Kiiremini kui brauser!
20 suhted: Ašot Galojan, Ameerika Ühendriigid, Ara Ajvazjan, Armeenia, Armeenia keel, Armeenia peaminister, Armeenia president, Artshahhi kangelane, Baltimaad, Brasiilia, Diplomaatiline teenistusaste, Erakorraline ja täievoliline suursaadik (NSV Liit ja Venemaa), Erakorraline ja täievoliline suursaadik (teenistusaste), Kuuba, Mägi-Karabahhi Vabariik, Poola, Suursaadik, Tigran Sargsjan, Vardan Oskanjan, Zohrab Mnatshakanjan.
Ašot Galojan
Ašot Galojan (armeenia keeles Աշոտ Գալոյան; sündinud 9. juulil 1956 Vanadzoris) on Armeenia ajaloolane, poliitik ja diplomaat.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Ašot Galojan · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Ara Ajvazjan
Ara Ajvazjan Ara Ajvazjan (armeenia keeles Արա Հենրիի Այվազյան; sündinud 20. märtsil 1966 Jerevanis) on Armeenia poliitik ja diplomaat.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Ara Ajvazjan · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia keel
Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Armeenia keel · Näe rohkem »
Armeenia peaminister
Armeenia peaminister on Armeenia valitsuse tähtsaim minister, kes põhiseaduse kohaselt peab korraldama valitsuse igapäevast tegevust ning koordineerima ministrite tööd".
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Armeenia peaminister · Näe rohkem »
Armeenia president
Armeenia Vabariigi president (armeenia keeles Հայաստանի Հանրապետության Նախագահ, Hajastani Hanrapetuthjan Nahhagah) on Armeenia riigipea ja kaitseväe ülemjuhataja.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Armeenia president · Näe rohkem »
Artshahhi kangelane
Armeenia peaminister Vitali Balasanjan, Artshahhi kangelane (2002). Presidendikandidaat (2012) Artshahhi kangelane (armeenia keeles Արցախի հերոս) on Mägi-Karabahhi Vabariigi kõrgeim riiklik aunimetus.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Artshahhi kangelane · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Baltimaad · Näe rohkem »
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Brasiilia · Näe rohkem »
Diplomaatiline teenistusaste
Diplomaatiline teenistusaste on diplomaadile lähtuvalt tema teenistusstaažist, töötulemustest ja välissuhtlemise kogemusest antav nimetus (teenistusaste).
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Diplomaatiline teenistusaste · Näe rohkem »
Erakorraline ja täievoliline suursaadik (NSV Liit ja Venemaa)
Venemaa välisminister Sergei Lavrov erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme vormirõivais Ameerika Ühendriikides (1962–1986) Vladimir Dekanozov, ainus erakorralise ja täievolilise suursaadiku teenistusastme saanud diplomaat, kes hiljem hukati (1953) Erakorraline ja täievoliline suursaadik (vene keeles Чрезвычайный и полномочный посол) on kõrgeim diplomaatiline teenistusaste Venemaa Föderatsioonis (varem oli sama teenistusaste ka selle eelkäijas Nõukogude Liidus), erakorraline ja täievoliline suursaadik.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Erakorraline ja täievoliline suursaadik (NSV Liit ja Venemaa) · Näe rohkem »
Erakorraline ja täievoliline suursaadik (teenistusaste)
Erakorraline ja täievoliline suursaadik (inglise keeles ambassador extraordinary and plenipotentiary) on mitmes riigis diplomaatiline teenistusaste.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Erakorraline ja täievoliline suursaadik (teenistusaste) · Näe rohkem »
Kuuba
Kuuba Trinidad kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja Kuuba on riik Ladina-Ameerikas.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Kuuba · Näe rohkem »
Mägi-Karabahhi Vabariik
Vene rahuvalvajate poolt julgestatud Lachini koridor Kaardil tumedamana kujutatud ala on ligikaudne Mägi-Karabahhi Vabariigi territoorium Aserbaidžaanis aastatel 1994-2020; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid Mägi-Karabahhi Vabariik (ka Artsahhi vabariik) oli aastatel 1991-2023 tunnustamata riik Kaukaasias Mägi-Karabahhis.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Mägi-Karabahhi Vabariik · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Poola · Näe rohkem »
Suursaadik
Suursaadik on diplomaatiline ametiaste (ametikoht), ka erakorralise ja täievolilise suursaadiku laialt kasutatav mitteametlik vaste.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Suursaadik · Näe rohkem »
Tigran Sargsjan
Tigran Sargsjan (armeenia Տիգրան Սարգսյան; sündinud 29. jaanuaril 1960 Kirovakanis) on Armeenia poliitik, peaminister 9. aprillist 2008 kuni 12. aprillini 2014.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Tigran Sargsjan · Näe rohkem »
Vardan Oskanjan
Vardan Oskanjan (armeenia keeles Վարդան Օսկանյան; sündinud 7. veebruaril 1954) on Armeenia poliitik.
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Vardan Oskanjan · Näe rohkem »
Zohrab Mnatshakanjan
Zohrab Mnatshakanjan (armeenia keeles Զոհրաբ Հրաչիկի Մնացականյան; sündinud 20. märtsil 1966 Jerevanis) on Armeenia diplomaat ja poliitik, Armeenia välisminister (2018–2020).
Uus!!: Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Armeenia) ja Zohrab Mnatshakanjan · Näe rohkem »
