Sisukord
14 suhted: Alam-Saksi, Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond, Göttingen, Göttingeni ülikool, Göttingeni kreis, Hessen-Kasseli maakrahvkond, Inglismaa, Leine, Mainzi kuurvürstkond, Otto I (Braunschweig-Göttingen), Otto I (Saksa-Rooma keiser), Saksa keel, Vald (Saksamaa), Welfid.
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Vaata Bovenden ja Alam-Saksi
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond oli ajalooline hertsogkond hiliskeskajast kuni varauusaja lõpuni Saksa-Rooma riigi loodeosas, kus praegu on Põhja-Saksamaa.
Vaata Bovenden ja Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond
Göttingen
Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Vaata Bovenden ja Göttingen
Göttingeni ülikool
Aula Göttingeni ülikool (ka Göttingeni Georg Augusti ülikool, saksa keeles Georg-August-Universität Göttingen) on ülikool Saksamaal Göttingenis.
Vaata Bovenden ja Göttingeni ülikool
Göttingeni kreis
Göttingen on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.
Vaata Bovenden ja Göttingeni kreis
Hessen-Kasseli maakrahvkond
Hessen-Kasseli maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Kassel), ka Hessen-Cassel, oli Saksa-Rooma riigi osastisriik keisri otseses alluvuses, mis tekkis, kui Hesseni maakrahvkond jagati aastal 1567 pärast Hesseni maakrahvi Philipp I surma.
Vaata Bovenden ja Hessen-Kasseli maakrahvkond
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Bovenden ja Inglismaa
Leine
Leine Hannoveris Leine jõgi Sarstedt-Ruthe juures Leine (vanasaksi: Lagina) on jõgi Tüüringis ja Alam-Saksimaal Saksamaal.
Vaata Bovenden ja Leine
Mainzi kuurvürstkond
Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad 1500. aasta paiku. Pärast Vestfaali rahu jäi Mainzi peapiiskopkond ikka veel suurimaks Saksamaal, hõlmates 10 abipiiskopkonda. Piiskopkondade ja peapiiskopkondade (vaimulik) territoorium oli tavaliselt palju suurem kui vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade (ilmalik) territoorium, mida valitses sama isik 18.
Vaata Bovenden ja Mainzi kuurvürstkond
Otto I (Braunschweig-Göttingen)
Otto hauatähis Wiebrechtshauseni kloostris Northeimi lähedal. Otto Kuri (umbes 1340 – 13. detsember 1394) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja aastast 1367 Göttingeni vürst.
Vaata Bovenden ja Otto I (Braunschweig-Göttingen)
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Vaata Bovenden ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Bovenden ja Saksa keel
Vald (Saksamaa)
Vald (Gemeinde, mitmuses Gemeinden) on Saksamaal madalaimat järku haldusüksus.
Vaata Bovenden ja Vald (Saksamaa)
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Vaata Bovenden ja Welfid
Tuntud ka kui Bovendeni vald.