Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Friedrich Franz III (Mecklenburg)

Index Friedrich Franz III (Mecklenburg)

Mecklenburg-Schwerini suurhertsog Friedrich Franz III Friedrich Franz III (19. märts 1851 – 10. aprill 1897) oli eelviimane Mecklenburg-Schwerini suurhertsog.

Sisukord

  1. 9 suhted: Alexandrine (Taani kuninganna), Bronhiaalastma, Cannes, Friedrich Franz II (Mecklenburg), Friedrich Franz IV, Homoseksuaalsus, Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond, Mecklenburgi valitsejate loend, Peterburi.

Alexandrine (Taani kuninganna)

Alexandrine Mecklenburg-Schwerin Alexandrine Auguste (24. detsember 1879 Schwerin – 28. detsember 1952 Kopenhaagen) oli Mecklenburg-Schwerini printsess ja Taani kuninganna.

Vaata Friedrich Franz III (Mecklenburg) ja Alexandrine (Taani kuninganna)

Bronhiaalastma

Bronhiaalastma ehk kopsuastma ehk astma (ka hingeldustõbi) on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille korral tekib mitmesuguste ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine (düspnoe).

Vaata Friedrich Franz III (Mecklenburg) ja Bronhiaalastma

Cannes

Cannes on linn Lõuna-Prantsusmaal Vahemere rannikul Provence-Alpes-Côte d'Azuris.

Vaata Friedrich Franz III (Mecklenburg) ja Cannes

Friedrich Franz II (Mecklenburg)

Mecklenburg-Schwerini suurhertsog Friedrich Franz II Friedrich Franz II (28. veebruar 1823 – 15. aprill 1883) oli Preisimaa ohvitser ja Mecklenburg-Schwerini suurhertsog 7.

Vaata Friedrich Franz III (Mecklenburg) ja Friedrich Franz II (Mecklenburg)

Friedrich Franz IV

Friedrich Franz IV, sündinud Friedrich Franz Michael (9. aprill 1882 Palermo, Sitsiilia – 17. november 1945 Flensburg) oli viimane Mecklenburg-Schwerini suurhertsog aastatel 1897−1918 ja Mecklenburg-Strelitzi regent aastal 1918.

Vaata Friedrich Franz III (Mecklenburg) ja Friedrich Franz IV

Homoseksuaalsus

Homoseksuaalsus on samast soost inimeste vaheline romantiline või seksuaalne huvi või käitumine, mis võib avalduda seksuaalse sättumuse, eelistuse või identiteedina.

Vaata Friedrich Franz III (Mecklenburg) ja Homoseksuaalsus

Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond

Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond aastal 1910. Schwerini loss. Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli territoorium Põhja-Saksamaal Mecklenburgide valduses, kes asusid Schwerinis.

Vaata Friedrich Franz III (Mecklenburg) ja Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond

Mecklenburgi valitsejate loend

Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.

Vaata Friedrich Franz III (Mecklenburg) ja Mecklenburgi valitsejate loend

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Vaata Friedrich Franz III (Mecklenburg) ja Peterburi