Kiiremini kui brauser!
16 suhted: Finnmargi maakond, Fylkesvei 888, Gamviki vald, Hopsfjorden, Laht, Laksefjorden, Lebesby vald, Maakitsus, Mehamn, Nordkinni poolsaar, Norra, Põhjasaami keel, Tanafjorden, Vanapõhja keel, 1945, 6. mai.
Finnmargi maakond
Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) oli Norra põhjapoolseim maakond.
Uus!!: Hopseidet ja Finnmargi maakond · Näe rohkem »
Fylkesvei 888
Fylkesvei 888 (2009. aastani Riksvei 888) on maantee Norras Troms og Finnmargi maakonnas.
Uus!!: Hopseidet ja Fylkesvei 888 · Näe rohkem »
Gamviki vald
Gamviki vald (norra keeles Gamvik kommune, põhjasaami keeles Gáŋgaviikka gielda) on kohaliku omavalitsuse üksus Norra põhjaosas.
Uus!!: Hopseidet ja Gamviki vald · Näe rohkem »
Hopsfjorden
Hopsfjorden (põhjasaami keeles Nuoartat Nuorevuotna) on Tanafjordeni haru Norras Troms og Finnmargi maakonnas Gamviki vallas Nordkinni poolsaarest lõunas.
Uus!!: Hopseidet ja Hopsfjorden · Näe rohkem »
Laht
Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
Uus!!: Hopseidet ja Laht · Näe rohkem »
Laksefjorden
Kirde-Norra fjordid Laksefjorden (põhjasaami keeles Lágesvuotna) on Barentsi mere fjord Norra põhjaosas Troms og Finnmargi maakonnas Lebesby vallas.
Uus!!: Hopseidet ja Laksefjorden · Näe rohkem »
Lebesby vald
Lebesby vald (põhjasaami Davvesiidda gielda; kveeni Lebespyyn komuuni) on vald Norras Troms og Finnmargi maakonna põhjaosas.
Uus!!: Hopseidet ja Lebesby vald · Näe rohkem »
Maakitsus
Panama maakitsus ühendab Põhja- ja Lõuna-Ameerikat Maakitsus, soomepäraselt ka kannas, on kitsas maismaariba, mis ühendab kahte suurt maismaa osa ja mida ümbritseb kahest küljest vesi.
Uus!!: Hopseidet ja Maakitsus · Näe rohkem »
Mehamn
Vaade Mehamni keskusele läänest Mehamn (ka Mehavn; põhjasaami keeles Donjevuotna, kveeni keeles Meehamina) on asula Norra põhjaosas Troms og Finnmargi maakonnas Nordkinni poolsaare põhjarannikul Barentsi mere ääres, Gamviki valla halduskeskus.
Uus!!: Hopseidet ja Mehamn · Näe rohkem »
Nordkinni poolsaar
Nordkinni poolsaar (norra keeles Nordkinnhalvøya (varem Nordkynhalvøya, põhjasaami keeles Čorgašnjárga) on poolsaar Norra põhjaosas Finnmargi maakonnas Barentsi mere ääres. Poolsaart piirab idast Tanafjorden ja läänest Laksefjorden. Mandri ülejäänud osaga ühendab seda maakitsus Hopseidet. Poolsaare põhjaotsas on Norra ja Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt Nordkinn ehk Kinnarodden.
Uus!!: Hopseidet ja Nordkinni poolsaar · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Hopseidet ja Norra · Näe rohkem »
Põhjasaami keel
Põhjasaami keel (varasemad nimetused põhjalapi keel, norralapi keel; põhjasaami keeles davvisámegiella, sámegiella) on uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 30 000 inimest Soomes, Rootsis ja Norras.
Uus!!: Hopseidet ja Põhjasaami keel · Näe rohkem »
Tanafjorden
Smalfjorden Tanafjordenis Tanafjorden (põhjasaami keeles Deanuvuotna) on Barentsi mere fjord Norras Troms og Finnmargi maakonnas Gamviki, Berlevågi ja Deatnu vallas.
Uus!!: Hopseidet ja Tanafjorden · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Hopseidet ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Hopseidet ja 1945 · Näe rohkem »
6. mai
6.
Uus!!: Hopseidet ja 6. mai · Näe rohkem »
