Islami revolutsiooniline kaardivägi

Islami revolutsiooniline kaardivägi (pärsia keeles سپاه پاسداران انقلاب اسلامی‎ Sepâh-e Pâsdârân-e Enghelâb-e Eslâmi 'Islamirevolutsiooni valvurite armee'; lühidalt Sepâh; ingliskeelsest nimest lühend IRGC) on Iraani relvajõudude osa, mis asutati ajatolla Khomeini käsulIISS Military Balance 2006, Routledge for the IISS, London, 2006, lk 187 pärast 1979. aasta revolutsiooni 22. aprillil 1979. Kui Iraani Islamivabariigi sõjavägi (ehk arteš) kaitseb põhiseaduse järgi riigi piire ja hoiab ära sisekonflikte, siis revolutsioonilise kaardiväe (ehk pasdaran'i) ülesandeks on kaitsta riigi islamivabariiklikku süsteemi. Revolutsiooniline kaardivägi on sätestanud, et nende ülesandeks islamisüsteemi kaitsmisel on ära hoida võimalikud kahjulikud välismõjutused, nagu sõjaväelised riigipöördekatsed või "normist kõrvalekalduvad liikumised". Islami revolutsioonilisse kaardiväkke kuulub maa-, mere- ja õhujõududes kokku umbes 125 000 sõdurit. Kaardiväe merejõud on praegu (2018) peamine Pärsia lahte kontrolliv üksus. GlobalBearings.net, 15. detsember 2011. Kaardiväe käsu all on ka umbes 90 000 sõduriga Basiji paramilitaarüksus. Revolutsioonilise kaardiväe meediaharu on Sepah' uudised. Islami revolutsiooniline kaardivägi on oma ajaloo jooksul kasvanud algsest ideoloogilisest väeüksusest palju suuremaks ning on omandanud mõjuvõimu pea igas Iraani ühiskonna harus. Kaardiväe mõjukus kasvas enim president Maḩmūd Aḩmadīnezhādi ametiaja jooksul, eriti 2009. aasta presidendivalimiste ja nendele järgnenud meeleavalduste mahasurumise ajal. Paljud lääne eksperdid on arvamusel, et revolutsioonilise kaardiväe mõjukus ületab isegi paljude kohalike usujuhtide oma. Alates 2007. aastast on kaardiväe ülemjuhataja Mohammad Ali Jafari, enne teda oli sellel ametikohal kümme aastat Yahya Rahim Safavi.

14 suhted: Inglise keel, Iraan, Iraani revolutsioon, Iraani-Iraagi sõda, Koraan, Läänemaailm, Liibanoni kodusõda, Maḩmūd Aḩmadīnezhād, Pärsia keel, Pärsia laht, Rūḩollāh Khomeynī, Süüria kodusõda, Terrorismivastane sõda, The Economist.

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Islami revolutsiooniline kaardivägi ja Inglise keel · Näe rohkem »

Iraan

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.

Uus!!: Islami revolutsiooniline kaardivägi ja Iraan · Näe rohkem »

Iraani revolutsioon

Khomeini naasmine Iraani 1. veebruaril 1979, pärast 14 aastat kestnud pagulust Iraani 1979.

Uus!!: Islami revolutsiooniline kaardivägi ja Iraani revolutsioon · Näe rohkem »

Iraani-Iraagi sõda

Khorramshahri vabastamist iraanlaste poolt; Iraani armee poolt kasutatav õhutõrjekahur ZU-23-2 22. septembrist 1980 Teheran Iraani-Iraagi sõda oli piirisõda Iraani ja Iraagi relvajõudude vahel 22. septembrist 1980 kuni 20. augustini 1988.

Uus!!: Islami revolutsiooniline kaardivägi ja Iraani-Iraagi sõda · Näe rohkem »

Koraan

Leht 48. suuraga 8.-9. sajandi käsikirjas palmetitaolistest kaunistustest Koraan (araabia keeles أَلْقُرآن al-qur'ān) on islami püha raamat.

Uus!!: Islami revolutsiooniline kaardivägi ja Koraan · Näe rohkem »

Läänemaailm

Läänemaailm (inglise keeles Western world, the West) või teisisõnu õhtumaad ehk oktsident on maailma (kultuuri) osa, mis hõlmab tänapäeval Lääne-Euroopat, Ameerikat, Austraaliat, Uus-Meremaad, ja muid seotud piirkondi.

Uus!!: Islami revolutsiooniline kaardivägi ja Läänemaailm · Näe rohkem »

Liibanoni kodusõda

Märtrite väljakul Beirutis (1982) Liibanoni kodusõda oli aastatel 1975–1990 Liibanonis aset leidnud kodusõda.

Uus!!: Islami revolutsiooniline kaardivägi ja Liibanoni kodusõda · Näe rohkem »

Maḩmūd Aḩmadīnezhād

Maḩmūd Aḩmadīnezhād (2007) Maḩmūd Aḩmadīnezhād (pärsia keeles محمود احمدی نژاد; sündinud 28. oktoobril 1956) on Iraani poliitik.

Uus!!: Islami revolutsiooniline kaardivägi ja Maḩmūd Aḩmadīnezhād · Näe rohkem »

Pärsia keel

Pärsia keel (pärsia keeles فارسی fārsī) on indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.

Uus!!: Islami revolutsiooniline kaardivägi ja Pärsia keel · Näe rohkem »

Pärsia laht

Pärsia lahe satelliidipilt Pärsia laht (pärsia keeles خلیج فارس (Khalīj-e Fārs 'Pärsia laht') või ka آب کبود Āb-e Kabūd), الخليج الفارسي (al-Khalīj al-Fārsī) või خليج الفارس (Khalīj al-Fāris) ('Pärsia laht')) on laht India ookeani loodeosas. Pärsia lahe rannikualadel asuvad Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit, keskmine sügavus alla 50 meetri. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Pärsia laht on ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Sellest suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidile kuuluv Būbiyāni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Shaţţ al-‘Arabi jõgi, mis moodustub Tigrise ja Eufrati ühinemisel. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Kõik lahte ümbritsevad riigid peale Iraani on araabia maad, mistõttu on soovitud laht ümber nimetada Araabia laheks. Seda nime ei ole aktsepteerinud aga ükski rahvusvaheline organisatsioon. Aastal 2006 kinnitas ÜRO, et nõuab lahe nimetamist Pärsia laheks, sest ajalooliselt on Araabia laheks nimetatud ka muid veekogusid, näiteks Punast merd. Kategooria:Aasia lahed.

Uus!!: Islami revolutsiooniline kaardivägi ja Pärsia laht · Näe rohkem »

Rūḩollāh Khomeynī

Rūḩollāh Khomeynī Rūḩollāh Khomeynī Rūḩollāh Mūsavī Khomeynī (pärsia روح‌الله موسوی خمینی; tõenäoliselt 24. september 1902 – 3. juuni 1989 Teheran) oli Iraani šiiitlik vaimulik (ajatolla) ja poliitik.

Uus!!: Islami revolutsiooniline kaardivägi ja Rūḩollāh Khomeynī · Näe rohkem »

Süüria kodusõda

pisi Süüria kodusõda on 2011.

Uus!!: Islami revolutsiooniline kaardivägi ja Süüria kodusõda · Näe rohkem »

Terrorismivastane sõda

Terrorismivastane sõda (inglise keeles War on Terrorism, Global War on Terror, hiljem Overseas Contingency Operation) on mõiste, mille all mõeldakse Ameerika Ühendriikide sõjalisi, poliitilisi, õiguslikke ja ideoloogilisi meetmeid islamiga seotud terroriorganisatsioonide vastu.

Uus!!: Islami revolutsiooniline kaardivägi ja Terrorismivastane sõda · Näe rohkem »

The Economist

The Economist, 16. mai 1846. The Economist on ingliskeelne nädalakiri, mis vahendab majandus- ja rahvusvahelise poliitika uudiseid.

Uus!!: Islami revolutsiooniline kaardivägi ja The Economist · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Islamirevolutsiooni valvurid, Islamirevolutsiooni valvurite armee.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika