Sisukord
21 suhted: Bhāvanā, Buda (Budapest), Budai, Budasus, Budaväli, Budism, Dhjaanibudad, Ida mõtteloo leksikon, Jumalus, Lootossuutra, Mahajaana, Maitreja, Meeleplekk, Nirvaana, Sansaara, Sarvastivaada, Siddhārtha Gautama, Tiantai, Tipiṭaka, Vadžrajaana, Virgumine.
Bhāvanā
Bhāvanā (sanskriti ja paali keeles bhāvanā 'arendamine', 'kasvatamine' või 'olevaks tegemine'; tiibeti keeles sgom pa; hiina keeles 修習 xiuxi; jaapani keeles shūjū) on budismis ja mitmetes India õpetustes meeleharjutus, mis kitsamas mõttes tähendab visualiseerimist, laiemas tähenduses aga meeleharjutusi või mediteerimist üldse.
Vaata Buda ja Bhāvanā
Buda (Budapest)
Teist maailmasõda 1950. aastatel Buda on Ungari pealinna Budapesti ajalooline kants Doonau jõe paremkaldal Ungari keskmäestikus.
Vaata Buda ja Buda (Budapest)
Budai
pisi Budai männi all. Rietbergi muuseum, Zürich Budai, Pu-Tai või Hotei oli poollegendaarne hiina munk, keda austatakse hiina ja jaapani budismis ja kes elas umbes 10.
Vaata Buda ja Budai
Budasus
Budasus ehk budaloomus (sanskriti keeles buddhatā, buddhatva; tiibeti keeles sangs rgyas nyid; hiina keeles 佛性 foxing; jaapani keeles busshō) on budismis mõiste, mis võib tähistada virgunud seisundit, kõigile olenditele omast võimet saada budaks või kõikjal olevat üldist printsiipi või välja.
Vaata Buda ja Budasus
Budaväli
Budaväli (sanskriti keeles buddhakṣetra; tiibeti keeles sangs rgyas kyi shing; hiina keeles 佛國⼟ foguotu, 净⼟ jingtu; jaapani keeles bukkoku do, jōdo) on budismis, eriti mahajaanas, ühe buda mõjuala, et juhtida olendeid virgumisele ja nirvaanasse.
Vaata Buda ja Budaväli
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Vaata Buda ja Budism
Dhjaanibudad
Dhjaanibudad või dhjaanibuddhad (inglise keeles dhyani-buddhas) on mahajaanas ja vadžrajaanas antropomorfsed kujustamissümbolid, imaginaarsed budismi õpetajad, kelle budaväljadel võivad olendid jõuda virgumiseni ja nirvaanasse.
Vaata Buda ja Dhjaanibudad
Ida mõtteloo leksikon
"Ida mõtteloo leksikon" on Linnart Mälli, Märt Läänemetsa ja Teet Toome koostatud teatmeteos, mis sisaldab andmeid Indias, Hiinas ja Jaapanis tekkinud mõttesuundade kohta.
Vaata Buda ja Ida mõtteloo leksikon
Jumalus
Jumalus on üldistav mõiste jumalate, jumalannade ja jumalikustatud nähtuste ning olendite (astronoomiliste või geograafiliste objektide, mütoloogiliste olendite, valitsejate, psüühiliste jõudude ja abstraktsete kujutluste) kohta.
Vaata Buda ja Jumalus
Lootossuutra
Lootossuutra (sanskriti keeles saddharmapuṇḍarīka-sūtra 'tõelise seadmuse valge lootose suutra'; tiibeti keeles dam pa’i chos padma dkar po’i mdo; hiina keeles 妙法蓮華經 miaofa lianhua jing; jaapani keeles myōhō renge kyō) on üks varajasemaid ja tuntumaid mahajaana suutraid, loodud arvatavasti 1.–2.
Vaata Buda ja Lootossuutra
Mahajaana
Mahajaana (sanskriti keeles mahāyāna, 'suur sõiduk'; tiibeti keeles theg pa chen po; hiina keeles ⼤乘 dasheng; jaapani keeles daijō) on üks budismi peamistest suundadest theravaada ja vadžrajaana kõrval.
Vaata Buda ja Mahajaana
Maitreja
Maitreja (sanskriti keeles maitreya; paali keeles metteyya ‘sõbralik’; tiibeti keeles byams pa; hiina keeles 彌勒 mile; jaapani keeles miroku) on mütoloogiline bodhisattva, kellest tulevikus saab järgmine buda ning ainus bodhisattva, keda tunnustavad kõik peamised budismi voolud.
Vaata Buda ja Maitreja
Meeleplekk
Meeleplekk (sanskriti keeles kleśa või cittakleśa, क्लेश; paali keeles kilesa või cittakilesa; tiibeti keeles nyon mongs, ཉོན་མོངས།; hiina keeles fannao, 煩惱; jaapani keeles bonnō) on budismis, džainismis ja teistes idamaistes õpetustes vaimse arengu, virgumise ja vabanemise peamine takistaja.
Vaata Buda ja Meeleplekk
Nirvaana
Nirvaana (sanskriti keeles nirvāṇa ‘vaibumine, kustumine’; paali keeles nibbāna; tiibeti keeles mya ngan las ’das pa; hiina keeles 涅槃 niepan; jaapani keeles nehan) on budismis, hinduismis ja teistes india õpetustes täielik rahulolu ja vabanemine, teadvuse kõrgeim seisund, kui ollakse lõplikult lahkunud sündide ringkäigust ehk sansaarast.
Vaata Buda ja Nirvaana
Sansaara
Sansaara (sanskriti ja paali keeles saṃsāra ‘ringkäik’, 'rändlemine'; tiibeti keeles ’khor ba; hiina keeles 輪 迴 lunhui; jaapani keeles rinne) on India usundites sündide ja ühest olemisviisist teise üleminekute ahel ning olenditega asustatud maailmad, milles need üleminekud toimuvad.
Vaata Buda ja Sansaara
Sarvastivaada
Sarvastivaada koolkond (sanskriti keeles sarvāstivāda ‘kõik-on-olemas-õpetus’) oli 3. sajandist e.m.a kuni 7. sajandini mõjukaim budismi koolkond Indias ja Sise-Aasias, eriti Gandhāras.
Vaata Buda ja Sarvastivaada
Siddhārtha Gautama
Siddhārtha Gautama (paali keeles Siddhattha Gotama); ka Gautama Buddha, Šakjamuni Buddha või ka lihtsalt Buddha oli vaimne õpetaja muistses Indias u 5.-4.
Vaata Buda ja Siddhārtha Gautama
Tiantai
Tiantai (hiina keeles, jaapani keeles tendai) oli hiina budismi koolkond, mis tekkis 6.–7.
Vaata Buda ja Tiantai
Tipiṭaka
Tipiṭaka või Tripiṭaka (paali keeles tipiṭaka ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles tripiṭaka; tiibeti keeles སྡེ་སྣོད་གསུམ sde snod gsum; hiina keeles 三藏 sanzang; jaapani keeles sanzō) on budismi pühakirjakogu, Buddha õpetuste kogumik, mis koosneb kolmest osast ehk "korvist".
Vaata Buda ja Tipiṭaka
Vadžrajaana
Vadžrajaana (ka vajrayana, sanskriti keeles vajrayāna, ‘vadžrasõiduk, teemantsõiduk, teemantvälgu sõiduk’; tiibeti keeles rdo rje theg pa; hiina keeles mizong, ⾦剛頂宗 jingangdingzong; jaapani keeles misshū, kongōchōshū; tuntud ka kui tantristlik budism, mantrajaana, tantrajaana) on budismi esoteeriline suund, mis kujunes Indias I aastatuhande teisel poolel ning sai hiljem valitsevaks suunaks tiibeti budismis ning on esindatud ka hiina budismi zhenyan’i ja jaapani budismi shingon’i koolkondades.
Vaata Buda ja Vadžrajaana
Virgumine
Virgumine (sanskriti ja paali keeles bodhi; tiibeti keeles byang chub; hiina keeles 菩提 puti; jaapani keeles bodai), ka valgustus või valgustumine on budismi keskseid mõisteid, mis tähendab nii teadvuse kõrgeimat seisundit kui ka selleni jõudmise protsessi.
Vaata Buda ja Virgumine