Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Ülemaailmne majanduskriis, Balti Ühispank, Börsiindeks, Digiraha, Eesti majandus, Eesti Pank, Elatustase, Finantsinspektsioon, Finantsvara, Hüperinflatsioon, Hüpoteek, Kinnisvaramull, Kommertspank, Kopteriraha, Kvantitatiivne lõdvendamine, Laen, Likviidsus, Majanduskriis, Majanduslangus, Majandussurutis, New Yorgi börs, Pangajooks, Panganduskriis, Põhja-Eesti Pank, Rahandusministeerium, Rahvusvaheline Valuutafond, Sisemajanduse kogutoodang, Tartu Kommertspank, Tööpuudus, Valuuta, Valuutakurss, Võlaraha.
Ülemaailmne majanduskriis
Börsikrahhi ajal ruttasid inimesed pangakontoritesse oma raha välja võtma Suure depressiooni ajastu gangsterid 1920. aastatel Mängufilm suure depressiooni ajastust. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929.
Uus!!: Finantskriis ja Ülemaailmne majanduskriis · Näe rohkem »
Balti Ühispank
AS Balti Ühispank (inglise keeles Union Baltic Bank, UBB) oli 1991–1993 Eestis tegutsenud krediidiasutus.
Uus!!: Finantskriis ja Balti Ühispank · Näe rohkem »
Börsiindeks
Dow Jones Industrial Average, Nasdaq Composite ja S&P 500 tasemed aastail 1975–2007 Börsiindeks on indeks, mille abil mõõdetakse väärtpaberituru või selle majandusharu väärtpaberite väärtuse muutust.
Uus!!: Finantskriis ja Börsiindeks · Näe rohkem »
Digiraha
Digiraha on mitteametlik üldmõiste millega märgitakse raha, mis eksisteerib vaid digitaalses vormis.
Uus!!: Finantskriis ja Digiraha · Näe rohkem »
Eesti majandus
Eesti majandus on kõrge sissetulekuga turumajandus Euroopa Liidu siseturul.
Uus!!: Finantskriis ja Eesti majandus · Näe rohkem »
Eesti Pank
Eesti panga logo Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13. Hoone valmis aastal 1935, arhitektid on Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti Panga kasutuses aastast 1992 Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank.
Uus!!: Finantskriis ja Eesti Pank · Näe rohkem »
Elatustase
Elatustase (ka elustandard, elatusstandard) on riigi, rahva või mõne rahvastikurühma (kogukonna) vaimsete ja aineliste vajaduste rahuldamise üldine ja keskmine tase.
Uus!!: Finantskriis ja Elatustase · Näe rohkem »
Finantsinspektsioon
Finantsinspektsiooni hoone Sakala tänaval (suvi 2011) Finantsinspektsioon (FI) on Eestis finantsjärelevalvet teostav riigiasutus.
Uus!!: Finantskriis ja Finantsinspektsioon · Näe rohkem »
Finantsvara
Finantsvara (financial asset) on immateriaalne vara, mille väärtus leitakse lepingulise nõude põhjal.
Uus!!: Finantskriis ja Finantsvara · Näe rohkem »
Hüperinflatsioon
Hüperinflatsioon on olukord, kus inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud.
Uus!!: Finantskriis ja Hüperinflatsioon · Näe rohkem »
Hüpoteek
Hüpoteek (inglise keeles mortgage law) on pandiõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
Uus!!: Finantskriis ja Hüpoteek · Näe rohkem »
Kinnisvaramull
Graafikul on näha kinnisvaramulli tekkimist ning selle lõhkemist Kinnisvaramull või vara mull (või eluasemeturu mull) on teatud tüüpi majandusmull, mis toimub perioodiliselt kohalikel või ülemaailmsetel kinnisvaraturgudel ja millele tavaliselt järgneb majanduse õitseng (buum).
Uus!!: Finantskriis ja Kinnisvaramull · Näe rohkem »
Kommertspank
Kommertspank on asutus, mis pakub finantsteenuseid, milleks on hoiuste vastuvõtt, ärilaenude andmine ja põhiliste investeerimisvõimaluste pakkumine.
Uus!!: Finantskriis ja Kommertspank · Näe rohkem »
Kopteriraha
Kopteriraha Kopteriraha ehk helikopteriraha on mõiste, mis märgib sellist keskpanga rahaemissiooni meetodit, mille puhul ei anta raha tavapäraselt kommertspankadele, vaid otse lõpptarbijatele.
Uus!!: Finantskriis ja Kopteriraha · Näe rohkem »
Kvantitatiivne lõdvendamine
Kvantitatiivne lõdvendamine (ingl quantitative easing, QE) on mõiste, millega tähistatakse rahapoliitikat, mille kohaselt keskpank ostab etteantud summades kommertspankade kaudu ettevõtete või valitsuse võlakirju jms finantsvarasid, et seeläbi suurendada raha pakkumist.
Uus!!: Finantskriis ja Kvantitatiivne lõdvendamine · Näe rohkem »
Laen
Laen ehk krediit on võlgnevuse liik.
Uus!!: Finantskriis ja Laen · Näe rohkem »
Likviidsus
Likviidsuse (inglise keeles liquidity) ehk maksevalmiduse all mõistetakse üldiselt 1) majandussubjekti võimet täita olemasolevaid ja uusi kohustusi; 2) kiiret ja võimalikult vähekahjumlikku viisi vahetada vara raha või muude likviidsete varade vastu; 3) likviidseid varasid, mida on võimalik kiiresti maksevahendina kasutada. Eristatakse nii varade kui ka kohustuste likviidsust. Varade likviidsus tähendab majandussubjekti (krediidiasutuste, ettevõtete, eraisikute) võimet muuta olemasolevat vara rahaks või muudeks likviidseteks varadeks. Siinkohal on oluline, et varade vahetamise protsess ise oleks võimalikult vähe ressursse nõudev – see peaks olema nii kiire ning väheste kuludega (sh peaksid tehingukulud olema võimalikult väiksed). Kohustuste likviidsus viitab seevastu aga majandussubjekti võimele täita temale pandud kohustusi ja esitatud nõudeid. Mida suurem on likviidsus, seda väiksem on oht, et klient ei suuda kohustusi ja nõudeid täita. Likviidsete varade all mõeldakse kõiki varasid, mida on võimalik kiirelt kohustuste täitmiseks rahaks muuta ja kasutusele võtta, kaotamata sealjuures oluliselt nende väärtust. Vara likviidsus sõltub sellest, kui kergesti saab seda osta ja/või müüa, millised on vara vahetamise tehingukulud ning kui stabiilne on hind (teisisõnu kas hind näitab tegelikku väärtust). Raha ise on täiesti likviidne vara – seda on võimalik kohe tehingute tegemiseks kasutada. Teisteks likviidseteks varadeks peetakse näiteks hoiuseid (sh arvelduskonto, nõudmiseni hoiused või tähtajalised hoiused, mille puhul ka lepingu enneaegsel lõpetamisel saab klient tagasi hoiustatud raha, kuid sõltuvalt sõlmitud lepingust ei hüvitata sellisel juhul teenitud intresse), lühiajalisi väärtpabereid või võlakirju (nt rahaturu- ja intressifondide aktsiaid-osakuid), mille puhul investeeritakse muu hulgas vekslitesse, kommertspaberitesse, hoiusesertifikaatidesse, üleöödeposiitidesse, mida iseloomustavad lühiajalisus, madal riskitase, kiire tehingute vahetus. Teisisõnu kõik varad, mis on kergesti kättesaadavaks rahaks muudetavad ning nõuavad vähe alternatiivseid kulutusi. Mittelikviidsed on varad, mille vahetamine rahaks võtab palju aega vältel ja/või vahetusega võib kaasneda lisakulusid. Nii võib mittelikviidseteks pidada muu hulgas tehnikat või kinnisvara, mille müügiperiood on pikk ning mille eest saadav raha võib olla oodatust väiksem (nt juriidiliste või tehingukulude, maakleritasu, hinna alapakkumise tõttu). Likviidsete ja mittelikviidsete varade suhe majandussubjekti koguvarade hulgas võib sõltuvalt majandussubjektist endast ja tema käitumise iseloomust tekitada likviidsusriski olukorra. Likviidsusrisk tähendab võimetust vahetada õigel ajal ja kasulikult varasid, võimetust täita nõudeid või kohustusi. Panganduses väljendub likviidsusrisk krediidiasutuse võimetuses täita määratud ajaks kohustusi, sest puudub vaba raha või finantsvara vahetamisel likviidseteks varadeks ja/või alternatiivsete finantseerimisressursside kasutuselevõtul esineb probleeme. Likviidsusriski alamkategooriateks võib pidada maksevalmidus ja finantseerimisriski ning turu likviidsusriski. Maksevalmiduse risk tekib siis, kui rahavoogude bilanss pole lühiajalises plaanis tasakaalus. Väljaminevaid rahavooge on sissetulevatega võrreldes vähem, mistõttu väheneb majandussubjekti maksevõime – kasutuses olevat likviidset vara on kohustuste ja nõuete täitmiseks vähem. Finantseerimisriski tingib majandussubjekti võimetus/piiratus ressursside kaasamisel või kaasamisel ilma finantsseisundit kahjustamata. Sellisel juhul tekitaksid katsed kaasata täiendavaid ressursse lisakulusid või -kohustusi, mis paneksid subjekti halvemasse olukorda. Turu likviidsusrisk väljendub aga turutõrgetest tingitud riskipositsiooni enda väheses likviidsuses, mistõttu väheneb võimalus finantsinstrumente kahjusid kandmata rakendada. Likviidsusriski maandamise võimalused võib jaotada kolme üldisemasse kategooriasse: 1) n-ö ennetavad tegevused (nt likviidsusreservide omamine, laenude osatähtsuse piiramine vahendites, omakapitali osakaalu suurendamine, likviidsusnäitajate jaoks limiitide kehtestamine, rahavoogude kooskõlastamine ajalises ja mahulises plaanis, laenude väljastamine turukõlbliku tagatisega, oma võimete hindamine, sh riskantsetest tehingutest loobumine), 2) n-ö kaasavad tegevused (nt uute finantsinstrumentide kaasamine kohustuste täitmiseks, kohustuste tähtaegade pikendamine), 3) n-ö prognoosivad tegevused (nt tehingupartnerite tausta kontrollimine, siduvate tagasimaksegraafikute koostamine, võtted olemasolevate ressursside stabiilsuse tagamiseks, sh kaitse partnerite tegevuse eest, nt krediidiasutuste puhul tähtajaliste hoiuste lõpetamise etteteatamisaja pikendamine).
Uus!!: Finantskriis ja Likviidsus · Näe rohkem »
Majanduskriis
Börsihinnad Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine.
Uus!!: Finantskriis ja Majanduskriis · Näe rohkem »
Majanduslangus
Majanduslangus ehk retsessioon on majandustsükli langusfaas: periood, mil majandustegevus pidurdub, kuid mitte nii rängalt, kui majandussurutise (depressiooni) puhul.
Uus!!: Finantskriis ja Majanduslangus · Näe rohkem »
Majandussurutis
Majandussurutis on majanduslangus, millega kaasnevad tööpuudus ja pankrotid.
Uus!!: Finantskriis ja Majandussurutis · Näe rohkem »
New Yorgi börs
New Yorgi börs (New York Stock Exchange, lühend NYSE) on New Yorgis asuv aktsiabörs.
Uus!!: Finantskriis ja New Yorgi börs · Näe rohkem »
Pangajooks
Järjekord hoiukassa ees Berliinis pangakrahhi ajal (1931) Pangajooks on olukord, kus suur hulk panga kliente viib korraga oma raha või muud varadkrediidiasutusest välja.
Uus!!: Finantskriis ja Pangajooks · Näe rohkem »
Panganduskriis
Panganduskriis tekib, kui pangad kaotavad maksevõime, s.t likviidsuse.
Uus!!: Finantskriis ja Panganduskriis · Näe rohkem »
Põhja-Eesti Pank
Põhja-Eesti Pank (lühend PEP) oli Eesti pank.
Uus!!: Finantskriis ja Põhja-Eesti Pank · Näe rohkem »
Rahandusministeerium
Rahandusministeerium on Eesti riigi valitsusasutus.
Uus!!: Finantskriis ja Rahandusministeerium · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Valuutafond
Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühendina IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944.
Uus!!: Finantskriis ja Rahvusvaheline Valuutafond · Näe rohkem »
Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Uus!!: Finantskriis ja Sisemajanduse kogutoodang · Näe rohkem »
Tartu Kommertspank
Tartu Kommertspank oli Nõukogude Liidus ning Eesti Vabariigis tegutsenud kommertspank.
Uus!!: Finantskriis ja Tartu Kommertspank · Näe rohkem »
Tööpuudus
Tööpuudus ehk töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd.
Uus!!: Finantskriis ja Tööpuudus · Näe rohkem »
Valuuta
Valuuta ehk vääring (lad currere „jooksma“ või „voolama“) on riigi rahasüsteem ja selles rakendatavad rahamärgid (euro, USA dollar, Inglise nael, Jaapani jeen jt).
Uus!!: Finantskriis ja Valuuta · Näe rohkem »
Valuutakurss
Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes.
Uus!!: Finantskriis ja Valuutakurss · Näe rohkem »
Võlaraha
Võlaraha emissioonist põhjustatud majandustõusud ja intressi sissenõudmisest tekkinud likviidsuskriisid Ameerika Ühendriikides. Võlaraha on olemuslikult võlakiri, mille pank annab välja laenuna ja nõuab selle eest intressi tasumist.
Uus!!: Finantskriis ja Võlaraha · Näe rohkem »
