Sisukord
28 suhted: Eesti piirivalve ajalugu, Härrastemaja, Illuste, Illuste mõisa kalmistu, Juugend, Karuse kihelkond, Kõrvalmõis, Kilomeeter, Kristiine linnaosa, Läänemaa, Lääneranna vald, Lõuna, Lihula klooster, Maydell, Nehatu mõis (Karuse), Oktoobri rajoon, Paadrema jõgi, Paatsalu, Paatsalu mõis, Pärnu maakond, Rahvusarhiiv, Rookatus, Rootsi aeg, Saksa keel, Suur reduktsioon, Uexküll, Uexküll-Güldenband, Vatla mõis.
Eesti piirivalve ajalugu
Eesti piirivalve ajalugu lühiülevaade Eesti piirivalve arengust, selle loomisest 1918.
Vaata Illuste mõis ja Eesti piirivalve ajalugu
Härrastemaja
Sangaste mõisa härrastemaja Härrastemaja ehk häärber oli mõisa peahoone, kus elas mõisniku perekond.
Vaata Illuste mõis ja Härrastemaja
Illuste
Illuste (saksa keeles Illust) oli küla Läänemaal Karuse kihelkonnas Paatsalu lahe ääres.
Vaata Illuste mõis ja Illuste
Illuste mõisa kalmistu
Illuste mõisa kalmistu on kalmistu Karuse kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Paatsalu külas Lääneranna vallas Pärnu maakonnas.
Vaata Illuste mõis ja Illuste mõisa kalmistu
Juugend
Saksa ajakirja Jugend esikaas (1896) Hector Guimard. Porte Dauphine'i metroojaama sissepääs Pariisis Louis Majorelle'i loodud juugendstiilis seinakapp Gustav Klimti teos "Suudlus" (1907–1908) Eugène Grasset. Grafton Galleries' 1893. aasta Prantsuse dekoratiivkunsti näituse plakat Fassaadidekoor Riias Elizabethi tänav 10b, arhitekt Mihhail Eisenstein Juugend (saksa Jugendstil, Austria Secessionsstil, itaalia stile floreale või Stile Liberty, prantsuse art nouveau, vene стиль модерн, inglise Modern Style) oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujunduse stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1914.
Vaata Illuste mõis ja Juugend
Karuse kihelkond
Karuse kirik Karuse kihelkond (lühend Kse; saksa keeles Kirchspiel Karusen in Wiek) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Vaata Illuste mõis ja Karuse kihelkond
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Vaata Illuste mõis ja Kõrvalmõis
Kilomeeter
Kilomeeter (tähis km) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhande meetriga.
Vaata Illuste mõis ja Kilomeeter
Kristiine linnaosa
Kristiine linnaosa on Tallinna halduslik linnaosa, mis moodustab 5,9% Tallinna pindalast.
Vaata Illuste mõis ja Kristiine linnaosa
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Vaata Illuste mõis ja Läänemaa
Lääneranna vald
Lääneranna vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Eestis Pärnu maakonnas.
Vaata Illuste mõis ja Lääneranna vald
Lõuna
thumb Lõuna (S) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 180 kraadi.
Vaata Illuste mõis ja Lõuna
Lihula klooster
Lihula klooster oli keskaegne tsistertslaste nunnaklooster Lihulas.
Vaata Illuste mõis ja Lihula klooster
Maydell
Maydell, varem ka Maydel ja Maidel (vene keeles Майдель) on Eestimaa põlisaadli suguvõsa.
Vaata Illuste mõis ja Maydell
Nehatu mõis (Karuse)
Nehatu mõis (saksa keeles Nehhat) oli mõis Karuse kihelkonnas Läänemaal.
Vaata Illuste mõis ja Nehatu mõis (Karuse)
Oktoobri rajoon
Oktoobri rajoon (aastatel 1991–1993 Läänerajoon) on ajalooline linnaosa (linnarajoon), mis eksisteeris Tallinna edelaosas aastatel 1974–1993.
Vaata Illuste mõis ja Oktoobri rajoon
Paadrema jõgi
Paadrema jõgi on jõgi Pärnumaal.
Vaata Illuste mõis ja Paadrema jõgi
Paatsalu
Paatsalu on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.
Vaata Illuste mõis ja Paatsalu
Paatsalu mõis
Paatsalu mõis (saksa keeles Patzal) oli rüütlimõis Hanila kihelkonnas Läänemaal.
Vaata Illuste mõis ja Paatsalu mõis
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Vaata Illuste mõis ja Pärnu maakond
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Vaata Illuste mõis ja Rahvusarhiiv
Rookatus
Rookatus Koguvas Rookatus ehk roogkatus on katus, mis on tehtud pilliroost ja mille põhikalle on vähemalt 45 kraadi.
Vaata Illuste mõis ja Rookatus
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Illuste mõis ja Rootsi aeg
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Illuste mõis ja Saksa keel
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Vaata Illuste mõis ja Suur reduktsioon
Uexküll
Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Illuste mõis ja Uexküll
Uexküll-Güldenband
Uexküll-Güldenband (ka Üxküll-Gyllenband, Yxkull-Gyllenband, Uexkull-Gyllenband, Uxkull-Gyllenband, Uexküll-Gyldenband) on baltisaksa vabahärrasuguvõsa.
Vaata Illuste mõis ja Uexküll-Güldenband
Vatla mõis
Vatla mõisa peahoones tegutses kuni 2017. aasta kevadeni Vatla Põhikool Vatla mõis (saksa keeles Wattel) oli rüütlimõis Läänemaal Karuse kihelkonnas.
Vaata Illuste mõis ja Vatla mõis
Tuntud ka kui Illust.