Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Accademia di Belle Arti di Firenze, Andrea del Sarto, Antonio Stradivari, Firenze, Giovanni da Bologna, Gooti kunst, Ikoon, Inglise keel, Itaalia, Itaalia keel, Julius II, Kõrgrenessanss, Kunstimuuseum, Leopold II, Matteus, Michelangelo, Nicola Amati, Paolo Uccello, Piazza della Signoria, Pietà, Renessanss, Sandro Botticelli, Taavet (Michelangelo), Uffizi galerii, Venemaa, 15. sajand, 16. sajand, 1784, 1873, 1939.
Accademia di Belle Arti di Firenze
Accademia di Belle Arti di Firenze (Firenze Kunstiakadeemia, Kaunite kunstide akadeemia) on Itaalias Firenzes Püha Markuse väljakul endise Püha Matteuse haigla ruumides paiknev Euroopa esimene kunstiakadeemia.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Accademia di Belle Arti di Firenze · Näe rohkem »
Andrea del Sarto
Andrea del Sarto autoportree (umbes 1528, Uffizi galerii) "Harpüiade madonna" (1517, Uffizi galerii) Andrea del Sarto (õieti Andrea d'Agnolo di Francesco di Luca di Paolo del Migliore (16. juuli 1486 Firenze – 21. jaanuar 1531 Firenze) oli Itaalia maalikunstnik. Tema kunstnikunimi del Sarto tuli sellest, et tema isa Agnolo oli rätsep (itaalia keeles sarto). 1494 asus ta tööle kullassepa õpipoisina, seejärel oli ta puunikerdaja ja maalija Gian Barile õpipoiss ning jäi tema juurde kuni 1498. Maalikunsti õppis ta Giorgio Vasari andmetel algul Piero di Cosimo ja siis Raffaellino del Garbo juures. 1508 võeti ta Medici e Speziali gildi liikmeks, kuhu kuulusid ka maalikunstnikud. Alates 1511 jagas ta ateljeed Jacopo Sansovino ja Franciabigioga. Peamine allikas del Sarto elu kohta on Giorgio Vasari kirjutatud raamat, mis jutustab paarisaja itaalia renessansiaegse kunstniku eluloo. Kuid del Sartot tundis Vasari paremini kui enamikku teisi, sest oli ise tema juures õppinud. Ta asus del Sarto ateljees tööle Michelangelo soovitusel. Vasari hindas väga kõrgelt del Sarto annet, kuid oli tema suhtes kriitiline sellepärast, et del Sartol puudusid ambitsioonid ja see jumalik inspiratsioon, mis hingestas tema kuulsamate kaasaegsete, näiteks Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffaeli töid. 1518 läks ta kuningas François I kutsel Prantsusmaale Fontainebleausse, kuid naasis sünnilinna vähem kui aasta pärast ning alustas seal iseseisvat karjääri, maalides freskosid ja altarimaale. Koos Fra Bartolommeoga peetakse Andrea del Sartot Firenze kõrgrenessansi suurimaks meistriks ja üheks manerismi alusepanijaks. Tema stiili kõige tähtsamad järgijad olid Jacopo Pontormo, Francesco Salviati ja Jacopino del Conte. Eluajal austati del Sartot väga ja nimetati vigadeta kunstnikuks (senza errori), aga pärast surma jäi ta teiste kunstnike varju. Andrea del Sarto arvatavasti kõige tuntum maal on "Harpüiade madonna". See kujutab pjedestaalil seisvat madonnat lapsega. Kummalgi pool madonnat seisab üks puto ja üks pühak. Vaataja jaoks paremal pool on Ristija Johannes ja vasakul pool kas Bonaventura või Franciscus. Maal valmis 1517 San Francesco dei Macci nunnakloostri jaoks, aga tänapäeval asub see Firenzes Uffizi galeriis. 1518–1519 maalis Raffael paavsti Leo X-t koos kardinalide Giulio de' Medici ja Luigi de' Rossiga. Maal kuulus Ottaviano de' Medicile, aga Mantova hertsog Federico II Gonzaga soovis seda endale. Medici ei soovinud originaali käest anda ja tellis del Sartolt koopia, mille saatis Medicile originaali pähe. Koopia tuli niivõrd sarnane, et isegi Giulio Romano, kes oli originaalmaali valmimisele ise kaasa aidanud, tunnistas selle ehtsaks. Alles pärast del Sarto surma suutis Vasari, kes tõde teadis, Romanole tema eksituse selgeks teha, näidates talle koopial olevat salamärki. Andrea abiellus 26. detsembril 1512 Lucrezia del Fedega, kes oli kübarategija Carlo lesk. Lucreziat kujutas Andrea paljudel oma maalidel, sageli madonnana. Vasari kirjeldas Lucreziat jumalavallatu, armukadeda ja õpipoiste vastu tigedana. Andrea del Sarto suri Firenzes 43-aastaselt muhkkatku ja maeti ilma matusetseremooniata. Vasari väidab, et kogu oma surmahaiguse jooksul ei hoolitsenud Lucrezia oma mehe eest mingil moel. Kuid peab arvestama, et oli üldiselt teada, et muhkkatk on väga nakkav ja sageli surmav haigus, nii et Lucrezia võis lihtsalt karta oma elu pärast. Ta elaski oma mehest 40 aastat kauem.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Andrea del Sarto · Näe rohkem »
Antonio Stradivari
Antonio Stradivari Stradivari viiul Antonio Stradivari (ladinapäraselt Stradivarius, lühendatult Strad; 1644 Cremona – 18. detsember 1737 Cremona) oli kuulus itaalia viiulimeister.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Antonio Stradivari · Näe rohkem »
Firenze
Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Firenze · Näe rohkem »
Giovanni da Bologna
Giovanni da Bologna (õieti Jean de Boulogne, ka Giambologna; 1529 Douai – 13. august 1608 Firenze) oli itaalia skulptor.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Giovanni da Bologna · Näe rohkem »
Gooti kunst
Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Gooti kunst · Näe rohkem »
Ikoon
Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Ikoon · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Inglise keel · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Julius II
Julius II, ladinapäraselt Iulius II (Giuliano della Rovere või Giuliane della Rovere, 5. detsember 1443 – 21. veebruar 1513) oli paavst aastatel 1503–1513.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Julius II · Näe rohkem »
Kõrgrenessanss
Kõrgrenessanss oli itaalia kunsti arengu õitseperiood.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Kõrgrenessanss · Näe rohkem »
Kunstimuuseum
Tartu Ülikooli Kunstimuuseum on Eesti vanim muuseum Kunstimuuseum on muuseum, mille ekspositsioon koosneb põhiliselt kujutavast kunstist.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Kunstimuuseum · Näe rohkem »
Leopold II
Leopold II (5. mai 1747 Viin – 1. märts 1792 Viin) oli Saksa-Rooma keiser 1790–1792 ja Toscana suurhertsog (Pietro Leopoldo nime all) 1765–1790 Habsburgide-Lotringite dünastiast.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Leopold II · Näe rohkem »
Matteus
Matteus (tuntud ka heebrea nimega Leevi ja evangelist Matteusena) oli üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist ja apostlist.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Matteus · Näe rohkem »
Michelangelo
"Viimne kohtupäev" Sixtuse kabeli lagi Taavet" Michelangelo di Ludovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toscana Caprese – 18. veebruar 1564 Rooma) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, luuletaja ja arhitekt.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Michelangelo · Näe rohkem »
Nicola Amati
Nicola Amati Nicola Amati (3. detsember 1596 Cremona – 12. aprill 1684 Cremona) oli Itaalia viiulimeister, Amati viiulimeistrite dünastia kõige tuntum liige.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Nicola Amati · Näe rohkem »
Paolo Uccello
Paolo Uccello (sünninimi Paolo di Dono; 1397 Firenze – 10. detsember 1475 Firenze) oli itaalia maalikunstnik, mosaiigimeister ja matemaatik.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Paolo Uccello · Näe rohkem »
Piazza della Signoria
Vaade Sinjoriia väljakule Vana Palee rõdult Sinjoriia väljak (itaalia keeles Piazza della Signoria) on L–kujuline väljak Itaalias Firenzes Vana Palee (Palazzo Vecchio) ees.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Piazza della Signoria · Näe rohkem »
Pietà
Pietà (itaalia keeles pietà 'vagadus', 'kaastunne') ehk Vesperbild (saksa keeles 'vespripilt', 'õhtupilt') on süžee kristlikus ikonograafias, mis kujutab ristilt võetud surnud Kristust oma süles hoidvat ja tema kohale kummarduvat leinavat neitsi Maarjat.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Pietà · Näe rohkem »
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Renessanss · Näe rohkem »
Sandro Botticelli
Venuse sünd" (1485) Sandro Botticelli (1. märts 1445 Firenze – 17. mai 1510 Firenze) oli itaalia kunstnik.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Sandro Botticelli · Näe rohkem »
Taavet (Michelangelo)
thumb Taavet on aastatel 1501–1504 loodud Michelangelo marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Taavet (Michelangelo) · Näe rohkem »
Uffizi galerii
Vaade koridoriTühjad seinad olid algselt kaetud gobeläänidega. Peakoridori laefreskod Uffizi galerii (itaalia keeles Galleria degli Uffizi, hääldus) on muuseum Itaalias Firenzes.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Uffizi galerii · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja Venemaa · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja 15. sajand · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja 16. sajand · Näe rohkem »
1784
1784.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja 1784 · Näe rohkem »
1873
1873.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja 1873 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Galleria dell'Accademia ja 1939 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Firenze Kunstiakadeemia galerii, Galleria dell'Accademia di Firenze.
