Sisukord
20 suhted: Õhk, Hääl (täpsustus), Häälekurrud, Häälik, Heli, Helikõrgus, Hingamiselundkond, Kõne, Kõnetrakt, Laulmine, Lauluhääl, Lihas, Muusikaline heli, Naer, Nutt, Pea, Resonaator, Rindkere, Suu, Võnkumine.
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Vaata Inimhääl ja Õhk
Hääl (täpsustus)
Hääl on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Inimhääl ja Hääl (täpsustus)
Häälekurrud
Häälekurrud (ladina keeles ainsus plica vocalis, mitmus plicae vocales, rahvapärane nimetus ka häälepaelad) on paljudel loomadel kõris, hingetoru ülemises osas, paiknevad paarilised elastsed kurrud.
Vaata Inimhääl ja Häälekurrud
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Vaata Inimhääl ja Häälik
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Vaata Inimhääl ja Heli
Helikõrgus
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest.
Vaata Inimhääl ja Helikõrgus
Hingamiselundkond
Inimese hingamiselundkond Hingamiselundkond on spetsiifilistest elunditest ja struktuuridest koosnev elundkond, mida loomorganismid (sh inimesed) kasutavad gaasivahetuseks.
Vaata Inimhääl ja Hingamiselundkond
Kõne
MRT Kõne ehk kõnelemine ehk rääkimine on inimeste poolt hääle kasutamine keelelises suhtluses.
Vaata Inimhääl ja Kõne
Kõnetrakt
Kõnetrakt on inimese vokaaltrakt ehk häälekulgla.
Vaata Inimhääl ja Kõnetrakt
Laulmine
Arvid Liljelund, "Mees hümni laulmas" (1884) Laulmine on häälega muusikaliste helide moodustamine.
Vaata Inimhääl ja Laulmine
Lauluhääl
Lauluhääl ehk hääl on laulmisel tekitatav inimhääl.
Vaata Inimhääl ja Lauluhääl
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Vaata Inimhääl ja Lihas
Muusikaline heli
Muusikaline heli ehk muusikaheli ehk toon, on heli, millel on lisaks muudele heli põhiomadustele helitugevusele, helikestusele, tämbrile ja toposele selgelt eristatav helikõrgus.
Vaata Inimhääl ja Muusikaline heli
Naer
Lapsed hakkavad naerma tavaliselt neljandal elukuul Naer on inimesel jt imetajatel harilikult lõbutunnet väljendavate näoliigutuste ja tõukelise väljahingamisega kaasnev häälitsuste jada ehk naermine.
Vaata Inimhääl ja Naer
Nutt
Nutt pisaratega Nutt on emotsiooni poolt tingitud tegevus, mis tähendab, et nutu põhjuseks võib olla viha, kurbus, hirm, rõõm vms.
Vaata Inimhääl ja Nutt
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Inimhääl ja Pea
Resonaator
Resonaator (ladina keeles resonare 'vastu kajama') on füüsikas keha või kehade süsteem, mis on võimeline hakkama välise ergutuse toimel võnkuma resonantsi tõttu.
Vaata Inimhääl ja Resonaator
Rindkere
Röntgenipilt rindkerest Rindkere ehk tooraks on kaela ja kõhu vaheline kere osa.
Vaata Inimhääl ja Rindkere
Suu
Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.
Vaata Inimhääl ja Suu
Võnkumine
Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel.
Vaata Inimhääl ja Võnkumine