Sisukord
6 suhted: Läti keel, Liezēre kihelkond, Liivimaa, Rüütlimõis, Saksa keel, Võnnu kreis.
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Grava mõis ja Läti keel
Liezēre kihelkond
Liezēre kihelkond (saksa keeles Lösern Kirchspiel, läti keeles Liezēres draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Vaata Grava mõis ja Liezēre kihelkond
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Grava mõis ja Liivimaa
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Grava mõis ja Rüütlimõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Grava mõis ja Saksa keel
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).