Sisukord
143 suhted: Adolf von Seckendorff, Albert-August Tiimann, Anna Leetsmann, Ants Dauman, Artur Vallner, Aseri, Aseri tsemendivabrik, Auvere mõis, Ühing Teadus, Ülo Taigro, Õigeusu kirik, Brest-Litovski rahuleping, Carl Immanuel Philipp Hesse, Dno, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Kütiväe Teataja, Eesti kütiväed, Eesti Punaarmee, Eesti Riiklik Kirjastus, Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu, Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut, Eestimaa kubermang, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Finantsspekulatsioon, Gotthilft Traugott Hahn, Haldusüksus, Hanneli Rudi, Hans Pöögelmann, Hanza Tarkon AS, Iisaku vald, Ivan Rabtšinski, Jaan Anvelt, Jaan Ikmelt, Jaan Poska, Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik, Jakov Sverdlov, Järve mõis, Järve vald, Jõhvi kirik, Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond), Johannes Jürgenson, Johannes Käspert, Klassivõitlus, Kommuun, Kompanii tänav, Konju mõis, Konstantin Päts, Kontrrevolutsioon, Kreenholmi Manufaktuur, ... Laienda indeks (93 rohkem) »
- Narva ajalugu
Adolf von Seckendorff
Vabahärra Franz Adolf von Seckendorff (17. märts 1857 Gera – 8. mai 1941 Waldsieversdorf) oli Preisimaa jalaväekindral, 1918.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Adolf von Seckendorff
Albert-August Tiimann
Albert-August Tiimann (vene keeles Тийман Альберт-Август) (13. jaanuar (ukj) 1889 Narva, Peterburi kubermang – 1942 NSV Liit) oli eesti kommunist ja Eesti Töörahva Kommuuni Narva Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees aastail 1918–1919.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Albert-August Tiimann
Anna Leetsmann
Anna Leetsmann (12. oktoober 1888 Kalvi vald, Virumaa – 5. märts 1942 NSV Liit, hukkus vangistuses) oli Kunda koolis pedagoog, poliitik ning Eesti Ajutise Maanõukogu ainus naissoost ja bolševikust liige.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Anna Leetsmann
Ants Dauman
Ants Dauman (läti keeles Ansis Daumanis, vene keeles Анс Эрнестович Дауман, parteiline pseudonüüm Пуйка; 8. detsember (vkj 26. november) 1885 Riia maakond, Liivimaa kubermang – 1. august 1920 Poola) oli enamlasest Venemaa poliitik (sealhulgas Narva linnapea 1917–1918) ja sõjaväelane.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Ants Dauman
Artur Vallner
Artur Vallner (vene keeles Вальнер, Артур Гансович; 18. oktoober 1887 Tallinn – 4. november 1937 Karjala ANSV, Vene NFSV, NSV Liit) oli Eesti (Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu esimees) ja nõukogude poliitik.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Artur Vallner
Aseri
Aseri on alevik Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, endise Aseri valla keskus.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Aseri
Aseri tsemendivabrik
Aseri tsemendivabrik oli vabrik Virumaal Aseris, mis tootis eeskätt tsementi.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Aseri tsemendivabrik
Auvere mõis
Auvere mõis (saksa keeles Ampfer) oli rüütlimõis, hiljem poolmõis Eestimaal Vaivara kihelkonnas.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Auvere mõis
Ühing Teadus
Ühing Teadus oli Eesti NSV ajal tegutsenud organisatsioon (ühing).
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Ühing Teadus
Ülo Taigro
Ülo Taigro (6. juuni 1913 Kärstna vald, Viljandimaa – 18. märts 1995 Tallinn) oli eesti ajaloodoktor ja professor.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Ülo Taigro
Õigeusu kirik
Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Õigeusu kirik
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Brest-Litovski rahuleping
Carl Immanuel Philipp Hesse
Carl Immanuel Hesse Carl Immanuel Hesse haud Jõhvi kalmistul Carl Immanuel Philipp Hesse (13. juuni 1875 Sangaste – 18. detsember 1918 Maidla mõis Lüganuse kihelkonnas Viru kreisis (mõrvatud bolševike poolt)) oli luterlik koguduseõpetaja.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Carl Immanuel Philipp Hesse
Dno
Dno on linn Venemaa Pihkva oblastis, Dno rajooni keskus.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Dno
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Kütiväe Teataja
Eesti Kütiväe Teataja oli 1918–1919 ilmunud Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu ajaleht.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Eesti Kütiväe Teataja
Eesti kütiväed
Eesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Eesti kütiväed
Eesti Punaarmee
Eesti Punaarmee (vene keeles Эстляндская армия, sellest ka nimetus Eesti armee) olid Eesti Vabadussõja ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus moodustatud ning Punaarmeele allunud Eesti Töörahva Kommuuni relvajõud.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Eesti Punaarmee
Eesti Riiklik Kirjastus
Eesti Riiklik Kirjastus (lühend ERK) oli aastatel 1949–1964 tegutsenud Eesti NSV riiklik universaalkirjastus, mis andis välja lõviosa tolleaegsest raamatutoodangust (kokku umbes 9000 raamatut ja brošüüri).
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Eesti Riiklik Kirjastus
Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu
Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu oli Narvas 28.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu
Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee
Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee (Временный Ревком Эстонии) oli Nõukogude Venemaal Petrogradis 15. oktoobril 1918 VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee poolt moodustatud organiseerimisgrupp.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut
Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut (lühendid EKP KK Partei Ajaloo Instituut ja EKP KK PAI) oli aastatel 1947–1990 tegutsenud asutus.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Eestimaa kubermang
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee
Finantsspekulatsioon
Finantsspekulatsioon ehk spekulatsioon on finantsinstrumendi ostmine eesmärgiga see suhteliselt lühikese aja pärast kasumiga maha müüa (lühikeseks müümise korral on tehingute järjekord vastupidine ehk kõigepealt müüakse ning seejärel ostetakse).
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Finantsspekulatsioon
Gotthilft Traugott Hahn
Gotthilft Traugott Hahn (13. veebruar (1. veebruar) 1875 Rõuge – 14. jaanuar 1919 mõrvatud Tartu Krediidikassa keldris) oli Eesti vaimulik ja teoloog, usuteaduse professor.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Gotthilft Traugott Hahn
Haldusüksus
Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Haldusüksus
Hanneli Rudi
Hanneli Rudi (sündinud 16. augustil 1971) on Eesti ajakirjanik.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Hanneli Rudi
Hans Pöögelmann
Hans Pöögelmann (vene keeles Ханс Густавович Пегельман; 30. detsember (18. detsember vkj) 1875 Aidu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 27. jaanuar 1938 NSV Liit) oli eesti poliitik, luuletaja ja tõlkija ning Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu partei- ja haridustegelane ja ajakirjanik.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Hans Pöögelmann
Hanza Tarkon AS
HANZA Mechanics Tartu AS (varem ka: AS Tarkon ja HANZA Tarkon AS) on Tartus asuv ja mitmesuguseid elektroonikakomponente valmistav ettevõte.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Hanza Tarkon AS
Iisaku vald
Iisaku vald oli vald Ida-Viru maakonna lõunaosas.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Iisaku vald
Ivan Rabtšinski
Ivan Vassiljevitš Rabtšinski (vene keeles Иван Васильевич Рабчинский; 24. jaanuar 1879 Kazatino, Vinnõtsja oblast – 30. jaanuar 1950 Moskva) oli revolutsionäär ja Nõukogude riigitegelane.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Ivan Rabtšinski
Jaan Anvelt
Jaan Anvelt (vene keeles Ян Янович Анвельт; 18. aprill 1884 Viljandimaa, Võisiku vald, Oorgu – 11. detsember 1937 Moskva) oli jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees).
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Jaan Anvelt
Jaan Ikmelt
Jaan Ikmelt (13. november 1885 Keila vald, Harjumaa – 18. aprill 1953 Kustanai, Kasahhi NSV, NSV Liit) oli Eesti kommunist, VSDTP Tallinna Komitee ja Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee liige.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Jaan Ikmelt
Jaan Poska
Paul Raua maal (1929) Jaan Poska maja Kadriorus Jaan Poska hauakivi on Siselinna kalmistul perekond Poska rahulas vasakult teine Jaan Poska (24. jaanuar 1866 (vkj 12. jaanuar) Kirikuküla Laiuse vald, Laiuse kihelkond – 7. märts 1920 Tallinn Eesti Vabariik) oli Eesti poliitik.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Jaan Poska
Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik
Jumalaema Uinumise kirik (esiplaanil) Jumalaema Uinumise kirik (paremal) 20. sajandi alguses Jumalaema Uinumise kirik (vene keeles Церковь во имя Успения Пресвятой Богородицы) on õigeusu kirik Jaanilinnas.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik
Jakov Sverdlov
Jakov Sverdlov (Яков Михайлович Свердлов) (3. juuni (vkj 22. mai) 1885, Nižni Novgorod Venemaa keisririik – 16. märts 1919, Moskva) oli Vene revolutsionäär ja riigitegelane, VSDT(b)P Keskkomitee liige, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee esimees (Nõukogude Venemaa valitsusjuht) 1917.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Jakov Sverdlov
Järve mõis
Vaade Järve mõisa peahoonele – Järve vasallilinnusele Järve mõis (saksa keeles Türpsal) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Järve mõis
Järve vald
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Järve vald (saksa keeles Türpsal) oli vald Jõhvi kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866 (vaadatud 20.02.2016)–1939.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Järve vald
Jõhvi kirik
Jõhvi Mihkli kirik on kindluskirik Ida-Virumaal Jõhvis.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Jõhvi kirik
Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Jõhvi vald (saksa keeles Jewe) oli vald Virumaal Jõhvi kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866 (vaadatud 20.02.2016)–1939 Valla pindala oli 209 km² ja elanikke oli 3250 (1934. aasta seisuga).
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)
Johannes Jürgenson
Johannes Traugott Jürgenson (26. mai (ukj) 1903 Rannamõisa – 28. september 1933 Vigala) oli eesti vaimulik ja teoloog.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Johannes Jürgenson
Johannes Käspert
Johannes Käspert (vene keeles Кясперт Йоханнес Юрьевич) (9/21. mai 1886 Narva Peterburi kubermang Venemaa keisririik – 4. november 1937 NSV Liit) oli eesti poliitik, Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu asjaajaja ja siseasjade komisjoni komissari kohusetäitja (nn ajutine Siseasjade valitsuse juhataja).
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Johannes Käspert
Klassivõitlus
Klassivõitlus on peamiselt marksismis kasutatav mõiste ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe (antagonistliku) või ka enama sotsiaalse klassi vahel.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Klassivõitlus
Kommuun
Kommuun võib tähendada järgmist.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Kommuun
Kompanii tänav
Kompanii tänav (saksa keeles Kompagniestraße, aastatel 1949–1989 Hariduse tänav) asub Tartus, ühendab Raekoja platsi ja Munga tänavat ning on umbes 220 meetrit pikk.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Kompanii tänav
Konju mõis
Konju mõis (saksa keeles Raustfer) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Konju mõis
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Konstantin Päts
Kontrrevolutsioon
Kontrrevolutsioon on revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Kontrrevolutsioon
Kreenholmi Manufaktuur
Kreenholmi Manufaktuuri Georgi vabriku hoone Kreenholmi Manufaktuur oli aastatel 1857–2010 tegutsenud tekstiilitööstusettevõte, mis rajati Eestimaa kubermangus Joala mõisas Kreenholmi saarele.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Kreenholmi Manufaktuur
Kultuur ja Elu
Kultuur ja Elu (kuni 1959. aastani Kultuuritöötaja) on Eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Kultuur ja Elu
Laagna mõis
Laagna mõisa peahoone 20. sajandi alguses Laagna mõisa kõrvalhoonete varemed (märtsis 2008) Laagna mõis (saksa keeles Kuydenurm, Alt-Waiwara, Lagena) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal jääb mõis Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Laagna küla maadele.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Laagna mõis
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Lühend
Lindprii
Lindprii tagaotsimiskuulutus Lindprii kui juriidiline mõiste tähendab seaduse kaitse alt väljas olemist.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Lindprii
Luga (linn)
Luga (ka Luuga, vadja Laugaz, soome Laukaa, ka Ylä-Laukaa) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Luga rajooni keskus.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Luga (linn)
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Luterlus
Lydia Koidula tänav (Rakvere)
Lydia Koidula tänav on tänav Rakveres Õpetaja Heinamaa linnaosas.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Lydia Koidula tänav (Rakvere)
Maidla mõis (Lüganuse)
Kunagise Maidla mõisa härrastemaja Kunagise Maidla mõisa härrastemaja Maidla mõisa härrastemaja Maidla mõis (saksa keeles Wrangelstein, varem Maidel) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Viru kreisis, tänapäeval Lüganuse vallas Ida-Viru maakonnas.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Maidla mõis (Lüganuse)
Manifest
Manifest (ladina keeles manifestus, avalik) on eesmärkide ja kavatsuste avalik selgitus, millel on enamasti poliitiline sisu.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Manifest
Mäetaguse vald
Mäetaguse vald oli vald Ida-Viru maakonnas.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Mäetaguse vald
Mihhail Bleive
Mihhail Bleive Mihhail Bleive (vene keeles Михаил Иванович Блейве; kirjanduses ka Michael Bleive (Bleiwe), eestipäraselt Mihkel Bleive; 29. oktoober 1873 Olustvere, Viljandi kreis – 14. jaanuar 1919 Tartu) oli õigeusu ülempreester ja märter.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Mihhail Bleive
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Narva
Narva Aleksandri Suurkirik
Kiriku torni taastamine. Aprill 2007 Narva Aleksandri Suurkirik Narva Aleksandri Suurkiriku valminud torn novembris 2008 Narva Aleksandri Suurkirik (varasem ja mõnikord praegugi kasutatav nimi: Joaoru Aleksandri kirik või Narva Aleksandri kirik) on kirik Narvas, mida kasutas EELK Narva Aleksandri kogudus.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Narva Aleksandri Suurkirik
Narva kalevivabrik
Narva kalevivabrik Narva kalevivabrik (ka: Narva Kalevi Manufaktuur) oli aastatel 1819–1944 Narvas töötanud tekstiilivabrik.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Narva kalevivabrik
Narva lahing (1918)
Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Narva lahing (1918)
Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee
Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee oli Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu täitevvõimu organ Narvas aastatel 1917–1918.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee
Narva maakond
Narva maakond (vene Нарвский уезд) oli Venemaa tsaaririigi haldusüksus Eesti alal.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Narva maakond
Narva-Jõesuu
Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Narva-Jõesuu
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Nõukogude Venemaa
Nikolai Bežanitski
Nikolai Bežanitski (vene keeles Николай Стефанович Бежаницкий; 14. detsember 1859 Priipalu, Kuigatsi vald, Tartu kreis – 14. jaanuar 1919 Tartu) oli õigeusu püha preestermärter.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Nikolai Bežanitski
Novembrirevolutsioon
Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Novembrirevolutsioon
NSV Liidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Ülemnõukogu (vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnõi Sovet SSSR) oli Nõukogude Liidu kõrgeim riigivõimuorgan (rahvaesindusorgan).
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja NSV Liidu Ülemnõukogu
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Oktoobrirevolutsioon
Oskar Ellek
Oskar Ellek (vene keeles Эллек Оскар Генрихович) (1875 - 1933 Leningrad, NSV Liit) oli eesti kommunist, Eesti Töörahva Kommuuni kontrrevolutsioniga võitlemise kommisjoni Narwa osakonna esimees.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Oskar Ellek
Otto Rästas
Otto Rästas (vene keeles Рястас Отто Юрьевич) 21.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Otto Rästas
Palermo mets
Palermo mets on parkmets Rakvere lõunaosas Palermo linnaosas.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Palermo mets
Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi
Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi (2023) Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi; ka Rakvere terroriohvrite mälestussammas on punase terrori ohvrite mälestusmärk Lääne-Virumaal Rakveres.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi
Parteiarhiiv
Parteiarhiiv on arhiiv Tallinnas aadressil Tõnismäe tänav 16.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Parteiarhiiv
Põhja Oblasti Kommuunide Liit
Põhja Oblasti Kommuunide Liit (vene keeles Союз коммун Северной области) oli aprillist 1918 kuni veebruarini 1919 Põhja- ja Loode-Venemaa piirkondi ühendav sotsialistliku riigikorraldustega piirkondlik omavalitsuste liit.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Põhja Oblasti Kommuunide Liit
Peeter Särgava
Peeter Särgava (aastani 1935 Peeter Peterson; 8. aprill 1915 Uue-Vändra vald, Pärnumaa – 19. august 2005 Jokkmokk, Rootsi) oli eesti vaimulik.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Peeter Särgava
Peetri vald
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Peetri vald (saksa keeles Petrigemeinde, vene keeles Petrovskaja) oli vald Vaivara kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Peetri vald
Pekka Erelt
Pekka Erelt 2016. aastal Pekka Erelt (sündinud 21. aprillil 1965) on eesti ajakirjanik.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Pekka Erelt
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Peterburi
Peterburi kubermang
Peterburi kubermang (vene keeles Санкт-Петербургская губерния, 1914–1924 Петроградская губерния, 1924–1927 Ленинградская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis ja Vene SFNV-s ja NSV Liidus, aastatel 1710–1927.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Peterburi kubermang
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Piiskop
Pikk tänav (Rakvere)
Pikk tänav on tänav Rakveres.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Pikk tänav (Rakvere)
Platon (Kulbusch)
Platon (kodanikunimega Paul Kulbusch; 25. juuli (vkj 13. juuli) 1869 Pootsi – 14. jaanuar 1919 Tartu) oli eesti õigeusu vaimulik, aastatel 1918–1919 Tallinna vikaarpiiskop.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Platon (Kulbusch)
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Punaarmee
Punane terror
Punane terror (vene keeles красный террор) oli Nõukogude Venemaal VSDT(b)P KK ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt 1918.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Punane terror
Rakvere linnavalitsus
Lai 20 Rakvere linnavalitsus on Rakvere linna omavalitsuse täitevorgan ja töötab Rakvere linna põhimääruse alusel.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Rakvere linnavalitsus
Rakvere Ringkonnakohus
Rakvere Ringkonnakohus oli Eesti kohtusüsteemi 2.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Rakvere Ringkonnakohus
Ratifitseerimine
Rahvusvahelises õiguses on ratifitseerimine ehk ratifikatsioon toiming, millega riik väljendab oma nõusolekut rahvusvahelise lepingu tema suhtes siduvaks muutumisele.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Ratifitseerimine
Revolutsiooniline Tribunal
Revolutsioonilise Tribunali istungit kajastav illustratsioon Charles-Aimé Daubani teosest "La démagogie en 1793 à Paris, ou Histoire, jour par jour, de l'année 1793" Revolutsiooniline Tribunal (prantsuse keeles Tribunal révolutionnaire) oli Prantsuse revolutsiooni ajal tegutsenud ja Rahvuskonvendi loodud kohus, mis tegeles poliitiliste süütegudega.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Revolutsiooniline Tribunal
Riigistamine
Riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Riigistamine
Rohuaia tänav
Rohuaia tänav on või oli mitmes Eesti asulas.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Rohuaia tänav
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Saksa keisririik
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Saksamaa
Soome Kommunistlik Partei
Soome Kommunistlik Partei (lühend SKP; soome keeles Suomen Kommunistinen Puolue (1920. aastani Suomalainen Kommunistinen Puolue)) oli Soomes tegutsenud kommunistlik partei.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Soome Kommunistlik Partei
Staraja Russa
Staraja Russa on linn Venemaa Novgorodi oblastis, samanimelise rajooni keskus.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Staraja Russa
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Tartu
Tartu Krediidikassa massimõrv
Tartu Krediidikassas hukatud Tartu Krediidikassa massimõrv oli 14. jaanuaril 1919 Tartus endise Krediidikassa keldris Kompanii tänav 3 läbi viidud hukkamine, mille ohvriks langes 19 inimest.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Tartu Krediidikassa massimõrv
Tartu Peetri kirik
Tartu Peetri kirik on luteri kirik Tartus Emajõe ürgoru nõlval aadressil Narva maantee 104.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Tartu Peetri kirik
Tšekaa
Tšekaa (vene keeles чрезвычайная комиссия, lühend ЧК) ehk Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (vene keeles Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией и саботажем при Совете народныхкомиссаров РСФСР, lühend ВЧК СНК РСФСР ehk ВЧК) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Vene SFNV riikliku julgeolekuasutuste üldnimetus aastail 1917–1922.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Tšekaa
Toila mõis
Toila mõis (saksa keeles Toila) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Toila mõis
Ukraina NSV
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка, vene keeles Украинская Советская Социалистическая Республика), tuntud ka lühendite Ukraina NSV ja UNSV (УPCP) järgi, oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariike.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Ukraina NSV
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Vabadussõda
Vaivara vald
Vaivara vald oli vald Ida-Viru maakonnas.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Vaivara vald
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Vene SFNV
Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu
Venemaa SFNV Rahvakomissaride Nõukogu oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Venemaa SFNV kõrgeim täidesaatev valitsusorgan aastail 1918–1922.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Venemaa kodusõda
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Virumaa
Virumaa Töörahva Nõukogu
Virumaa Töörahva Nõukogu oli 1917.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Virumaa Töörahva Nõukogu
VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee
VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee (Центральный комитет эстонскихсекций РКП(б)) oli 1918.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Vladimir Lenin
Voka vald
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Voka vald (saksa keeles Gemeinde Choudleigh) oli vald Jõhvi kihelkonnas Virumaal, aastatel 1866 (vaadatud 11.09.2020)–1939.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja Voka vald
1. detsember
1.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 1. detsember
1. Eesti Kütidiviis
1.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 1. Eesti Kütidiviis
10. detsember
10.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 10. detsember
12. detsember
12.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 12. detsember
15. detsember
15.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 15. detsember
15. jaanuar
15.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 15. jaanuar
18. jaanuar
18.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 18. jaanuar
1918
1918.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 1918
1919
1919.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 1919
23. detsember
23.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 23. detsember
23. jaanuar
23.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 23. jaanuar
23. veebruar
23.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 23. veebruar
24. veebruar
24.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 24. veebruar
26. detsember
26.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 26. detsember
27. detsember
27.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 27. detsember
29. november
29.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 29. november
3. detsember
3.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 3. detsember
3. märts
3.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 3. märts
30. november
30.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 30. november
4. märts
4.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 4. märts
5. detsember
5.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 5. detsember
5. juuni
5.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 5. juuni
6. Kütidiviis
6.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 6. Kütidiviis
7. armee (Vene SFNV)
7.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 7. armee (Vene SFNV)
7. veebruar
7.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 7. veebruar
8. jaanuar
8.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 8. jaanuar
9. veebruar
9.
Vaata Eesti Töörahva Kommuun ja 9. veebruar
Vaata ka
Narva ajalugu
- Eesti Töörahva Kommuun
- Narva Anarhistlik-Kommunistlik Noorte Ühing
- Narva KS Võitleja
- Narva lahing (1700)
- Narva piiramine (1704)
- Vallisaare vaherahu
Tuntud ka kui Eesti Töörahva Kommuna, Eesti Töörahva Kommuuna, Eesti Töörahwa Kommuna, Eestimaa Töörahva Kommuun, Eestimaa Töörahva Kommuuna.