Kiiremini kui brauser!
26 suhted: Alo Särg, Argo (kirjastus), August Rausch von Traubenberg, Budberg, Eesti Ajalooarhiiv, Eesti mõisate loend, Järva maakond, Järva vald, Järvamaa, Johann von Grünewaldt, Lokuta mõis, Päinurme mõis, Peetri kihelkond, Rüütlimõis, Saksa keel, Tallinn, Teine maailmasõda, 17. sajand, 1727, 1789, 18. sajand, 1816, 1852, 1919, 20. sajand, 2005.
Alo Särg
Alo Särg 2014. aastal Alo Särg (sündinud 23. detsembril 1973 Paide rajoonis) on eesti loodusainete õpetaja ja mõisate ajaloo uurija.
Uus!!: Huuksi mõis ja Alo Särg · Näe rohkem »
Argo (kirjastus)
Argo on Eesti kirjastus, mis kirjastab põhiliselt õpikuid, eksamimaterjale ja ajalookirjandust.
Uus!!: Huuksi mõis ja Argo (kirjastus) · Näe rohkem »
August Rausch von Traubenberg
August Georg Rausch von Traubenberg (28. september 1808 Tallinn – 7. detsember 1860 Tallinn) oli Lokuta ja Huuksi pärishärra, meeskohtunik. Tema isa oli Jakob Jürgen (Georg) von Traubenberg (1755-1814) ja ema Auguste Louise von Rehbinder (1787-1808). August Rausch von Traubenberg abiellus 16. jaanuaril 1842 Marie von Römlingeniga (1810-1880), neil oli kolm poega: parun Emanuel Rausch von Traubenberg (1843-1909, Juuru mõisnik alates 1875), parun Georg Otto Adolf Rausch von Traubenberg (1845-1927, Lokuta ja Piiumetsa pärishärra) ja parun Karl Thure Rausch von Traubenberg (1847-1924), Huuksi ja Väike-Kareda viimane mõisnik enne riigistamist.
Uus!!: Huuksi mõis ja August Rausch von Traubenberg · Näe rohkem »
Budberg
Budberg oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Huuksi mõis ja Budberg · Näe rohkem »
Eesti Ajalooarhiiv
Liivi tänaval Eesti Ajalooarhiiv (lühend EAA) oli Eesti arhiiviasutus, mis tegutses selle nime all aastatel 1989–1999.
Uus!!: Huuksi mõis ja Eesti Ajalooarhiiv · Näe rohkem »
Eesti mõisate loend
Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.
Uus!!: Huuksi mõis ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Huuksi mõis ja Järva maakond · Näe rohkem »
Järva vald
Järva vald on omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas.
Uus!!: Huuksi mõis ja Järva vald · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Huuksi mõis ja Järvamaa · Näe rohkem »
Johann von Grünewaldt
Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt (vene keeles Иван Егорович Грюневальдт; 1. aprill (vkj 21. märts) 1796 Koigi mõis – 30. aprill (vkj 18. aprill) 1862 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.
Uus!!: Huuksi mõis ja Johann von Grünewaldt · Näe rohkem »
Lokuta mõis
Lokuta mõis (saksa keeles Tecknal) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Huuksi mõis ja Lokuta mõis · Näe rohkem »
Päinurme mõis
Päinurme algkooli maja 1937. aastal. Tänapäevaks on see kunagine mõisa peahoone hävinud Päinurme mõis (saksa keeles Assik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Huuksi mõis ja Päinurme mõis · Näe rohkem »
Peetri kihelkond
Järva-Peetri kirik Peetri kihelkond ka Järva-Peetri kihelkond (lühend Pee; saksa keeles Kirchspiel St. Petri in Jerwen) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Huuksi mõis ja Peetri kihelkond · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Huuksi mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Huuksi mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Huuksi mõis ja Tallinn · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Huuksi mõis ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Huuksi mõis ja 17. sajand · Näe rohkem »
1727
1727.
Uus!!: Huuksi mõis ja 1727 · Näe rohkem »
1789
1789.
Uus!!: Huuksi mõis ja 1789 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Huuksi mõis ja 18. sajand · Näe rohkem »
1816
1816.
Uus!!: Huuksi mõis ja 1816 · Näe rohkem »
1852
1852.
Uus!!: Huuksi mõis ja 1852 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Huuksi mõis ja 1919 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Huuksi mõis ja 20. sajand · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Huuksi mõis ja 2005 · Näe rohkem »
