Sisukord
25 suhted: Aizpute piirkond, Aizpute vald, Akmene, Cīrava, Cīrava mõis, Dunalka vald, Dzērvenieki, Dzērves skola, Grāpste, Harilik valgepöök, Kolhoos, Laža vald, Läti keel, Lätlased, Lõuna-Kuramaa piirkond, Leedulased, Prūšu ciems, Saka vald (Läti), Sovhoos, Ukrainlased, Valgevenelased, Venelased, Vidusmuiža, 19. sajand, 1990.
Aizpute piirkond
Aizpute piirkond (läti: Aizputes novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis.
Vaata Cīrava vald ja Aizpute piirkond
Aizpute vald
Aizpute vald Aizpute vald (läti keeles Aizputes pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Cīrava vald ja Aizpute vald
Akmene
Akmene on küla (mazciems) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonna Cīrava vallas.
Vaata Cīrava vald ja Akmene
Cīrava
Cīrava on küla (lielciems) Lätis Lõuna-kuramaa piirkonnas, Cīrava valla halduskeskus.
Vaata Cīrava vald ja Cīrava
Cīrava mõis
Cīrava mõisa peahoone Cīrava mõis (Cīravas muiža) on mõis Lätis Aizpute piirkonnas Cīrava vallas Cīravas.
Vaata Cīrava vald ja Cīrava mõis
Dunalka vald
Dunalka vallamaja Dunalka vald (läti keeles Dunalkas pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Cīrava vald ja Dunalka vald
Dzērvenieki
Dzērvenieki (nõukogude perioodil Jaunā Dzīve) on küla (vidējciems) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonna Cīrava vallas.
Vaata Cīrava vald ja Dzērvenieki
Dzērves skola
Dzērves skola (tõlkes Dzērve kool, vanasti Dzērves muiža ehk tõlkes Dzērve mõis) on küla (mazciems) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonna Cīrava vallas.
Vaata Cīrava vald ja Dzērves skola
Grāpste
Grāpste (ka Grābste või Grabste) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonna Cīrava vallas.
Vaata Cīrava vald ja Grāpste
Harilik valgepöök
Harilik valgepöök (Carpinus betulus) on kaseliste sugukonda, valgepöögi perekonda kuuluv heitlehine puu.
Vaata Cīrava vald ja Harilik valgepöök
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Vaata Cīrava vald ja Kolhoos
Laža vald
Rīva jõgi Laža vald (läti keeles Lažas pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Cīrava vald ja Laža vald
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Cīrava vald ja Läti keel
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Vaata Cīrava vald ja Lätlased
Lõuna-Kuramaa piirkond
Lõuna-Kuramaa piirkond (läti Dienvidkurzemes novads) on 1.
Vaata Cīrava vald ja Lõuna-Kuramaa piirkond
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Cīrava vald ja Leedulased
Prūšu ciems
Prūšu ciems (vanasti ka Prūsenieku ciems) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Lõuna-kuramaa piirkonna Cīrava vallas.
Vaata Cīrava vald ja Prūšu ciems
Saka vald (Läti)
Saka vald (läti keeles Sakas pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas.
Vaata Cīrava vald ja Saka vald (Läti)
Sovhoos
Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand; lühendatult sv või svh või sh) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.
Vaata Cīrava vald ja Sovhoos
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Cīrava vald ja Ukrainlased
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Vaata Cīrava vald ja Valgevenelased
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Cīrava vald ja Venelased
Vidusmuiža
Vidusmuiža on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonna Cīrava vallas.
Vaata Cīrava vald ja Vidusmuiža
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Cīrava vald ja 19. sajand
1990
1990.
Vaata Cīrava vald ja 1990