Kiiremini kui brauser!
11 suhted: Aasta lind, Armeenia, Kassikakk, Mesilasenäpp, Punarind, Rasvatihane, Siniraag, Sookurg, Tuuletallaja, Vaenukägu, 2009.
Aasta lind
Suitsupääsuke oli Eesti aasta lind 2000. aastal Aasta lind on linnuliigile antav ajutine nimetus.
Uus!!: Aasta lind (Armeenia) ja Aasta lind · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Aasta lind (Armeenia) ja Armeenia · Näe rohkem »
Kassikakk
Kassikakk (ladina keeles Bubo bubo) on kaklaste sugukonda kassikaku perekonda kuuluv lind, suurim kaklane.
Uus!!: Aasta lind (Armeenia) ja Kassikakk · Näe rohkem »
Mesilasenäpp
Mesilasenäpp Mesilasenäpp (Merops apiaster) on mesilasenäplaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Uus!!: Aasta lind (Armeenia) ja Mesilasenäpp · Näe rohkem »
Punarind
Punarind (Erithacus rubecula) on rästaslaste sugukonda punarinna perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Aasta lind (Armeenia) ja Punarind · Näe rohkem »
Rasvatihane
Rasvatihane toitumas Rasvatihane (Parus major) on linnuliik tihaslaste sugukonnast.
Uus!!: Aasta lind (Armeenia) ja Rasvatihane · Näe rohkem »
Siniraag
Siniraag (Coracias garrulus) on ainuke nii Eestis kui kogu Euroopas elav siniraaglaste sugukonda kuuluv lind.
Uus!!: Aasta lind (Armeenia) ja Siniraag · Näe rohkem »
Sookurg
Sookurg (Grus grus) on kurglaste sugukonda kure perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Aasta lind (Armeenia) ja Sookurg · Näe rohkem »
Tuuletallaja
Isaslind toob emaslinnule süüa. Saksamaa, Reichshof-Eckenhageni kirikumüür, 2021. aasta Tuuletallaja (Falco tinnunculus) on pistriklaste sugukonda kuuluv röövlind.
Uus!!: Aasta lind (Armeenia) ja Tuuletallaja · Näe rohkem »
Vaenukägu
Vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) on vaenukägulaste sugukonda vaenukäo perekonda kuuluv lind, oma sugukonna ainus liik.
Uus!!: Aasta lind (Armeenia) ja Vaenukägu · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Aasta lind (Armeenia) ja 2009 · Näe rohkem »
