Sisukord
12 suhted: Gaelid, Iirlased, Kõmrid, Keldid, Maausk, Mütoloogia, Paganlus, Polüteism, Preester, Stonehenge, Suvine pööripäev, Uuspaganlus.
Gaelid
Gaelid on Põhja-Šoti mägismaal ja Hebriididel elav keldi päritolu rahvas, kelle rahvaarv on langenud drastiliselt, eriti pärast nende piirkonnast väljaajamist.
Vaata Druidism ja Gaelid
Iirlased
Iirlaste diasporaa Iirlased (iiri keeles Muintir na hÉireann, na hÉireannaigh) on keldi rahvas, kes pärineb Iirimaalt, saarelt Loode-Euroopas.
Vaata Druidism ja Iirlased
Kõmrid
Kõmrid (kõmri keeles Cymry, varem eesti keeles uelslased) on rahvas Suurbritannias Walesi poolsaarel.
Vaata Druidism ja Kõmrid
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Vaata Druidism ja Keldid
Maausk
Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.
Vaata Druidism ja Maausk
Mütoloogia
Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
Vaata Druidism ja Mütoloogia
Paganlus
Paganlus on mõiste, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast paganus 'maamees, talupoeg'.
Vaata Druidism ja Paganlus
Polüteism
Polüteism (.
Vaata Druidism ja Polüteism
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Vaata Druidism ja Preester
Stonehenge
Stonehenge Stonehenge Stonehenge'i asukoht Stonehenge on muinasaegne megaliitrajatis, mis asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal.
Vaata Druidism ja Stonehenge
Suvine pööripäev
Suvine pööripäev ehk suvine päikeseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21. juunil, mil on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö, aga lõunapoolkeral on pikim öö ja lühim päev.
Vaata Druidism ja Suvine pööripäev
Uuspaganlus
"Ave natura!", 1910, Itaalia maalikunstniku Cesare Saccaggi neoklassitsistlikus stiilis meistriteos, mis kujutab paganlikku (rooma) rongkäiku põlluharimisjumalanna Cerese auks. Maal on osa 1900. aastate alguses moes olnud neoklassitsistlikust (uuspaganlikust) voolust Uuspaganlus on levinud üldnimetus neile uususulistele liikumistele, mis püüavad taaselustada või võtavad tegevuse aluseks judeokristlike monoteistlike maailmareligioonide leviku eelseid (eeskätt Euroopa) muinasusundeid.
Vaata Druidism ja Uuspaganlus