Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Eesti keel

Index Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

119 suhted: Adrian Virginius, Alamsaksa laenud eesti keeles, Allkeel, Alutaguse murre, Anton thor Helle, Arvi Tavast, Üitsainus Mulgimaa, Balti keeled, Balti laenud eesti keeles, Diftong, Eesti, Eesti keel, Eesti Keel, Eesti keele ajalugu, Eesti keele grammatika, Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Kaitse Ühing, Eesti keele käsiraamat, Eesti Keele Sihtasutus, Eesti keele uurimine, Eesti kirjakeel, Eesti kirjakeele norm, Eesti tähestik, Eesti viipekeel, Ellen Niit, Ellen Niit (teadlane), Emakeel, Esiaeg, Estonica, Euroopa Liidu ametlikud keeled, Foneem, Germaani keeled, Germaani laenud eesti keeles, Heinrich Stahl, Idamurre, Indoeuroopa laenud eesti keeles, Indoiraani laenud eesti keeles, Internet, Jaan Kaplinski, Jüri Viikberg, Joachim Rossihnius, Johann Hornung, John McWhorter, Karl Pajusalu, Kõnekeel, Kõrisulghäälik, Keel, Keelehooldekeskus, Keskmurde kirderühm, Keskmurre, ..., Kihelkond, Kirderanniku murded, Kirjakeel, Ladina kiri, Ladina tähestik, Läänemeresoome algkeel, Läänemeresoome keeled, Läänemurre, Läti laenud eesti keeles, Lõunaeesti keel, Lõunaeesti murded, Liivi keel, Maakeel, Mari Must, Meieisapalve, Mulgi keel, Mulgi Kultuuri Instituut, Mulgid, Murderühm, Murrak, Murre, Palatalisatsioon, Põhjaeesti kirjakeel, Põhjaeesti murded, Peeter Päll, Raimo Raag, Rannamurre, Riigi Teataja, Riigikeel, Rootsi laenud eesti keeles, Saarte murre, Saksa laenud eesti keeles, Sangaste, Seto Instituut, Setomaa (ajaleht), Setu keel, Setud, Slaavi laenud eesti keeles, Soome laenud eesti keeles, Soome-ugri keeled, Sunnismaisus, Tallinn, Tallinna Ülikool, Tapa keelekonverents, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu keel, Täishäälik, Tiit Hennoste, Tsitaatsõna, Uma Leht, Uurali keeled, Vadja keel, Valdur Mikita, Väliseestlaste eesti keel, Vältevaheldus, Võõrsõna, Võõrtäht, Võru Instituut, Võru keel, Võru kirjakeel, Veebisait, Vene laenud eesti keeles, Vigala kihelkond, Vokaalharmoonia, 14. sajand, 15. sajand, 1632, 20. sajand. Laienda indeks (69 rohkem) »

Adrian Virginius

Adrian Virginiuse mälestuskivi Kambja kiriku kõrval Adrian Virginius (ka Adrian Verginius, Adrian Vergin, Adrian Virgin; 20. november/30. november 1663 Kambja – 27. juuni/8. juuli 1706 Tartu) oli eesti vaimulik (Puhja ja Otepää pastor), piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja.

Uus!!: Eesti keel ja Adrian Virginius · Näe rohkem »

Alamsaksa laenud eesti keeles

Alamsaksa laenud on alamsaksa, täpsemalt peamiselt keskalamsaksa keelest eesti keelde laenatud sõnatüved.

Uus!!: Eesti keel ja Alamsaksa laenud eesti keeles · Näe rohkem »

Allkeel

Allkeel on keele püsiv variant, mis erineb teistest variantidest sõnavara ja grammatikajoonte poolest.

Uus!!: Eesti keel ja Allkeel · Näe rohkem »

Alutaguse murre

Alutaguse murre (ka: kirdemurre) on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega.

Uus!!: Eesti keel ja Alutaguse murre · Näe rohkem »

Anton thor Helle

Anton thor Helle (1683 Tallinn – 24. (vkj. 13) aprill 1748 Jüri) oli saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees.

Uus!!: Eesti keel ja Anton thor Helle · Näe rohkem »

Arvi Tavast

Arvi Tavast (sündinud 27. aprillil 1969 Tallinnas) on eesti tõlkija, tõlketeoreetik ja terminoloog.

Uus!!: Eesti keel ja Arvi Tavast · Näe rohkem »

Üitsainus Mulgimaa

"Üitsainus Mulgimaa" on alates 2008.

Uus!!: Eesti keel ja Üitsainus Mulgimaa · Näe rohkem »

Balti keeled

Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.

Uus!!: Eesti keel ja Balti keeled · Näe rohkem »

Balti laenud eesti keeles

Balti laenud on eesti keelde balti algkeelest alates II aastatuhandest või isegi III aastatuhande lõpust eKr tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).

Uus!!: Eesti keel ja Balti laenud eesti keeles · Näe rohkem »

Diftong

Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.

Uus!!: Eesti keel ja Diftong · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Eesti keel ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Eesti keel ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti Keel

Eesti Keel oli Tartus aastatel 1922–1940 ilmunud Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri.

Uus!!: Eesti keel ja Eesti Keel · Näe rohkem »

Eesti keele ajalugu

Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.

Uus!!: Eesti keel ja Eesti keele ajalugu · Näe rohkem »

Eesti keele grammatika

Esimene Eesti keele grammatika ("''Anführung zu der Esthnischen Sprach''", 1637) Eesti keele grammatika on eesti keele grammatika.

Uus!!: Eesti keel ja Eesti keele grammatika · Näe rohkem »

Eesti Keele Instituut

Tiina Laansalu (vasakult teine) ja Tõnu Tender (paremalt teine) 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil võtmas vastu teaduse populariseerimise auhinda. Eesti Keele Instituut (EKI) on Tallinnas asuv põhiliselt eesti keele uurimisega tegelev riiklik teadusasutus, mis asutati 1993.

Uus!!: Eesti keel ja Eesti Keele Instituut · Näe rohkem »

Eesti Keele Kaitse Ühing

Eesti Keele Kaitse Ühing (EKKÜ) on 12.

Uus!!: Eesti keel ja Eesti Keele Kaitse Ühing · Näe rohkem »

Eesti keele käsiraamat

Eesti keele käsiraamat on Eesti Keele Instituudi koostatav käsiraamat, mis pakub üldharivaid teadmisi eesti kirjakeele grammatika ja sõnavara ehituse kohta ning on praktiline abivahend kirjakeele korrektseks kasutamiseks.

Uus!!: Eesti keel ja Eesti keele käsiraamat · Näe rohkem »

Eesti Keele Sihtasutus

Eesti Keele Sihtasutus (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.

Uus!!: Eesti keel ja Eesti Keele Sihtasutus · Näe rohkem »

Eesti keele uurimine

Eesti keele uurimine on keeleteaduse haru, mis uurib eesti keele ehitust, grammatikat, sõnavara, ajalugu, kasutamist jm aspekte.

Uus!!: Eesti keel ja Eesti keele uurimine · Näe rohkem »

Eesti kirjakeel

Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.

Uus!!: Eesti keel ja Eesti kirjakeel · Näe rohkem »

Eesti kirjakeele norm

Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem, mille ülesandeks on tagada ametliku keelekasutuse ühtlus ja selgus ning suunata avalikku keelekasutust.

Uus!!: Eesti keel ja Eesti kirjakeele norm · Näe rohkem »

Eesti tähestik

Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt.

Uus!!: Eesti keel ja Eesti tähestik · Näe rohkem »

Eesti viipekeel

Eesti viipekeel (inglise Estonian Sign Language) on visuaal-motoorne keel (viipekeel), mida kasutavad eesti kurdid ja vaegkuuljad.

Uus!!: Eesti keel ja Eesti viipekeel · Näe rohkem »

Ellen Niit

Ellen Niit (sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949–1958 Ellen Niit, 1958. aastast Ellen Kross; 13. juuli 1928 – 30. mai 2016) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Uus!!: Eesti keel ja Ellen Niit · Näe rohkem »

Ellen Niit (teadlane)

Ellen Niit (sündinud 18. augustil 1944 Lümanda vallas Saaremaal) on Eesti keeleteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent.

Uus!!: Eesti keel ja Ellen Niit (teadlane) · Näe rohkem »

Emakeel

Emakeel on esimene keel, mille omandamist inimene pärast sündimist alustab.

Uus!!: Eesti keel ja Emakeel · Näe rohkem »

Esiaeg

Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.

Uus!!: Eesti keel ja Esiaeg · Näe rohkem »

Estonica

Estonica on Eesti Instituudi koostatav Eesti-teemaline võrguentsüklopeedia, mis sai alguse 2000.

Uus!!: Eesti keel ja Estonica · Näe rohkem »

Euroopa Liidu ametlikud keeled

Euroopa Liidu ametlikud keeled on Euroopa Liidu liikmesriikide poolt liitumisel valitud keeled.

Uus!!: Eesti keel ja Euroopa Liidu ametlikud keeled · Näe rohkem »

Foneem

Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.

Uus!!: Eesti keel ja Foneem · Näe rohkem »

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Uus!!: Eesti keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »

Germaani laenud eesti keeles

Germaani laenud on alates II aastatuhandest eKr kuni 9.

Uus!!: Eesti keel ja Germaani laenud eesti keeles · Näe rohkem »

Heinrich Stahl

Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 7/17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (1633–1638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas.

Uus!!: Eesti keel ja Heinrich Stahl · Näe rohkem »

Idamurre

Idamurre on vadjapärane eesti keele murre, mida räägitakse Peipsi-äärsetes kihelkondades.

Uus!!: Eesti keel ja Idamurre · Näe rohkem »

Indoeuroopa laenud eesti keeles

Indoeuroopa laenud on indoeuroopa algkeelest uurali algkeelde laenatud ja sealt eesti keelde jõudnud laentüved, mida on kokku 16-37.

Uus!!: Eesti keel ja Indoeuroopa laenud eesti keeles · Näe rohkem »

Indoiraani laenud eesti keeles

Indoiraani laenud on indoiraani algkeelest eesti keelde jõudnud laentüved, mida on kokku 20–39.

Uus!!: Eesti keel ja Indoiraani laenud eesti keeles · Näe rohkem »

Internet

Internet on mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus.

Uus!!: Eesti keel ja Internet · Näe rohkem »

Jaan Kaplinski

Kloostri Aidas.Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2014. Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik, luuletaja, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof.

Uus!!: Eesti keel ja Jaan Kaplinski · Näe rohkem »

Jüri Viikberg

Eesti Keele Instituudis Eesti õigekeelsussõnaraamatu 2013 esitlusel Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Eesti keel ja Jüri Viikberg · Näe rohkem »

Joachim Rossihnius

Joachim Rossihnius (Rossinius) (umbes 1600 Stargard, Pomorze – umbes 1646) oli saksa päritolu eesti kirjamees ning tartumurdelise kirikukirjanduse rajaja.

Uus!!: Eesti keel ja Joachim Rossihnius · Näe rohkem »

Johann Hornung

Johann Hornung (umbes 1660 Tallinn – 1715 Venemaa) oli baltisaksa keeleteadlane, vaimulik ja literaat.

Uus!!: Eesti keel ja Johann Hornung · Näe rohkem »

John McWhorter

John Hamilton McWhorter V (sündinud 6. oktoobril 1965) on ameerika keeleteadlane, kes uurib kreoolkeeli ning ühiskondlik-ajalooliste protsesside mõju grammatikale.

Uus!!: Eesti keel ja John McWhorter · Näe rohkem »

Karl Pajusalu

Karl Pajusalu 2011. aastal. Karl Pajusalu (sündinud 20. juunil 1963) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Eesti keel ja Karl Pajusalu · Näe rohkem »

Kõnekeel

Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.

Uus!!: Eesti keel ja Kõnekeel · Näe rohkem »

Kõrisulghäälik

Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' - mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane - ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''. Kõrisulghäälik ehk larüngaalklusiil on sulghäälik, mis moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris.

Uus!!: Eesti keel ja Kõrisulghäälik · Näe rohkem »

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid.

Uus!!: Eesti keel ja Keel · Näe rohkem »

Keelehooldekeskus

Keelehooldekeskus on Eestis avaliku keelekasutuse parandamisega tegelev asutus.

Uus!!: Eesti keel ja Keelehooldekeskus · Näe rohkem »

Keskmurde kirderühm

Keskmurde kirderühm on Virumaal ja Harjumaal kõneldud põhjaeesti keskmurde murrakurühm.

Uus!!: Eesti keel ja Keskmurde kirderühm · Näe rohkem »

Keskmurre

Põhjaeesti keskmurre on eesti keele murre, mida on räägitud Harjumaal (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannas), Virumaa lääneosas (v.a Haljala jm rannas), Põhja-Viljandimaal ja Põhja-Tartumaal Laiuse, Kursi, Äksi ja Palamuse kihelkonnas.

Uus!!: Eesti keel ja Keskmurre · Näe rohkem »

Kihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.

Uus!!: Eesti keel ja Kihelkond · Näe rohkem »

Kirderanniku murded

Kirderanniku murded (ka: kirderanniku murderühm, kirderannikumurre; varem ka: põhjaeesti rannamurre) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on lõunaeesti murderühm ja põhjaeesti murderühm).

Uus!!: Eesti keel ja Kirderanniku murded · Näe rohkem »

Kirjakeel

Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.

Uus!!: Eesti keel ja Kirjakeel · Näe rohkem »

Ladina kiri

Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.

Uus!!: Eesti keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »

Ladina tähestik

Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.

Uus!!: Eesti keel ja Ladina tähestik · Näe rohkem »

Läänemeresoome algkeel

Läänemeresoome algkeel on keeleteaduses hüpoteetiline algkeel, mis oli tänapäeva läänemeresoome keelte eelkäija.

Uus!!: Eesti keel ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »

Läänemeresoome keeled

Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.

Uus!!: Eesti keel ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »

Läänemurre

Läänemurre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Lääne- ja Edela-Eestis.

Uus!!: Eesti keel ja Läänemurre · Näe rohkem »

Läti laenud eesti keeles

Läti laenud on eesti keelde läti keelest tulnud laentüved.

Uus!!: Eesti keel ja Läti laenud eesti keeles · Näe rohkem »

Lõunaeesti keel

Lõunaeesti (võru, setu, mulgi ja tartu) keel ja keelesaared (Leivu, Lutsi ja Kraasna). Lõunaeesti keel (lõunaeesti keeles lõunaeesti kiil) on Lõuna-Eestis kõneldav põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis on ühtlasi läänemeresoome keeltest lõunapoolseim.

Uus!!: Eesti keel ja Lõunaeesti keel · Näe rohkem »

Lõunaeesti murded

Lõunaeesti murded (ka: lõunaeesti murderühm) on üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on kirderanniku murderühm ja põhjaeesti murderühm).

Uus!!: Eesti keel ja Lõunaeesti murded · Näe rohkem »

Liivi keel

Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Eesti keel ja Liivi keel · Näe rohkem »

Maakeel

Maakeel on eesti, lõunaeesti ja vadja keele varasem nimetus kõnelejate endi tarvituses, samuti kui maarahvas on tähendanud eestlasi ja maatõugu hobune tähendab Eesti kohalikku hobusetõugu.

Uus!!: Eesti keel ja Maakeel · Näe rohkem »

Mari Must

Mari Must (11. november 1920 – 20. veebruar 2008) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Eesti keel ja Mari Must · Näe rohkem »

Meieisapalve

Meieisapalve, Meie Isa palve ehk meieisa on kristluses üks tuntumaid palveid.

Uus!!: Eesti keel ja Meieisapalve · Näe rohkem »

Mulgi keel

Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.

Uus!!: Eesti keel ja Mulgi keel · Näe rohkem »

Mulgi Kultuuri Instituut

Mulgi Kultuuri Instituut on mulgi kultuuri arendav instituut.

Uus!!: Eesti keel ja Mulgi Kultuuri Instituut · Näe rohkem »

Mulgid

Mulgi mees Mulgimaa lipuga. Mulgid on Lõuna-Eestis asuva Mulgimaa (praegune Viljandi ja Valga maakond) põlised elanikud, keda võib pidada eestlaste allrahvuseks (subnatsioon).

Uus!!: Eesti keel ja Mulgid · Näe rohkem »

Murderühm

Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid.

Uus!!: Eesti keel ja Murderühm · Näe rohkem »

Murrak

Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.

Uus!!: Eesti keel ja Murrak · Näe rohkem »

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.

Uus!!: Eesti keel ja Murre · Näe rohkem »

Palatalisatsioon

Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega.

Uus!!: Eesti keel ja Palatalisatsioon · Näe rohkem »

Põhjaeesti kirjakeel

Põhjaeesti kirjakeel ehk Tallinna keel on ajalooline eesti kirjakeele variant, mida kasutati 17.–19.

Uus!!: Eesti keel ja Põhjaeesti kirjakeel · Näe rohkem »

Põhjaeesti murded

Põhjaeesti murded (ka: põhjaeesti murderühm) on laiemas mõttes üks kahest eesti peamurdest (teine on lõunaeesti peamurre), kitsamas mõttes aga üks kolmest eesti murderühmast (teised kaks on kirderanniku murre ja lõunaeesti murre).

Uus!!: Eesti keel ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »

Peeter Päll

ÕSi esitlusel (2013) Peeter Päll (sündinud 15. märtsil 1961 Tallinnas).

Uus!!: Eesti keel ja Peeter Päll · Näe rohkem »

Raimo Raag

Raimo Raag (sündinud 20. augustil 1953 Torshällas Rootsis) on eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane.

Uus!!: Eesti keel ja Raimo Raag · Näe rohkem »

Rannamurre

Rannamurre on Virumaa läänerannal ja Harjumaa idarannal Viru-Nigula, Haljala, Rakvere, Kadrina, Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonna saartel ja rannikul kõneldud kirderannikumurde hulka arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde ja lõunapoolsete Soome murretega.

Uus!!: Eesti keel ja Rannamurre · Näe rohkem »

Riigi Teataja

Riigi Teataja esinumbri esileht, 27. november 1918 Riigi Teataja (RT) on Eesti riigi ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 27. novembril 1918.

Uus!!: Eesti keel ja Riigi Teataja · Näe rohkem »

Riigikeel

Riigikeel on keel, mis on riigi, osariigi või muu territooriumi konstitutsioonis riigikeeleks määratud.

Uus!!: Eesti keel ja Riigikeel · Näe rohkem »

Rootsi laenud eesti keeles

Rootsi laenud on (uus)rootsi keelest eesti keelde tulnud laentüved.

Uus!!: Eesti keel ja Rootsi laenud eesti keeles · Näe rohkem »

Saarte murre

Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.

Uus!!: Eesti keel ja Saarte murre · Näe rohkem »

Saksa laenud eesti keeles

Saksa laenud on alates 16. sajandi teisest poolest Eesti linnades levima hakanud ülemsaksa keelest eesti keelde tulnud laentüvedMetsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012).

Uus!!: Eesti keel ja Saksa laenud eesti keeles · Näe rohkem »

Sangaste

Sangaste ehk Sangastõ ehk Kirikuküla on alevik Valga maakonnas, Otepää vallas.

Uus!!: Eesti keel ja Sangaste · Näe rohkem »

Seto Instituut

Sihtasutus Seto Instituut tegeleb Setumaa ja setu kultuuri alase teadustöö koordineerimise ja edendamisega ning selle tulemuste avalikustamisega.

Uus!!: Eesti keel ja Seto Instituut · Näe rohkem »

Setomaa (ajaleht)

Setomaa on setukeelne ajaleht.

Uus!!: Eesti keel ja Setomaa (ajaleht) · Näe rohkem »

Setu keel

Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.

Uus!!: Eesti keel ja Setu keel · Näe rohkem »

Setud

Seto Kuningriigi päev Mikitamäel 2006. aastal Setumaa lipp Setud ehk setukesed (ka setod, setu keeles setoq või setokõsõq) on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setumaal.

Uus!!: Eesti keel ja Setud · Näe rohkem »

Slaavi laenud eesti keeles

Slaavi laenud on oletatavad vanavene laenudest varasemad slaavi keelekujudest (ennekõike algslaavi ja vanaslaavi keelest) eesti keelde jõudnud laentüved.

Uus!!: Eesti keel ja Slaavi laenud eesti keeles · Näe rohkem »

Soome laenud eesti keeles

Soome laenud on eesti keelde soome keelest alates 19. sajandi lõpust tulnud laentüvedhttp://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link.

Uus!!: Eesti keel ja Soome laenud eesti keeles · Näe rohkem »

Soome-ugri keeled

Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Uus!!: Eesti keel ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Sunnismaisus

Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.

Uus!!: Eesti keel ja Sunnismaisus · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti keel ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.

Uus!!: Eesti keel ja Tallinna Ülikool · Näe rohkem »

Tapa keelekonverents

Tapa keelekonverents oli esimene neljast eesti kirjakeele ühtlustamise nõupidamisest, kus arutati kirjakeele õigekirja ja vormiõpetust.

Uus!!: Eesti keel ja Tapa keelekonverents · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Eesti keel ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Eesti keel ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu keel

Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.

Uus!!: Eesti keel ja Tartu keel · Näe rohkem »

Täishäälik

Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Vokaal ehk täishäälik on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.

Uus!!: Eesti keel ja Täishäälik · Näe rohkem »

Tiit Hennoste

Tiit Hennoste (sündinud 12. augustil 1953) on eesti filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, kirjandusõppejõud ja meediaasjatundja.

Uus!!: Eesti keel ja Tiit Hennoste · Näe rohkem »

Tsitaatsõna

Tsitaatsõnad on muutmata kujul võõrkeelest üle võetud sõnad, mida hääldatakse vastavalt päritolukeele reeglitele.

Uus!!: Eesti keel ja Tsitaatsõna · Näe rohkem »

Uma Leht

Uma Leht on kaks korda kuus ilmuv võrukeelne ajaleht.

Uus!!: Eesti keel ja Uma Leht · Näe rohkem »

Uurali keeled

Uurali keelkond (tumeroheline) teiste keelkondade seas. Uurali keelte harude ja allharude ning nendega võib-olla suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled. Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.

Uus!!: Eesti keel ja Uurali keeled · Näe rohkem »

Vadja keel

Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi keel.

Uus!!: Eesti keel ja Vadja keel · Näe rohkem »

Valdur Mikita

Eesti Draamateatri maalisaalis Valdur Mikita (sündinud 28. jaanuaril 1970. aastal Suislepas) on eesti kirjanik ja semiootik, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Uus!!: Eesti keel ja Valdur Mikita · Näe rohkem »

Väliseestlaste eesti keel

Väliseestlaste eesti keel on väliseestlaste räägitav eesti keel, mis sageli erineb suuremal või vähemal määral Eesti NSV normikohasest eesti keelest: selles ei esine russisme.

Uus!!: Eesti keel ja Väliseestlaste eesti keel · Näe rohkem »

Vältevaheldus

Vältevaheldus on sõna käänamisel-pööramisel sõnatüve välte muutumine (II välde III-ks või vastupidi).

Uus!!: Eesti keel ja Vältevaheldus · Näe rohkem »

Võõrsõna

Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.

Uus!!: Eesti keel ja Võõrsõna · Näe rohkem »

Võõrtäht

Võõrtäht on täht, mida kasutatakse ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades.

Uus!!: Eesti keel ja Võõrtäht · Näe rohkem »

Võru Instituut

Võru Instituudi sissepääs. Võru Instituut (võru keeles Võro Instituut) on riiklik teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega.

Uus!!: Eesti keel ja Võru Instituut · Näe rohkem »

Võru keel

Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma võru murre.

Uus!!: Eesti keel ja Võru keel · Näe rohkem »

Võru kirjakeel

Võru kirjakeel on peamiselt Kagu-Eestis pruugitava regionaalkeele, võru keele kirjalik, standardiseeritud vorm.

Uus!!: Eesti keel ja Võru kirjakeel · Näe rohkem »

Veebisait

Veebisaidi wikipedia.org koduleht Veebisait, ka lihtsalt sait (toorlaen inglise keelest web site, website, site) on tervikuna esitatav kogum veebilehti, mis sisaldavad teksti, pilte, videoid, helifaile jne objekte.

Uus!!: Eesti keel ja Veebisait · Näe rohkem »

Vene laenud eesti keeles

Vene laenud on eesti keelde vene keelest alates 15. sajandist tulnud laentüved.

Uus!!: Eesti keel ja Vene laenud eesti keeles · Näe rohkem »

Vigala kihelkond

Vigala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Fickel, ladina keeles parochia Figalensia) oli haldusüksus Läänemaal.

Uus!!: Eesti keel ja Vigala kihelkond · Näe rohkem »

Vokaalharmoonia

Vokaalharmoonia (inglise vowel harmony) on keeleteaduses nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi.

Uus!!: Eesti keel ja Vokaalharmoonia · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Eesti keel ja 14. sajand · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Eesti keel ja 15. sajand · Näe rohkem »

1632

1632.

Uus!!: Eesti keel ja 1632 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Eesti keel ja 20. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Eesti keele murded, Eesti murded.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »