Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Diftong

Index Diftong

Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.

14 suhted: Eesti keel, Eesvokaalid, Foneetika, Kaashäälikuühend, Keelekorpus, Laensõna, Läänemeresoome keeled, Omasõna, Rõhk (keeleteadus), Silp, Tagavokaalid, Tartu Ülikool, Täishäälik, Võõrsõna.

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Diftong ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesvokaalid

Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.

Uus!!: Diftong ja Eesvokaalid · Näe rohkem »

Foneetika

Foneetika ehk häälikuõpetus on keeleteaduse osa, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli, uuritavateks nähtusteks prosoodia ja segmentaalfoneemid ehk häälikud.

Uus!!: Diftong ja Foneetika · Näe rohkem »

Kaashäälikuühend

Kaashäälikuühend ehk konsonantühend on häälikuühend, mis koosneb kahest või enamast eri kaashäälikust.

Uus!!: Diftong ja Kaashäälikuühend · Näe rohkem »

Keelekorpus

Korpuseks nimetatakse lingvistikas valitud, digiteeritud ja teatud reeglite järgi töödeldud tekstide kogumit.

Uus!!: Diftong ja Keelekorpus · Näe rohkem »

Laensõna

Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.

Uus!!: Diftong ja Laensõna · Näe rohkem »

Läänemeresoome keeled

Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.

Uus!!: Diftong ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Omasõna

Omasõna on põliselt oma sõna või keeles kohanenud laensõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni.

Uus!!: Diftong ja Omasõna · Näe rohkem »

Rõhk (keeleteadus)

Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.

Uus!!: Diftong ja Rõhk (keeleteadus) · Näe rohkem »

Silp

Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.

Uus!!: Diftong ja Silp · Näe rohkem »

Tagavokaalid

Tagavokaalid on need täishäälikud, mille hääldamisel asetseb keel suus tagapool.

Uus!!: Diftong ja Tagavokaalid · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: Diftong ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Täishäälik

Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.

Uus!!: Diftong ja Täishäälik · Näe rohkem »

Võõrsõna

Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.

Uus!!: Diftong ja Võõrsõna · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Kaksiktäishäälik, Täishäälikuühend.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »