Kiiremini kui brauser!
47 suhted: Austraalia, Bermuudapuri, Bretagne, Hellenite kuningas, Hispaania, Iirimaa, Kiiljaht, Klaaskiud, Komposiitmaterjal, Kreen, Kuld, Kuldkarikas, Lääne-Saksamaa, Läänemeri, Mass, Norra, Olümpiavõitja, Põhjameri, Portugal, Puit, Purjetamine 1952. aasta suveolümpiamängudel, Purjetamine 1968. aasta suveolümpiamängudel, Purjetamine olümpiamängudel, Rooma, Saksamaa, Süvis, Taani, Taglas, Tallinn, Tekk (laevandus), Ukraina, Vahemeri, Venemaa, Vineer, 1929, 1937, 1948. aasta suveolümpiamängud, 1960. aasta suveolümpiamängud, 1965, 1972. aasta suveolümpiamängud, 1973, 1977, 1978, 1981, 1998, 2002, 2007.
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Austraalia · Näe rohkem »
Bermuudapuri
A – suurpuri (groot); B – eespuri, antud juhul foka Bermuudapuri (inglise keeles bermuda sail) on kolmnurkne, pikendatud ees- ehk mastiliigiga pikipuri.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Bermuudapuri · Näe rohkem »
Bretagne
Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Bretagne · Näe rohkem »
Hellenite kuningas
Hellenite kuningriigi ja kuningate vapp Hellenite kuningas (kreeka Βασιλεὺς τῶν Ἑλλήνων) oli Hellenite (Kreeka) kuningriigi valitseja tiitel 1863–1924 ja 1935–1973.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Hellenite kuningas · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Hispaania · Näe rohkem »
Iirimaa
Iiri viiulipala Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Iirimaa · Näe rohkem »
Kiiljaht
Kiiljaht (inglise keeles keelboat) on raskuskiiluga purjepaat.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Kiiljaht · Näe rohkem »
Klaaskiud
Klaaskiudn Klaaskiud on pikk peenike klaasist valmistatud kiud.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Klaaskiud · Näe rohkem »
Komposiitmaterjal
Vineer on orgaaniline komposiitmaterjal Komposiitmaterjal ehk komposiit (inglise keelest composite, 'liidetud') on kahest või enamast faasist (koostisosast) koosnev liitmaterjal.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Komposiitmaterjal · Näe rohkem »
Kreen
Kreenis laev Kreen on laeva või mõne muu veesõiduki külgkalle, mida mõõdetakse kraadides.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Kreen · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Kuld · Näe rohkem »
Kuldkarikas
Kuldkarikas (Solandra) on taimede perekond maavitsaliste sugukonnast.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Kuldkarikas · Näe rohkem »
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Lääne-Saksamaa · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Läänemeri · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Mass · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Norra · Näe rohkem »
Olümpiavõitja
Olümpiavõitja on võistleja, kes on tänapäevastel olümpiamängudel võitnud kuldmedali (1896. aasta suveolümpiamängudel hõbemedali) või tulnud esimeseks antiikolümpiamängudel (antiikolümpial medaleid ei antud).
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Olümpiavõitja · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Põhjameri · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Portugal · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Puit · Näe rohkem »
Purjetamine 1952. aasta suveolümpiamängudel
Purjetamine 1952. aasta suveolümpiamängudel Helsingis.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Purjetamine 1952. aasta suveolümpiamängudel · Näe rohkem »
Purjetamine 1968. aasta suveolümpiamängudel
Purjetamine 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 14.–21. oktoobril.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Purjetamine 1968. aasta suveolümpiamängudel · Näe rohkem »
Purjetamine olümpiamängudel
Olümpiarõngad Purjetamine Purjetamine on olnud üks suveolümpiamängude alasid alates esimestest olümpiamängudest, mis pidi toimuma Kreekas Ateenas 1896. aastal.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Purjetamine olümpiamängudel · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Rooma · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Saksamaa · Näe rohkem »
Süvis
Süvis on veesõiduki veesistumise sügavus.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Süvis · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Taani · Näe rohkem »
Taglas
Brigantiini (umbes 19. - 20. saj vahetus) taglase põhiosad. '''Seisev taglas ja peelestik:''' A- väliskliivertaak (või fliigertaak), B- kliivertaak, C- tamstoktaagid, D- vesitaak, 1- fliigerpoom (või kliiverpoom), 2- kliiverpoom, 3- pukspriit, 4- tamstok, 5- fokkmast, 6- fokkteng (fokkmarssteng), 7- fokkpraamteng, 8- fokktopp (fokkroil), 9- fokkraa, 10- alamarssraa, 11- ülamarssraa, 12- praamraa, 13- roilraa, 14- grootmast, 15- grootteng (grootmarssteng), 16- groottopp (grootpraam, grootroil), 17- grootpoom, 18- grootkahvelpoom, 34- fokkroiltaak, 35- väliskliivertaak (fliigertaak), 36- kliivertaak, 37- sisekliivertaak, 38- fokktengtaak, 39- fokktaak, 40- fokkvandid, 41- fokktengparduunid, 42- fokkpraamparduunid, 43- groottaak, 44- groottengtaak, 45- grootpraamtaak, 46- grootroiltaak (groottopitaak), 47- grootvandid, 48- groottegnparduunid, 49- grootpraamparduunid; '''Purjed:''' 19- väliskliiver (kõrgemale tõstetavana fliiger), 20- kliiver, 21- sisekliiver, 22- fokktaaksel (fokktengtaaksel, lihtsustatult foka), 23- fokkpuri, 24- alamarsspuri, 25- ülamarsspuri, 26- praampuri, 27- roilpuri, 28- groottaaksel, 29- groottengtaaksel, 30- grootalapraamtaaksel, 31- grootülapraamtaaksel, 32- grootkahvelpuri, 33- grootopsel; '''Jooksev taglas ja tõuvärk:''' 50- fokkbrassid, 51- alamarssbrassid, 52- ülamarssbrassid, 53- praambrassid, 54- roilbrassid, 55- grootpiikvallid, 56- groottirk. Erinevalt brassidest pole grootsoot ja grootjärt joonisel toodud. Taglaseks nimetatakse laeva mastide juurde kuuluvate seadiste, purjelaeval ühtlasi purjede kinnituste süsteemi.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Taglas · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Tallinn · Näe rohkem »
Tekk (laevandus)
Tankeri peatekk Reisilaeva tekk Laevatekk ehk tekk (varasemas keeles dekk) on laevakere peal, keres või ka suuremas tekiehitises asuv horisontaal-tasapinnaline kate või korrus.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Tekk (laevandus) · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Ukraina · Näe rohkem »
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Vahemeri · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Venemaa · Näe rohkem »
Vineer
Kuusepuidust vineer mänguasjad 1930. aastatest. Nikolai Willeri ettevõtte NiWi toodang Vineer on kihiline puitmaterjal, mida valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonide) kokkuliimimisel kihiti üks teise peale.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja Vineer · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja 1929 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja 1937 · Näe rohkem »
1948. aasta suveolümpiamängud
1948.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja 1948. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »
1960. aasta suveolümpiamängud
1960.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja 1960. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »
1965
1965.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja 1965 · Näe rohkem »
1972. aasta suveolümpiamängud
Müncheni olümpiastaadion, all paremal on näha olümpiaujula katus 1972.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja 1972. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »
1973
1973.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja 1973 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja 1977 · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja 1978 · Näe rohkem »
1981
1981.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja 1981 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja 1998 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja 2002 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Draakon (jahiklass) ja 2007 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Draakon (kiiljaht), Dragon (kiiljaht).
