Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Alajõe kalmistu, Alajõe vald, Alutaguse vald, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eestimaa kubermang, Etnograafia, Ida-Viru maakond, Iisaku kalmistu, Iisaku kirik, Iisaku kirikumõis, Iisaku mõis, Iisaku vald, Iisaku vald (Iisaku kihelkond), Jõhvi kihelkond, Karjamõis, Kauksi mõis, Kauksi vald (Iisaku kihelkond), Kõrvalmõis, Kihelkond, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Lühend, Liivimaa atlas, Märt Uustalu, Nikolai Triik, Ohakvere mõis, Oonurme mõis, Peipsi järv, Permisküla mõis, Poluvernikud, Poolmõis, Pootsiku mõis, Pootsiku vald (Iisaku kihelkond), Puhatu mõis, Rannapungerja mõis, Rüütlimõis, Saksa keel, Tagajõe mõis, Tärivere mõis, Tudulinna, Tudulinna kalmistu, Tudulinna mõis, Tudulinna vald (Iisaku kihelkond), Tuusna mõis, Uhe mõis, Vaivara kihelkond, Väike-Pungerja mõis, Viru kreis, Viru-Jaagupi kihelkond, ..., Virumaa. Laienda indeks (1 rohkem) »
Alajõe kalmistu
Alajõe kalmistu on kalmistu Iisaku kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Alajõe külas Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Alajõe kalmistu · Näe rohkem »
Alajõe vald
Alajõe vald oli vald Ida-Viru maakonna lõunaosas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Alajõe vald · Näe rohkem »
Alutaguse vald
Alutaguse vald on omavalitsusüksus Eestis Ida-Viru maakonnas, mis moodustati 2017.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Alutaguse vald · Näe rohkem »
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Eesti Kirjandusmuuseum · Näe rohkem »
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »
Etnograafia
Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Etnograafia · Näe rohkem »
Ida-Viru maakond
Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas, Ida-Eesti piirkonnas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Ida-Viru maakond · Näe rohkem »
Iisaku kalmistu
Iisaku kalmistu on kalmistu Iisaku kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Iisaku alevikus Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Iisaku kalmistu · Näe rohkem »
Iisaku kirik
Iisaku kirik Iisaku kirik on kirik, mis asub Iisaku alevikus Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Iisaku kirik · Näe rohkem »
Iisaku kirikumõis
Iisaku kirikumõis (saksa keeles Pastorat Isaak) oli kirikumõis Iisaku kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Iisaku kirikumõis · Näe rohkem »
Iisaku mõis
Iisaku mõis (saksa keeles Isaak) oli rüütlimõis Iisaku kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Iisaku mõis · Näe rohkem »
Iisaku vald
Iisaku vald oli vald Ida-Viru maakonna lõunaosas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Iisaku vald · Näe rohkem »
Iisaku vald (Iisaku kihelkond)
Iisaku vald (saksa keeles Gemeinde Isaak) oli vald Iisaku kihelkonnas Virumaal aastail 1870–1939.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Iisaku vald (Iisaku kihelkond) · Näe rohkem »
Jõhvi kihelkond
Jõhvi kihelkond (lühend Jõh) oli umbes 1250.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Jõhvi kihelkond · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kauksi mõis
Kauksi mõis (saksa keeles Kauks) oli rüütlimõis Iisaku kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Kauksi mõis · Näe rohkem »
Kauksi vald (Iisaku kihelkond)
Kauksi vald (saksa keeles Kaucks (Kauks)) oli vald Virumaal Iisaku kihelkonnas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Kauksi vald (Iisaku kihelkond) · Näe rohkem »
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Kõrvalmõis · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Lühend · Näe rohkem »
Liivimaa atlas
Tallinna ümbruse kaart Mellini Liivimaa atlasest "Liivimaa atlas" (originaalpealirjaga "Atlas von Liefland") oli aastatel 1791–1810 eraldi lehtedena Riias ja Leipzigis Ludwig August Mellini eestvõttel avaldatud Liivimaad ja Eestimaad kujutav atlas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Liivimaa atlas · Näe rohkem »
Märt Uustalu
Märt Uustalu (sündinud 13. mail 1979 Tartus) on eesti ajaloolane.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Märt Uustalu · Näe rohkem »
Nikolai Triik
Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Nikolai Triik · Näe rohkem »
Ohakvere mõis
Ohakvere mõis (saksa keeles Ahagfer) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Ohakvere mõis · Näe rohkem »
Oonurme mõis
Oonurme mõis (saksa keeles Onorm) oli Iisaku kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Oonurme mõis · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Permisküla mõis
Permisküla mõis (saksa keeles Permesküll) oli Pagari mõisa kõrvalmõis Iisaku kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Permisküla mõis · Näe rohkem »
Poluvernikud
Poluvernikud ehk poluvertsikud (harva ka poluverstsikud või pool(e)usulised) olid Iisaku ja Alutaguse kihelkondades elanud ajalooline eesti-vadja-vene segakeelne rahvarühm.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Poluvernikud · Näe rohkem »
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Poolmõis · Näe rohkem »
Pootsiku mõis
Pootsiku mõis (saksa keeles Potzik) oli Iisaku mõisa kõrvalmõis Iisaku kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Pootsiku mõis · Näe rohkem »
Pootsiku vald (Iisaku kihelkond)
Pootsiku vald (saksa keeles Potsick (Potzik)) oli vald Virumaal Iisaku kihelkonnas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Pootsiku vald (Iisaku kihelkond) · Näe rohkem »
Puhatu mõis
Puhatu mõis (saksa keeles Pühhato) oli Ohakvere mõisa karjamõis Iisaku kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Puhatu küla lähedal Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Puhatu mõis · Näe rohkem »
Rannapungerja mõis
Rannapungerja mõis (saksa keeles Rannapungern) oli Pagari mõisa kõrvalmõis Virumaal Iisaku kihelkonnas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Rannapungerja mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Saksa keel · Näe rohkem »
Tagajõe mõis
Tagajõe mõis (saksa keeles Tagojõe) oli Tudulinna mõisa karjamõis Iisaku kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Tagajõe küla lähedale Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Tagajõe mõis · Näe rohkem »
Tärivere mõis
Tärivere mõis, ka Terevere mõis (saksa keeles Terrefer) oli rüütlimõis Iisaku kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Tärivere mõis · Näe rohkem »
Tudulinna
Tudulinna on küla Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, endise Tudulinna valla keskus.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Tudulinna · Näe rohkem »
Tudulinna kalmistu
Tudulinna kalmistu on kalmistu Ida-Virumaal Alutaguse vallas Tudulinna külas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Tudulinna kalmistu · Näe rohkem »
Tudulinna mõis
Tudulinna mõis (saksa keeles Tuddolin) oli rüütlimõis Iisaku kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimt.shtml (vaadatud 22.03.2016), tänapäeva Tudulinna aleviku lähedal Alutaguse vallas Lääne-Virumaal.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Tudulinna mõis · Näe rohkem »
Tudulinna vald (Iisaku kihelkond)
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Tudulinna vald (saksa keeles Gemeinde Tuddolin) oli vald Iisaku kihelkonnas Viru maakonnas ja pärast selle maakonna kaotamist aastail 1949–1950 lühidalt vald Jõhvi maakonnas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Tudulinna vald (Iisaku kihelkond) · Näe rohkem »
Tuusna mõis
Tuusna mõis (saksa keeles Tusna) oli Ohakvere mõisa karjamõis Iisaku kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Tuusna mõis · Näe rohkem »
Uhe mõis
Uhe mõis (saksa keeles Uhhe) oli poolmõis (varem rüütlimõis) Iisaku kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Uhe mõis · Näe rohkem »
Vaivara kihelkond
Vaivara kirik 1910. aastatel Vaivara kirikukihelkond (saksa keeles Kirchspiel Waivara, lühend Vai) oli kihelkond Virumaal ja Alutagusel ning Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Vaivara kihelkond · Näe rohkem »
Väike-Pungerja mõis
Väike-Pungerja mõis (saksa keeles Klein-Pungern) oli rüütlimõis Iisaku kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Väike-Pungerja mõis · Näe rohkem »
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Viru kreis · Näe rohkem »
Viru-Jaagupi kihelkond
Viru-Jaagupi kirik Viru-Jaagupi kihelkond (lühend VJg, saksa Kirchspiel St. Jacobi) oli kihelkond Viru kreisis Eestimaa kubermangus, Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Viru-Jaagupi kihelkond · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Iisaku kihelkond ja Virumaa · Näe rohkem »
