Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Jukos

Index Jukos

Jukos (ОАО НК ЮКОС) oli Venemaa suur naftatöötlusettevõte, mis tegutses aastatel 1993–2007.

11 suhted: Euroopa Inimõiguste Kohus, Lukoil, Mihhail Hodorkovski, Venemaa, Vladimir Putin, 1. august, 1993, 2002, 2003, 2006, 2007.

Euroopa Inimõiguste Kohus

Euroopa Inimõiguste Kohus (inglise European Court of Human Rights) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki).

Uus!!: Jukos ja Euroopa Inimõiguste Kohus · Näe rohkem »

Lukoil

Lukoili peakorter Moskvas (2009) Lukoil (ametlik venekeelne nimi PAO Neftjanaja kompanija "LUKOIL", ПАО «Нефтяная компания "ЛУКОЙЛ"», tõlkes AS Naftakompanii LUKOIL) on Venemaa nafta- ja gaasiettevõte.

Uus!!: Jukos ja Lukoil · Näe rohkem »

Mihhail Hodorkovski

Mihhail Hodorkovski (2001) Kremlis (2002) Mihhail Hodorkovski (sündinud 26. juunil 1963 Moskvas) on Venemaa päritolu ärimees, endine oligarh ja endine poliitvang.

Uus!!: Jukos ja Mihhail Hodorkovski · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Jukos ja Venemaa · Näe rohkem »

Vladimir Putin

Vladimir Vladimirovitš Putin (Владимир Владимирович Путин; sündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis (nüüd Peterburi) on Venemaa poliitik. Putin on Venemaa president neljandat ametiaega (president aastatel 2000–2008, 2012–). Kolmapäeval, 2020. aasta 1. juulil toimunud üldrahvaliku referendumi esialgsete tulemuste põhjal võib Vladimir Putin jääda presidendiks kuni aastani 2036. Putin on endine NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese peavalitsuse välisluure ohvitser (alampolkovnik). 1997. aastast on ta Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik. Vladimir Putin oli 8. maist 2008 kuni 7. maini 2012 Venemaa peaminister. 2012. aasta 4. märtsi presidendivalimised võitis Putin I voorus ning 7. märtsil 2012 kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail. 7. maist 2000 kuni 7. maini 2008 oli Vladimir Putin kaks ametiaega Venemaa president. Tema teine ametiaeg algas 2004. Ta oli ühtlasi Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja ja Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimees. 2007. aasta Riigiduuma valimistel juhtis Putin Ühtse Venemaa nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppu nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. 2008. aasta presidendivalimistel toetas ta Dmitri Medvedevi kandidatuuri. Alates 8. augustist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta Venemaa peaminister ning pärast president Boriss Jeltsini tagasiastumist 31. detsembrist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja. Leningradi ülikoolis õppides astus ta NLKP-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis 1991. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei Ühtne Venemaa algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi. Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta 15. aprillil 2008 siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele. Ta on olnud KGB teenistuses Saksa DV-s, hiljem (Anatoli Sobtšaki ajal) Peterburi aselinnapea 1990ndate alguses ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president Jeltsin ta peaministriks. Teise Tšetšeenia sõja tõttu sai ta populaarseks ning võitis 2000. aasta presidendivalimised 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast 1998. aasta rahanduskriisi. Sisemajanduse kogutoodang, tööstus- ja põllumajandustoodang, tarbimislaenude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme pensionide, panganduse, maksude ja muudes valdkondades. Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme demokraatia, ajakirjandusvabaduse, inimõiguste ja korruptsiooniga. Mitmed Jeltsini-aegsed oligarhid, sealhulgas Boriss Berezovski ja Mihhail Hodorkovski, on antud korruptsioonisüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, osa nende omaduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud Ühtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil Riigiduumat kontrollida. Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta Afganistani sõda, kuid oli väga kriitiline 2003. aasta Iraagi sõja suhtes ning USA plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderiga on ta häälekalt toetanud Põhja-Euroopa gaasijuhtme projekti.

Uus!!: Jukos ja Vladimir Putin · Näe rohkem »

1. august

1.

Uus!!: Jukos ja 1. august · Näe rohkem »

1993

1993.

Uus!!: Jukos ja 1993 · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Jukos ja 2002 · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Jukos ja 2003 · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Jukos ja 2006 · Näe rohkem »

2007

2007.

Uus!!: Jukos ja 2007 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »