Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Alalõualuu, Eesti Maaülikool, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Halo Kirjastus, Hambad, Häälekurrud, Hiidanakonda, Huuled, Kaheharuline keel, Kõne, Keel (anatoomia), Ladina keel, Laulmine, Loomad, Maolised, Meditsiinisõnastik, Näokolju, Oraalseks, Organism, Ovipaaria, Pea, Saakloom, Seedekulgla, Suised, Suuõõs, Tartu, Toit, Vivipaaria, 2013.
Alalõualuu
Inimese alalõualuu külgvaates Inimese alalõualuu ülaltvaates Alalõualuu ehk alalõug (ladina keeles mandibula) on paljudel selgroogsetel peas paiknev näokolju luu.
Uus!!: Suu ja Alalõualuu · Näe rohkem »
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Suu ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Uus!!: Suu ja Enn Ernits · Näe rohkem »
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Uus!!: Suu ja Esta-Laine Nahkur · Näe rohkem »
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Uus!!: Suu ja Halo Kirjastus · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Suu ja Hambad · Näe rohkem »
Häälekurrud
Häälekurrud (ladina keeles ainsus plica vocalis, mitmus plicae vocales, rahvapärane nimetus ka häälepaelad) on paljudel loomadel kõris, hingetoru ülemises osas, paiknevad paarilised elastsed kurrud.
Uus!!: Suu ja Häälekurrud · Näe rohkem »
Hiidanakonda
Hiidanakonda ehk anakonda ehk suur anakonda (Eunectes murinus) on boalaste sugukonda pärisboalaste alamsugukonda anakonda perekonda kuuluv maoliik.
Uus!!: Suu ja Hiidanakonda · Näe rohkem »
Huuled
Noore mehe huuled Huuled on inimese suu kaks liikuvat lihaselist eesserva (ülahuul ja alahuul).
Uus!!: Suu ja Huuled · Näe rohkem »
Kaheharuline keel
''Morelia spilota mcdowelli'' kaheharuline keel Kaheharuline keel on keel, mis haruneb otsast kaheks.
Uus!!: Suu ja Kaheharuline keel · Näe rohkem »
Kõne
MRT Kõne ehk kõnelemine ehk rääkimine on inimeste poolt hääle kasutamine keelelises suhtluses.
Uus!!: Suu ja Kõne · Näe rohkem »
Keel (anatoomia)
Inimese keel Keel, vöötlihased piki- ja ristilõikes. Valgusmikroskoop, Tartu Ülikool. Keel (ladina lingua) on selgroogsete suuõõneelund.
Uus!!: Suu ja Keel (anatoomia) · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Suu ja Ladina keel · Näe rohkem »
Laulmine
Arvid Liljelund, "Mees hümni laulmas" (1884) Laulmine on häälega muusikaliste helide moodustamine.
Uus!!: Suu ja Laulmine · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Suu ja Loomad · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Suu ja Maolised · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Suu ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Näokolju
Inimese näokolju ruumiline kujutis. Liigutamiseks klõpsa pildile Näokolju (ladina keeles cranium faciale) on paljudel selgroogsetel kolju eesmis-alumine osa, mis koosneb erinevatest paarilistest ja paaritutest luudest.
Uus!!: Suu ja Näokolju · Näe rohkem »
Oraalseks
Oraalseksiks ehk suuseksiks (ladina keeles fellatio või cunnilingus ehk cunnilictus) nimetatakse tavaliselt seksuaalset naudingut taotlevat tegevust, mille käigus suguelundid puutuvad kokku huulte, keele, suu limaskesta või hammastega.
Uus!!: Suu ja Oraalseks · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Suu ja Organism · Näe rohkem »
Ovipaaria
OvipaariaENE, 1976, 5:542.
Uus!!: Suu ja Ovipaaria · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Suu ja Pea · Näe rohkem »
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Uus!!: Suu ja Saakloom · Näe rohkem »
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Uus!!: Suu ja Seedekulgla · Näe rohkem »
Suised
Jooksiklase ''Scarites buparius'' haukamissuised. Komapunnpea (''Hesperia comma'') imemissuised. Mesilase (''Colletes daviesanus'') libamissuised. Suised on lülijalgsete (sealhulgas putukate) suu ümber paiknevad, loomarühmiti väga erineva kujuga jätked, mille peaülesanne on toidu vastuvõtt ja selle esmane töötlus (näiteks tükeldamine, surmamine).
Uus!!: Suu ja Suised · Näe rohkem »
Suuõõs
Suuõõs (Ladina keeles cavitas oris, cavum oris) on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa.
Uus!!: Suu ja Suuõõs · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Suu ja Tartu · Näe rohkem »
Toit
Toit on igasugune elusorganismidele söögiks ja joogiks kõlbav töödeldud või töötlemata toiduaine, mis sisaldab selliseid eluks vajalikke olulisi toitaineid nagu süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalid ning mikro- ja makroelemendid.
Uus!!: Suu ja Toit · Näe rohkem »
Vivipaaria
Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.
Uus!!: Suu ja Vivipaaria · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Suu ja 2013 · Näe rohkem »
