Sisukord
24 suhted: Adramaa, Endzele, Engelhardt, Gernet, Gustav II Adolf, Hõberubla, Heinrich von Hagemeister, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Jeri vald, Johann Christoph Brotze, Karjamõis, Krüdener, Lään, Läti, Läti keel, Lõuna-Ruhja kihelkond, Liivimaa, Oleri mõis, Rüütlimõis, Saksa keel, Valmiera piirkond, Virķēne mõis, Volmari kreis, Wolter von Plettenberg.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Endzele mõis ja Adramaa
Endzele
Endzele (nõukogude ajal Straume) on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Jeri valla halduskeskus.
Vaata Endzele mõis ja Endzele
Engelhardt
Engelhardt on Šveitsi päritolu baltisaksa vana aadlisuguvõsa.
Vaata Endzele mõis ja Engelhardt
Gernet
Gernet (vene keeles Гернет) on Pommerist Gollnowist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Vaata Endzele mõis ja Gernet
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Endzele mõis ja Gustav II Adolf
Hõberubla
1732. aasta hõberubla Hõberubla (vene серебряный рубль) oli Venemaa keisririigi münt ja rahaühik.
Vaata Endzele mõis ja Hõberubla
Heinrich von Hagemeister
Heinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.
Vaata Endzele mõis ja Heinrich von Hagemeister
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Vaata Endzele mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm
Jeri vald
Jeri paljand ja koopad Jeri vald (läti keeles Jeru pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas.
Vaata Endzele mõis ja Jeri vald
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Vaata Endzele mõis ja Johann Christoph Brotze
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Endzele mõis ja Karjamõis
Krüdener
Krüdeneride marmorvapp Suislepas Krüdener (ka Kruedener, Krüdener-Struve) on vana baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Endzele mõis ja Krüdener
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Vaata Endzele mõis ja Lään
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Endzele mõis ja Läti
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Endzele mõis ja Läti keel
Lõuna-Ruhja kihelkond
Lõuna-Ruhja kihelkond ehk Dienvidrūjiena kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Süd-Rujen, läti keeles Dienvidrūjienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Vaata Endzele mõis ja Lõuna-Ruhja kihelkond
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Endzele mõis ja Liivimaa
Oleri mõis
Oleri mõis (saksa keeles Ohlershof, läti keeles Oleru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.
Vaata Endzele mõis ja Oleri mõis
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Endzele mõis ja Rüütlimõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Endzele mõis ja Saksa keel
Valmiera piirkond
Valmiera piirkond on 1.
Vaata Endzele mõis ja Valmiera piirkond
Virķēne mõis
Virķēne mõis, ka Virķēni mõis (saksa keeles Würken, läti keeles Virķēnu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Lõuna-Ruhja kihelkonnas.
Vaata Endzele mõis ja Virķēne mõis
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Endzele mõis ja Volmari kreis
Wolter von Plettenberg
Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.
Vaata Endzele mõis ja Wolter von Plettenberg