12 suhted: Bouvet' saar, Kuninganna Maudi maa, Norra, Norra kuningas, Peeter I saar, Radioaktiivsed jäätmed, Seadus, Suveräänsus, 1930, 2008, 27. juuni, 27. veebruar.
Bouvet' saar
Bouvet' saar Koloreeritud mustvalge foto. 1898 Bouvet' saare asukoht Bouvet' saar on asustamata saar Atlandi ookeani lõunaosas.
Uus!!: Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. ja Bouvet' saar · Näe rohkem »
Kuninganna Maudi maa
thumb Kuninganna Maudi maa (norra Dronning Maud Land) on piirkond Antarktises, mida nõuab endale Norra.
Uus!!: Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. ja Kuninganna Maudi maa · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. ja Norra · Näe rohkem »
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Uus!!: Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. ja Norra kuningas · Näe rohkem »
Peeter I saar
Peeter I saare asukoht Amundseni meres. Foto on tehtud uurimislaeva Polarstern ekspeditsiooni ajal 1994. Peeter I saar (norra keeles (bokmål) Peter I Øy, Peter 1.s øy, Peter Is øy, Peter I's øy) on vulkaanilise päritoluga saarte rühm Antarktika lääneosas Bellingshauseni meres umbes 450 km kaugusel Antarktise läänerannikust (Eightsi rannikust ja Ellsworthi maast), 400 km Thurstoni saarest kirdes, Hoorni neemest edelas, üks lähisantarktilistest saartest.
Uus!!: Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. ja Peeter I saar · Näe rohkem »
Radioaktiivsed jäätmed
Tuumkütuse ring. Suurem osa kasutatud kütusest on võimalik vastavates jaamades uuesti kasutavaks muuta Radioaktiivsed jäätmed on tootmisjäägid, mis sisaldavad radioaktiivset ainet või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega.
Uus!!: Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. ja Radioaktiivsed jäätmed · Näe rohkem »
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Uus!!: Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. ja Seadus · Näe rohkem »
Suveräänsus
Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega.
Uus!!: Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. ja Suveräänsus · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. ja 1930 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. ja 2008 · Näe rohkem »
27. juuni
27.
Uus!!: Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. ja 27. juuni · Näe rohkem »
27. veebruar
27.
Uus!!: Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m. ja 27. veebruar · Näe rohkem »