdijate riigid

Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega Väike-Aasia ja ristisõdijate riigid u aastal 1140 Ristisõdijate riigid olid mitmed enamasti 12.

Vaata Liivimaa ja Ristisõdijate riigid

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Vaata Liivimaa ja Ristisõjad

Robert Douglas

Robert Douglas Krahv Robert Douglas (17. märts 1611 Standingstone, Šotimaa – 28. mai 1662 Blasieholmen, Stockholm) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik.

Vaata Liivimaa ja Robert Douglas

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Vaata Liivimaa ja Rootsi aeg

Rootsi ajalugu

Rootsi ajalugu on ülevaade Rootsi riigi territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest ja Rootsi kuningriigi ajaloost.

Vaata Liivimaa ja Rootsi ajalugu

Rootsi dominioonid

Rootsi kuningriigi dominioonid (rootsi keeles Svenska besittningar) olid Rootsi krooni (kuningriigi) kontrolli all olevad territooriumid, mis aga ei olnud täielikult integreeritud Rootsi kuningriigi koosseisu.

Vaata Liivimaa ja Rootsi dominioonid

Rootsi laenud eesti keeles

Rootsi laenud on (uus)rootsi keelest eesti keelde tulnud laentüved.

Vaata Liivimaa ja Rootsi laenud eesti keeles

Rootsi Pommeri

Rootsi Pommeri oli Läänemere rannikul tänase Saksamaa ja Poola territooriumil asunud Rootsi dominioon aastatel 1630–1815.

Vaata Liivimaa ja Rootsi Pommeri

Rootsi suurvõimu ajastu

Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.

Vaata Liivimaa ja Rootsi suurvõimu ajastu

Rootsi Wismar

Rootsi Wismar oli aastatel 1630–1815 Rootsi dominioon, mis vastas ligikaudu tänapäevastele Wismari linna piiridele.

Vaata Liivimaa ja Rootsi Wismar

Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.

Vaata Liivimaa ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda (1617–1618)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.

Vaata Liivimaa ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618)

Ropaži kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Ropaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rodenpois, läti keeles Ropažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Liivimaa ja Ropaži kihelkond

Rosen (valge)

Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp Roseni (valge) suguvõsa vabahärravapp Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Rosen (valge)

Rubene kihelkond

Rubene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Papendorf, läti keeles Rubenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Liivimaa ja Rubene kihelkond

Ruckteschell

Suguvõsast on mainitud 1683 Jakob Ruckteschelli, kes oli Liivimaal koduõpetaja von Mengdenite juures Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.

Vaata Liivimaa ja Ruckteschell

Rudolph Felix Bauer

Rudolph Felix Bauer Rudolph Felix Bauer (ka Rudolf Friedrich Bauer ja Adolf Rudolf Fredrik Bauer; vene keeles Рудольф Феликс Бауэр, Rodion Baur (Bour), Родион Христианович Баур (Боур); 1667–1717) oli Holsteinist pärit sõjaväelane Peeter I teenistuses.

Vaata Liivimaa ja Rudolph Felix Bauer

Ruhja kihelkond

Ruhja kihelkond ehk Rūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rujen, läti keeles Rūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis kuni 1889.

Vaata Liivimaa ja Ruhja kihelkond

Rupert de Grave

Rupert de Grave (ka Robert, Ropert, Ruprecht; enne 1485 – märts 1535) oli Liivi ordu liige ja Viljandi komtuur aastatel 1518–1535.

Vaata Liivimaa ja Rupert de Grave

Rutger Lüdinghausen-Wulff

Rutger Lüdinghausen-Wulff (ka Wulf genannt Lüdinghausen) oli Liivi ordu liige ja viimane Pärnu komtuur.

Vaata Liivimaa ja Rutger Lüdinghausen-Wulff

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Vaata Liivimaa ja Rzeczpospolita

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane). Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Episcopatus Osiliensis) oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad (koos hilisema parem-kalda Pärnumaa ja Hiiu saarega) ja Saaremaad.

Vaata Liivimaa ja Saare-Lääne piiskopkond

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Vaata Liivimaa ja Saaremaa

Saaremaa ajalugu

Saaremaa ajalugu on ülevaade Saaremaa ajaloost.

Vaata Liivimaa ja Saaremaa ajalugu

Saaremaa lahing (1222)

Saaremaa lahing oli 1222.

Vaata Liivimaa ja Saaremaa lahing (1222)

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Vaata Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond

Sadama

Sadama on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas.

Vaata Liivimaa ja Sadama

Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.

Vaata Liivimaa ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929.

Vaata Liivimaa ja Saksa ordu

Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L)

See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega L: Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid.

Vaata Liivimaa ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L)

Salatsi kihelkond

Salatsi kihelkond ehk Salacgrīva kihelkond, ka Salaca kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Salis, läti keeles Salacgrīvas draudzes novads, ka Salacas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Liivimaa ja Salatsi kihelkond

Salomo Heinrich Vestring

Salomo Heinrich Vestring (1663 Pärnu – 9. mai (vkj 28. aprill) 1749 Pärnu) oli Liivimaa vaimulik ja kirjamees.

Vaata Liivimaa ja Salomo Heinrich Vestring

Salomon Henning

Salomon Henning (läti keeles Zalomons Hennings; 1528 Weimar – ukj 29. november 1589 Kuramaa) oli Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriigi ametnik ning kroonik.

Vaata Liivimaa ja Salomon Henning

Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc.

"Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc" esimese köide tiitelleht "Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc." on Johann Christoph Brotze (1742–1823) koostatud 10-köiteline käsikirjaline teos.

Vaata Liivimaa ja Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc.

Samuel Nilsson

Samuel Nilsson, Hässle mõisast (surnud 1607 Tartu lähedal) oli Rootsi sõjaväelane ja Narva asehaldur (1601–1607).

Vaata Liivimaa ja Samuel Nilsson

Søren Norby

Søren Norby (umbes 1525) Søren Norby (ka Severin Norbi; surnud märtsis 1530) oli Taani mereväejuht ning ametnik kuningas Hansu ja Christian II teenistuses.

Vaata Liivimaa ja Søren Norby

Sõrve tuletorn

Vaade Sõrve majakale sääre poolt Tuletorni ümbrus Sõrve tuletorn (reg. nr 935) on Saare maakonnas Sõrve säärel Saaremaa vallas Sääre külas asuv tuletorn.

Vaata Liivimaa ja Sõrve tuletorn

Sēlpilsi kreis

Sēlpilsi kreis (saksa keeles Oberhauptmannschaft Selburg) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal aastatel 1819–1917.

Vaata Liivimaa ja Sēlpilsi kreis

Sēlpilsi muinaslinnus

Linnuse ase 1930. aastatel (Daugava vastaskaldal). Sēlpilsi muinaslinnus oli seelide muinasaegne linnus Daugava jõe vasakul kaldal tänapäeva Läti Sala piirkonna territooriumil.

Vaata Liivimaa ja Sēlpilsi muinaslinnus

Schilling

Schilling on Saksa päritolu aadlisuguvõsa, kelle esindajaid oli ka Eestimaal ja Liivimaal.

Vaata Liivimaa ja Schilling

Schlippenbach

Schlippenbach oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.

Vaata Liivimaa ja Schlippenbach

Schwebs

Schwebs (vene keeles Швебс) oli Ida-Preisimaalt Wehlaust pärit aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Schwebs

Seda (Leedu)

Seda on linn Leedus Mažeikiai rajoonis, Seda valla halduskeskus.

Vaata Liivimaa ja Seda (Leedu)

Seritsa lahing

Seritsa lahing (vene: Битва на реке Серице) oli 26. augustil 1501 Liivimaa-Moskva sõjas peetud lahing Liivimaa ja venelaste väe vahel, mille esimesed võitsid.

Vaata Liivimaa ja Seritsa lahing

Sidgunda

Sidgunda (vananenud läti kirjanduses ka Rikteres muiža (Riktere mõis) või Riktere, saksapäraselt Siggund) on küla (vidējciems) Lätis Sigulda piirkonna Mālpilsi vallas.

Vaata Liivimaa ja Sidgunda

Sievers (aadlisuguvõsa)

Sievers (vene keeles Сиверс) on Lübeckist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Sievers (aadlisuguvõsa)

Sigismund August (Mecklenburg)

Sigismund August von Mecklenburg (11. november 1560 – 5. september 1600) oli Mecklenburgi (mitte valitsev) hertsog, Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I noorim poeg.

Vaata Liivimaa ja Sigismund August (Mecklenburg)

Sigismund Sege

Sigismund Sege (ka Sigismund Segius; suri 22. veebruaril 1698) oli Liivimaa vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Sigismund Sege

Sigulda

Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.

Vaata Liivimaa ja Sigulda

Sigulda mõis

Sigulda mõis. Sigulda ordulinnuse värav Sigulda mõis (saksa keeles Schloß Segewold, läti keeles Siguldas muiža, ka Siguldas pilsmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Sigulda kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Sigulda mõis

Simon von Rietberg

Krahv Simon von Rietberg (surnud enne juunit 1523) oli Liivi ordu liige ja Tallinna komtuur aastatel 1516–1523.

Vaata Liivimaa ja Simon von Rietberg

Sivers (Õisu)

Sivers (saksa keeles Sivers a. d. H. Euseküll, ′Sivers Õisu kojast′, eristamaks neid teistest Siversi-nimelistest suguvõsadest) on Taanist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Sivers (Õisu)

Skangaļi mõis

Skangaḷi mõis (saksa keeles Skangal, läti keeles Skangaļu muiža, ka Skangaḷes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Volmari kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Skangaļi mõis

Skujene kihelkond

Skujene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schujen, läti keeles Skujene draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Liivimaa ja Skujene kihelkond

Sloka kihelkond

Sloka kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schlock, läti keeles Slokas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Liivimaa ja Sloka kihelkond

Smiltene kihelkond

Smiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Smilten, läti keeles Smiltenes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Liivimaa ja Smiltene kihelkond

Smolino järv

Smolino järv (vene keeles Смолинское) on järv Venemaa Pihkva oblastis Palkino rajoonis.

Vaata Liivimaa ja Smolino järv

Smolino lahing

Smolino lahing (ka Smolina lahing) oli Liivimaa-Moskva sõja ajal 1502.

Vaata Liivimaa ja Smolino lahing

Soome ajalugu

Soome ajalugu on ülevaade tänapäeva Soome ajaloost.

Vaata Liivimaa ja Soome ajalugu

Soome keskaeg

Soome keskaeg on ülevaade Soome ajaloost 12.–16. sajandini.

Vaata Liivimaa ja Soome keskaeg

Sooru mõis

Sooru mõis (saksa keeles Soorhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Luke kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Sooru mõis

Spilve lahing

Spilve lahing oli Põhjasõja käigus 21.

Vaata Liivimaa ja Spilve lahing

Staël von Holstein

Staël von Holsteini vapikilp Stael von Holsteini aadli- ja parunivapp Staël von Holstein on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Staël von Holstein

Stackelberg

Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Stackelberg

Stāmeriena mõis

Stāmeriena mõis (saksa keeles Stomersee, läti keeles Stāmerienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Stāmeriena mõis

Stenbock

Stenbock oli Rootsist pärit aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Stenbock

Stopiņi mõis

Stopiņi mõis (saksa keeles Stopiushof, ka Jägelshof, läti keeles Stopiņu muiža) oli Riia linnamõis, varem rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ikšķile kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Stopiņi mõis

Straelborn

Straelborn ja Strahlborn, ka Stralborn (vene keeles Штральборн) on Vestfaalist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Straelborn

Straupe kihelkond

Straupe kihelkond, harvem ka Raupa kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Roop, läti keeles Straupes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Liivimaa ja Straupe kihelkond

Suntaži kihelkond

Riia kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Suntaži kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Sunzel, läti keeles Suntažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis.

Vaata Liivimaa ja Suntaži kihelkond

Suntaži mõis

Suntaži mõisa peahoone Suntaži mõis (saksa keeles Schloß Sunzel, varem Sunstelle; läti keeles Suntažu muiža, ka Suntažu pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Suntaži mõis

Superintendent

Superintendent (ladina keeles superintendens) oli reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht.

Vaata Liivimaa ja Superintendent

Surnuaiapüha

Surnuaiapüha (ka kabelipüha või kalmistupüha) on tähtpäev, mil surnuaial mälestatakse surnuid.

Vaata Liivimaa ja Surnuaiapüha

Suur nälg

Näljakangur Palmse külas Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda.

Vaata Liivimaa ja Suur nälg

Suur reduktsioon

Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.

Vaata Liivimaa ja Suur reduktsioon

Taani sõjakäik Saaremaale

Taani sõjakäik Saaremaale oli 1206.

Vaata Liivimaa ja Taani sõjakäik Saaremaale

Tallinna ajalugu

Käesolevas artiklis käsitletakse Tallinna ajalugu.

Vaata Liivimaa ja Tallinna ajalugu

Tallinna komandandimaja

Tallinna komandandimaja, 2003 Tallinna komandandimaja (ehk Toompea komandandi maja) on Tallinnas aadressil Toompea 1 asuv barokkstiilis hoone.

Vaata Liivimaa ja Tallinna komandandimaja

Tallinna piiramine (sügis 1223)

Tallinna piiramine toimus 1223.

Vaata Liivimaa ja Tallinna piiramine (sügis 1223)

Tallinna sõjasadam

Aleksei Bogoljubovi maal Tallinna sadamast (1853) Tallinna sõjasadam oli Peeter I poolt Tallinnas Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, mis tegutses kuni 1857.

Vaata Liivimaa ja Tallinna sõjasadam

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee VõrumaalKiiruskaamera Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2, rahvusvahelise E-tee (Tallinna–Tartu–Luhamaa maantee) tähis E263) on Eesti pikim maantee pikkusega 284,555 km.

Vaata Liivimaa ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee

Taluperemees

(Talu)peremees on talu eest vastutav isik ning talu omanik või rentnik, ühtlasi talurahva liige.

Vaata Liivimaa ja Taluperemees

Tartu ajalugu

Tartu ajalugu on ülevaade Lõuna-Eesti ja Põhja-Liivimaa suurima linna Tartu ajaloost.

Vaata Liivimaa ja Tartu ajalugu

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut on Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna allüksus (kuni 2015. aasta lõpuni kuulus instituut Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda).

Vaata Liivimaa ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

Tartu Ülikooli ajalugu

Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.

Vaata Liivimaa ja Tartu Ülikooli ajalugu

Tartu õuekohus

Tartu õuekohus (rootsi keeles Dorpats hovrätt) oli Liivi-, Ingeri- ja Karjala kindralkubermangu kõrgeim kohtuorgan (õuekohus) Tartus.

Vaata Liivimaa ja Tartu õuekohus

Tartu linna kassatähed

Tartu linna kassatähed olid käibel Põhja-Liivimaal ja Eestimaal aastail 1812–1837.

Vaata Liivimaa ja Tartu linna kassatähed

Tartu maks

Tartu maks oli Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.

Vaata Liivimaa ja Tartu maks

Tartu piiramine (1656)

Tartu piiramine oli 1656.

Vaata Liivimaa ja Tartu piiramine (1656)

Tartu staarostkond

Tartu staarostkond oli Tartu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus (üks viiest staarostkonnast) Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, keskusega Tartu linnas.

Vaata Liivimaa ja Tartu staarostkond

Tartu vojevoodkond

Tartu vojevoodkond Rzeczpospolitas Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Vaata Liivimaa ja Tartu vojevoodkond

Taube

Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Taube

Teoorjus

Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.

Vaata Liivimaa ja Teoorjus

Theoderich (Eestimaa piiskop)

Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227.

Vaata Liivimaa ja Theoderich (Eestimaa piiskop)

Theodor Heinrich Beise

Theodor Heinrich Beise (18. jaanuar 1818 Liivimaa – 27. juuli 1878 Tartu) oli baltisaksa jurist ja publitsist.

Vaata Liivimaa ja Theodor Heinrich Beise

Theodor Käärik

Theodor Andreas Käärik (10. november 1889 Kärksi küla Viljandi vald Liivimaa – 3. detsember 1940 Tallinn Eesti) oli eesti riigiametnik ja Eesti sõjaväe looja.

Vaata Liivimaa ja Theodor Käärik

Theodor von Balk

Theodor von Balk (ka Friedrich von Balken; vene Фёдор Николаевич фон Балк (фон Балкен); 1670 – 1738/39 Moskva) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.

Vaata Liivimaa ja Theodor von Balk

Thomas Polus

Tomas Polus Krahv Thomas Polus (1634 Tallinn – 24. märts 1708 Stockholm) oli Rootsi riigitegelane, kantseleinõunik, Karl X Gustavi lese Hedvig Eleonora sekretär 1671–1676 ja Karl XII informaator (õpetaja).

Vaata Liivimaa ja Thomas Polus

Tirza mõis

Vaade mõisa häärberile Tirza mõis (saksa keeles Schloß Tirsen-Windetz, läti keeles Tirzas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Tirza kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Tirza mõis

Toll (aadlisuguvõsa)

Toll (vene фон Толль) on aadlisugukond, mille liikmed loevad end pärinevaks Madalmaadest ning põlvnevaks Wittenbergi ülikoolis õppinud ning koos hertsog Magnusega Saaremaale saabunud kirjutajast Lucas Tollist.

Vaata Liivimaa ja Toll (aadlisuguvõsa)

Toolse ordulinnus

Droonivideo Toolse ordulinnusest 2021. aasta sügisel 250x250px 250x250px Vaade linnusele õhust Toolse ordulinnus (saksa keeles Tolsburg, algul Vredeborch) on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471.

Vaata Liivimaa ja Toolse ordulinnus

Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland

"Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" on August Wilhelm Hupeli valgustuslikus vaimus koostatud topograafia (kohtade kirjeldus) Eesti- ja Liivimaast.

Vaata Liivimaa ja Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland

Torņakalns

Torņakalnsi asendikaart Torņakalns on asum Lätis, Riia linna Zemgale eeslinna osa pindalaga 3,210 km².

Vaata Liivimaa ja Torņakalns

Tori hobune

Tori tõu täkk Uuras Tori hobune on Eestis aretatud hobusetõug.

Vaata Liivimaa ja Tori hobune

Tori valla lipp

Tori valla lipp alates 2019 Tori valla lipp on Eesti haldusüksuse Tori valla lipp.

Vaata Liivimaa ja Tori valla lipp

Trikāta kihelkond

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Trikāta kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Trikaten, läti keeles Trikātas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.

Vaata Liivimaa ja Trikāta kihelkond

Tukumsi kreis

Tukumsi kreis (saksa keeles Oberhauptmannschaft Tukkum) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal aastatel 1819–1917.

Vaata Liivimaa ja Tukumsi kreis

Turaida vaherahu

Turaida ehk Toreida vaherahu oli Liivimaa ristisõja ajal, 1212.

Vaata Liivimaa ja Turaida vaherahu

Tuuleenergia

Aseriaru tuulepark Aseri vallas Tuulegeneraator Tuuleenergia on taastuvenergia liik, mille puhul tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks.

Vaata Liivimaa ja Tuuleenergia

Tuuleveski

Kolm levinumat tuuliku toimimismehhanismi Kuremaa mõisa tuuleveski Aaspere mõisa tuuleveski Tuuleveski ehk tuulik on ajam või ehitis, mis muundab tuule kineetiline energia mehaaniliseks energiaks ehk saab tööks vajaliku energia tuulest.

Vaata Liivimaa ja Tuuleveski

Uexküll

Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Uexküll

Ulrich (Pilkuse)

Ulrich (saksa keeles Ulrich a. d. H. Bremenhof, ′Ulrich Pilkuse kojast′, eristamaks neid teistest Ulrichi-nimelistest suguvõsadest) oli Brandenburgist pärit rae- ja aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Ulrich (Pilkuse)

Umurga kihelkond

Umurga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ubbenorm, läti keeles Umurgas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Liivimaa ja Umurga kihelkond

Ungern-Sternberg

Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Vaata Liivimaa ja Ungern-Sternberg

Ungurmuiža mõis

Ungurmuiža mõisa peahoone 2000. aastal Ungurmuiža mõis, ka Unguri mõis (saksa keeles Orellen, läti keeles Ungurmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Ungurmuiža mõis

Uputus (Poola)

Uputuseks nimetatakse sündmusi Poola (Rzeczpospolita) ajaloos, mis leidsid aset aastatel 1648–1667.

Vaata Liivimaa ja Uputus (Poola)

Urbanus IV

Urbanus IV (Jacques Pantaléon; 1195 või 1200 – 2. oktoober 1264) oli paavst 1261–1264.

Vaata Liivimaa ja Urbanus IV

Urbanus V

Urbanus V (Guillaume de Grimoard, 1310 – 19. detsember 1370) oli paavst 1362–1370.

Vaata Liivimaa ja Urbanus V

Uue-Põltsamaa mõis

Uue-Põltsamaa mõis (saksa keeles Neu-Oberpahlen) oli mõis Viljandimaal Põltsamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas.

Vaata Liivimaa ja Uue-Põltsamaa mõis

Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.

Vaata Liivimaa ja Uusikaupunki rahu

Vaartu mõis

Vaartu mõisa peahoone (1999) Vaartu mõis ehk Zvārtava mõis (saksa keeles Adsel-Schwartzhoff, läti keeles Zvārtavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Vaartu mõis

Vabadik

Vabadikud olid kesk- ja uusajal, alates 15. sajandist kuni 1930. aastateni Liivimaa, Eesti ja Läti aladel elanud kehviktalupojad, kel oli maad vähe või polnud seda üldse.

Vaata Liivimaa ja Vabadik

Vaeslastekohus

Vaeslastekohus (vene keeles (Сиротские Суды, saksa keeles Waisengericht) oli hoolekande- ja eestkosteasjadega tegelenud erikohus. 1646. aastal loodi Liivimaal igas maakonnas maavaeslastekohtud, mis tegelesid aadli eestkoste ja hoolekandeasjade lahendamisega. Toonase Liivimaa tänase Eesti piiresse jääval alal tegutsesid maavaeslastekohtud Tartus, Pärnus ja Kuressaares.

Vaata Liivimaa ja Vaeslastekohus

Vald

Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.

Vaata Liivimaa ja Vald

Valga lahing

Valga lahing oli 9. juunil 1657 Liivimaal Valgas toimunud Vene-Rootsi sõja (1656–1661) lahing, milles Rootsi sõjavägi võitis Moskva tsaaririigi väge.

Vaata Liivimaa ja Valga lahing

Vallisaare vaherahu

Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks.

Vaata Liivimaa ja Vallisaare vaherahu

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Vaata Liivimaa ja Valmiera

Vana-Gulbene mõis

Vana-Gulbene mõisa Valge loss Vana-Gulbene mõis ehk Vecgulbene mõis (saksa keeles Alt-Schwanenburg, läti keeles Vecgulbenes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Vana-Gulbene mõis

Vana-Kasaritsa mõis

Vana-Kasaritsa mõis (saksa keeles Alt-Kasseritz) oli riigimõis Võrumaal Rõuge kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Vana-Kasaritsa mõis

Vana-Laitsna mõis

Vana-Laitsna mõis ehk Veclaicene mõis (saksa keeles Alt-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaa Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Vana-Laitsna mõis

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Vaata Liivimaa ja Vana-Liivimaa

Vastse-Laitsna mõis

Mõisa häärber 1911. aastal Vastse-Laitsna mõis ehk Jaunlaicene mõis (saksa keeles Neu-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Vastse-Laitsna mõis

Vastseliina vald

Vastseliina vald oli vald Võru maakonnas.

Vaata Liivimaa ja Vastseliina vald

Väike-Salatsi kihelkond

Väike-Salatsi kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903) Väike-Salatsi kirik Väike-Salatsi kihelkond ehk Mazsalaca kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Salisburg, läti keeles Mazsalacas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Liivimaa ja Väike-Salatsi kihelkond

Vürstlik piiskop

Augsburgi vürstlik piiskop (1591–1598) Vürstlik piiskop ehk vürstpiiskop (saksa keeles Fürstbischof) on piiskop, kes on ühtlasi ilmaliku vürstkonna ilmalik valitseja.

Vaata Liivimaa ja Vürstlik piiskop

Võndlased

Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.

Vaata Liivimaa ja Võndlased

Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)

Võnnu kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904) Võnnu Jaani kirik Võnnu kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wenden, läti keeles Cēsu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Liivimaa ja Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)

Võnnu muinaslinnus

Riekstukalnsi linnamägi, linnuse asupaik. Võnnu lossipargi põhjapoolne tiik. Võnnu muinaslinnus oli kuni 13.

Vaata Liivimaa ja Võnnu muinaslinnus

Võnnu piiramine

Võnnu piiramine oli 1210.

Vaata Liivimaa ja Võnnu piiramine

Võrukesed

Võrukeste lipp Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Võrukesed (ka võrokesed, endanimetus võrokõsõq) on Kagu-Eestis asuva Võrumaa (praegune Põlva ja Võru maakond) põlised elanikud, läänemeresoome rahvas, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks.

Vaata Liivimaa ja Võrukesed

Vecate mõis

Vecate mõis (saksa keeles Alt-Ottenhof, läti keeles Vecates muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Vecate mõis

Vecpiebalga kihelkond

Vecpiebalga kihelkond ehk Vana-Pebalgi kihelkond (saksa keeles Alt-Kirchspiel Pebalg, ka Pebalg) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.

Vaata Liivimaa ja Vecpiebalga kihelkond

Vendela Skytte

Vendela Skytte (ka Wendela Skytte; 8. detsember 1608 – 18. august 1629) oli Rootsi aadlidaam, kirjanik ja epistolaar.

Vaata Liivimaa ja Vendela Skytte

Vendid

obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.

Vaata Liivimaa ja Vendid

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.

Vaata Liivimaa ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vestiena kihelkond

Vestiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Festen) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.

Vaata Liivimaa ja Vestiena kihelkond

Vidzeme

Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.

Vaata Liivimaa ja Vidzeme

Viezo

Viezo – Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Üksküla liivlane, kes koos Yloga oli üldse esimene nimeliselt teadaolev kristlusse astunud liivlane.

Vaata Liivimaa ja Viezo

Viljandi ordulinnus

Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.

Vaata Liivimaa ja Viljandi ordulinnus

Vilzēni mõis

Vilzēni mõis (saksa keeles Wilsenhof, läti keeles Vilzēnu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Vilzēni mõis

Virumaa

kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.

Vaata Liivimaa ja Virumaa

Vitebski kubermang

Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.

Vaata Liivimaa ja Vitebski kubermang

Vladimir Mstislavitš

Vladimir sõjakäigul Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst 13.

Vaata Liivimaa ja Vladimir Mstislavitš

Voldemar Ilja

Voldemar Ilja esinemas EELK Usuteaduse Instituudis 4. novembril 2010 Voldemar Ilja (13. november 1922 Tsiistre, Misso vald – 16. detsember 2010 Tallinn) oli eesti vaimulik, teoloog ja (kiriku)ajaloolane.

Vaata Liivimaa ja Voldemar Ilja

Volmari kihelkond

Volmari kihelkond ehk Valmiera kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolmar-Wolmarshof, varem Kirchspiel Wolmar, läti keeles Valmieras draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.

Vaata Liivimaa ja Volmari kihelkond

Volmari mõis

Torn Valmiera mõisas Volmari mõis ehk Valmiermuiža mõis, ka Valmiera mõis (saksa keeles Wolmarshof, läti keeles Valmiermuiža ehk Valmieras muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Volmari kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Volmari mõis

Walrabe von Hunsbach

Walrabe von Hunsbach oli Liivi ordu maamarssal ja Saksa ordu suurkäsknik 15. sajandi alguses.

Vaata Liivimaa ja Walrabe von Hunsbach

Walter von Engelhardt

Moritz Alexander Walter von Engelhardt (30. juuni (vkj 18. juuni) 1864 Tartu"Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland" Starke. Görlitz. 1929 (saksa) – 1940 Düsseldorf) oli baltisaksa aednik.

Vaata Liivimaa ja Walter von Engelhardt

Władysław IV Waza

Władysław IV. Portree autor Peter Paul Rubens Władysław IV Waza (9. juuni 1595 – 20. mai 1648) oli Zygmunt III Waza poeg ja viimane tugev Poola kuningas, valitses 8. novembrist 1632 kuni surmani; Vene tsaar 1610–1613.

Vaata Liivimaa ja Władysław IV Waza

Wilhelm Christian Friebe

Wilhelm Christian Friebe (16. juuli (vkj) 1761 Groß-Ballhausen – 14. september (vkj) 1811 Riia) oli baltisaksa ametnik ja ajaloolane.

Vaata Liivimaa ja Wilhelm Christian Friebe

Wilhelm Modenast

Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Wilhelm Modenast

Wilhelm Neumann

Johann Wilhelm Carl Neumann (1849–1919) Johann Wilhelm Carl Neumann (5. oktoober 1849 Grevesmühlen, Mecklenburg-Schwerini suurhertsogiriik – 6. märts 1919 Riia) oli Mecklenburgi päritolu Liivimaa arhitekt ja kunstiajaloolane.

Vaata Liivimaa ja Wilhelm Neumann

Wilhelm Reinhold Heinrich Girgensohn

Wilhelm Reinhold Heinrich Girgensohn (28. september / 10. oktoober 1835 Mazsalaca – 9. detsember / 22. detsember 1902 Rapla) oli Eesti vaimulik.

Vaata Liivimaa ja Wilhelm Reinhold Heinrich Girgensohn

Wilhelm von der Balen

Wilhelm von der Balen, teise nimega Fleck oli Liivi ordu liige, Vindavi komtuur aastatel 1532–1533 või kuni 1534.

Vaata Liivimaa ja Wilhelm von der Balen

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Vaata Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern

Woizlawa Feodora

Woizlawa Feodora, Mecklenburgi hertsoginna (17. detsember 1918 Rostockis – 3. juuni 2019) oli 1918.

Vaata Liivimaa ja Woizlawa Feodora

Woldemar Samson von Himmelstiern

Woldemar Samson von Himmelstiern (ka Himmelstjern, Himmelstjerna; 23. juuni 1812 Liivimaa – 1893 Tallinn) oli Eesti arstiteadlane.

Vaata Liivimaa ja Woldemar Samson von Himmelstiern

Woldemar von Bock

Woldemar Bernhard Wilhelm Georg Heinrich von Bock (9. november 1816 Loodi mõis Viljandi kreis Liivimaa kubermang Venemaa Keisririik – 1. veebruar 1903 Bamberg Baieri kuningriik, Saksa keisririik) oli Liivimaa jurist, ajaloolane, publitsist, poliitik, helilooja.

Vaata Liivimaa ja Woldemar von Bock

Wolff

Wolff (läti keeles Volfs, vene keeles Вольф) oli Alam-Sileesia päritolu aadlisuguvõsa, XX sajandi algul üks suurimaid maavaldajaid Liivimaal.

Vaata Liivimaa ja Wolff

Wolmar Anton von Schlippenbach

Schlippenbachide Pornuse liini vapp Wolmar Anton von Schlippenbach (23. veebruar 1653 – detsember 1739) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberneri asetäitja 1705–1707, kindralleitnant (1708).

Vaata Liivimaa ja Wolmar Anton von Schlippenbach

Wolmar Johann von Bock

Wolmar Johann von Bock (ristitud 10. jaanuaril 1673 (vkj 31. detsembril 1672) Riias; suri juulis 1710 Dünamündes) oli Liivimaa aadlik ja Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant).

Vaata Liivimaa ja Wolmar Johann von Bock

Wolter von Plettenberg (ordunõunik)

Wolter von Plettenberg (enne 1518. aastat – pärast 1559. aastat) oli Liivimaa aadlik, ordunõunik.

Vaata Liivimaa ja Wolter von Plettenberg (ordunõunik)

Wolter von Plettenberg (staarost)

Wolter von Plettenberg oli 17. sajandi alguses Tartu staarost ja ökonoom.

Vaata Liivimaa ja Wolter von Plettenberg (staarost)

Wrangellide sugupuu

Wrangellide sugupuu on baltisaksa aadlisuguvõsa Wrangell või Wrangelide järglastetabel.

Vaata Liivimaa ja Wrangellide sugupuu

Wrede

Wrede oli Vestfaalist aadlisuguvõsa Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007.

Vaata Liivimaa ja Wrede

Ylo

Ylo – Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Üksküla liivlane, kes koos Viezoga oli üldse esimene nimeliselt teadaolev kristlusse astunud liivlane.

Vaata Liivimaa ja Ylo

Zaķumuiža mõis

Zaķumuiža mõis, ka Valdenrode mõis (saksa keeles Waldenrode, varem Sacke, läti keeles Zaķumuiža, ka Valdenrodes pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Riia kreisis Ropaži kihelkonnas.

Vaata Liivimaa ja Zaķumuiža mõis

Zöge von Manteuffel

Zöge von Manteuffel, ka Zoege von Manteuffel, Manteuffel gen.

Vaata Liivimaa ja Zöge von Manteuffel

Zemgale

Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid.

Vaata Liivimaa ja Zemgale

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg.

Vaata Liivimaa ja Zygmunt III Waza

1. veebruar

Vaata Liivimaa ja 1. veebruar

11. detsember

11.

Vaata Liivimaa ja 11. detsember

12. aprill

12.

Vaata Liivimaa ja 12. aprill

12. veebruar

12.

Vaata Liivimaa ja 12. veebruar

1200

1200.

Vaata Liivimaa ja 1200

1201

1201.

Vaata Liivimaa ja 1201

1206

1206.

Vaata Liivimaa ja 1206

1206. aasta esimene Holmi lahing

1206.

Vaata Liivimaa ja 1206. aasta esimene Holmi lahing

1206. aasta teine Holmi lahing

1206.

Vaata Liivimaa ja 1206. aasta teine Holmi lahing

1218

1218.

Vaata Liivimaa ja 1218

1231

1231.

Vaata Liivimaa ja 1231

1233

1233.

Vaata Liivimaa ja 1233

1237

1237.

Vaata Liivimaa ja 1237

1298

1298.

Vaata Liivimaa ja 1298

13. august

13.

Vaata Liivimaa ja 13. august

1304

1304.

Vaata Liivimaa ja 1304

14. august

14.

Vaata Liivimaa ja 14. august

1457

1457.

Vaata Liivimaa ja 1457

1530

1530.

Vaata Liivimaa ja 1530

1582

1582.

Vaata Liivimaa ja 1582

16. juuni

16.

Vaata Liivimaa ja 16. juuni

16. sajand Eestis

16.

Vaata Liivimaa ja 16. sajand Eestis

1603

1603.

Vaata Liivimaa ja 1603

1674

1674.

Vaata Liivimaa ja 1674

1675

1675.

Vaata Liivimaa ja 1675

1688

1688.

Vaata Liivimaa ja 1688

1694

1694.

Vaata Liivimaa ja 1694

17. sajand Eestis

17.

Vaata Liivimaa ja 17. sajand Eestis

1705

1705.

Vaata Liivimaa ja 1705

1721

1721.

Vaata Liivimaa ja 1721

1736

1736.

Vaata Liivimaa ja 1736

1739

1739.

Vaata Liivimaa ja 1739

1764

1764.

Vaata Liivimaa ja 1764

1765

1765.

Vaata Liivimaa ja 1765

1767

1767.

Vaata Liivimaa ja 1767

1772

1772.

Vaata Liivimaa ja 1772

1783

1783.

Vaata Liivimaa ja 1783

1796

1796.

Vaata Liivimaa ja 1796

18. sajand Eestis

18.

Vaata Liivimaa ja 18. sajand Eestis

1819

1819.

Vaata Liivimaa ja 1819

1823

1823.

Vaata Liivimaa ja 1823

1835

1835.

Vaata Liivimaa ja 1835

1845

1845.

Vaata Liivimaa ja 1845

1846

1846.

Vaata Liivimaa ja 1846

1848

1848.

Vaata Liivimaa ja 1848

1859

1859.

Vaata Liivimaa ja 1859

1865

1865.

Vaata Liivimaa ja 1865

1882

1882.

Vaata Liivimaa ja 1882

19. sajand Eestis

19.

Vaata Liivimaa ja 19. sajand Eestis

1905

1905.

Vaata Liivimaa ja 1905

1905. aasta revolutsioon Eestis

1905.

Vaata Liivimaa ja 1905. aasta revolutsioon Eestis

1917

1917.

Vaata Liivimaa ja 1917

24. august

24.

Vaata Liivimaa ja 24. august

28. veebruar

28.

Vaata Liivimaa ja 28. veebruar

29. veebruar

29.

Vaata Liivimaa ja 29. veebruar

30. detsember

30.

Vaata Liivimaa ja 30. detsember

5. mai

Vaata Liivimaa ja 5. mai

7. märts

Vaata Liivimaa ja 7. märts

9. veebruar

Vaata Liivimaa ja 9. veebruar

Tuntud ka kui Liivimaalased.

, Astijärve kihelkond, Asulad (V), Asvieja, August Georg Wilhelm Pezold, August Pikker, August Wilhelm Hupel, August Wilhelm Rücker, Augustin Meyerberg, Aumeistri kihelkond, Axel Julius De la Gardie, Axel Lillie, Axel Oxenstierna, Ļaudona kihelkond, Üheksakümne kuue kopikane livonees, Üksjalg, Ülevenemaaline Asutav Kogu, Ērmaņi mõis, Årsta komtuur, Ādaži kihelkond, Āraiši kihelkond, Āraiši kirikumõis, Balthasar Russow, Balti aadel, Balti eraseadus, Balti erikord, Balti Hertsogiriik, Balti kubermangud, Balti landesraat, Balti provintsiaalseadustik, Baltisakslased, Bauņi mõis, Bīriņi mõis, Bērzaune kihelkond, Bellingshausen, Bengt Bengtsson Oxenstierna, Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702), Bengt Skytte, Berend Johann von Bock (1701–1769), Berends, Berg (Päri), Bernhard Caspar von Stackelberg, Bernhard Heinrich von Stryk, Berthold (Liivimaa piiskop), Bertold von Plettenberg noorem, Biķernieki kihelkond, Biksēre mõis, Bock (Lahmuse), Bonaventura mõis, Brest-Litovski rahuleping, Briņģi mõis, Brita Olofsdotter, Browne, Bruemmer, Budberg, Buddenbrock, Bukulti mõis, Buxhoeveden, Calixtus III, Campenhausen, Carl Carlsson Gyllenhielm, Carl Friedrich Schulinus, Carl Gustaf Dücker, Carl Hermann von Brevern, Carl Magnus von der Pahlen, Carl Rathlef, Carl Schirren, Carl Victor Rufus Weyrich, Carl von Ditmar, Carnikava mõis, Caspar Schuwenflug, Cesvaine kihelkond, Cesvaine mõis, Ceumern, Christer Somme, Christian Kelch, Christian Kuband, Christoffer Valkendorf, Christoph II (Baden-Rodemachern), Cimze seminar, Clayhills, Clemens IV, Clemens V, Clemens VI, Clodt von Jürgensburg, Coelestinus III, Conrad de Rosen, Conrad Quensel, Constantin von Grewingk, Daniil Penko, Delwig, Derfelden, Detlev Plate, Dietrich Friedrich von Patkul, Dietrich von Fahrensbach, Dikļi kihelkond, Dikļi mõis, Dionysius Fabricius, Douglas, Draama Liivimaal, Dreiliņi mõis, Dunte mõis, Dunten, Dzērbene kihelkond, Dzelzava mõis, Eduard Neps, Eduard Philipp Körber, Eesti ajaloo periodiseerimine, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Eesti haldusjaotus, Eesti juudid, Eesti kloostrid, Eesti mark, Eesti metsad, Eesti mitmekeelne kohanimede loend, Eesti posti ajalugu, Eesti venekeelsed kohanimed, Eestimaa, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Ekesparre, Elert Kruse, Elmar Redlich, Engelbrecht von Mengden, Engelhardt, Engelhardtide sugupuu, Erik Dahlberg, Erik Eriksson Ryning, Erik Gabrielsson Oxenstierna, Erik Stenbock, Ernst Bergmann, Ernst Glück, Ernst Krenkel, Ernst von Nolcken (1838−1898), Esimene sõjakäik Ugandisse, Essen (aadlisuguvõsa), Est- und livländische Brieflade, Eugenius IV, Evangeelne luterlik kirik Eestis, Ewold Johann von Vietinghoff, Fabian von Tiesenhausen, Fahrensbach, Ferdinand von Freymann, Fersen, Fideikomiss, Franciscus de Moliano, Franz Gotthilf Friedrich Asverus, Franz Nyenstede, Franz Sahmen, Fredehelmus Poyg, Friedrich Benninghoven, Friedrich Berg, Friedrich Bienemann (1860–1915), Friedrich David Lenz, Friedrich Nietzsche, Friedrich Schmidt, Friedrich Schneeberg, Friedrich von Löwen (1600–1669), Friedrich von Löwis of Menar, Friedrich von Pernstein, Friedrich Wilhelm Karl von Aderkas, Friedrich Wilhelm Rembert von Berg, Gabriel Bengtsson Oxenstierna, Garlieb Merkel, Göttingeni ülikool, Gemauerthofi lahing, Georg Friedrich Parrot, Georg Lurich, Georg Preuss, Georg Schenking, Georg von Oettingen, Georg von Polenz, Georg von Sabler, Georg von Schwengeln, Georg von Stackelberg (surnud 1687), Georg von Syburg zu Wischlingen, Georg von Ungern, Gerhard von der Brüggen, Gerhard von Kügelgen, Gerhard von Nolcken, Gesta Danorum, Glasenapp, Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg, Gottlieb Eduard Lenz, Gregor von Helmersen, Gregorius IX, Grotenhielm, Guido Samson von Himmelstiern, Gulbene kihelkond, Gustaf Horn, Gustav Carlhjelm, Gustav Fabergé, Gustav III, Gustav Johann von Buddenbrock, Gustav Johannes Beermann, Gustav Moritz Santo, Gustav Reinhold Georg von Rennenkampff, Gustav von Bergmann (1749–1814), Gustav von Lode, Gyllenschmidt, Hans Björnsson Lejon, Hans Priimägi, Hans Wachtmeister (surnud 1590), Hansa Liit, Härgmäe lahing, Hõlmikpuu, Heidenreich von Walgarden, Heinaste mõis, Heinrich Johann Friedrich Ostermann, Heinrich Johann von Jannau, Heinrich Ramel, Heinrich von der Brüggen, Heinrich von Fürstenberg, Heinrich von Fick, Heinrich von Rehbinder, Heinrich von Staden, Heinrich von Thülen, Helffreich, Helme ordulinnus, Helmerich von Würzburg, Henrik Horn (1618–1693), Henrik Klasson Fleming, Henrik Otto von Albedyl, Henry C. Reissar, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Herman Jensen Bohn, Herman Marsow, Herman Wrangel, Hermann Claudius Samson von Himmelstiern, Hermann Guido Samson von Himmelstiern, Hermann I (Saare-Lääne piiskop), Hermann II (Saare-Lääne piiskop), Hermann Ronneberg, Hermann Samson, Hermann von Bruiningk, Hermann von Buxhövden, Hermann von Salza (ordumeister), Hermen thor Mölen, Hernhuutlus, Hernhuutlus Eestis, Hingeloendus, Hinni talu, Honorius III, Honorius IV, Hugo Kulbok, Hugo von der Borg, Hummuli, Ikšķile, Ilzene mõis, Ingeri ajalugu, Innocentius III, Innocentius IV, Innocentius VI, Ivan III, Ivan Krõlov, Ivo Schenkenberg, Jaak Rosenbaum, Jaan Kristin, Jaan Lugus, Jaan Riet, Jacob Johan Taube, Jakob De la Gardie, Jakob Johann Hastfer, Jakob Livenström, Jakob Pontus Stenbock, Jakob Staël von Holstein, Jakob von Sievers, Jam-Zapolski vaherahu, Jan Hieronimowicz Chodkiewicz, Jan II Kazimierz Waza, Jasper Linde, Jasper von Münchhausen, Jasper von Münster, Jaungulbene mõis, Jānis Endzelīns, Jānis Reiters, Jääretk, Jürgen Fahrensbach, Jüri Kivimäe, Jüriöö ülestõus, Jeruusalemma mägi, Jesper Kruus, Jesuiidid, Joachim Burwitz, Joachim Friedrich Petersen, Joachim Friedrich von Mansfeld, Joachim Friedrich von Zöge, Joachim Salemann, Jodokus Hoenstein, Johan Christopher von Scheiding, Johan Lombak, Johan Skytte, Johann Christoph Brotze, Johann Conrad Bocris, Johann Diedrich Pezold, Johann Friedrich La Trobe, Johann Gottfried von Herder, Johann Gutslaff, Johann Heinrich Rosenplänter, Johann Heinrich Thiele, Johann Hornung, Johann Jakob Sahmen, Johann Lange (superintendent), Johann Leonhard von Parrot, Johann Ludwig Luberas von Pott, Johann Muischneek, Johann Reinhold von Patkul, Johann Renner, Johann Sirmann, Johann von dem Broele, Johann von der Recke, Johann von Knippenburg, Johann von Münster, Johann von Plettenberg, Johann von Tiefen, Johann von Uexküll (surnud 1583), Johann von Wallenrode, Johann Wilhelm Friedrich von Hezel, Johann Wilhelm Krause, Johannes Beermann, Johannes Carl Robert Riemschneider, Johannes II (Saare-Lääne piiskop), Johannes Meyer, Johannes Rudbeckius noorem, Johannes Soodla, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Johannes von der Rope, Johannes XXII, Johannes Zimmermann, Juhan Kreem, Julius II, Julius Peter Rehsche, Juri Samarin, Kaarma kihelkond, Kahekümneviieaastane sõda, Kahkva mõis, Kaitsepühakute loend, Kaitseseisukord, Kalendrirahutused, Kalendrireform, Kalsnava kihelkond, Kalsnava vasallilinnus, Kantsler, Kapsta mõis, Karl Christian Ulmann, Karl Filip, Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen, Karl Gustav von Staden, Karl Henriksson Horn, Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg, Karl Magnus von Bergholtz, Karl Tallo, Karl Tikk, Karl von Freymann, Karl XII, Karuse lahing, Kaspar von Tiesenhausen, Katariina I, Katk Põhjasõja ajal, Kaulbars, Kavastu parv, Kārļi mõis, Kõrts, Kihelkond, Kihme aardeleid, Kiidjärve mõis, Kirikueestseisja, Kirikukonvent, Klaus Gustav von Essen (surnud 1740), Klaus Kursell, Klaus Kurselli mäss, Klaus von Rautenfeld, Koerakoonlased, Koibikulised, Koivaliina kihelkond, Koknese piiskopilinnus, Konrad I (Saare-Lääne piiskop), Korporatsioon Estonia, Korporatsioon Livonia, Kortel, Krimulda kihelkond, Krimulda mõis, Krister Klasson Horn af Åminne, Krzysztof Mikołaj Radziwiłł, Kuldrenett, Kulna piiskopilinnus, Kuralased, Kuressaare Püha Nikolai kirik, Kuressaare rahuleping, Kursell, La Trobe, Laguja, Lahing Ojamaa väinas, Laiuse ordulinnus, Laiuse staarostkond, Landesveeri sõda, Lazdona kihelkond, Läänemereprovintsid, Läti ajalugu, Läti õigeusu kiriku juhtide loend, Läti Henrik, Läti lipp, Läti mõisate loend, Läti vapp, Löwis of Menar, Lüganuse valla vapp, Lēdurga-Turaida kihelkond, Lehtse valla lipp, Lemsalu kihelkond, Leole lahing, Liepupe kihelkond, Lieven, Liezēre kihelkond, Liivi (täpsustus), Liivi keel, Liivi sõda, Liivimaa atlas, Liivimaa õuekohus, Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium, Liivimaa Maakrediitselts, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Liivimaa ristisõda, Liivimaa superintendent, Liivimaa-Moskva sõda, Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481), Liivlased, Linnakool (1428–1805), Liphart, Livländische Güterurkunden, Livoneesid, Livonia, Lizumsi mõis, Lode mõis, Loppenowe, Lorenz Vestring, Louis-Antoine Leouzon Le Duc, Luke kihelkond, Luterlus, Luunja Keskkool, Maakeel, Maamarssal, Maamiilits, Maarja, Madisepäeva lahing, Madliena kihelkond, Magnus, Magnus von Hirschheydt, Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740), Malev, Maljuta Skuratov, Manufaktuur, Mart Meier, Martin Schultz von Ascheraden, Martinus V, Matīši kihelkond, Mati Laur, Matthias Budde, Matthias Thumser, Maximilian II (Saksa-Rooma keiser), Mārciena mõis, Mõõgavendade ordu, Mõisamehed, Mõisnik, Mēri mõis, Meeskohus, Meespäev, Meinecke von Schierstedt, Meinhard, Melchior Hoffmann, Mellin, Mesilased (romaan), Metsateadus, Metskond, Michael Andreas Barclay de Tolly, Mittesakslane, Moe mõis, Mood, Mstislav Mstislavitš, Muhu lahing, Narva kindlus, Narva lahing (1700), Narva piiramine (1700), Natalja Lopuhhina, Nausküla mõis, Nädalategu, Näljahäda, Nītaure kihelkond, Nüüdisaegsed olümpiamängud, Nekrut, Neuma, Nicolaus Bergius, Nicolaus von Nauen, Nieroth, Nikolai II, Nikolai Maim, Nurmiži mõis, Odziena mõis, Ohtra Jürgen, Oliwa rahu, Ordukäsknik, Osilia, Otok, Otto Friedrich von Fölkersahm, Otto Friedrich von Pistohlkors, Otto Karl Hermann von Stackelberg, Otto Kugelberg, Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, Otto Reinhold Strömfelt, Otto Schenking, Otto Schmidt, Otto Vellingk, Otto von Uexküll (surnud 1601), Ozoli mõis (Dikļi kihelkond), Pahlen, Paide piiramine (1558), Paju mõis, Parrot, Pati mõis, Patkul, Paul Bassen-Spiller, Paul Johannes Borkmann, Paul Jordan, Paul Kerese Malemaja, Paul Paulsohn, Paulus II, Paykull, Pärnu ajalugu, Pärnu vojevoodkond, Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee, Pärnumaa, Põhja-Euroopa, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Põltsamaa, Põltsamaa Muuseum, Põltsamaa staarostkond, Peeter I, Per Banér, Perekonnanimi, Peter Carl Fabergé, Peter Essen, Peter Sniker, Peter Wetberg, Petrus Bünemann, Philipp von Scheiding, Philipp Willigerod, Pilar von Pilchau, Pistohlkors, Piusa jõgi, Pjotr Šuiski, Pljussa vaherahu, Pontus Fredrik De la Gardie, Poola aeg, Poola ajalugu, Poola pärilussõda, Poolmõis, Puttkamer, Raamat, Rahva ja eluruumide loendus, Ratsanikesõda, Rauna kihelkond, Rautina järv, Räpina kihelkond, Rüütlimõis, Reinhold Johann Ludwig Samson von Himmelstiern, Reinhold Johann von Fersen, Rembert von Funcken (1646−1709), Renessanssmuusika, Rennenkampff, Reutern, Richter, Riia ajalugu, Riia asehaldurkond, Riia õigus, Riia lahing (1198), Riia lahing (1210), Riia lahing (1215), Riia peapiiskopkond, Riia piiskopkond (õigeusu kirik), Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend, Ringi 1, Ristisõdijate riigid, Ristisõjad, Robert Douglas, Rootsi aeg, Rootsi ajalugu, Rootsi dominioonid, Rootsi laenud eesti keeles, Rootsi Pommeri, Rootsi suurvõimu ajastu, Rootsi Wismar, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1617–1618), Ropaži kihelkond, Rosen (valge), Rubene kihelkond, Ruckteschell, Rudolph Felix Bauer, Ruhja kihelkond, Rupert de Grave, Rutger Lüdinghausen-Wulff, Rzeczpospolita, Saare-Lääne piiskopkond, Saaremaa, Saaremaa ajalugu, Saaremaa lahing (1222), Saaremaa rüütelkond, Sadama, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa ordu, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (L), Salatsi kihelkond, Salomo Heinrich Vestring, Salomon Henning, Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc., Samuel Nilsson, Søren Norby, Sõrve tuletorn, Sēlpilsi kreis, Sēlpilsi muinaslinnus, Schilling, Schlippenbach, Schwebs, Seda (Leedu), Seritsa lahing, Sidgunda, Sievers (aadlisuguvõsa), Sigismund August (Mecklenburg), Sigismund Sege, Sigulda, Sigulda mõis, Simon von Rietberg, Sivers (Õisu), Skangaļi mõis, Skujene kihelkond, Sloka kihelkond, Smiltene kihelkond, Smolino järv, Smolino lahing, Soome ajalugu, Soome keskaeg, Sooru mõis, Spilve lahing, Staël von Holstein, Stackelberg, Stāmeriena mõis, Stenbock, Stopiņi mõis, Straelborn, Straupe kihelkond, Suntaži kihelkond, Suntaži mõis, Superintendent, Surnuaiapüha, Suur nälg, Suur reduktsioon, Taani sõjakäik Saaremaale, Tallinna ajalugu, Tallinna komandandimaja, Tallinna piiramine (sügis 1223), Tallinna sõjasadam, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Taluperemees, Tartu ajalugu, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu õuekohus, Tartu linna kassatähed, Tartu maks, Tartu piiramine (1656), Tartu staarostkond, Tartu vojevoodkond, Taube, Teoorjus, Theoderich (Eestimaa piiskop), Theodor Heinrich Beise, Theodor Käärik, Theodor von Balk, Thomas Polus, Tirza mõis, Toll (aadlisuguvõsa), Toolse ordulinnus, Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, Torņakalns, Tori hobune, Tori valla lipp, Trikāta kihelkond, Tukumsi kreis, Turaida vaherahu, Tuuleenergia, Tuuleveski, Uexküll, Ulrich (Pilkuse), Umurga kihelkond, Ungern-Sternberg, Ungurmuiža mõis, Uputus (Poola), Urbanus IV, Urbanus V, Uue-Põltsamaa mõis, Uusikaupunki rahu, Vaartu mõis, Vabadik, Vaeslastekohus, Vald, Valga lahing, Vallisaare vaherahu, Valmiera, Vana-Gulbene mõis, Vana-Kasaritsa mõis, Vana-Laitsna mõis, Vana-Liivimaa, Vastse-Laitsna mõis, Vastseliina vald, Väike-Salatsi kihelkond, Vürstlik piiskop, Võndlased, Võnnu kihelkond (Võnnu kreis), Võnnu muinaslinnus, Võnnu piiramine, Võrukesed, Vecate mõis, Vecpiebalga kihelkond, Vendela Skytte, Vendid, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Vestiena kihelkond, Vidzeme, Viezo, Viljandi ordulinnus, Vilzēni mõis, Virumaa, Vitebski kubermang, Vladimir Mstislavitš, Voldemar Ilja, Volmari kihelkond, Volmari mõis, Walrabe von Hunsbach, Walter von Engelhardt, Władysław IV Waza, Wilhelm Christian Friebe, Wilhelm Modenast, Wilhelm Neumann, Wilhelm Reinhold Heinrich Girgensohn, Wilhelm von der Balen, Wilhelm von Hohenzollern, Woizlawa Feodora, Woldemar Samson von Himmelstiern, Woldemar von Bock, Wolff, Wolmar Anton von Schlippenbach, Wolmar Johann von Bock, Wolter von Plettenberg (ordunõunik), Wolter von Plettenberg (staarost), Wrangellide sugupuu, Wrede, Ylo, Zaķumuiža mõis, Zöge von Manteuffel, Zemgale, Zygmunt III Waza, 1. veebruar, 11. detsember, 12. aprill, 12. veebruar, 1200, 1201, 1206, 1206. aasta esimene Holmi lahing, 1206. aasta teine Holmi lahing, 1218, 1231, 1233, 1237, 1298, 13. august, 1304, 14. august, 1457, 1530, 1582, 16. juuni, 16. sajand Eestis, 1603, 1674, 1675, 1688, 1694, 17. sajand Eestis, 1705, 1721, 1736, 1739, 1764, 1765, 1767, 1772, 1783, 1796, 18. sajand Eestis, 1819, 1823, 1835, 1845, 1846, 1848, 1859, 1865, 1882, 19. sajand Eestis, 1905, 1905. aasta revolutsioon Eestis, 1917, 24. august, 28. veebruar, 29. veebruar, 30. detsember, 5. mai, 7. märts, 9. veebruar.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

Keeled

Liivimaa

Sisukord