Sarnasusi Liivimaa ja Tartumaa
Liivimaa ja Tartumaa on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti, Eestimaa kubermang, Läänemereprovintsid, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kubermang, Riia, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksa keel, Tartu piiskopkond, Valgamaa, Võrumaa, 13. sajand, 16. sajand.
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Liivimaa · Eesti ja Tartumaa ·
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Eestimaa kubermang ja Liivimaa · Eestimaa kubermang ja Tartumaa ·
Läänemereprovintsid
Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.
Läänemereprovintsid ja Liivimaa · Läänemereprovintsid ja Tartumaa ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Liivimaa · Liivi sõda ja Tartumaa ·
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Liivimaa ja Liivimaa hertsogkond · Liivimaa hertsogkond ja Tartumaa ·
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Liivimaa ja Liivimaa kubermang · Liivimaa kubermang ja Tartumaa ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Liivimaa ja Riia · Riia ja Tartumaa ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Liivimaa ja Rootsi · Rootsi ja Tartumaa ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Liivimaa ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Tartumaa ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Liivimaa ja Saksa keel · Saksa keel ja Tartumaa ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Liivimaa ja Tartu piiskopkond · Tartu piiskopkond ja Tartumaa ·
Valgamaa
Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne.
Liivimaa ja Valgamaa · Tartumaa ja Valgamaa ·
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Liivimaa ja Võrumaa · Tartumaa ja Võrumaa ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Liivimaa · 13. sajand ja Tartumaa ·
16. sajand
16.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa ja Tartumaa ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa ja Tartumaa
Võrdlus Liivimaa ja Tartumaa
Liivimaa on 68 suhted, samas Tartumaa 155. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 6.73% = 15 / (68 + 155).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa ja Tartumaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: