Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Javier Echevarría

Index Javier Echevarría

Javier Echevarría Javier Echevarría Rodríguez (14. juuni 1932 – 12. detsember 2016) oli Hispaania Rooma Katoliku Kiriku piiskop.

42 suhted: Álvaro del Portillo, Benedictus XVI, Doktorikraad, Eesti, Filipiinid, Hispaania, Johannes Paulus II, Josemaría Escrivá, Kanooniline õigus, Katoliku kirik, Madrid, Opus Dei, Ordinatsioon, Paavst, Püha Tool, Philippe Jourdan, Piiskop, Preester, Rooma kuuria, Tsiviilõigus, 10. september, 12. detsember, 14. juuni, 18. september, 1932, 1955, 1975, 1982, 1994, 1995, 1997, 1999, 20. aprill, 2001, 2005, 2012, 2016, 21. november, 23. märts, 6. jaanuar, 7. august, 9. juuli.

Álvaro del Portillo

Alvaro del Portillo Álvaro del Portillo y Diez de Sollano (11. märts 1914 – 23. märts 1994) oli Hispaania ehitusinsener ja Rooma Katoliku Kiriku piiskop.

Uus!!: Javier Echevarría ja Álvaro del Portillo · Näe rohkem »

Benedictus XVI

Benedictus XVI (sünninimi Joseph Alois Ratzinger; 16. aprill 1927 – 31. detsember 2022) oli Rooma paavst aastatel 2005–2013.

Uus!!: Javier Echevarría ja Benedictus XVI · Näe rohkem »

Doktorikraad

Doktorikraad on kõrgeim teaduskraad paljudes riikides, sealhulgas Eestis.

Uus!!: Javier Echevarría ja Doktorikraad · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Javier Echevarría ja Eesti · Näe rohkem »

Filipiinid

Filipiinide Masskara festivali olulisim osa on tänavatel latiinorütmide saatel tantsijad, kes kannavad rõõmsaid maske ja kirevaid kostüüme Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7641 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist.

Uus!!: Javier Echevarría ja Filipiinid · Näe rohkem »

Hispaania

Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.

Uus!!: Javier Echevarría ja Hispaania · Näe rohkem »

Johannes Paulus II

Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.

Uus!!: Javier Echevarría ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »

Josemaría Escrivá

Josemaría Escrivá (1966) Josemaría Escrivá de Balaguer (9. jaanuar 1902 – 26. juuni 1975) oli hispaania katoliku kiriku preester, Opus Dei rajaja.

Uus!!: Javier Echevarría ja Josemaría Escrivá · Näe rohkem »

Kanooniline õigus

"Concordia Discordatium Canonum", 1140 Kanooniline õigus ehk kirikuõigus on roomakatoliku kirikus ja õigeusu kirikus tekkinud eeskirjade kogum.

Uus!!: Javier Echevarría ja Kanooniline õigus · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Javier Echevarría ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Madrid

Madrid (varasem eestikeelne nimekuju Madriid) on Hispaania pealinn, Madridi autonoomse piirkonna ja Madridi provintsi keskus.

Uus!!: Javier Echevarría ja Madrid · Näe rohkem »

Opus Dei

Opus Dei, täpsemalt Püha Risti ja Opus Dei prelatuur (ladina keeles Opus Dei tähendab 'Jumala töö') on katoliku kiriku organisatsioon, mille tegevuse aluseks on katoliiklik õpetus, et iga inimene saab oma igapäevase elu ja tööga taotleda ja teostada pühadust, ning töö-, perekonna- ja vaimuliku elu lõimimist.

Uus!!: Javier Echevarría ja Opus Dei · Näe rohkem »

Ordinatsioon

õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.

Uus!!: Javier Echevarría ja Ordinatsioon · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Javier Echevarría ja Paavst · Näe rohkem »

Püha Tool

Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Siiski on paavst Vatikani Linnriigi riigipea ning Püha Tool esindab seda riiki riikidevahelises suhtluses.

Uus!!: Javier Echevarría ja Püha Tool · Näe rohkem »

Philippe Jourdan

Piiskop Philippe Jourdan 2012. aastal presidendi vastuvõtul Philippe Jourdani vapp Philippe Jean-Charles Jourdan (sündinud 30. augustil 1960 Daxis Prantsusmaal) on 23. märtsist 2005 katoliku kiriku apostellik administraator Eestis.

Uus!!: Javier Echevarría ja Philippe Jourdan · Näe rohkem »

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Uus!!: Javier Echevarría ja Piiskop · Näe rohkem »

Preester

Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.

Uus!!: Javier Echevarría ja Preester · Näe rohkem »

Rooma kuuria

Rooma kuuria (Curia Romana) on paavsti kuuria ehk õukond, mis koondab paavsti tähtsamaid abilisi; ka administratiivaparaat, mis korraldab kiriku valitsemist.

Uus!!: Javier Echevarría ja Rooma kuuria · Näe rohkem »

Tsiviilõigus

*Tsiviilõigus tähendab üldjuhul tsiviilõiguse üldosa kui eraõiguse põhilisemaid instituute ja põhimõtteid sätestavate õigusnormide kogumit.

Uus!!: Javier Echevarría ja Tsiviilõigus · Näe rohkem »

10. september

10.

Uus!!: Javier Echevarría ja 10. september · Näe rohkem »

12. detsember

12.

Uus!!: Javier Echevarría ja 12. detsember · Näe rohkem »

14. juuni

14.

Uus!!: Javier Echevarría ja 14. juuni · Näe rohkem »

18. september

18.

Uus!!: Javier Echevarría ja 18. september · Näe rohkem »

1932

1932.

Uus!!: Javier Echevarría ja 1932 · Näe rohkem »

1955

1955.

Uus!!: Javier Echevarría ja 1955 · Näe rohkem »

1975

1975.

Uus!!: Javier Echevarría ja 1975 · Näe rohkem »

1982

1982.

Uus!!: Javier Echevarría ja 1982 · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Javier Echevarría ja 1994 · Näe rohkem »

1995

1995.

Uus!!: Javier Echevarría ja 1995 · Näe rohkem »

1997

1997.

Uus!!: Javier Echevarría ja 1997 · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Javier Echevarría ja 1999 · Näe rohkem »

20. aprill

20.

Uus!!: Javier Echevarría ja 20. aprill · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Javier Echevarría ja 2001 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Javier Echevarría ja 2005 · Näe rohkem »

2012

2012.

Uus!!: Javier Echevarría ja 2012 · Näe rohkem »

2016

2016.

Uus!!: Javier Echevarría ja 2016 · Näe rohkem »

21. november

21.

Uus!!: Javier Echevarría ja 21. november · Näe rohkem »

23. märts

23.

Uus!!: Javier Echevarría ja 23. märts · Näe rohkem »

6. jaanuar

6.

Uus!!: Javier Echevarría ja 6. jaanuar · Näe rohkem »

7. august

7.

Uus!!: Javier Echevarría ja 7. august · Näe rohkem »

9. juuli

9.

Uus!!: Javier Echevarría ja 9. juuli · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Javier Echevarria, Javier Echevarria Rodriguez, Javier Echevarría Rodríguez.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »