7 suhted: Kevad, Kevadine pööripäev, Lõunapoolkera, Põhjapoolkera, Sügisene pööripäev, Suvine pööripäev, Talvine pööripäev.
Kevad
Õitsev kirsipuu kevadel Kevadlillede õisi Penijõe matkarada kevadel Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Astronoomiline kevad ja Kevad · Näe rohkem »
Kevadine pööripäev
Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad – 12 tundi.
Uus!!: Astronoomiline kevad ja Kevadine pööripäev · Näe rohkem »
Lõunapoolkera
Lõunapoolkera Lõunapoolkera on ekvaatorist lõuna pool asuv osa Maast.
Uus!!: Astronoomiline kevad ja Lõunapoolkera · Näe rohkem »
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Uus!!: Astronoomiline kevad ja Põhjapoolkera · Näe rohkem »
Sügisene pööripäev
Sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 22. või 23. septembril, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad - 12 tundi.
Uus!!: Astronoomiline kevad ja Sügisene pööripäev · Näe rohkem »
Suvine pööripäev
Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö, aga lõunapoolkeral on pikim öö ja lühim päev.
Uus!!: Astronoomiline kevad ja Suvine pööripäev · Näe rohkem »
Talvine pööripäev
Talvine pööripäev ehk talvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 21. või 22. detsembril, mis on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö.
Uus!!: Astronoomiline kevad ja Talvine pööripäev · Näe rohkem »