Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Aatman, Altruism, Analüüsiv vaatlus, Bhikkhu, Bodhisattva, Budism, Dukkha, Hiina keel, Hinduism, Isetuse õpetus, Isikupõhine vaade, Jaapani keel, Kristlus, Madhjamaka, Mahajaana, Majjhima-nikāya, Mungarüü, Ontoloogia, Paali keel, Püsitus, Psühholoogia, Sankhara, Sanskriti keel, Sõltuvuslik tekkimine, Seadmuseratta käimapanemine, Siddhārtha Gautama, Skandha, Tühjus (budism), Teadvus, Teemantsuutra, Theravaada, Tiibeti keel, Tipiṭaka, Trilakṣaṇa, Tsölibaat, Virgumine.
Aatman
Aatman, ka atman (sanskriti keeles ātman; paali keeles attan, attā tähendusega 'ise'; tiibeti keeles bdag; hiina keeles 我 wo; jaapani keeles ga) on india õpetustes mõiste, mis tähistab inimese või mistahes olendi või nähtuse püsivat ja muutumatut olemust, teda "ennast".
Uus!!: Isetus ja Aatman · Näe rohkem »
Altruism
Altruism on tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata.
Uus!!: Isetus ja Altruism · Näe rohkem »
Analüüsiv vaatlus
Analüüsiv vaatlus, sisevaatlus või läbinägemine ehk vipassana (sanskriti keeles vipaśyanā; paali keeles vipassanā; tiibeti keeles lhag mthong; hiina keeles 觀 guan; jaapani keeles kan) on budismis üks kahest kõige tähtsamast meeleharjutusest (teine on meelerahu, paali keeles samatha, sanskriti keeles śamatha).
Uus!!: Isetus ja Analüüsiv vaatlus · Näe rohkem »
Bhikkhu
Bhikkhu on budismis almustest elatuv munk, täielikult ordineeritud meessoost Buddha õpetuse pühendunud järgija.
Uus!!: Isetus ja Bhikkhu · Näe rohkem »
Bodhisattva
Bodhisattva (sanskriti keeles ‘virgumisolend’; paali keeles bodhisatta; tiibeti keeles byang chub sems dpa’; hiina keeles 菩薩 pusa; jaapani keeles bosatsu) on budismis inimene või mõni muu olend, kes on otsustanud saada budaks, et vabaneda ümbersündidest ehk sansaarast ning vabastada kõik olendid kannatusest.
Uus!!: Isetus ja Bodhisattva · Näe rohkem »
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Uus!!: Isetus ja Budism · Näe rohkem »
Dukkha
Dukkha ehk kannatus või rahulolematus (sanskriti keeles duḥkha; paali keeles dukkha; tiibeti keeles sdug bsngal; hiina keeles 苦 ku; jaapani keeles ku) on budismis üks põhimõisteid.
Uus!!: Isetus ja Dukkha · Näe rohkem »
Hiina keel
hiina kirjas (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas) Hiina keel (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; lihtsustatud hiina kirjas 汉语; pinyinis hànyǔ; ka 中文 zhōngwén 'hiina kirjakeel') on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.
Uus!!: Isetus ja Hiina keel · Näe rohkem »
Hinduism
Õhtune aarti Haridwari linnas Har-Ki-Pairi Ghatil Hinduismi sümbol Pranava "Om" Havani tseremoonia Gangese kaldal Rishikeshis Hinduism on veedadega seotud India õpetuste ja religioonide üldnimetus.
Uus!!: Isetus ja Hinduism · Näe rohkem »
Isetuse õpetus
Isetuse õpetus (paali keeles Anattalakkhaṇa Sutta) ehk "viie kuhjatise õpetus" (Pañcavaggiya Sutta) on Buddha õpetus, milles räägitakse isetusest seoses viie isiksuse moodustaja ehk skandhaga.
Uus!!: Isetus ja Isetuse õpetus · Näe rohkem »
Isikupõhine vaade
Isikupõhine vaade (paali keeles sakkāya-diṭṭhi) on budismi kohaselt vaade, nagu eksisteeriks püsivalt ja muutumatult teatav "isiksus", "ise" või "mina".
Uus!!: Isetus ja Isikupõhine vaade · Näe rohkem »
Jaapani keel
Jaapani dialektide kaart Jaapani keel (jaapani keeles 日本語) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtluskeel.
Uus!!: Isetus ja Jaapani keel · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Isetus ja Kristlus · Näe rohkem »
Madhjamaka
Madhjamaka (sanskriti keeles madhyamaka ‘kesktee õpetus’; tiibeti keeles dbu ma pa’i lugs; hiina keeles 中觀派 zhongguan pai; jaapani keeles chūgan ha), teise nimega šuunjavaada (sanskriti keeles śūnyavāda ‘tühjuse õpetus’) on mahajaana koolkond, mille rajajaks peetakse Nāgārdžunat.
Uus!!: Isetus ja Madhjamaka · Näe rohkem »
Mahajaana
Mahajaana (sanskriti keeles mahāyāna, 'suur sõiduk'; tiibeti keeles theg pa chen po; hiina keeles ⼤乘 dasheng; jaapani keeles daijō) on üks budismi peamistest suundadest theravaada ja vadžrajaana kõrval.
Uus!!: Isetus ja Mahajaana · Näe rohkem »
Majjhima-nikāya
Majjhima-nikāya (paali keeles ‘keskmiste õpetussõnade kogu’), lühendatult MN, on theravaada traditsioonis paali kaanonisse ehk Tipitakasse kuuluva Sutta Piṭaka teine kogumik, vastab sanskritikeelsele Madhyama-āgama’le.
Uus!!: Isetus ja Majjhima-nikāya · Näe rohkem »
Mungarüü
Mungarüü on munkade ja nunnade rüü, riietus ja tunnusmärk kuuluvusest religioossesse kongregatsiooni või ordusse.
Uus!!: Isetus ja Mungarüü · Näe rohkem »
Ontoloogia
Ontoloogia ehk olemisõpetus (kreeka sõnadest on 'olev' ja logos) on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega (entiteetide ehk olevate põhitüüpidega).
Uus!!: Isetus ja Ontoloogia · Näe rohkem »
Paali keel
Paali (pāḷi, Pali) ehk Maaghadhi (paali: Māgadhī) keel kuulub indoeuroopa keelkonna indoiraani keelerühma.
Uus!!: Isetus ja Paali keel · Näe rohkem »
Püsitus
Püsitus ehk püsimatus (sanskriti keeles anitya; paali keeles anicca; tiibeti keeles mi rtag pa; hiina keeles 無 常 wuchang; jaapani keeles mujō) on budismis üks kesksemaid mõisteid.
Uus!!: Isetus ja Püsitus · Näe rohkem »
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Isetus ja Psühholoogia · Näe rohkem »
Sankhara
Sankhāra (sanskriti keeles saṃskāra või caitasika või chitta samskara; paali keeles saṅkhāra või cetasika; tiibeti keeles ’du byed; hiina keeles ⾏ xing; jaapani keeles an) on budismis oluline paalikeelne mõiste, millel on mitmeid tähendusi ja mida on tõlgitud mitmeti: moodustised, meelekujund või meeleolu, aga ka valmistaja või moodustaja vmt.
Uus!!: Isetus ja Sankhara · Näe rohkem »
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Uus!!: Isetus ja Sanskriti keel · Näe rohkem »
Sõltuvuslik tekkimine
Sõltuvuslik tekkimine (sanskriti keeles pratītyasamutpāda; paali keeles paṭiccasamuppāda; tiibeti keeles rten cing ’brel bar ’byung ba; hiina keeles 縁起 yuanqi; jaapani keeles engi) on budismis üks kesksemaid õpetusi, mille kohaselt miski ei ole püsiv ega teki iseenesest, vaid on pidevas põhjuse-tagajärje seoses.
Uus!!: Isetus ja Sõltuvuslik tekkimine · Näe rohkem »
Seadmuseratta käimapanemine
"Seadmuseratta käimapanemine", ka “Dharmaratta pöörlemapanek” vmt (sanskriti keeles dharmacakrapravartana; paali keeles dhammacakkappavattana) on budismis üks olulisemaid tekste, mis kuulub Saṃyutta-nikāya koosseisu.
Uus!!: Isetus ja Seadmuseratta käimapanemine · Näe rohkem »
Siddhārtha Gautama
Siddhārtha Gautama (paali keeles Siddhattha Gotama); ka Gautama Buddha, Šakjamuni Buddha või ka lihtsalt Buddha oli vaimne õpetaja muistses Indias u 5.-4.
Uus!!: Isetus ja Siddhārtha Gautama · Näe rohkem »
Skandha
Skandhad ehk kogumikud (sanskriti keeles स्कन्ध skandha ‘kuhelik, kuhjatis, kogum’, paali keeles khanda; tiibeti keeles phung po; hiina keeles 蘊 yun; jaapani keeles un; inglise keeles aggregates) või klammerdumise ehk kippumise kogumikud (paali keeles upādānakkhandhā) on budismis isiksust moodustavad tegurid ehk isiksuse koostisosad.
Uus!!: Isetus ja Skandha · Näe rohkem »
Tühjus (budism)
Tühjus ehk olematus (sanskriti keeles śūnyatā; paali keeles suññatā; tiibeti keeles stong pa nyid; hiina keeles 空 kong; jaapani keeles kū) on India budismist pärinev filosoofiline ja matemaatiline mõiste, mille tähendus sõltub õpetuslikust kontekstist.
Uus!!: Isetus ja Tühjus (budism) · Näe rohkem »
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Uus!!: Isetus ja Teadvus · Näe rohkem »
Teemantsuutra
Teemantsuutra (sanskriti keeles vajracchedikā-prajñāpāramitā-sūtra; tiibeti keeles rdo rje gcod pa’i mdo; hn⾦剛經 jingangjing; jaapani keeles kongōkyō) on ületava mõistmise suutrate tsüklisse kuuluv mahajaana suutra, täispealkirjaga "Teemantvälguna lõikav ületava mõistmise suutra".
Uus!!: Isetus ja Teemantsuutra · Näe rohkem »
Theravaada
Theravaada (paali keeles theravāda, 'vanemate õpetus', sanskriti keeles sthaviravāda) on budismis Buddha järgijate kogukond, mis juhindub Paali kaanonist ehk Tipitakast.
Uus!!: Isetus ja Theravaada · Näe rohkem »
Tiibeti keel
Tiibeti keel on üldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute kesktiibeti, khami ja amdo keele murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse Hiina Rahvavabariigi poliitilise kontrolli all olevatel Tiibeti aladel.
Uus!!: Isetus ja Tiibeti keel · Näe rohkem »
Tipiṭaka
Tipiṭaka või Tripiṭaka (paali keeles tipiṭaka ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles tripiṭaka; tiibeti keeles སྡེ་སྣོད་གསུམ sde snod gsum; hiina keeles 三藏 sanzang; jaapani keeles sanzō) on budismi pühakirjakogu, Buddha õpetuste kogumik, mis koosneb kolmest osast ehk "korvist".
Uus!!: Isetus ja Tipiṭaka · Näe rohkem »
Trilakṣaṇa
Trilakṣaṇa või tilakkhana, 'kolm tunnust' (sanskriti keeles trilakṣaṇa; paali keeles tilakkhana; tiibeti keeles mtshan nyid gsum; hiina keeles 三法印 sanfayin; jaapani keeles sanbōin) ehk olemasolu tunnused on budismis kõikidele kokkupandud seadmustele ehk kogu sansaarale omased kolm iseloomulikku tunnust.
Uus!!: Isetus ja Trilakṣaṇa · Näe rohkem »
Tsölibaat
Tsölibaat (ladinakeelsest sõnast caelibatus.
Uus!!: Isetus ja Tsölibaat · Näe rohkem »
Virgumine
Virgumine (sanskriti ja paali keeles bodhi; tiibeti keeles byang chub; hiina keeles 菩提 puti; jaapani keeles bodai), ka valgustus või valgustumine on budismi keskseid mõisteid, mis tähendab nii teadvuse kõrgeimat seisundit kui ka selleni jõudmise protsessi.
Uus!!: Isetus ja Virgumine · Näe rohkem »
