Kiiremini kui brauser!
21 suhted: Adolf Hitler, Albert Speer, Alfred Rosenberg, Auhind, Carl Bosch, Carl von Ossietzky, Ferdinand Porsche, Fritz Hofmann, Fritz Todt, Gustav Tammann, Kolmas riik, Kunst, Lõunapoolus, Nobeli auhind, Nobeli rahuauhind, Norra, Riigimark, Saksa keel, Teadus, Teine maailmasõda, Willy Messerschmitt.
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Adolf Hitler · Näe rohkem »
Albert Speer
Albert Speer Berthold Konrad Hermann Albert Speer (19. märts 1905 Mannheim – 1. september 1981 London) oli Saksa arhitekt ja riigitegelane.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Albert Speer · Näe rohkem »
Alfred Rosenberg
Alfred Ernst Rosenberg (12. jaanuar 1893 Tallinn – 16. oktoober 1946 Nürnberg) oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei üks juhtivaid funktsionääre, üks partei ideoloogilistest juhtidest.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Alfred Rosenberg · Näe rohkem »
Auhind
Auhind on mälestusese (nt karikas), aumärk (nt medal), diplom, raha vms, mis antakse tunnustuseks saavutuste eest.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Auhind · Näe rohkem »
Carl Bosch
Carl Bosch (27. august 1874 Köln – 26. aprill 1940 Heidelberg) oli saksa keemik.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Carl Bosch · Näe rohkem »
Carl von Ossietzky
Carl von Ossietzky (3. oktoober 1889 Hamburg – 4. mai 1938 Berliin) oli radikaalne saksa patsifist, kes pälvis 1935.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Carl von Ossietzky · Näe rohkem »
Ferdinand Porsche
Ferdinand Porsche Ferdinand Porsche (3. september 1875 Maffersdorf, Austria-Ungari – 30. jaanuar 1951 Stuttgart) oli sudeedisaksa päritolu insener, autokonstruktor ja ettevõtja, Porsche asutaja.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Ferdinand Porsche · Näe rohkem »
Fritz Hofmann
Fritz Hofmann (19. juuni 1871 – 14. juuli 1927) oli saksa kergejõustiklane ja võimleja, 1896. aasta suveolümpiamängude kahekordne olümpiavõitja, olümpiahõbe ja olümpiapronks, Saksamaa esimene olümpiavõitja.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Fritz Hofmann · Näe rohkem »
Fritz Todt
Fritz Todt (1940) Fritz Todt (4. september 1891 Pforzheim – 8. veebruar 1942 Rastenburgi lennuväli, Ida-Preisimaa (tänapäeval Kętrzyn-Wilamowo lennuväli, Warmia-Masuuria vojevoodkond, Poola)) oli saksa ehitusinsener ja Saksamaa riigitegelane.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Fritz Todt · Näe rohkem »
Gustav Tammann
Gustav Tammann Gustav Heinrich Johann Apollon Tammann (28. mai 1861 Jamburg – 17. detsember 1938 Göttingen) oli baltisaksa keemik.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Gustav Tammann · Näe rohkem »
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Kolmas riik · Näe rohkem »
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Kunst · Näe rohkem »
Lõunapoolus
Antarktika kaart lõunapoolusega Lõunapoolust tähistav vai Lõunapoolus ehk geograafiline lõunapoolus on lõunapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Lõunapoolus · Näe rohkem »
Nobeli auhind
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Nobeli auhind · Näe rohkem »
Nobeli rahuauhind
Nobeli rahuauhind on üks viiest Alfred Nobeli asutatud auhinnast.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Nobeli rahuauhind · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Norra · Näe rohkem »
Riigimark
Okupeeritud maa-alade jaoks välja antud kaheriigimargase rahatähe esi- ja tagakülg Riigimark (saksa keeles Reichsmark, lühend RM) oli aastatel 1924–1948 käibinud Saksamaa rahaühik.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Riigimark · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Saksa keel · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Teadus · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Willy Messerschmitt
Willy Messerschmitt Wilhelm Emil Messerschmitt (26. juuni 1898 Frankfurt – 15. september 1978 München) oli saksa lennukikonstruktor.
Uus!!: Kunsti ja Teaduse Saksa Rahvuslik Auhind ja Willy Messerschmitt · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Deutsche Nationalpreis für Kunst und Wissenschaft.
