Sisukord
84 suhted: Accademia di Belle Arti di Firenze, Antiikaeg, Antonio del Pollaiolo, Arheoloogilised väljakaevamised, Arkaad, Arno jõgi, Auk, Basiilika, Benvenuto Cellini, Cosimo I, Donatello, Firenze, Firenze sinjoriia, Firenze Vabariik, Gibelliinid, Giorgio Vasari, Giovanni da Bologna, Girolamo Savonarola, Gorgod, Gvelfid, Herakles, Itaalia, Itaalia keel, Juudit, Kaupmees, Koopia, Korintose order, Lodža, Marmor, Michelangelo, Muuseum, Neoliitikum, Neptunus, Olovernes, Palazzo Pitti, Palazzo Vecchio, Palgasõdur, Perseus, Ponte Vecchio, Poomine, Pronks, Purskkaev, Raamat, Raekoda, Renessanss, Rinnatis, Romaani kunst, Rooma riik, Sakslased, Sandro Botticelli, ... Laienda indeks (34 rohkem) »
Accademia di Belle Arti di Firenze
Accademia di Belle Arti di Firenze (Firenze Kunstiakadeemia, Kaunite kunstide akadeemia) on Itaalias Firenzes Püha Markuse väljakul endise Püha Matteuse haigla ruumides paiknev Euroopa esimene kunstiakadeemia.
Vaata Piazza della Signoria ja Accademia di Belle Arti di Firenze
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Vaata Piazza della Signoria ja Antiikaeg
Antonio del Pollaiolo
Antonio del Pollaiolo (ka Antonio Pollaiolo, Antonio Pollaiuolo, samuti Antonio di Jacopo Pollaiuolo või Antonio Benci; 17. jaanuar 1432 Firenze – 4. veebruar 1498 Rooma) oli quattrocento Itaalia maalikunstnik, skulptor, graveerija ja kullassepp.
Vaata Piazza della Signoria ja Antonio del Pollaiolo
Arheoloogilised väljakaevamised
Arheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mulla- ja/või prügikihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks.
Vaata Piazza della Signoria ja Arheoloogilised väljakaevamised
Arkaad
San Zeno Maggiore kloostris'' Arkaad (ladina arcus 'kaar') ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida.
Vaata Piazza della Signoria ja Arkaad
Arno jõgi
thumb thumb Arno on jõgi Kesk-Itaalias Toscana maakonnas.
Vaata Piazza della Signoria ja Arno jõgi
Auk
Auk on avatud tühimik või süvend mingis materjalis, esemes, maapinnas või mujal.
Vaata Piazza della Signoria ja Auk
Basiilika
Salzburgi toomkirik järgib algse basiilika konstruktsioone Niguliste kirik Tallinnas on hoone tüübilt basiilika Basiilika põhiplaan Basiilika San Piero a Grado Pisa lähedal, 10. saj Basiilika (kreeka stoa basilikē 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku.
Vaata Piazza della Signoria ja Basiilika
Benvenuto Cellini
Benvenuto Cellini (hääldus:; 3. november 1500 Firenze – 13. veebruar 1571 Firenze) oli Itaalia kullassepp, skulptor, maalikunstnik, sõdur ja muusik, kes on samas ka tuntuks saanud autobiograafia autor.
Vaata Piazza della Signoria ja Benvenuto Cellini
Cosimo I
Cosimo I ehk Cosimo di Giovanni de' Medici (ka Cosimo I Suur; 12. juuni 1519 – 21. aprill 1574) oli teine Firenze hertsog aastatel 1537–1569 ja esimene Toscana suurhertsog 1569–1574.
Vaata Piazza della Signoria ja Cosimo I
Donatello
Donatello kuju Uffizi galerii sammaskäigus Donatello (õieti Donato di Niccolò di Betto Bardi; umbes 1386 – 13. detsember 1466) oli itaalia skulptor ja maalikunstnik.
Vaata Piazza della Signoria ja Donatello
Firenze
Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Vaata Piazza della Signoria ja Firenze
Firenze sinjoriia
Sinjoriia palee – Palazzo Vecchio Sinjoriia oli Firenze Vabariigi valitsusorgan.
Vaata Piazza della Signoria ja Firenze sinjoriia
Firenze Vabariik
Firenze floriini esi- ja tagakülg Firenze Vabariik (itaalia keeles: Respublica Florentina) oli linnriik Itaalias Toscana maakonnas keskusega Firenzes.
Vaata Piazza della Signoria ja Firenze Vabariik
Gibelliinid
Gibelliinid olid keisri toetajad gvelfide ja gibelliinide vahelises võitluses 13. sajandi Itaalias.
Vaata Piazza della Signoria ja Gibelliinid
Giorgio Vasari
Giorgio Vasari autoportree Giorgio Vasari (30. juuli 1511 Arezzo, Toscana – 27. juuni 1574 Firenze) oli Itaalia maalikunstnik ja arhitekt, peamiselt tuntud Itaalia kunstnike biograafiate kirjutajana.
Vaata Piazza della Signoria ja Giorgio Vasari
Giovanni da Bologna
Giovanni da Bologna (õieti Jean de Boulogne, ka Giambologna; 1529 Douai – 13. august 1608 Firenze) oli itaalia skulptor.
Vaata Piazza della Signoria ja Giovanni da Bologna
Girolamo Savonarola
thumb Savonarola hukkamine 1498. Anonüümse autori maal San Marco muuseumis, Firenzes. Girolamo Savonarola (21. september 1452 Ferrara – 23. mai 1498 Firenze) oli dominikaani preester ja üks Firenze poliitilisi juhte aastatel 1494–1498.
Vaata Piazza della Signoria ja Girolamo Savonarola
Gorgod
Michelangelo Caravaggio maal Benvenuto Cellini skulptuur Firenzes Perseusest Medusa peaga Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa.
Vaata Piazza della Signoria ja Gorgod
Gvelfid
Gvelfid olid paavsti toetajad gvelfide ja gibelliinide vahelises võitluses 13.
Vaata Piazza della Signoria ja Gvelfid
Herakles
2. sajandi skulptuur Heraklesest Heraklese marmorkuju 1. sajandist Herakles (ladina keeles Hercules) on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg.
Vaata Piazza della Signoria ja Herakles
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Piazza della Signoria ja Itaalia
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Piazza della Signoria ja Itaalia keel
Juudit
Juudit on Vana Testamendi Juuditi raamatu kangelanna.
Vaata Piazza della Signoria ja Juudit
Kaupmees
Kaupmees on laiemas tähenduses kaubandusega elukutseliselt tegelev inimene ehk kaubandustööline; kitsamas tähenduses on kaupmees isik, kes oma nimel sõlmib kaubanduslikke tehinguid.
Vaata Piazza della Signoria ja Kaupmees
Koopia
Miiamilla jaoks. 2012. aasta. Koopia (keskladina sõnast copia 'küllus', 'hulk'; võrdle cornucopia 'küllusesarv') ehk jäljend on teisikeksemplar, algupärandiga täpselt ühtiv ärakiri või jäljend, originaali täpne imitatsioon.
Vaata Piazza della Signoria ja Koopia
Korintose order
Korintose friis, karniis, samba baas ja kapiteel Dioskuuride templilt Napolis. Andrea Palladio arhitektuuritraktaadi illustratsioon (1570) Korintose kapiteeli tekkeloo legendi illustratsioon 17. sajandi raamatus Korintose order renessansskunstis. Paolo Veronese "Pidusöök Levi majas" Korintose order on kolmest vanakreeka klassikalisest orderist kõige hilisem.
Vaata Piazza della Signoria ja Korintose order
Lodža
Lodža (itaalia loggia), lahtine sammasrõdu või kaaristu, on ühest või mitmest küljest lahtine ruum.
Vaata Piazza della Signoria ja Lodža
Marmor
Paljanduv marmor Karjalas Hall marmor Uuralites Roosa marmor Hakassias Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
Vaata Piazza della Signoria ja Marmor
Michelangelo
"Viimne kohtupäev" Sixtuse kabeli lagi Taavet" Michelangelo di Ludovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toscana Caprese – 18. veebruar 1564 Rooma) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, luuletaja ja arhitekt.
Vaata Piazza della Signoria ja Michelangelo
Muuseum
Eesti Meremuuseum, Tallinna vesilennukite angaar Mihkli Talumuuseum Saaremaal Muuseum (ingl museum; sks das Museum) on ühiskonna teenistuses olev mittetulunduslik ja alaline asutus, kes uurib, kogub, säilitab, tõlgendab ning eksponeerib materiaalset ja vaimset pärandit.
Vaata Piazza della Signoria ja Muuseum
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Vaata Piazza della Signoria ja Neoliitikum
Neptunus
Neptunus kaarikul, mida veavad merihobud (hippokamposed). Mosaiik 3. sajandist pKr, Sūsah Neptunus (ladina keeles Neptūnus) oli vanarooma mütoloogias ja usundis mere- ja jõgede jumal.
Vaata Piazza della Signoria ja Neptunus
Olovernes
Olovernes, ka Holofernes on Vana testamendi deuterokanoonilises Juuditi raamatus esinev tegelane, Assüüria väepealik, kelle noor lesknaine Juudit võrgutas ja tappis, et päästa oma kodulinn.
Vaata Piazza della Signoria ja Olovernes
Palazzo Pitti
Palazzo Pitti eestvaade Palazzo Pitti tagantvaade Palazzo Pitti ehk Pitti palee on suur, peamiselt renessanss-stiilis palee Itaalias Firenzes.
Vaata Piazza della Signoria ja Palazzo Pitti
Palazzo Vecchio
''Palazzo Vecchio'', vaatega Sinjoriia platsile Vaade Vanale paleele Uffizi galerii kahe tiiva vahelt Palazzo Vecchio (itaalia keeles 'vana palee') on Firenze raekoda.
Vaata Piazza della Signoria ja Palazzo Vecchio
Palgasõdur
Palgasõdur on sõdur, kellel on tähtajaline palgalepingValimik sõjandustermineid.
Vaata Piazza della Signoria ja Palgasõdur
Perseus
Perseus oli Zeusi ja Argolise kuninga Akrisiose tütre Danae poeg.
Vaata Piazza della Signoria ja Perseus
Ponte Vecchio
Ponte Vecchio Ponte Vecchio (itaalia keeles 'vana sild'; hääldus) on sild Arno jõel Firenzes.
Vaata Piazza della Signoria ja Ponte Vecchio
Poomine
Poomine on surmanuhtlusena kasutatav hukkamisviis või vabasurma minemisel kasutatav tapmisviis, mille käigus riputatakse inimene tavaliselt kaelapidi köie kinnijooksvasse silmusesse ja oodatakse, kuni ta sureb.
Vaata Piazza della Signoria ja Poomine
Pronks
Pronksist Vaskratsanik Peterburis Pronks (itaalia keeles bronzo) on kitsamas mõttes vase ja tina sulam.
Vaata Piazza della Signoria ja Pronks
Purskkaev
Purskkaev Tartu Ülikooli raamatukogu esisel väljakul Samye Lingis 2009. aastal Purskkaev ehk fontään on arhitektuuriline vesirajatis, millest purskab välja üks või mitu veejuga, et tekitada dekoratiivset mõju.
Vaata Piazza della Signoria ja Purskkaev
Raamat
Raamatu osad Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti; ehk ka kogum ühest servast kokku liidetud, tavaliselt ühesuurusi ja ristkülikukujulisi paberilehti, millel asub nähtaval või kombataval kujul märkidest koosnev tekst.
Vaata Piazza della Signoria ja Raamat
Raekoda
Raekoda on endisaegne rae ametihoone, kus toimusid või toimuvad linnavalitsuse istungid.
Vaata Piazza della Signoria ja Raekoda
Renessanss
Piero della Francesca "Il lupo di Rimini", 1451 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud, 14.
Vaata Piazza della Signoria ja Renessanss
Rinnatis
Kindlusetorni kaitserinnatised Rinnatis ehk parapett (prantsuse keeles parapet Tehnikaleksikon, lk. 361. Samasuguse etümoloogiaga on rinnatise saksakeelne nimetus Brustwehr. Algselt kasutati rinnatisi hoonete kaitseks sõjalise rünnaku vastu, tänapäeval täidavad need peamiselt tule leviku tõkestamise ülesannet.
Vaata Piazza della Signoria ja Rinnatis
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Vaata Piazza della Signoria ja Romaani kunst
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Piazza della Signoria ja Rooma riik
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Piazza della Signoria ja Sakslased
Sandro Botticelli
Venuse sünd" (1485) Sandro Botticelli (1. märts 1445 Firenze – 17. mai 1510 Firenze) oli itaalia kunstnik.
Vaata Piazza della Signoria ja Sandro Botticelli
Seitse surmapattu
Hieronymus Boschi maal "Seitse surmapattu" Seitse surmapattu on kristlikes õpetustes olev kogum patte.
Vaata Piazza della Signoria ja Seitse surmapattu
Skulptuur
Antiikskulptuuride järgi tehtud kipskoopiad Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis Guanyini puuskulptuur Hongkongi kunstimuuseumis Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.
Vaata Piazza della Signoria ja Skulptuur
Taavet (Michelangelo)
thumb Taavet on aastatel 1501–1504 loodud Michelangelo marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks.
Vaata Piazza della Signoria ja Taavet (Michelangelo)
Teater
Riia Ooperiteater Teater Juliusz Słowacki, Kraków, Poola Teater on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Piazza della Signoria ja Teater
Teekate
Teekate on katendi pealmine osa nt: asfalt, betoon, kergasfaltbetoon.
Vaata Piazza della Signoria ja Teekate
Termid
(kreeka k. θερμός thermos, "kuum") ja balneae (kreeka k. βαλανεῖον balaneion) olid kümblusasutused peamiselt Vana-Roomas.
Vaata Piazza della Signoria ja Termid
Toscana
Toscana (varasem eestikeelne nimekuju Toskaana pole soovitatav) on maakond Kesk-Itaalias.
Vaata Piazza della Signoria ja Toscana
Trieste
Trieste on linn ja vald Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas Sloveenia piiri ning Aadria mere Trieste lahe ääres.
Vaata Piazza della Signoria ja Trieste
Uffizi galerii
Vaade koridoriTühjad seinad olid algselt kaetud gobeläänidega. Peakoridori laefreskod Uffizi galerii (itaalia keeles Galleria degli Uffizi, hääldus) on muuseum Itaalias Firenzes.
Vaata Piazza della Signoria ja Uffizi galerii
Uusrenessanss
Viini Riiklik Ooperimaja Vana kunstigalerii ning praegune Ungari Kaunite Kunstide Kateeder ja Budapesti Nukuteater aadressil Andrássy avenüü 69. Planeeritud arhitekt Adolf Láng'i poolt ja valmis aastatel 1875-77 Valgeks värvitud malmist fassaadiga ja veneetsiastiilis prantsuse renessansi detailidega nurgahoone New Yorgi SoHos aadressil Broadway 427 projekteeris arhitekt Thomas Jackson ning see valmis aastatel 1870-1871 Uusrenessanss ehk neorenessanss (inglise keeles Neo-Renaissance või Renaissance Revival) on historitsistlik määratlus, mis hõlmab paljusid 19.
Vaata Piazza della Signoria ja Uusrenessanss
Veranda
Klaaselementidega veranda Poolas Klaaselementideta veranda Veranda on hoone sees või selle küljes olev hooneosa, mille seinad võivad olla klaasidega või ilma.
Vaata Piazza della Signoria ja Veranda
1268
1268.
Vaata Piazza della Signoria ja 1268
1359
1359.
Vaata Piazza della Signoria ja 1359
1376
1376.
Vaata Piazza della Signoria ja 1376
1381
1381.
Vaata Piazza della Signoria ja 1381
1385
1385.
Vaata Piazza della Signoria ja 1385
14. sajand
14.
Vaata Piazza della Signoria ja 14. sajand
1478
1478.
Vaata Piazza della Signoria ja 1478
1497
1497.
Vaata Piazza della Signoria ja 1497
1498
1498.
Vaata Piazza della Signoria ja 1498
1527
1527.
Vaata Piazza della Signoria ja 1527
1533
1533.
Vaata Piazza della Signoria ja 1533
1554
1554.
Vaata Piazza della Signoria ja 1554
1560
1560.
Vaata Piazza della Signoria ja 1560
1575
1575.
Vaata Piazza della Signoria ja 1575
1594
1594.
Vaata Piazza della Signoria ja 1594
1598
1598.
Vaata Piazza della Signoria ja 1598
1831
1831.
Vaata Piazza della Signoria ja 1831
1871
1871.
Vaata Piazza della Signoria ja 1871
1872
1872.
Vaata Piazza della Signoria ja 1872
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Piazza della Signoria ja 19. sajand
1980. aastad
1980.
Vaata Piazza della Signoria ja 1980. aastad
23. mai
23.
Vaata Piazza della Signoria ja 23. mai
5. sajand
5.
Vaata Piazza della Signoria ja 5. sajand
Tuntud ka kui Sinjoriia plats.